lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-96/7

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-96/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1256
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 249 lg 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 250 lg 2Esialgse õiguskaitse taotlusHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendaminePHS § 8 lg 3Perehüvitiste määramine ja maksmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-96

Haldusasi

L.T kaebus tühistada peretoetuste tagasinõudmise ettekirjutus ning kohustada peretoetusi edasi maksma

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja L.T Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja J.J

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus menetlusse.
2.Jätta L.T määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.01.2025 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada tähemärgiga isikute nimed, aadressid, veebilehed ning elu- ja töökohad CCC XXX saarel. Selgitus Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) tegi L.T-le 12.12.2024 ettekirjutuse nr P13V2024-343148 tagastada ajavahemikul 01.09.2023–30.09.2024 alusetult makstud peretoetus (lapsetoetus, lasterikka pere toetus) 10 030 eurot 30 päeva jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt makstakse perehüvitisi perehüvitiste seaduse (PHS) § 4 lg 1 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 1 kohaselt territoriaalsuse põhimõttel, s.t selle eelduseks on nii vanema kui ka lapse Eestis alaline ja reaalne elamine. SKA ei ole kohustatud alalise elukoha määratlemisel lähtuma üksnes rahvastikuregistri andmetest, vaid võib PHS § 8 lg 3 järgi lähtuda ka teistest andmetest. Perehüvitistele ei anna õigust pelgalt Eesti kodakondsus, rahvus või ka rahvastikuregistrijärgne Eesti elukoha aadress. L.T ei olnud 01.09.2023–30.09.2024 alaline Eesti elanik, s.t ta ei elanud Eestis vähemalt 183 päeva aasta jooksul. Toetuse saaja väitis vastupidist, kuid ta ei tõendanud oma väiteid. Kogutud tõendid (toetuse saaja väited, registrid, internet jms) kinnitavad, et toetuse saaja

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-25-96 alaliseks elukohaks on mitte Eesti, vaid CCC, kus ta on ka oma lapsi kasvatanud. Toetuse saaja väidab, et tema pere tegeleb CCC XXX saarel majutusteenusega ning omab seal kinnisvara. Kumbki vanem ei tööta Eestis. Töötamise registri andmetel lõpetas kaebaja Eestis töötamise 15.08.2023. Kaebaja väiteid kinnitab veebist leitav teave: pere on korduvalt kinnitanud, et elab juba aastaid XXXl ning on oma tuleviku sidunud selle saarega. See on pere elu- ja töökoht (XXX) ning laste kasvatamise, hariduse saamise koht.

2.L.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA ettekirjutuse tühistamiseks ning SKA kohustamiseks jätkata peretoetuste maksmist. Kaebuse kohaselt on ettekirjutus alusetu, sest kaebaja ja tema pere elukoht on Eestis YYY. Kaebaja ja tema pere viibivad peamiselt Eestis, mis tähendab, et nende alaline elukoht ja huvikese on Eestis. Kaebaja viibib Eestis vähemalt 183 päeva aastas. Kaebaja lapsed ei käi CCC koolis ega lasteaias ning kaebaja ei saa CCClt peretoetusi.
3.L.T palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada SKA 12.12.2024 ettekirjutuse täitmine. Taotluse kohaselt on 10 030 euro nõue kaebaja jaoks ebamõistlikult suur ja põhjustab talle olulise majandusliku kahju. Alusetu tagasinõue võib seada ohtu suurpere liikmete heaolu ja tervise. Arvestada tuleb lapse parimate huvidega.
4.Tallinna Halduskohus jättis 23.01.2025 määrusega (resolutsiooni p 2) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal on kolm alaealist last. Ehkki kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, milline on tema majanduslik olukord, võib eeldada, et 10 030 euro tagasimakse tegemine on keeruline. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on madalad. Kohus leiab praeguse seisuga, et SKA on ettekirjutuse aluseks olevad tõendeid hinnates põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja ja tema pereliikmete alaliseks elukohaks oli ajavahemikul 01.09.2023 kuni 30.09.2024 XXX saar CCC. SKA tugines töötamise registri andmetele koosmõjus avalikult kättesaadava teabega. Kohus võtab toimikusse väljavõtted veebilehtedelt XXX, XXX ja kaebaja Facebooki postituse, millest nähtub, et kaebaja abikaasa elab koos perega alaliselt XXXl. Avalikuks huviks on, et perehüvitisi makstakse õiguspäraselt. Kaebuse madala perspektiivi ja avaliku huvi tõttu ei ole põhjendatud peatada ettekirjutuse täitmist. Arvestades kohtu kogutud tõendeid, teeb kohus kaebajale ettepaneku kaaluda kaebusest loobumist. Kaebajal on võimalik teha avaldus SKA-le, et leppida kokku maksegraafikus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.L.T palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.01.2025 määrus ja teha asjas uus määrus, millega peatada esialgse õiguskaitse korras SKA ettekirjutuse täitmine. SKA ettekirjutuse täitmisele pööramine enne põhivaidluse lahendamist võib põhjustada pöördumatut kahju kaebaja ning tema laste majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule, elule ja tervisele. 10 030 euro sissenõudmine muudab kaebaja maksejõuetuks ja tal võib tekkida raskusi igapäevase eluga toimetulemisel. Halduskohus on lähtunud vaid SKA esitatud tõenditest ega ole kaalunud kaebaja esitatut, mis jätab mulje, et kohus on enne asjasse süvenemist teinud juba sisulise otsuse ning hakanud kaebajat survestama, et ta loobuks oma õiguste kaitsest. Asja sisuliselt menetlemata on meelevaldne järeldada, et kaebuse eduväljavaated on madalad. Kohtu viidatud tõendid ei kinnita, et kaebaja viibib alaliselt CCC. Paljudel inimestel on suvila ja puhkusekoht eri paigus, mis ei tee aga neist selle koha alalisi elanikke. Kaebaja põhielukoht 2(4)

3-25-96 on Eestis, mida kinnitab rahvastikuregister ning kaebaja esitatud andmed ja tõendid. SKA tugineb mitteametlikele ja ilukirjanduslikele allikatele, mis ei oma juriidilist kaalu ega võimalda tõendada kaebaja alalist elukohta CCC. Kohus peab asjaolud kindlaks tegema halduskohtumenetluse reegleid järgides. Kaebaja on vaidluses nõrgem osapool ning vajab riigi õigusabi. Kohus on ebaõigesti tuvastanud avaliku huvi, tagasinõude täitmine on võimalik ka hiljem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
7.HKMS § 249 lg 3 esimene lause kohustab kohut esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvesse võtma kaebuse eduväljavaateid. Kaebuse ilmselge perspektiivitus on alus jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-54-06, p 12).
8.Praeguses asjas on halduskohus õigesti tuvastanud, et määruse tegemise seisuga on kaebuse eduväljavaated sedavõrd kasinad, et see toob kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise. SKA ettekirjutuse tingis asjaolu, et kaebaja väited tema Eestis elamise kohta on seni paljasõnalised ja vastuolus kogutud tõenditega. Kaebaja ei ole esitanud Eestis elamise aja kohta tõendeid ja tugineb sisuliselt üksnes rahvastikuregistri kandele. Samas on SKA ettekirjutuses juba selgitanud, et PHS § 8 lg 3 järgi ei ole rahvastikuregistri andmed SKA-le perehüvitistele määramisel siduvad ja SKA on õigustatud lähtuma ka teistest andmetest. Seega pidi kaebajale olema arusaadav, et tal tuleb oma Eestis üle 183 päeva elamise väite kinnitamiseks esitada tõendeid. Selliste tõendite leidmine ei tohiks olla ülemäära keeruline (kasvõi sõidupiletid). HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Kohus võib taotluse esitajalt nõuda oma väidete tõendamist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid Eestis üle poole aja aastast elamise kohta ka määruskaebuses. Olukorras, kus SKA ja halduskohus on asjakohaselt tuginenud avalikult kättesaadavatele andmetele, et kaebaja perekond elab faktiliselt CCC, on tõendamiskoormus kaebajal. Üksnes asjaolu, et kaebaja ja lapsed on pärit Eestist ning on Eesti kodanikud, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi Eestis, ei tingi kaebajalt peretoetuse tagasi nõudmata jätmist, kui muud tõendid on piisavad tuvastamaks, et pere huvide põhikese on CCC ja elatakse enamuse osa aastast Eestist eemal.
9.Kaebajal on õigus esitada halduskohtule uus esialgse õiguskaitse taotlus koos tõenditega, et ta elas perioodil 01.09.2023–30.09.2024 vähemalt poole ajast Eestis. Lisaks tuleb tal esitada tõendid oma majandusliku olukorra kohta, kuna ka selles osas on väited tõenditega täiesti katmata. Kaebaja ja tema leibkonna liikmete majandusliku seisundi kohta andmete ja tõendite esitamine on vajalik ka selleks, et halduskohus saaks nõuetekohaselt lahendada riigi õigusabi taotluse. Kui taotlus on halduskohtu hinnangul piisavalt põhistatud ja tõendatud, saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset.
10.Ringkonnakohus märgib, et kohtul on õigus juhtida menetluse käigus kaebaja tähelepanu sellele, et tõendite esitamiseta on kaebus ilmselgelt alusetu ja kaebaja võiks kaaluda kohtuasja perspektiivi. Kohus peab kaebaja huvide kaitseks selgitama talle tõendamiskoormust. Kohustus hinnata kaebuse eduväljavaateid esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleneb seadusest, nagu eespool on selgitatud.
11.Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

3(4)

3-25-96

12.Määrus sisaldab eraelulisi andmeid, mille avaldamiseks ei ole ülekaalukat avalikku huvi. Samas on kohtupraktika tutvustamise huvides vajalik avaldada kohtute põhjendused. Seetõttu tuleb määruse avaldamisel asendada tähemärgiga isikute nimed, aadressid, veebilehed ning elu- ja töökohad CCC XXX saarel (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja