X kaebus tühistada Pärnu Linnavalitsuse keeldumine anda nõusolek tuhaurni ümbermatmiseks ning kohustada linna andma nõusolek ja korraldama tuhaurni ümbermatmine
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Tõnu Raidma Vastustaja – Pärnu linn, esindaja linnasekretär Taavi Käärid Kolmas isik – Q, esindaja Reet Volkmann
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada X kaebus. Kohustada Pärnu Linnavalitsust X 15.05.2022 taotlust uuesti lahendama.
3.Mõista Pärnu linnalt välja X kasuks 410 eurot menetluskulu katteks. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 15.05.2022 Pärnu Linnavalitsusele taotluse anda luba matta oma abikaasa C tuhaurn ümber Alevi kalmistul asuvalt hauaplatsilt Metsakalmistule X kasutuses olevale hauaplatsile. Taotleja ei ole nõus Alevi kalmistul asuva hauaplatsi kasutaja Q, kes on C õde, tegevusega hauaplatsiga ümberkäimisel. Q on eemaldanud X tellitud hauakivi, kuhu oli kantud ka X nimi ning sünniaeg. X soovib saada maetud oma abikaasa kõrvale, kuid Q on öelnud, et ta ei luba seda. Q on teotanud surnu mälestust ja muutnud hauaplatsi külastamise kaebaja jaoks valusaks kogemuseks. Oleks kaebaja teadnud, et tekivad sellised probleemid, poleks ta lasknud oma abikaasat sinna matta. Nõue saada ümbermatmiseks konflikti tekitanud inimese nõusolek on vastuolus seadusega.
2.Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja ei andnud 22.06.2022 vastuses nr 9-18/4703-5 nõusolekut C tuhaurni ümbermatmiseks. Keeldumise alusena viitas vastaja Pärnu Linnavolikogu 14.10.2021 määrusega nr 20 kinnitatud Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirjale (edaspidi eeskiri), mille § 11 lg 5 sätestab: „Ümbermatmiseks esitatakse teenistusele kirjalikult või infosüsteemi vahendusel taotlus, kus põhjendatakse ümbermatmise vajadus ning millele lisatakse surnu omaste, hauaplatsi kasutaja ja ümbermatmiseks kasutatava hauaplatsi kasutaja nõusolekud ning kalmistu haldaja tõend ümbermatmiseks kasutatava hauaplatsi olemasolu kohta“. Alevi kalmistul oleva hauaplatsi omanik ei andnud linnavalitsusele nõusolekut C tuhaurni ümbermatmiseks. Samas on oluline märkida, et linnavalitsusele teadaolevalt oli lahkunu viimane soov saada maetud oma ema-isa juurde Alevi kalmistul.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada Pärnu Linnavalitsuse 22.06.2022 otsus ning kohustada linnavalitsust andma ümbermatmiseks nõusolek ja korraldama C tuhaurni ümbermatmine kaebaja kasutuses olevale hauaplatsile Metsakalmistul. Eeskirja § 11 lg-s 5 sätestatud nõue saada ümbermatmiseks senise hauaplatsi kasutaja nõusolek on vastuolus kalmistuseadusega (KalmS) ja hea usu põhimõttega. C soovis olla maetud oma abikaasaga ühisele hauaplatsile. Kaebaja elas temaga koos 40 aastat, on tema vara pärija ja teab lahkunu soove kõige paremini. C tuha ja urni omand kuulub kaebajale, kes soovib nagu nende poegki tuhaurni ümbermatmist. Linn peab kõiki olulisi asjaolusid ning põhjendatud huve kaaludes selle sooviga arvestama.
4.Pärnu linn palus jätta kaebus rahuldamata. Eeskirja § 11 lg 5 on kooskõlas KalmS §-st 7 tuleneva volitusnormiga. Hauaplatsi kasutaja on surnu lähedane, mistõttu vastab ümbermatmiseks hauaplatsi kasutaja nõusoleku saamise nõue matmistavadele ja -kommetele. Lähedasel ei ole surnukehale omandiõigust. C maeti Alevi kalmistule kaebaja nõusolekul. Ümbermatmise vajaduse saavad tingida ainult erandlikud, objektiivsed ja põhjendatud asjaolud, milleks ei saa olla hõimlaste vaheline konflikt.
5.Q palus jätta kaebus rahuldamata. Hauaplatsi omanikuna oli kolmas isik nõus ning on seda tänaseni, et C maeti vanemate hauaplatsile. Ta austab oma venna viimset tahet ja soovi saada maetud oma isa-ema, vanaisavanaema hauaplatsile, kus on mälestuskivi C nimega ning teine kivi nimega perekond XXX. Kolmas isik ei soovi ümbermatmist.
6.Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. KalmS § 7 lg 3 p 3 kohaselt on kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV) vaja kalmistu kasutamise eeskirjas sätestada matmise kord. Seadusandja on enamiku matmisega seotud küsimustest jätnud KOV-ide reguleerida ning eeskirja asjaomased sätted on volitusnormidega kooskõlas. KalmS § 9 lg 15 esimene lause sätestab, et surnu ümbermatmine toimub 2(5)
3-22-1181 kokkuleppel kalmistu haldajaga. Omandiõiguse küsimused ei ole ümbermatmise puhul asjassepuutuvad. Ümbermatmiseks kolmanda isiku nõusoleku saamise nõue ei ole põhiseadusevastane ega põhjendamatu, sest ta on C õde ja hauaplatsi kasutaja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Siinsel juhul oli tegemist tuhaurni, mitte kirstus maetud surnu ümbermatmise taotlusega. Tuhaurni ümbermatmisele ei sea seadus sama rangeid nõudeid. Ümbermatmise loa andmisest ei saa keelduda pelgalt põhjusel, et teine puudutatud isik ei anna selleks luba. Ka õiguskantsler on leidnud, et KalmS ei näe säärase nõusoleku saamise nõuet ette ning kalmistu haldaja peab haldusmenetluse korras taotluse lahendamisel kaaluma kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. KalmS ei näe ette, et surnu abikaasa peaks ümbermatmiseks taotlema kõigi teiste omaste nõusolekuid. Kaebaja ja tema poeg ei saa C ümber matta üksnes hauaplatsi kasutaja kiusliku ja ebaväärika käitumise tõttu. C tuhk urniga on tema pärijaks oleva kaebaja omand ning ainult temal on moraalne ja juriidiline õigus otsustada selle ümbermatmise üle. Vastustaja väide, et surnu ümbermatmine ei ole kultuuriliselt ega usuliselt tavapärane, on üldistav ja põhjendamatu. C isiklikud ja perekondlikud väärtused toetavad tema ümbermatmist. Vastustaja ei ole keeldumisel võtnud arvesse juhtumi erilisi asjaolusid.
8.Pärnu linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. KalmS ega eeskiri ei erista surnukeha või selle säilmete matmise viisi. Surnuks tuleb lugeda surnukeha ja selle säilmeid ehk ka surnukeha töötlemisel (nt tuhastamisel) tekkinud jäänuseid. Ümbermatmisega peavad olema nõus valdav osa või pea kõik surnuga lähedaselt seotud isikud. See tagab õiguste ja huvide tasakaalu. Seda, et teine lähedane ja hauaplatsi kasutaja ei soovi ümbermatmist, ei saa lugeda pahatahtlikkuseks. Ümbermatmisest keeldumine ei saa riivata pärija omandiõigusega seotud põhiõigusi. Kaebajal on olnud võimalik enda lähedane kohaselt ja väärikalt ära saata ning saab teda ka nüüd ja hiljem mälestada. Õigus mälestada ei kattu aga sooviga lähedane ümber matta.
9.Q ei vastanud apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
11.KalmS § 9 lg 1 sätestab: „Surnu tuleb matta või tuhastada ilma põhjendamatu viivituseta. Matmine või ümbermatmine peab toimuma väärikalt, võimaluse korral surnu usulist ja kultuurilist kuuluvust arvestades.“ Ümbermatmist reguleerib KalmS § 9 lg 15, mis näeb ette, et surnu ümbermatmine toimub kokkuleppel kalmistu haldajaga ning selle korraldab kalmistu haldaja. KalmS reguleerib otsesõnu üksnes inimese surnukeha või surnud inimese säilmete (vt KalmS § 1 lg 1) ümbermatmist. Kuna seadus eristab surnu ning tuhastatud surnu (tuha) matmist (vt KalmS § 4 lg 1, § 8 lg 2 ja 3, § 9 lg 10, § 10 lg 11, § 11 lg 4 p 5), saab järeldada, et tuha(urni) ümbermatmise kohta KalmS-s eraldi norme ei ole. Samas kohustab KalmS § 7 lg 3 p 3 KOV-i kehtestama kalmistu kasutamise eeskirjas muu hulgas matmise korra. Kuna tuhka saab samuti matta, hõlmab see volitus ka tuhaurni ümbermatmise korda. Surnu ja tuha matmine on sarnased selles mõttes, et mõlemal juhul on tegemist inimese viimse puhkepaigaga (hauaga), mille rahu ning puutumatus peab olema tagatud. Matmine peab toimuma ühtviisi väärikalt ning lahkunut austavalt nii kirstumatuse kui ka urnimatuse puhul. Seda nõuavad ühiskonna kõlblusnormid ja matmistraditsioonid. Eeskirja § 8 lg 4 sätestab, et 3(5)
3-22-1181 surnu maetakse hauaplatsile kirstus või tuhastatult urnis. Siit nähtub, et Pärnu linn käsitab surnu matmise ja seega ka ümbermatmise mõisteid laiemalt. See on eespool toodud põhjustel lubatav ega välju volitusnormi piirest. Seega on linn ja halduskohus õigesti leidnud, et eeskirja § 11 laieneb ka tuhaurni ümbermatmisele.
12.Eeskirja § 11 lg 4 sätestab, et surnu ümbermatmine toimub kokkuleppel teenistusega 1 ning surnu väljakaevamise korraldab kalmistu haldaja. See säte, nagu ka KalmS § 9 lg 15, näeb sisuliselt ette isiku kohustuse hankida ümbermatmiseks nõusolek kohalikult omavalitsuselt, kellele KalmS paneb avalik-õiguslikud ülesanded matmise väärikuse ja nõuetekohasuse tagamisel. Linn otsustab ümbermatmisega nõustumise või mittenõustumise kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
13.Ringkonnakohus leiab, et Pärnu linn ei saa ümbermatmisega nõustuda kergekäeliselt. Ümbermatmiseks peavad esinema väga kaalukad asjaolud. Haud on inimese viimane puhkepaik ja sellega tuleb ümber käia erilise väärikuse ja pieteeditundega. Sellele viitab ka asjaolu, et haua puutumatus on kaitstud karistusõiguslikult. Ümbermatmine võib kõne alla tulla näiteks sellisel erandlikul juhtumil, kui inimene on maetud kohta, mis ei vasta tema viimsele soovile; inimene ongi objektiivse vajaduse tõttu esialgu maetud ajutiselt teisele kalmistule; säilmed tuuakse ära võõrsilt, et pereliikmed saaks maetud koos; pereliikmetel on ületamatult keeruline mälestada lahkunut ja hooldada hauda senisel kalmistul jms juhtumid.
14.Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on mitmes lahendis märkinud, et kuigi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artiklit 8 kohaldatakse üldjuhul ainult elavate isikute vahelistele suhetele, võib seda sätet kohaldada ka matmisega seotud asjades. EIK on leidnud, et surnute lugupidav kohtlemine kuulub art 8 kohaldamisalasse, kuna see kaitseb lähisugulaste tundeid 2. Lähedasel on õigus otsustada matmisega seotud küsimusi3, kuid selle õiguse sisu ja ulatus ning sellest tulenevad riigi kohustused sõltuvad iga konkreetse juhtumi asjaoludest. Sellises tundlikus küsimuses tuleb kaalumisel arvestada nii ümbermatmisega seotud erahuvisid kui ka ühiskonna üldist huvi tagada hauarahu (haua pühadus, puutumatus). Sellisel juhul peab avalik võim oma otsuse tegemisel arvesse võtma kõiki olulisi aspekte ja neid hoolikalt üksteise suhtes kaaluma. Juhul kui haua lahtikaevamise ja ümbermatmise küsimuses on omaste vahel vaidlus, nõuab konventsiooni art 8, et avalik võim lahendaks küsimuse kõiki asjaomaseid huvisid nõuetekohaselt kaaludes4.
15.Eelnevast järeldub, et avalik võim peab ümbermatmiseks nõusoleku andmise otsustamisel uurima ning arvesse võtma kõiki surnu omaste kaalutlusi, nii neid, mis räägivad võimaliku ümbermatmise kasuks, kui ka neid, mis räägivad sellele vastu. Ringkonnakohus leiab, muu hulgas EIÕK kohaldamispraktikat arvestades, et kaebajal kui surnu abikaasal on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 26 tulenev põhiõigus nõuda, et avalik võim kaaluks kohaselt tema huvi surnud abikaasa tuhka sisaldava urni ümbermatmiseks. Kaebaja on väitnud, et mattis abikaasa Alevi kalmistule teadmises, et teda maetakse kunagi abikaasa kõrvale, kuid hiljem on ilmnenud, et hauaplatsi kasutaja siiski ei võimalda seda.
16.Eeskirja § 11 lg 5 kohaselt esitatakse ümbermatmiseks teenistusele kirjalikult või infosüsteemi vahendusel taotlus, kus põhjendatakse ümbermatmise vajadus ning millele
Pärnu Linnavalitsuse asjaomane struktuuriüksus – Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond. ML vs. Slovakkia, 14.10.2021, p 23. https://hudoc.echr.coe.int/fre#{%22itemid%22:[%22001-212150%22]}
Marić vs. Horvaatia, 12.06.2014, p-d 59–60 koos viidetega kohtupraktikale. https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22itemid%22:[%22001-144681%22]}
Drašković vs. Montenegro, 09.06.2020, p-d 48–58. https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22itemid%22:[%22001202763%22]}
4(5)
3-22-1181 lisatakse surnu omaste, hauaplatsi kasutaja ja ümbermatmiseks kasutatava hauaplatsi kasutaja nõusolekud ning kalmistu haldaja tõend ümbermatmiseks kasutatava hauaplatsi olemasolu kohta. Ringkonnakohus leiab, et omaste ja kasutatava hauaplatsi kasutaja nõusolekute esitamise kohustuse eeskirjas sätestamine pole iseenesest õigusvastane. Samas ei järeldu sellest sättest, et mõne nõusoleku esitamata jätmine toob automaatselt kaasa ümbermatmisest keeldumise. See oleks vastuolus kohustusega kaaluda erinevaid huve sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et huvide kaalumise kohustus on tulenevalt KalmS-s pandud ülesannetest ja vastutusest väärika matmise nõude tagamise eest kohalikul omavalitsusel ning põhjendatud ei ole suunata isikuid vaidlust lahendama tsiviilkohtumenetluses. Sarnaselt Riigikohtu üldkogu 19.10.2020 otsuse asjas nr 3-18-1672 p-des 31–33 toodud seisukohtadega tuleb pidada otstarbekaks, et olulised asjaolud ja isikute õigustatud huvid teeb kindlaks haldusorgan. Eraõiguses ei ole materiaalõiguslikku alust asendada puudutatud isiku nõusolekut ümbermatmiseks kohtulahendiga. Juhul kui kohalikule omavalitsusele ei esitata kõiki eeskirja § 11 lg-s 5 loetletud nõusolekuid, tuleb haldusorganil kohaldada uurimispõhimõtet, isikud ära kuulata ja asjaolud kindlaks teha, mille pinnalt saab ta langetada kaalutlusotsuse, kas pidada kaalukamaks ümbermatmist taotleva isiku õigustatud huve või haua puutumatust ja teiste omaste õigustatud huve.
17.Siinses asjas on vastustaja tuginenud formaalselt vaid senise hauaplatsi kasutaja nõusoleku puudumisele. Ilmselt sellel põhjusel on jäänud sisuliselt kaalumata, kas kaebaja soov tuhaurn ümber matta on piisavalt põhjendatud ja kaalub üles muud asjakohased huvid ja väärtused. Lisaks viitas linn sellele, et temale teadaolevalt oli C viimaseks sooviks saada maetud Alevi kalmistule ema ja isa kõrvale. Samas ei ole viidatud tõendile, millele see järeldus tugineb ega antud kaebajale võimalust esitada vastuväiteid ja omapoolseid tõendeid. Kokkuvõttes on vastustajal jäänud nõuetekohane haldusmenetlus korraldamata ning keeldumine kohaselt põhjendamata. Ringkonnakohus ei saa HKMS § 158 lg 3 järgi asuda teostama kaalutlusõigust haldusorgani asemel. Vastustajal tuleb teha X 15.05.2022 taotluse kohta uus otsus.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud riigilõivu kaebuse ning apellatsioonkaebuse pealt kokku 40 eurot. Esimese astme kohtu menetluses kantud esindajakulu kohta pole esitatud kuludokumente, mistõttu seda kulu välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 neljas lause). Ringkonnakohtus on kaebaja kandnud esindajakulu 370 eurot, mille kohta on esitatud OÜ Mersoonius 03.02.2025 arve nr 03-02. See kulu on HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalik ja põhjendatud ning tuleb koos riigilõivuga vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.