Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-23-1113 10. veebruar 2025 Maria Lõbus M.Y kaebus Mulgi Vallavalitsuse 21. märtsi 2023. a korralduse nr 277 tühistamiseks ja Mulgi valla kohustamiseks otsustada uuesti küttetoetuse määramise üle Kaebaja – M.Y Vastustaja – Mulgi vald, esindaja Dmitri Orav Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.Y kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 12. märts 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.M.Y (kaebaja) esitas 3. märtsil 2023 Mulgi Vallavalitsusele sotsiaaltoetuse avalduse. Kaebaja kirjeldas, et ta elab üksi, tal on puuduv töövõime ja raske puude raskusaste ning töövõimetushüvitisest ei jätku küttepuude ostmiseks raha, kuna pensionist teeb kinnipidamisi kohtutäitur ja seoses raske haigusega kulub igakuiselt suur summa ravimitele ja transpordile erinevate haiglate vahel. Kaebaja märkis, et tema ravikulud kuus on umbes 120 eurot, transport arstide vastuvõtule 50 eurot, eluasemega seotud kulud 60 eurot ja kohtutäiturite poolt võetav summa 80 eurot. Kaebaja palus talle määrata toetuse summas 200 eurot.
2.Mulgi Vallavalitsus otsustas 21. märtsi 2023. a korraldusega nr 277 mitte määrata kaebajale toetust. Mulgi Vallavalitsus selgitas, et Mulgi Vallavolikogu 21. veebruari 2018. a määruse nr 13 „Mulgi valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“ (edaspidi määrus nr 13) § 3 lõige 1 sätestab, et Mulgi valla eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvad täiendavad sotsiaaltoetused on toetused, mida makstakse vähekindlustatud või erivajadustega inimestele ja perekondadele hädavajalike kulude osaliseks katmiseks. Määruse nr 13 § 3 lõige 2 sätestab, et vähekindlustatud isik või perekond on leibkond, kelle iga liikme netosissetulek kuus on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri 2-kordse määra. Nimetatud summa on alates 2022. aastast 400 eurot kuus. Kaebaja sissetulek on 506,23 eurot kuus, mis ületab kahekordset toimetulekupiiri. Määruse nr 13 § 21 lõike 1 punkti 5 alusel võib toetuse määramisest keelduda, kui taotleja või tema perekonnaliikmete sissetulekud ületavad kahekordset toimetulekupiiri.
3.Kaebaja esitas 4. aprillil 2023 Mulgi Vallavalitsuse 21. märtsi 2023. a korralduse peale vaide. Kaebaja selgitas, et kui tema sissetulekust arvata maha 3. märtsi 2023. a avalduses kirjeldatud väljaminekud, jääb talle igakuiselt kätte summa, mis on alla kahekordse toimetulekupiiri. Kaebajale jääb igakuiselt elamiseks kätte keskmiselt 150 eurot. Vastustaja viidatud sissetulek 506,23 eurot on kõigest brutosumma. 21. märtsi 2023. a korraldus on põhjendamata ning rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele ja vallavalitsuse abile vähekindlustatuse ja sotsiaalsete raskuste korral. Samuti rikub korraldus kaebaja põhiseaduslikku õigust inimväärikale elule, kuna ilma küttepuudeta on Eesti kliimas toimetulek ja normaalne elu välistatud. Raske haiguse tõttu pole kaebajal võimalik töötada, et teenida küttepuude soetamiseks raha.
4.Mulgi Vallavalitsus jättis 16. mai 2023. a korraldusega nr 521 kaebaja vaide rahuldamata. Mulgi Vallavalitsus selgitas, et määrus nr 13 ei reguleeri küttetoetuse taotleja sissetulekust väljaminekute mahaarvestamist.
5.Kaebaja esitas 19. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Mulgi Vallavalitsuse 21. märtsi 2023. a korralduse tühistamiseks ja Mulgi valla kohustamiseks otsustada uuesti küttetoetuse määramise üle.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et Mulgi Vallavalitsuse 21. märtsi 2023. a korraldus rikub tema õigust inimväärikale elule ning ohustab talvisel ajal tema elu ja tervist. Pärast ravimite ja eluasemega seotud kulude tasumist jääb kaebajale kätte summa, millest jätkub vaevu raha toidu ostmiseks. Õigusvastane on see, et vastustaja ei arvesta kaebaja sissetulekust maha kulutusi ravimitele,
3-23-1113 arsti juures käimisele ja eluasemele ning kohtutäituri poolt kinnipeetavaid summasid. Kaebajal ei ole raske haiguse tõttu raha küttepuude ostmiseks. Vastustaja on kaebajale varasematel aastatel määranud küttepuude soetamise toetust.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja sissetulekuks on töövõimetuspension 558 eurot kuus, millele lisandub igakuiselt sotsiaaltoetus, mis on seotud kaebaja puude raskusastmega. Seega on kaebaja sissetulek suurem kui kohaliku omavalitsuse poolt sätestatud vähekindlustatud isiku sissetulek. Riiklik kehtestatud toimetulekupiir on 200 eurot. Kui riik on näinud, et 200 euroga on isikul ühes kuus võimalik toime tulla ning see ei riku inimese väärikat toimetulekut, siis kohalikul omavalitsusel ei ole riiklikult kehtestatud summade muutmiseks pädevust. Kohaliku omavalitsuse esindus on kehtestanud antud piiri kahekordseks, kõrgemaks seda tõsta paraku ei ole võimalik, kuna kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid on piiratud. Mulgi Vallavalitsus on kaebajale võimaldanud toiduabi saamist. Ei ole võimalik teha erisusi ja toetusi määrata isikutele, kelle sissetulek on suuresti üle kahekordse toimetulekupiiri, küündides kolmekordseks. Kui isik ei tule toime oma rahaliste vahenditega seoses tekkinud võlgnevuste maksmistega, siis on võimalik kohtutäituritega teha kokkuleppeid väiksema summa kinnipidamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
8.Tartu Halduskohus andis 25. aprilli 2024. a määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente kuni 18. detsembrini 2024 ning vastuväiteid teise menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele kuni 15. jaanuarini 2025. Vastustaja esitas täiendavad seisukohad 31. detsembril 2024, st hilinemisega. HKMS § 51 lõige 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus peab võimalikuks vastustaja 31. detsembri 2024. a täiendavat seisukohta arvesse võtta, sest see ei põhjusta menetluse viibimist. Kaebaja on vastustaja 31. detsembri 2024. a täiendava seisukoha kätte saanud samal päeval ning tal oli kuni 15. jaanuarini 2025 piisavalt aega, et soovi korral vastuväiteid esitada.
9.Vaidlus käib selle üle, kas vastustaja 21. märtsi 2023. a korraldus, millega keelduti kaebajale küttetoetuse määramisest, on õiguspärane.
10.Vastustaja 21. märtsi 2023. a korralduse andmise ajal kehtinud määruse nr 13 (määruse nr 13 v.r) § 5 lõike 2 punkti 5 kohaselt on küttetoetus Mulgi valla eelarvest makstav sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus. Määruse nr 13 v.r § 3 lõige 1 sätestab, et Mulgi valla eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvad täiendavad sotsiaaltoetused on toetused, mida makstakse vähekindlustatud või erivajadustega inimestele ja perekondadele hädavajalike kulude osaliseks katmiseks. Määruse nr 13 v.r § 3 lõige 2 sätestab, et vähekindlustatud isik või perekond on leibkond, kelle iga liikme netosissetulek kuus on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri 2-kordse määra. Määruse nr 13 v.r § 21 lõike 1 punkti 5 kohaselt võib toetuse määramisest keelduda, kui taotleja või tema perekonnaliikmete sissetulekud ületavad kahekordset toimetulekupiiri.
11.Üksi elava inimese toimetulekupiir 2023. aastal oli 200 eurot (2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõike 6 punkt 2). Selleks, et kaebajal oleks tekkinud õigus saada küttetoetust, pidanuks tema netosissetulek kuus olema alla 400 euro, st alla kahekordse toimetulekupiiri.
3-23-1113 Vaidlusaluse korralduse andmise ajal elas kaebaja üksinda ja tema sissetulek kuus oli 506,23 eurot. Kindlaks tuleb teha, milline oli tol ajal kaebaja netosissetulek kuus. Kaebaja seisukohtadest võib aru saada, et ta leiab, et tema netosissetuleku kindlaks tegemiseks tuleks tema sissetulekust maha arvata kulutused ravimitele, transpordile arstide juurde ja eluasemele ning kohtutäituri poolt kinnipeetavad summad. Kohus selle arusaamaga ei nõustu. Määruses nr 13 v.r ei ole lahti selgitatud, kuidas tuleb mõista netosissetulekut. Kohtu hinnangul tuleb määruses nr 13 v.r kasutatud netosissetuleku mõistet tõlgendada sarnaselt sotsiaalhoolekande seadusega (SHS). SHS ise netosissetuleku mõistet ei ava, kuid SHS eelnõu (98 SE) seletuskirjas on mõistet selgitatud nii, et netosissetuleku all mõeldakse sissetulekuid, millest on maha arvatud kõik igakuised maksud ja maksed (tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse), kuid netosissetuleku puhul ei arvestata muude kulutustega, näiteks erinevate laenumaksetega ja täitemenetlustega (lk 49). Kaebaja kirjeldatud kulutused ja kohtutäituri poolt kinnipeetavad summad ei ole maksud ega maksed, mida arvestataks netosissetuleku kindlaks tegemisel. Asja materjalide põhjal pole päris selge, kas kaebaja sissetuleku näol oli tegu töövõimetoetusega (ei maksustata tulumaksuga) või töövõimetuspensioniga (maksustatakse tulumaksuga), kuid see pole praegusel juhul määrav, sest isegi kui oli tegu töövõimetuspensioniga, oli 2023. aastal maksuvaba tulu määr kuus 654 eurot (tulumaksuseaduse § 23 lõige 1), st kaebaja ei pidanud ka töövõimetuspensionilt tulumaksu maksma. Eeltoodut arvestades saab kaebaja sissetuleku 506,23 eurot kuus lugeda netosissetulekuks, mis ei jää alla kahekordse toimetulekupiiri.
12.Kuna kaebaja netosissetulek kuus 506,23 eurot ei jäänud alla kahekordse toimetulekupiiri, st alla 400 euro, oli vastustajal õigus keelduda kaebajale küttetoetuse määramisest. Ainuüksi asjaolu, et vastustaja on varem kaebajale küttetoetust määranud, ei tähenda, et vastustaja pidi seda ka 21. märtsil 2023 tegema. Küttetoetuse näol on tegu kohaliku omavalitsuse eelarvest makstava toetusega, mille maksmise kohustust seadus ette ei näe. Kohalikul omavalitsusel on õigus sellise toetuse määramisele kehtestada tingimused, arvestades, et kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid on piiratud. Kui vastustaja on varem nendest tingimustest hoolimata leidnud eelarvest raha kaebajale küttetoetuse maksmiseks, ei loo see kaebajale õiguspärast ootust ega subjektiivset õigust nõuda, et ka edaspidi vaadataks tema puhul küttetoetuse saamisele kehtestatud tingimustest mööda ja määrataks talle küttetoetus hoolimata sellest, et tema netosissetulek ületab kahekordset toimetulekupiiri.
13.Kohus selgitab täiendavalt järgmist. Kui kaebaja kuu sissetulek pärast eluasemekulude (mille hulka kuuluvad ka kulutused küttepuudele) mahaarvestamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri, on kaebajal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse saamiseks. Seda toetust ei maksta küll otseselt küttepuude soetamiseks, kuid toimetulekutoetuse kaudu tagatakse see, et kaebajale jääb pärast eluasemekulude tasumist, sh küttepuude eest tasumist piisavalt raha esmavajaduste katteks. Erinevalt küttetoetusest tulenevad toimetulekutoetuse maksmise tingimused ja kohustus seadusest. Lisaks saab kaebaja uurida vastustajalt toiduabi saamise võimalusi, sest vastustaja kinnitusel on kaebajale varem sellist abi antud. Samuti on vastustaja õigesti osutanud sellele, et kaebaja saab pöörduda kohtutäituri poole arutamaks võimalusi kaebaja sissetulekult tehtavate igakuiste kinnipidamiste suuruse vähendamiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vastustaja 21. märtsi 2023. a korralduse tühistamiseks. Kuna tühistamiskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kohustamiskaebus.
15.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja
3-23-1113 võimalikud menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).
16.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.