3-25-96 X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 12.12.2024 ettekirjutuse tühistamiseks ja kohustamiseks Kaebaja: X. X Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema pereliikmete nimed ning elukoha andmed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebajale maksti lapsetoetust ja lasterikka pere toetust seoses kolme lapse kasvatamisega.
2.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teavitas kaebajat 09.10.2024 sellest, et nende hinnangul on kaebajale makstud alusetult peretoetust (lapsetoetus, lasterikka pere toetus) ajavahemiku 01.09.2023 kuni 30.09.2024 eest 10 030 eurot, mis kuulub SKA-le tagastamisele. SKA selgitas, et teatisele saab esitada vastuväite hiljemalt 15 päeva jooksul pärast selle saamist. Samuti märkis SKA, et kaebajal on võimalik taotleda kokkuleppe sõlmimist toetuse tagasimakseks osade kaupa.
3.SKA 12.12.2024 ettekirjutusest nähtub, et kaebaja esitas teatisele 24.10.2024 vastuväite. Kaebaja kinnitas, et tema elukohaks (koduks) on Xxxxxxxxx xx-xx, Tallinn. Ta viibib enamuse aastast Eestis, st 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Temale ega tema lastele ei ole üheski välisriigist makstud toetuseid ega perehüvitisi. Ta on viimasel ajal tegelenud loometööga ning ei ole end vormistanud palgalisele tööle. Lähiajal on tal plaanis võtta end töötuna töötukassas arvele. Tema lapsed on eestlased, keda ta on kasvatanud eestimeelseteks. Eesti Vabariigi põhiseadus § 27 lõige 1 annab perekonna rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse alla. SKA nõue on vastuolus ka Eesti Vabariigi põhiseadusega. Ta taotles tagasinõudemenetluse lõpetamist ja tagasinõude tühistada.
4.SKA tegi kaebajale 12.12.2024 ettekirjutuse tagastada talle alusetult makstud peretoetus (lapsetoetus, lasterikka pere toetus) ajavahemiku 01.09.2023 kuni 30.09.2024 eest 10 030 eurot 30 päeva jooksul ettekirjutuse kättesaamisest. SKA märkis, et nõude tagastamata jätmise korral on SKA-l õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuvõtvalt on ettekirjutuse põhjendus järgmine. Perehüvitiste maksmine toimub territoriaalsuse põhimõttel, st selle eelduseks on nii vanema kui ka lapse Eestis alaline/reaalne elamine. SKA hinnangul ei olnud kaebaja ajavahemikul 01.09.2023 kuni 30.09.2024 alaline Eesti elanik, st ta ei elanud Eestis vähemalt 183 päeva aasta jooksul. Kaebaja väitis vastuväites vastupidist, kuid ei tõendanud oma väidet. SKA ei ole kohustatud alalise elukoha määratlemisel lähtuma üksnes rahvastikuregistri andmetest, vaid võib perehüvitiste seaduse (PHS) § 8 lg 3 alusel lisaks rahvastikuregistri andmetele lähtuda ka teistest andmetest. SKA leiab kogutud tõendite (kaebaja poolt esitatud väited, töötamise register, internet jms) alusel, et kaebaja alaliseks elukohaks on Xxxxxx, mitte Eesti. Kaebaja on lapsi kasvatanud välisriigis. Kaebaja väidab, et tema pere tegeleb Xxxxxx saarel majutusteenusega ning omab seal kinnisvara. Kumbki vanem ei tööta Eestis. Töötamise registri andmetel lõpetas kaebaja Eestis töötamise 15.08.2023. Kaebaja väiteid kinnitab veebilehelt https://www.houseinsamos.net/ leitav teave: pere on korduvalt kinnitanud, et elab juba aastaid Xxxxxxx ja on oma tuleviku sidunud selle saarega. See on pere elu- ja töökoht (Xxxxxxx Loome- ja Puhkemajad) ning laste kasvatamise, hariduse saamise koht.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.Kohtu menetluses on nõue tühistada SKA 12.12.2024 ettekirjutus ja kohustada SKA-d jätkama perehüvitiste maksmist.
2(5)
6.Kaebuse esitaja ja tema pere elukoht on Eestis Xxxxxxxxx xx-xx, Tallinn. Kaebuse esitaja viibib Eestis vähemalt 183 päeva aastas, mis vastab tulumaksuseaduse § 6 lg 1 tingimustele ning kinnitab kaebaja residentsust ja õigust perehüvitistele vastavalt perehüvitiste seaduse § 4 lõikele.
7.SKA ettekirjutus tugineb peamiselt oletustele ja üldistele internetist kogutud andmetele, jättes tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid ja faktid.
8.Hakata tõestama ja välja mõtlema, et mis kuupäevadel keegi kaebaja suurest perest viibis Eestis ja millal mitte ja mis koosseisus, on sisuliselt võimatu. Kaebaja sõidab Xxxxxxxe edasitagasi autoga, mitte lennukiga. Kaebaja ei teadnud sellist nõuet, et kui palju ta peab aastas Eestis viibima perehüvitise saamiseks. Küll aga teab ta, et on seda nõuet täitnud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Kaebaja ja tema laste elukoht on rahvastikuregistri järgi Eestis aadressil Xxxxx xx x-x, Tallinn. Väljavõte on tehtud sotsiaalkaitse infosüsteemist, kuhu andmed jõuavad rahvastikuregistrist (SÜS 5. peatükk, Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 17 lg 1 ja § 8 lg 1 p 3). Ka kaebaja abikaasa Y. Y elukoha aadress on rahvastikuregistris samal aadressil. Kaebaja on kaebuses on elukoha aadressiks märkinud Xxxxxxxxx xx-xx, Tallinn, mis rahvastikuregistri andmetel on kaebaja postiaadressiks. Tulenevalt PHS § 8 lg-st 3 on SKA-l lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine. Perehüvitiste saamiseks ei piisa rahvastikuregistrijärgsest elukohast, vaid toetuse saaja ja lapsed peavad ka tegelikult elama Eestis, va kui Euroopa Liidu reeglitest ei tulene teisiti. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit tema Eestis elamise kohta.
11.Internetis on avalikult leitav ohtralt materjali kaebaja pere elama asumise ja elamise kohta Xxxxxxs. Lisas on üks ekraanipilt House in Xxxxxxx lehelt, milles on juba 03.06.2022 ja 29.08.2023 viidatud kaebaja elamisele Xxxxxxx ja „päriselt“ Xxxxxxsse elama asumisele. Xxxxxxx Puhke- ja Loomemajade kodulehel on Y ja X. X allkirjastatud tutvustuses muu hulgas kirjutatud – Meie oleme oma kodukandi üle väga õnnelikud, elame keset loodust, külasid ja maamajapidamise ehedust. Hea meelega jagame seda. Oleme oma tuleviku sidunud selle saare ja saare osaga, töötame, elame ning kasvatame oma lapsi ja kasse, koeri, kanasid siin. See on parim koht maailma. Meie pere elas Xxxxxxx ka 2010 – 2011, tagasi ankrusse triivisime siia 2018 sügisel. Kavatsusega jääda igavesti; vähemalt meie – „vanainimesed“. Lapsed käivad siin koolis, ise peame puhkemajasid ja tegeleme kirjutamisega (tekst altpoolt 2. pildi kohal). Kaebaja poolt 22.09.2024 viidatud raamatu tutvustuses on kirjas, et pere kolis juba 2018 aasta sügisel Xxxxxx saarele Xxxxxxxe päriseks. Ka järgmise raamatu „Talv Xxxxxxs. Miks šaakalid igal ööl nutavad?“ tutvustuses on välja toodud, et pere on elanud aastaid Xxxxxxs Xxxxxxx saarel ja nad peavad kuuendat aastat loome- ja puhkemajasid. Kokkuvõtvalt on palju tõendeid selle kohta, et kaebaja ja tema pere ei ela Eestis vähemalt alates 01.09.2023. Vastupidiseid tõendeid ei ole ja kaebaja ei ole ka neid esitanud. Elamisel ja töötamisel Xxxxxxs võib perel tekkida õigus perehüvitistele Xxxxxxs, kuid see sõltub täpsemalt Xxxxxx riigi seadustest. Ainuüksi asjaolu, et Xxxxxx riik perele perehüvitisi ei maksa ei anna
3(5)
kaebajale õigust perehüvitistele Eestis. Samuti ei anna perehüvitistele õigust Eesti koolis õppimine, kui pere tegelikkuses Eestis ei ela.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. SKA 12.12.2024 haldusakt on õiguspärane.
13.Kohus selgitas 13.02.2025 kaebajale, et kaebaja võib oma väite – ta elab Eestis üle 183 päeva – tõendamiseks kasutada erinevaid viise. Ringkonnakohus on näiteks viidanud sõidupiletitele. Kohus leiab, et kõige selgema pildi oma elukorralduse kohta saab kaebaja anda eelduslikult pangakonto väljavõtte kujul. Seejuures ei ole kohtu huviks niivõrd kannete sisu, vaid nende tegemise koht. Ettekirjutus puudutab perioodi 01.09.2023–30.09.2024. Juhul kui kaebaja ei saa või ei soovi vastavaid tõendeid esitada, siis ei täida ta tõendamiskoormust.
14.Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kaebaja kohtumenetluses, et ta elab Eestis üle 183 päeva. Varasemalt oli ta jätnud tõendamiskohustuse täitmata haldusmenetluses.
15.Kohus kogus 23.01.2025 määrusega tõendeid ja leidis analüüsi alusel järeldusele, et SKA on ettekirjutuse aluseks olevad tõendeid hinnates põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja ja tema perekonna alaliseks elukohaks on vähemalt ajavahemikul 01.09.2023 kuni 30.09.2024 olnud Xxxxxxx saar, Xxxxxx. SKA tugineb töötamise registri andmetele koosmõjus avalikult kättesaadavale teabele veebilehel https://www.houseinsamos.net/. Kohus võttis tõenditena asja materjalide juurde rahvastikuregistri väljavõte kaebaja ja tema perekonnaliikmete kohta ning väljavõtted avalikult kättesaadavast teabest veebilehtedelt https:// www.houseinsamos.net/, https://uueduudised.ee/ ning kaebaja Facebook postituse. Kohus tuvastab rahvastikuregistri andmete põhjal kaebaja, tema abikaasa Y. Y ja laste isikuandmed. Kaebaja lapsed on järgmises vanuses: C. C on x a, G. G x a ja F. F x a. Kohus tuvastab avalikult kättesaadavast teabe alusel, et 17.04.2024 artiklis (https://uueduudised.ee/) selgitab G. G, et on Xxxxxxs elanud kokku umbes kuus ja pool aastat. Artikli pealkirjaks on „Miks Eestist jalga lastakse“. Artiklis märgib ta „Ma saan iga nädal eestlastelt meili või Messengeri teel umbes 3–4 pöördumist, kus väga erinevas vanuses inimesed küsivad Xxxxxx kinnisvara, töö, kliima, elukeskkonna, bürokraatia ja eluolu kohta“. Nimetatud tsitaat viitab sellele, et tegemist on inimesega, kes elab alaliselt Xxxxxxs. Seetõttu pöörduvad inimesed tema kui nö Xxxxxx elu eksperdi poole. Kohus tuvastab samuti, et kaebaja 09.12.2024 Facebooki postituses kajastatakse Y. Y raamatut Talv Xxxxxxs, milles autor selgitab, et on aastaid elanud perega Xxxxxxs Xxxxxxx saarel. Samuti on kogumis eelnimetatuga 22.07.2023 artikkel, milles räägitakse, et „Kogu pere Xxxxxxsse Xxxxxxx saarele kolinud ajakirjanik Y. Y (EKRE) sõnul pani koroonapandeemia tõsiselt proovile tema majandusliku hakkamasaamise, kuid praeguseks on laenud tagasi makstud ja rahu hinges“. „Kohaliku kogukonna hindamatu sõprus, soojus, õlg õla kõrval tunne ja kommuunielu voorused on ka Y perekonda Xxxxxxx hoidnud ja sinna tagasi toonud“. Kaebaja ja tema abikaasa majandustegevus on jälgitav 11.03.2024 artiklis: Tänaseks on meie X. X-i ja Y – “katuse” all – viis maja, kolm korterit ja kolm stuudiot. Kohus jääb selle järelduse juurde ja seetõttu puudub alus SKA ettekirjutuse tühistamiseks ja kohustamiseks perehüvitise maksmist jätkata.
16.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole 4(5)
menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
17.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja tema pereliikmete nimed ning elukoha andmed tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.