Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk 12.02.2025, Tartu 3-24-1970 X.X. ja Y.Y. kaebus Elva valla vastu seoses detailplaneeringu muutmise menetluse algatamata jätmisega Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X. Kaebaja – Y.Y. Vastustaja – Elva vald
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määruse resolutsiooni punkt 2 ja saata asi tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
4.Tagastada X.X. määruskaebuse ja 22.11.2024. a avalduse lisad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Puhja Vallavolikogu (2017. a ühinemise tulemusena vald Elva valla koosseisus) kehtestas 23.03.2006. a otsusega nr 12 Puhja vallas Ridaküla külas Xxx kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneering hõlmab kuute kinnistut, sh X.X. ja Y.Y. kuuluvat Xxx kinnistut (registriosa number xxx, katastritunnus xxx).
2.Elva Vallavalitsus tegi Xxx kinnistu omanikele 12.02.2024. a ettekirjutuse nr 4-17/30 Xxx kinnistu kanalisatsioonisüsteemi kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloaga kooskõlla viimiseks. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt näevad kehtiv detailplaneering ja kinnistule elamu ehitamiseks antud ehitusluba kanalisatsiooni lahendusena ette mahuti, kuid 09.11.2023 kontrolli käigus tuvastati kinnistul imbväljak. Detailplaneeringuala kinnistute suurust arvestades ei ole võimalik tagada imbväljakute rajamisel piisavaid vahemaid joogiveekaevudega, mistõttu ei ole tagatud piirkonna joogiveekvaliteet ning on võimalus
reostuse tekkeks. Ettekirjutusega kohustati Xxx kinnistu omanikke sulgema läbiviik kinnistul asuva septiku ja imbväljaku vahel, võtma salvkaevu veeproovid enne ning pärast imbväljaku sulgemist ning esitama omapuhasti ümberehitamist tõendav kaetud tööde akt koos fotodega ning ehitusjärgne teostusmõõdistus. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 15.08.2024. Vallavalitsus hoiatas, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha 1000 eurot.
3.Xxx kinnistu omanikud pöördusid 24.02.2024 ja 01.03.2024 Elva Vallavalitsuse poole ettepanekuga muuta Xxx üksuse detailplaneeringut nii, et oleks võimalik: 1) detailplaneeringuga hõlmatud kuuele kinnistule rajada drenaažisüsteem sulavee, sademevee ja puhastatud heitvee ärajuhtimiseks; 2) lubada kasutusele võtta kinnistute kanalisatsiooni lahendusena biopuhastid.
4.Elva Vallavalitsus vastas ettepanekutele 07.03.2024. a kirjaga nr 4-17/44. Vallavalitsus selgitas, et biopuhasti kasutamine kanalisatsiooni lahendusena on mõeldav vaid sobiva eesvoolu olemasolul. Senikaua, kui kinnistutele ei ole rajatud sobivat eesvoolu ning ei ole kinnitatud uut detailplaneeringut, tuleb lähtuda kehtivast detailplaneeringust, mille alusel on lubatud vaid kinnine reoveemahuti. Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutus jääb kehtima ja kinnistu omanikel tuleb asuda seda täitma. Muude lahenduste leidmine võib võtta mitu aastat. Kraavi rajamiseks on vaja kinnistuomanike, Elektrilevi ning Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekut. Kui kraavi rajamisega nõustutakse, on kõigi detailplaneeringualale jäävate kinnistute omanike ühise avalduse alusel võimalik algatada detailplaneering tehnosüsteemi muutmiseks.
5.Xxx kinnistu omanikud esitasid 12.03.2024 vaide, milles palusid ettekirjutuse tühistada. Vaide põhjenduste kohaselt on ettekirjutus alusetu, põhineb valedel väidetel ning rikub vaide esitajate õigusi. Puhja Vallavalitsus väljastas 22.11.2013. a korraldusega nr 271 projekteerimistingimused nr PT-11-2013 ja 17.02.2014. a korraldusega nr 47 väljastati täpsustatud projekteerimistingimused nr PT-1-2014. Projekteerimistingimuste p-s 2.5. on kanalisatsiooni kohta märgitud: „lokaalne, septikˮ. Projekteerimistingimuste alusel on koostatud 03.03.2014. a ehitusprojekt nr 2013-2712-05. Xxx kinnistule rajatud kanalisatsioonisüsteem vastab ehitusprojektile, mis omakorda vastab projekteerimistingimustele.
6.Elva Vallavalitsus jättis 22.04.2024. a vaideotsusega vaide rahuldamata.
7.Xxx kinnistu detailplaneeringu alale jäävate Xxx, Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx kinnistu omanikud tegid 31.05.2024. a pöördumises Elva Vallavalitsusele ettepaneku lubada projekteerida heitvee suubla (torustikuna) Lehise transpordimaa idapoolsesse külge ja kraav Ridaküla tee lõunapoolsesse külge, ning algatada Xxx detailplaneeringu muutmine, mis lubaks reovee puhastussüsteemina kasutusele võtta biopuhastid. Pöördumises paluti lubada peale vajalike kooskõlastuste saamist, projekteerimist ja suubla valmimist biopuhastite paigaldamist isegi juhul, kui uut detailplaneeringut pole veel kinnitatud, so projekteerimistingimuste alusel.
8.Elva Vallavalitsus vastas ühispöördumisele 01.07.2024. a kirjaga nr 6-2/22-1, milles selgitas, et detailplaneeringuga on kõnealustel kinnistutel reovee käitlemiseks ette nähtud kohtmahutid. Uue detailplaneeringu algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist vald ette näha ei saa, kuna vaidlusalusel alal puuduvad võimalused heitvee immutamiseks või suublasse juhtimiseks. Vallal sellise lahenduse rajamiseks vahendid puuduvad. Sademevee ärajuhtimiseks kraavi rajamise osas selgitati, et vallavalitsus on pöördunud tee
katastriüksusega piirnevate kinnisasjade omanike poole. Juhul, kui vallal on võimalik saavutada kokkulepped Ridaküla tee äärde jäävate kinnistute omanikega ning Põllumajandusja Toiduamet väljastab vastavad tingimused, saab vallavalitsus Ridaküla tee äärde projekteerida ja rajada sademeveekraavi. Sademevee kogumiseks ja kavandatavasse kraavi suunamiseks tuleb Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx kinnistute omanikel see osa sademevee kogumise kraavist ise rajada.
9.Xxx kinnistu omanikud pöördusid 04.07.2024 kaebusega halduskohtusse. Kaebajad palusid kohtul kohustada XXXa algatama kiiremas korras Xxx kinnistu detailplaneeringu muutmise menetlus. Kaebajad ei ole nõus Elva valla 01.07.2024. a vastusega ja leiavad endiselt, et Elva vallal ei ole detailplaneeringu muutmise algatamiseks ühtegi takistust. Detailplaneeringu muutmine on vajalik, et lahendada Ridakülas Lehise tee piirkonnas asuvate kinnistute sademe- ja heitvee probleem. Kaebajad taotlesid esialgset õiguskaitset seoses Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutusega. XXX andis kaebajatele tähtaja 15.08.2024. Selleks ajaks peavad kaebajad muutma enda kanalisatsioonilahendust. Kaebajad on esitanud vallale kanalisatsiooni osas täpsustavaid küsimusi ja soovivad paigaldada biopuhastit, kuid vastust pole saanud. Kaebajad palusid tähtaja pikendamist, kuid sellele pole vastatud. Kaebajatel on Keskkonnaameti vastus, et nende kinnistule tehti paikvaatus ja ühtegi pretensiooni ei esitatud. Reostust ei ole tuvastatud.
10.Tartu Halduskohus jättis 11.07.2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et esialgset õiguskaitset ei saa taotleda haldusakti või toimingu suhtes, mis ei ole põhivaidluse esemeks. Kaebajad esitasid kaebuses nõude algatada kiiremas korras Elva vallas Xxx kinnistu detailplaneeringu muutmine. Esialgse õiguskaitse taotluses soovivad nad sisuliselt Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutuse kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebajad ei ole tähtaegselt ettekirjutust vaidlustanud ning kaebetähtaeg selleks on möödunud. Ettekirjutus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kuna kaebuse esemeks põhivaidluses ei ole Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutus, ei saa selle kehtivuse või täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras taotleda kaebuses, millega soovitakse kohustada vastustajat algatama detailplaneeringu muutmist.
11.Tartu Halduskohus jättis 26.09.2024. a määrusega kaebuse käiguta. Halduskohus selgitas, et 01.07.2024. a vastuse nr 6-2/22-1 (detailplaneeringu muutmise algatamata jätmine, projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine) ja 07.03.2024. a kirja nr 4-17/44 (olemasolevale biopuhastile kasutusloa andmisest keeldumine) näol on tegemist haldusaktidega. Kaebajatel on õigus taotleda kohtult kaebuse muutmist: 1) täiendades seda detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamata jätmise osas Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a vastuse tühistamise nõudega, ning 2) 07.03.2024. a kirja nr 4-17/44 osas tühistamisnõudega. Halduskohus rõhutas, et juhul, kui kaebajad soovivad vaidlustada Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a vastust ka projekteerimistingimuste väljastamata jätmise osas, tuleb seda sõnaselgelt taotleda. Lisaks selgitas kohus, et 07.03.2024. a kirja vaidlustamiseks on kaebajatel möödunud tühistamis- ja kohustamisnõuete esitamise tähtaeg, mistõttu tuleb ühtlasi taotleda kohtult kaebetähtaja ennistamist.
12.X.X. esitas 30.09.2024 halduskohtule kaebuse muutmise taotluse, milles kinnitas, et kaebajad soovivad täiendada kaebust, taotledes Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a vastuse tühistamist detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamata jätmise ja projekteerimistingimuste väljastamata jätmise osas. Samuti soovivad kaebajad lisaks kohustamisnõudele esitada 07.03.2024. a kirja peale ka tühistamisnõude. Kaebaja selgitas, et neil on kaks probleemi: 1) üleujutused (sademevesi, sulavesi) ja 2) reovee käitlemine. Kaebaja lisas, et Elva Vallavalitsus saatis Lehise tee ääres asuvate kinnistute omanikele 26.08.2024. a kirja
nr 4-10/5-43, millest kaebajad ei saa enam aru, kas detailplaneeringut on vaja muuta või saab kraavid ja torud rajada ka ilma selleta. Kaebuse muutmise taotlusele oli lisatud kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles kaebaja märkis järgmist. XXX selgitas 07.03.2024. a vastuses, et sadevee, sulavee ja puhastatud heitvee ärajuhtimiseks on võimalik rajada kraav, ning kui puudutatud kinnistute omanikud teevad ühise avalduse detailplaneeringuga tehnosüsteemide muutmiseks ja detailplaneeringut muudetakse, siis saab kasutusele võtta biopuhastid. Kaebaja soov on vältida üleujutusi ja seega nägi ta selles paremat lahendust. XXX lubas vastata maikuu jooksul, kuid 30.09.2024 seisuga ei ole üleujutuse osas Elva vallalt mingit konkreetset vastust.
13.Elva Vallavalitsus palus 14.10.2024. a vastuses jätta kaebajate taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuna tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. Vastustaja teatas, et kuna möödalastud kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis ei võta ta seisukohta kaebuse muutmise taotluse osas.
14.X.X. esitas 15.10.2024 kaebuse täienduse, milles mainis esmalt Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutust ning kirjeldas seejärel Xxx kinnistule biopuhasti paigaldamiseks 11.07.2024. a ehitisteatise esitamise järgset olukorda. X.X. selgitas, et kaebajad soovivad paigaldada biopuhasti esmalt kinnise süsteemina eeldusel, et suubla tekkimisel saab biopuhasti läbinud vett suunata suublasse, kuid XXX on vastu, et kanalisatsioon jääb samale kohale. Kaebajad esitasid 12.09.2024 vaide Elva valla poolt ehitisteatise kohta antud vastuste peale.
15.Tartu Halduskohus rahuldas 31.10.2024. a määrusega kaebuse muutmise taotluse osaliselt, lubades täiendada kaebust Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a vastuse nr 6-2/22-1 tühistamise nõudega (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis muus osas kaebuse muutmise taotluse rahuldamata (p 2), võttis kaebuse menetlusse (p 3), tunnistas vastustajaks Elva valla ja määras kaebusele vastamise tähtaja (p 4). Halduskohus põhjendas taotluse osaliselt rahuldamata jätmist järgmiselt. Kaebajad taotlevad kohtu soovitusel nõusolekut kaebuse täiendamiseks Elva Vallavalitsuse 07.03.2024. a kirja tühistamise nõudega. Veel kord haldusasja materjalidega tutvudes ei näe kohus põhjust arvata, et Elva Vallavalitsuse 07.03.2024. a kirja vaidlustamata jätmise tõttu halduskohtumenetluses jääksid kaebajate õigused kaitseta. Kaebajatel on võimalik saavutada kaebuse eesmärk, vaidlustades vallavalitsuse 01.07.2024. a kirja tühistamis- ja kohustamisnõudega, ning 07.03.2024. a kirja vaidlustamine ei ole kaebuse eesmärke silmas pidades otstarbekas. Halduskohus võttis kaebuse Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a kirja peale tühistamis- ja kohustamisnõudes menetlusse, märkides, et „teemaks on sademe- ja heitvee ärajuhtimine kaebajate kinnistultˮ.
16.X.X. esitas 05.11.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määruse peale. Kaebaja selgitas, et 2014. aastal väljastati Xxx kinnistu omanikele projekteerimistingimused elamu projekteerimiseks, ning 2017. aastal väljastati kasutusluba. Kasutusloal on kanalisatsiooni liigina märgitud „lokaalne, puhastiˮ. Kaebaja märkis, et tal on õigus kasutada oma kinnistul asuvat puhastit ning ta soovib seda ka edaspidi kasutada.
17.Ringkonnakohus jättis 14.11.2024. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada enda tegelikku tahet ja Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamise soovi korral esitada nõuetekohane määruskaebus.
18.Kaebaja esitas 21. ja 22.11.2024 määruskaebuse täiendused, millest viimase adresseeris ekslikult Riigikohtule. Ringkonnakohus ei kahtle, et kaebaja esitas 22.11.2024. a avalduse (pealkirjaks määruskaebus) 05.11.2024 esitatud määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja arvestab sellega määruskaebuse lahendamisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
19.Kaebaja X.X. vaidlustas määruskaebuses Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määruse osas, milles halduskohus jättis kaebuse muutmise taotluse osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruskaebuse põhjenduste kohaselt väljastati kaebajatele 2014. aastal projekteerimistingimused elamu projekteerimiseks. Kaebajad järgisid projekteerimistingimuste p 2.5, milles oli kanalisatsiooni liigiks märgitud „lokaalne, septikˮ. 12.06.2017 koostatud ehitusprojekti seletuskirja p-s 1.8.4 on selgelt kirjas: „Elamu heitveed on juhitud krundi kirdenurka paigaldatud omapuhastisse”. Septik on omapuhasti üks liik. Imbväljak kuulub septiku juurde. Ehitati vastavalt ehitusprojektile, mis omakorda vastab vallavalitsuse esitatud projekteerimistingimustele. Puhja Vallavalitsuse 2017. a väljastatud kasutusloal on kanalisatsiooni liigina märgitud „lokaalne, puhastiˮ. Kaebajal on õigus kasutada oma kinnistul asuvat puhastit. Määruskaebuse kohaselt soovivad kaebajad endiselt vaidlustada ka Elva valla 07.03.2024. a vastuskirja nr 4-17/44. Kaebajad peavad silmas lauset, milles vallavalitsus märkis: „Kokkuvõtvalt tuleb Lehise tee kinnistutel asuda täitma 12.02.2024 saadetud ettekirjutust ja likvideerida läbiviik septiku ja imbväljaku vahelˮ. Määruskaebuse kohaselt ei ole 5-liikmelise pere elamine Xxx kinnistul ilma septiku või biopuhastita jätkusuutlik (ühes kuus kulub kanalisatsiooni tühjendamiseks 360 eurot, kaebajad ei saa iga kuu sellist summat tasuda). XXX eksitas kaebajaid, andes vastuses mõista, et kui pöördutakse ühiselt, siis saab kaasaaegse lahendusena paigaldada biopuhastid ja üleujutuste vältimiseks rajada kraavi (suubla). Vald käitus pahatahtlikult ja venitas põhjendamatult vastusega, pakkudes sademe- ja heitvee ärajuhtimiseks justkui head lahendust, kuid ka 22.11.2024 seisuga ei ole selles osas arenguid. Kaebajad paluvad võimaldada kasutada septikut koos imbväljaga kuni uue lahenduse valmimiseni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärast puuduste kõrvaldamist vastab praeguses asjas esitatud määruskaebus seaduses sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbivaatamist. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
21.Määruskaebus tuleb rahuldada.
22.Halduskohus eksis kaebuse tõlgendamisel Elva Vallavalitsuse 07.03.2024. a vastuskirja puudutavas osas ning andis seetõttu kaebajale ekslikult juhise täiendada kaebust nimetatud kirja tühistamise nõudega. Kohtu selgitusele tuginedes kaebust täiendades ei saavutanud kaebaja nõude menetlusse võtmist, sest kohus muutis enda seisukohta ja jättis 07.03.2024. a kirja osas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks otstarbekuse kaalutlusel rahuldamata (31.10.2024. a määruse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajatel on võimalik saavutada kaebuse eesmärk Elva Vallavalitsuse
01.07.2024. a kirja tühistamise ja valla kohustamise nõuetega. Halduskohus jättis ettevalmistavas menetluses välja selgitamata, kas kaebajate eesmärk oli lisaks detailplaneeringu algatamisest ja projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisele vaidlustada ka Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutust. Halduskohtu 31.10.2024. a määruse resolutsiooni p 2 tuleb seetõttu tühistada.
23.Määruskaebuse esitaja rõhutab, et Xxx kinnistul asuv septik paigaldati kaebajatele 2014. a väljastatud projekteerimistingimusi järgides ning 2017. a väljastatud elamu kasutusloa kohaselt on Xxx kinnistul kanalisatsiooni liigiks „lokaalne, puhastiˮ. Kaebajad soovivad jätkata septiku kasutamist kuni uue lahenduse valmimiseni. Kaebajad soovivad selle eesmärgi saavutamiseks vaidlustada Elva valla 07.03.2024. a vastuskirja nr 4-17/44 osas, milles vallavalitsus märkis, et neil tuleb täita 12.02.2024. a ettekirjutust. Ringkonnakohus selgitab, et vallavalitsuse seisukoht, et ettekirjutus jääb kehtima ja selle adressaatidel tuleb seda täitma asuda, ei muuda vallavalitsuse 07.03.2024. a vastust haldusaktiks. Kaebajate õigusi piiravaks haldusaktiks on siiski 12.02.2024. a ettekirjutus.
24.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. HKMS § 2 lg 4 ls 2 näeb ette, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav.
25.Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt on halduskohtul uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele. Kuigi ainuüksi kaebajal on õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse, on oluline, et kohus selgitaks kaebajale tema valiku tagajärgi ning annaks võimaluse kaebuse eseme täpsustamiseks (vt RKHKm 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 14; RKHKo 14.12.2009, 3-3-1-77-09, p 12). Selgitamiskohustuse täitmine on eriti oluline juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (RKHKm 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 14).
26.Halduskohtu 26.09.2024. a (kaebuse käiguta jätmine) määruse p-st 9 nähtub, et halduskohus tõlgendas kaebust ja leidis, et kaebaja taotleb Elva Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist Xxx kinnistu detailplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse algatamiseks, ja et kaebajatel lubataks kasutada biopuhastit koos reovee imbväljakuga. Määruse p-s 11 märkis halduskohus järgmist: „Haldusaja materjalide kohaselt on kaebajate kinnistul juba olemas biopuhasti ja nemad taotlevad selle kasutamiseks (sh ka reovee juhtimiseks kinnistul rajatud väljak) luba. Kohus rõhutab, et Elva Vallavalitsus sisuliselt keeldus 07.03.2024. a kirjaga nr 4-17/44 kaebajatele kinnistul olemasolevale biopuhastile (koos reovee imbväljakuga) kasutusloa andmisest. Tegemist on samuti haldusaktiga, mille õiguslik jõud takistab kaebuses esitatud kohustamisnõude rahuldamist. Seega tuleb kaebajatel taotleda selle tühistamistˮ.
27.Halduskohus leidis kaebuse käiguta jätmise määruses ekslikult, et 07.03.2024. a kirja nr 4-17/44 näol on tegemist haldusaktiga, mille sisuks on olemasolevale biopuhastile kasutusloa
andmisest keeldumine. Nimetatud kirjast sellist järeldust teha ei saa. Samuti ei nähtu halduskohtule selleks ajaks esitatud muudest dokumentidest, et kaebajate kinnistul asuks biopuhasti, ega ka seda, et kaebajad oleks taotlenud sellele kasutusloa andmist ja et vastustaja oleks kasutusloa andmisest keeldunud. Halduskohtule esitatud dokumentidest nähtub selgelt, et reovee käitlemist puudutav probleem on tekkinud seoses kaebajate kinnistul asuva septikuga (vt nt 12.03.2024. a vaie ja septiku toimivusdeklaratsioon, 22.01.2016 (kaebuse lisad 7 ja 8)). Vallavalitsuse ettekirjutusega kohustati vaide esitajaid sulgema läbiviik septiku ja imbväljaku vahel hiljemalt 15.08.2024. Ettekirjutuse kohaselt võib pärast seda olemasolevat septikut kasutada vaid lekkekindla reoveemahutina. Septiku asendamine suurema reoveemahutiga on lubatud/soovituslik. Asendamise tõendamiseks tuleb esitada koos kaetud tööde aktiga ka mahuti dokumentatsioon.
28.Biopuhastite rajamine on kaebajate (ja teiste vallale 2024. a mais ühise pöördumise esitanud kinnisasjaomanike arvates) üks võimalus Xxx kinnistu detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjadel reovee käitlemise probleemi lahendamiseks. Ka kaebuses sisalduvas esialgse õiguskaitse taotluses märkisid kaebajad, et soovivad biopuhastit paigaldada. X.X. lisas, et ta on seoses kanalisatsiooni ümberehitamisega esitanud täpsustavad küsimused Elva vallale, kuid ei ole kaebuse esitamise seisuga vastust saanud. Samuti palus ta pikendada ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaega, kuid vald ei ole talle vastanud.
29.Biopuhasti paigaldamiseks astutud sammudest teavitas X.X. halduskohut 15.10.2024 kaebuse täiendusena pealkirjastatud avalduses, mille halduskohus jättis sisuliselt tähelepanuta. Halduskohus märkis 31.10.2024. a määruse p-s 13 järgmist: „Kaebajad esitasid kohtule 15.10.2024 uue pöördumise „kaebuse täiendusˮ, milles kirjeldasid valdavas osas kohtueelses menetluses toimunud arutelu (dtl 140)ˮ. Eeltoodud kokkuvõtet arvestades võib arvata, et halduskohus ei ole kaebaja avalduse sisu ja lisatud dokumentidega tutvunud. Seejuures jättis halduskohus tähelepanuta nii avalduse tekstis kui ka avaldusele lisatud dokumentides märgitud kuupäevad (nt ehitusteatise nr 2411201/17149 (reoveepuhasti rajamiseks) esitasid kaebajad 11.07.2024). Kaebaja avaldusest ja lisatud dokumentidest nähtub selgelt, et edastatud info puudutab pärast kohtusse pöördumist (04.07.2024) tehtud toiminguid.
30.Halduskohtu 31.10.2024. a määrusest ei nähtu, miks jättis kohus Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutuse tühistamise nõude alusena tähelepanuta. Kaebuses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotlusest ja kaebusele lisatud dokumentidest nähtub selgelt, et kaebajad pöördusid kohtusse lisaks üleujutuste probleemile ka seoses Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutusega. Kaebajad esitasid koos kaebusega kohtule muude dokumentide hulgas ka Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutuse ja selle peale esitatud vaide (kaebuse lisad 6 ja 7). Selles osas aitab kaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus välja selgitada kaebuse esitamise üht eesmärki – vaidlustada ettekirjutus, millega keelati kaebajate kinnistul asuva imbväljaku kasutamine (heitvee pinnasesse immutamine) ja lubati pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega (15.08.2024) septikut kasutada üksnes kogumismahutina. Praeguses asjas ei ole kaebajad kasutanud kvalifitseeritud õigusabi. Halduskohtul tuli arvestada, et olukorras, kus kaebajad ei ole osanud enda nõudeid selgelt eristada ja sõnastada, tuleb halduskohtul olla kaebuse eesmärgi ja sobivate nõuete väljaselgitamisel hoolsam ja aktiivsem.
31.Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1 ls 1). Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). HKMS § 37 lg 3 järgi võib kaebuses soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi.
32.Kaebuse esitamise ajal ei olnud Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutuse täitmise tähtaeg saabunud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigikohtu praktika kohaselt võib haldusakti mõju ja praktiline tähendus säilida ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista seega tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamineˮ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (RKHKo 13.11.2014, 3-3-1-44-14, p 10).
33.Ettekirjutuse peale tühistamisnõude esitamiseks ette nähtud 30-päevase kaebetähtaja kulgemine algas vaideotsuse kaebajatele teatavakstegemisest (HMS § 87 lg 1, HKMS § 46 lg 1). Vastustaja esitatud andmete kohaselt toimetati vaideotsus kaebajatele kätte 23.04.2024 (11.07.2024. a vastus kohtunõudele). Kaebajad pöördusid kaebusega kohtusse 04.07.2024, so veidi enam kui kaks kuud pärast vaideotsuse kaebajale teatavakstegemist. Kuna halduskohus ei pööranud kaebuses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata jättes ettekirjutust puudutavas osas kaebetähtaja ennistamise võimalusele vähimatki tähelepanu, siis peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist.
33.1.HKMS § 71 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul saab mõjuvaks põhjuseks pidada objektiivse takistuse esinemist, kuid Riigikohtu praktikas on tähtaja ennistamise alusena esile toodud ka muid asjaolusid (vt nt RKHKm 01.10.2002, nr 3-3-1-57-02, p 19 ja 11.05.2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 13).
33.2.Kuigi kaebajad taotlesid kaebetähtaja ennistamist kohtu juhisest lähtudes 07.03.2024. a kirjaga seoses, moodustab aeg, mille osas tuleks 12.02.2024. a ettekirjutuse peale tühistamiskaebuse lubatavuse hindamisel välja selgitada, kas kaebetähtaja ületamiseks oli mõjuv põhjus, osa samast ajavahemikust.
34.Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus rikkus uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust, jättes kaebuses ja ka 15.10.2024. a täienduses nimetatud 12.02.2024. a ettekirjutuse osas välja selgitamata kaebaja tegeliku tahte ja kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude. Ringkonnakohus leiab, et neid rikkumisi ei ole võimalik määruskaebemenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei saa asuda halduskohtu asemel esimesena kaebuse nõudeid ja nende lubatavust kontrollima. See piiraks menetlusosaliste võimalust kaitsta oma õigusi edasikaebe korras ja ei oleks seetõttu kooskõlas kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõttega.
35.Eeltoodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 ja saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Halduskohus peab tühistatud osas selgitama välja nii kaebuse esitaja eesmärgi kohtusse pöördumisel kui ka eesmärgile vastava taotluse (tühistamisnõue, tuvastamisnõue) ning tühistamisnõude sobivuse korral lahendama kaebetähtaja ennistamise küsimuse. Tühistamiskaebuse esitamisega seotud tähtaja ennistamise osas tuleb halduskohtul esitatud materjalide põhjal hinnata, kas kaebajatel oli põhjust arvata, et XXX loobus
12.02.2024. a ettekirjutuse täitmise nõudest ja et reoveeprobleem laheneb kaebajate jt omanike ühises ettepanekus soovitud viisil.
36.X.X. esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule järgmised dokumendid: 2014. a väljastatud projekteerimistingimused (lisa 1), ehitisregistri andmete väljavõtte (lisa 2) ja 2017. a väljastatud kasutusloa (lisa 3). Määruskaebusele lisatud dokumendid esitas kaebaja samal päeval (05.11.2024) esialgse õiguskaitse taotluse lisadena ka halduskohtule. Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebuse puuduste kõrvaldamisel 22.11.2024. a avaldusele Elva Vallavalitsusele 12.03.2024 esitatud vaide (lisa 1) ja õiguskantsleri 23.07.2024. a vastuse X.X. pöördumisele (lisa 2). Kaebajad on juba esitanud halduskohtule 12.03.2024. a vaide kaebuse lisana ja õiguskantsleri vastuse 30.09.2024. a kaebuse täienduse lisana. Kuna kõik nimetatud dokumendid on kohtuasja toimikus juba olemas, siis puudub vajadus nende täiendavaks lisamiseks asja materjalide juurde. Ringkonnakohus tagastab need kaebajale ja selgitab, et lahendi edasikaebamisel on kõrgemal kohtuastmel juurdepääs kogu toimikule, mistõttu ei ole vaja halduskohtule esitatud dokumente edaspidi uuesti esitada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.