1.Tartu Vangla vahistatu X esitas 26. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) vastu. Kaebaja põhjendas, et esitas 3. oktoobril 2024 SKA-le taotluse määrata kaebajale sotsiaaltoetus, kuna Tartu Vanglas esitatakse kinnipeetavatele raviarveid ja neil on ka muud kulutused (nt toidule, riietele). Kaebaja ei ole taotlusele vastust saanud, mistõttu nõuab ta SKA kohustamist vastata kaebaja taotlusele.
2.Vastustena kohtunõuetele teatas SKA 3. ja 11. veebruaril 2025, et SKA on kaebaja taotlusele vastuse saatnud iseteeninduskeskkonnas 17. detsembril 2024 ja selles on antud teada sotsiaaltoetuse määramise võimatusest. SKA-l puudub info isiku vanglas või arestimajas vangistuse kandmise perioodi kohta ja vastus oleks tulnud saata talle lihtkirjaga ka posti teel. SKA saatis kaebajale vastuse lihtkirjaga välja 11. veebruaril 2025.
3.Tartu Halduskohus palus 13. veebruari 2025. a kohtunõudega kaebajal teada anda, kas kaebaja nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega. Menetluse lõpetamisega seonduvalt palus kohus kaebajal lisaks esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi. Tuvastamisnõudele ülemineku soovi korral palus kohus kaebajal selgitada, kuidas on tuvastamisnõue vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
4.Kaebaja esitas 14. veebruaril 2025 vastuse kohtunõudele, milles rõhutas, et ei ole menetluse lõpetamisega nõus. Kaebaja on seisukohal, et tuleb tuvastada õigusvastasus ning välja mõista mittevaraline kahju summas 1000 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel. Lisaks esitas kaebaja menetluskulude nimekirja.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse osas, milles kaebaja nõuab SKA kohustamist vastata kaebaja 3. oktoobri 2024. a taotlusele, (I) ning seejärel annab hinnangu esitatud hüvitamisnõudele (II). I
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
7.Kaebaja esitas 26. jaanuaril 2025 kohtule nõude SKA kohustamiseks vastata kaebaja 3. oktoobril 2024 esitatud taotlusele. Arvestades, et SKA 11. veebruari 2025. a vastuse kohaselt on kaebajale lihtkirjaga edastatud kaebaja poolt nõutud SKA vastus, leiab kohus, et kohustamisnõudes menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
8.Vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
9.Kaebaja 14. veebruari 2025. a vastusest tulenevalt võib mõista, et kaebaja soovib menetlust jätkata õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja põhjendas, et õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kui tulevikus on kaebajal vaja pöörduda SKA poole, siis peab SKA teadma, et tegemist on õigusvastase käitumisega ning taotlustele tuleb vastata tähtaegselt ja õigel viisil.
10.Kohus selgitab, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei rakendu HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad piirangud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes, kas üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab õigusvastasuse tuvastamine andma isikule selge eelise ehk õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel.
11.Kaebaja 14. veebruari 2025. a vastusest ei nähtu, milles võiks õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu kaebaja jaoks seisneda. Juhul, kui SKA peaks tulevikus jätma ettenähtud tähtaja jooksul vastamata kaebaja esitatud taotlusele, tuleks kaebajal ikkagi vastuse saamisega seonduvalt pöörduda SKA või kohtu poole. Tuvastamisnõude rahuldamine ei kohusta haldusorganit tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Lisaks arvestab kohus, et SKA on juba
3.veebruari 2025. a vastuses kohtunõudele rõhutanud, et kaebajale oleks tulnud vastus saata ka posti teel. Eelnev tähendab, et SKA on oma eksimust tunnistanud. Ühtlasi on SKA oma eksimuse parandanud.
12.Ka ei ole kaebaja märkinud, et ta soovib tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebust, mistõttu annaks õigusvastasuse tuvastamine talle reaalse eelise kahju hüvitamiseks, ega teatanud talle tekitatud menetluskuludest, mis kaebuse põhjendatuse korral oleks võimalik kaebaja kasuks välja mõista (vt Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2019. a määrus asjas nr
3-18-2249, p 9). Kaebaja on küll 14. veebruaril 2025 esitanud hüvitamisnõude ja teatanud menetluskuludest, kuid tegemist ei ole eelmainitud juhtudega. Olukorda, kus kaebaja esitab juba praeguses asjas hüvitamisnõude, ei saa samastada tulevikus esitatava kahjunõudega. Ka ei ole kohtule teada, et kaebajale oleks tekkinud praeguse haldusasjaga seoses välja mõistetavaid menetluskulusid (sh riigilõivu) (vt ka määruse p-s 17 toodud selgitusi).
13.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku vajadus ja seetõttu ka vajadus kohtumenetluse jätkamiseks. Kohus jätab kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata ning lõpetab menetluse kohustamisnõudes HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas (sama nõudega samal alusel) halduskohtule uuesti kaebuse esitamine lubatud.
14.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
15.Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus SKA poolt kaebajale vastamise tingis asjaolu, et kaebaja pöördus vastava kaebusega halduskohtusse. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et kaebaja menetluskulud käesoleval juhul väljamõistmisele ei kuulu.
16.Kaebaja esitas 14. veebruaril 2025 menetluskulude nimekirja, milles tõi esile, et kaebaja menetluskulud seisnevad kahes ümbrikus ja kahes postmargis ning vastustajaga peetud telefonivestlustes.
17.Kohus selgitab, et menetluskulud, mida käesoleval juhul on võimalik SKA-lt välja mõista, peavad olema seotud asja nr 3-25-206 kohtumenetluses osalemisega. Eelnev tähendab seda, et kulusid, mida kaebaja on kandnud enne kaebuse esitamist, ei saa SKA-lt välja mõista. Arvestades, et kaebaja 14. veebruari 2025. a vastusest ilmneb, et kaebaja kandis menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud enne kohtule kaebuse esitamist ning kaebaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente, jätab kohus kaebaja menetluskulude nimekirja kantud kulud SKA-lt kaebaja kasuks välja mõistmata. Seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. II
18.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus hüvitamisnõudes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
19.Kaebaja põhjendas 14. veebruaril 2025 esitatud pöördumises kohtule, et SKA tekitas kaebajale mittevaralist kahju sellega, kui jättis kaebajale vastamata. Kaebaja ootas vastust lihtkirjaga või tähitud kirjaga Tartu Vanglasse. SKA pidi olema teadlik, et vanglas ei saa kinnipeetavad käia e-posti aadressil ega SKA iseteeninduskeskkonnas. Kahju hüvitamine on kaebaja hinnangul õigustatud võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 7 järgi, millega SKA rikkus seadusest tulenevat kohustust kaebaja taotlusele vastata.
20.Esmalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Olukorras, kus SKA ei ole kaebajale taotluse osas koostatud vastust kätte toimetanud ega teatavaks teinud, ei ole
SKA vastus kehtiv (haldusmenetluse seadus § 61 lg 1). Seega vaatamata sellele, et SKA hilines kaebajale vastuse kättetoimetamisega, saab kaebaja antud juhul pärast lihtkirjaga saadetud vastuse kättesaamist 30 päeva jooksul soovi korral läbida vaide- või kohtumenetluse.
21.Ka on kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ebatõenäoline. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14, p 12.2). Kaebuses toodud põhjendused ei võimalda järeldada, et kaebaja väidetud õiguste rikkumine oleks põhjustanud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava raskusastme. See, et SKA eksis kaebajale vastuse kättetoimetamisega, võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust ja teadmatust, kuid ei kujuta asjaoludest lähtuvalt endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega või muu õigushüve rikkumisega riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses.
22.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse hüvitamisnõudes.
23.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
24.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.