Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.02.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1601
Haldusasi
O.C kaebus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 17.04.2023 otsuse nr 4.-1/914-5 ning Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023 korralduse nr 607 (vaideotsus) tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – O.C Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Janne Kivistik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-1601. Teha asjas uus otsus, millega jätta O.C kaebus rahuldamata.
2.Mõista O.C-lt Tallinna linna apellatsioonimenetluse kulude katteks välja riigilõiv 20 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga ning jätta avaldamata kaebaja aadress XXX.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.03.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
3-23-1601 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.C esitas 11.11.2020 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile (STA) taotluse eluruumi kohandamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014‒2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames. Toetuse andmise tingimused on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määrusega nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ (määrus nr 4). Taotluse järgi on eluruumi kohandamise eesmärk Tallinnas XXX asuvas eluruumis hügieenitoimingute parandamine (tualettruumi (s.t pesemisruumi ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus). Taotluse kohaselt vajab taotleja terviseseisundi tõttu oma igapäevatoimingutes abi. Abi osutab ema, kellega koos taotluse esitaja elab. Majas puuduvad pesemisvõimalused. Vaja on rajada kaasaegne duširuum, kus saaks pesemise ajal istuda, ja paigaldada käetoed, mille vastu pesuruumis liikudes toetuda.
2.STA juhataja 30.11.2022 otsusega jäeti kaebaja taotlus eluruumi füüsilise kohandamise kulude katmiseks rahuldamata.
3.Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2023 korraldusega nr 153 tunnistati STA juhataja 30.11.2022 otsus kehtetuks ning kohustati STA-d uuesti läbi vaatama O.C 11.11.2020 esitatud taotlus ja teha uus otsus. Korralduse põhjenduste kohaselt ei ole STA taotluse läbivaatamisel viinud läbi nõuetekohast haldusmenetlust, samuti on STA juhataja 30.11.2022 otsuses esitatud taotluse rahuldamata jätmise põhjendused vastuolulised.
4.STA 17.04.2023 otsusega nr 4.-1/914-5 jäeti O.C taotlus eluruumi kohandamise kulude katmiseks rahuldamata. O.C-l on Sotsiaalkindlustusameti 27.02.2018 ekspertiisi otsusega tuvastatud keskmine puue. STA esindajad teostasid 17.03.2023 O.C juurde kodukülastuse abivajaduse hindamiseks. Meetme „Puudega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ eesmärk on eluruumi kohandamise kulude hüvitamine puuetega inimesele. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 42 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse abistava ülesandena eluruumi kohandamise sh isikule, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise ja endaga toimetulekuga. SHS § 42 lg-st 2 tulenevalt tuleb eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel – eluaseme kohandamisel – lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua iseseisvalt hakkama koduses keskkonnas ehk eluruumi piires oleks tagatud liikumispuuet arvestav ligipääs igapäevaelu toimingutele, sh hügieenitoimingutele. Eelduseks, et eluaseme eelmainitud kohandamine kindlustaks iseseisva hakkamasaamise liikumispuudega inimesele, on igapäevaelu toiminguteks vajalike ruumide paiknemine samal tasapinnal, kuivõrd liikumine 0-korrusele on raskendatud, järsk trepp on ja jääb ohtlikuks liikumispuudega inimesele. Taotlusele on lisatud hinnapakkumised, milles ehitaja kirjeldab tegevusi, mis oleks vajalikud olemasoleva ehitise omaduste muutmiseks, ning sisaldavad ainult ehitustööde maksumust. Antud objektile planeeritud ehitustööde mahud ei vasta oma 2(9)
3-23-1601 iseloomult ja maksumuselt kodukohandusele. Eluruumi kohandamise taotluse vaidlustamise menetluses tehti kodukülastus, mille käigus tutvuti olukorraga ja kuulati O.C selgitusi. O.C oli seisukohal, et kodukohandus tulemusena peaks elamu 0-korrusele tulema tema tarbeks vannituba ja elutuba/puhkeruum. O.C kodu vajab enne kohandamise alustamist üldehituslikke tegevusi nagu põrandate valamist, tellistest vaheseina ladumist ja tehnosüsteemide väljaehitamist ehk tegevusi, mis on vältimatult vajalikud ehitise toimimiseks ja kasutusotstarbe järgseks kasutamiseks, ning ei vasta oma sisult eluruumi kohandusele. Kodu kohanduseks antava toetuse eesmärk on tagada puudega inimestele paremad elamistingimused ning tehtud kulud peavad olema sobivad, vajalikud ja tõhusad. O.C taotluse sisuks on eluruumi kohandus, mille tulemusena valmib elamu 0-korrusele vannituba ja elutuba/puhkeruum – sellise kodukohandusega ei kindlustata eluruumi kasutamise võimalusi liikumispuudega inimesele.
5.O.C esitas STA 17.04.2023 otsusele vaide, mis jäeti Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023 korraldusega nr 607 (vaideotsus) rahuldamata.
6.O.C esitas 17.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse STA 17.04.2023 otsuse nr 4.1/914-5 ning Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023 korralduse nr 607 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendada kaebaja taotlus uuesti. Vastustaja on käitunud kaebajaga vastuoluliselt, kuivõrd korduvalt lubati, et kaebaja kvalifitseerub toetusele. Korduvalt käisid vastustaja ametnikud kaebaja elukohas tingimustega tutvumas (27.06.2022, 17.03.2023). Kaebaja soovis taotluses pesuruumi ehitamiseks toetust, mitte täiendavat tualettruumi. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas 1. korrusel pesuruumi kasutamine on abikõlblik, kuid keldrikorrusel see ei ole. Kaebajal tuleb igapäevaselt kasutada treppe, samamoodi tuleb tualettruumi minekuks kasutada treppi. Kaebaja peab oma tööülesandeid täites käima pidevalt treppidest. Selgusetuks jääb, kuidas keldrikorrusele viiv trepp on sedavõrd ohtlik, et kaebaja seda enam kasutada ei saaks.
7.Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. STA on kaebaja taotluse teistkordsel läbivaatamisel 17.03.2023 hinnanud kohapeal olukorda, vestelnud kaebajaga ja analüüsinud kohanduse teostamiseks esitatud hinnapakkumisi. Asjaolude kaalumisel on vastustaja jõudnud järeldusele, et eluruumi väljaehitamine ja sellega kaasnevad kulud ei ole põhjendatud toetuse andmise tingimustes ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. SHS § 42 sätestab kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse abistada eluruumi kohandamisel puuetega inimesi, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega. SHS seletuskirjas on selgitatud, et kõige sagedamini vajavad kohandamist trepid, ukseavad ja lävepakud, mis takistavad puudega inimestel turvalist liikumist ja igapäevaste tegevuste tegemist. Spetsiifilisemateks probleemideks on nt sobimatu mööbel ja lülitid ning allergeenid. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrusega nr 26 kehtestatud „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 26) näeb sissetulekust sõltuva toetusena ette võimaluse eluruumi kohandamise kulu hüvitise maksmise. Eluruumi kohandamise kulu hüvitamise eesmärk on soodustada puudega inimese iseseisvat toimetulekut ja leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumis liikumisel, enesega toimetulekul ning eluruumi sisenemisel ja sealt väljumisel. Toetuse saamiseks peab taotleja vastama toetuse taotlemise tingimustele. 3(9)
3-23-1601 Määruse nr 4 seletuskirja kohaselt hõlmab kohandus hügieenitoimingute parandamiseks näiteks pesemisruumis vanni asendamist dušiga, tavapärase klosetipoti asendamist inva-WCpotiga, tavalise kraanikausi asendamist invakraanikausiga. Seletuskirjas on rõhutatud ka kohaliku omavalitsuse kohustust tagada, et toetatav tegevus tuleneks otseselt puudega seotud erivajadustest ja projekti lahendus oleks optimaalne. Seega saab kohalik omavalitsus toetada olemasoleva pesemisruumi kohandamist puudega inimese vajadustele vastavaks, mitte aga selle väljaehitamist. Määruse nr 4 rakendamiseks on Tallinna Linnavolikogu 31.05.2018 määrusega nr 10 kehtestanud „Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise korra“ (määrus nr 10), mille § 7 lg 4 sätestab taotluse rahuldamata jätmise alused. STA jätab taotluse rahuldamata, kui eluruumi soovitud viisil kohandamine ei paranda taotleja liikuvusega seotud toiminguid või esinevad muud asjaolud, mille tõttu eluruumi kohandamine ei ole taotleja vajadusi arvestades mõistlik. Kaebaja taotluses ei olnud teavet, millise hoones asuva eluruumi kohandust kavandatakse. Hinnapakkumistega tutvumisel jõudis STA tõdemuseni, et kavandatav ehitis ei vasta kohanduse eesmärgile. Kaebaja soov on rajada pesemisruum elamu 0-korrusele, mis on välja ehitamata ja muldpõrandaga. Pesemisruumi rajamiseks 0-korrusele on vajalikud mahukad ehitustööd, mida ei saa lugeda eeltoodud õigusaktidest tulenevalt eluruumi kohanduseks. Ka meetme rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus on oma 22.08.2023 e-kirjas leidnud, et tualettruumi rajamine elamu 0-korrusele ei ole abikõlblik. Toetuse andmise eesmärk on tagada puudega inimestele paremad elamistingimused ning tehtud kulud peavad olema sobivad, vajalikud ja tõhusad. Tulenevalt sellest peab kohalik omavalitsus tegema otsuse, kas pesemisruumi rajamine on kõige optimaalsem ning kas kõik planeeritud tööd on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. Määruse nr 4 kohaselt on kohandatav eluruum ruum või ruumide kogum, sh abiruumid, mis on ette nähtud aastaringseks elamiseks. SHS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peab tagatav või kohandatav eluruum vastama EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele. Eluruumile esitatavad nõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85 (määrus nr 85). XXX hoone 0-korrusel asuv ruum ei ole eluruumiks välja ehitatud, mistõttu ei saa seda ruumi kasutada aastaringseks elamiseks. Samuti ei vasta 0korrusel paiknev ruum eluruumile esitatavatele nõuetele. Kuna kehtivate õigusaktide kohaselt on sotsiaaltoetused ette nähtud eluruumi kohandamiseks, siis on 0-korrusel eluruumi kohandamist kaebajal võimalik taotleda pärast 0-korruse vastavusse viimist eluruumile esitatavatele nõuetele. Kaebaja nõuab korralduse tühistamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 alusel. Kaebaja hinnangul on tema ja STA vahel sõlmitud suuline leping, kuna ametnikud on talle toetuse saamist kinnitanud. Eluruumi kohandamise toetuse taotluse menetlus on haldusmenetlus, mille tulemusel annab STA haldusakti taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Lepingu saab sõlmida alles pärast haldusotsuse tegemist ehk pärast seda ja ainult siis, kui STA on taotluse rahuldanud. Kuna STA ei ole kaebaja taotlust rahuldanud, ei ole lepingu sõlmimine võimalik. Eluruumi kohandamise toetust rahastatakse avalikest vahenditest. Avalikke vahendeid tuleb kasutada otstarbekalt ja säästlikult. Kaebaja poolt taotletud pesemisruumi väljaehitamiseks vajalike kulutuste katmine ei oleks optimaalne, kuna tooks kaasa avalike vahendite ebamõistliku kasutamise.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2024 otsusega kaebuse, tühistas STA 17.04.2023 otsuse nr 4.-1/914-5 ja Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2023 korralduse nr 607 ning kohustas
4(9)
3-23-1601 Tallinna linna lahendama kaebaja toetuse taotluse uuesti hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vaidlusalune otsus on tehtud määruse nr 26 § 3 lg 2 ja § 15 alusel. Otsuses on leitud, et liikumispuudega inimesele on 0-korrusele pesuruumi rajamine välistatud, kuivõrd sinna liikumine on raskendatud. Samas ei ole vastustaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja on liikumispuudega isik. Vaidlusaluses otsuses on küll märgitud, et kaebajal on SKA 27.02.2018 ekspertiisi otsusega tuvastatud keskmine puue, kuid puuduvad tõendid, mis kinnitaksid liikumispuude olemasolu. STA esialgses otsuses (kuupäevaga 30.11.2022) on leitud, et STA esindaja tuvastas, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas ning ei ole olulist liikumispuuet. Samuti nähtub Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2023 vaideotsusest nr 153, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on lülihaigused, arenguhäired ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Asjas pole tõendatud esiteks, et kaebajal esineb liikumispuue, ning teiseks, et igapäevaelu toiminguteks vajalikud ruumid peaksid paiknema samal tasapinnal. Viimati nimetatud hinnangu saab anda üksnes vastavate erialateadmistega isik või puude raskusastme hindamise ekspertiis. Veelgi enam, ka kaebaja on selgitanud, et ta liigub treppidest igapäevaselt. On küll tõendatud, et 0-korrusele viib kitsas ja välja ehitamata trepp, kuid see ei ole piisav järeldamaks, et taotlejale sobib samal tasapinnal olev pesemisruum. Paikvaatlusel on tuvastatud, et wc-sse ei ole pesuruumi ehitus otstarbekas, sest tegemist on kitsa ruumiga; kaebaja sõnul ei ole ka kööki ja tubadesse võimalik pesuruumi ehitada. On tõendatud, et 1-korrusele pesuruumi ehitamiseks sobilikku asukohta paikvaatlusel ei tuvastatud ning lepiti kokku, et otsitakse võimalusi 0-korrusele ehitamiseks. Sellest johtuvalt on arusaamatu vastustaja seisukoht, et pesuruum peaks olema 1-korrusel, kui paikvaatlusel on tehtud vastupidine kokkuvõte. Pole kahtlust, et olukorras, kus eluruumides pesuruum puudub (ja see asjaolu vaidluse all ei ole), aitaks sellise ruumi ehitamine parandada kaebaja elutingimusi. See omakorda aga ilmselgelt soodustaks puudega inimese iseseisvat toimetulekut hügieenitoimingute sooritamisel, mistõttu on taotluses kirjeldatud tegevus kooskõlas eluruumi kohandamise kulu hüvitamise eesmärgiga (määruse nr 26 § 15 lg 1). Asjassepuutumatud on 21.06.2023 vaideotsuses nr 607 toodud viited määrusele nr 4 ning selle seletuskirjale, kuivõrd vaidlusaluse otsuse õiguslikuks aluseks ei ole olnud määrus nr 4. Juhul kui vastustaja on soovinud eluruumide kohandamise kulu hüvitamise siduda määruses nr 4 toodud mõistetega, siis peab see ka kuskilt nähtuma. Vaideotsus on vastuoluline ‒ eluruumi mõiste puhul on viidatud määruse nr 4 § 2 p-le 1, erinevalt eluruumi ümberehitamise mõistest, millisel juhul on lähtutud EhS-s sätestatust ning leitud, et ehitustööde maht ei vasta eluruumi kohandamise mõistele. Ometi on määruse nr 4 § 2 p-s 2 sätestatud, et füüsiline kohandamine tähendab puudega inimese erivajadustest tulenevat eluruumi ümberehitamist. EhS § 4 lg 3 kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Seega on arusaamatu, kuidas sisustab vastustaja määruses nr 26 toodud mõisteid „eluruum“ ning „eluruumi kohandamine“. Arusaamatu on 21.06.2023 vaideotsuse nr 607 viide määrusele nr 10, kuivõrd ka nimetatud õigusakt ei ole vaidlusaluse otsuse andmise aluseks. Kokkuvõttes on vastustaja oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6), kui on jätnud välja selgitamata olulised asjaolud: kas 0-korrusele on põhimõtteliselt võimalik pesuruumi rajada; millised on kaebajal puudest tingitud tegutsemispiirangud ning kas need välistavad faktiliselt 0-korrusele liikumise jne. Samuti on ebaselge, kuidas vastustaja sisustab määruses nr 26 toodud mõisteid „eluruum“ ning „eluruumi kohandamine“. Need puudused on mõjutanud ka lõplikku otsust, mistõttu kuuluvad 5(9)
3-23-1601 vaidlusalused otsused tühistamisele. Sellest johtuvalt tuleb rahuldada ka kohustamisnõue ning kohustada vastustajat lahendama kaebaja 11.11.2020 taotlus hiljemalt 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
9.Tallinna linn palub 18.03.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 otsus. Halduskohtu otsuses puuduvad põhistused, miks kohus ei ole ise kogunud tõendeid, mis kinnitaks, et kaebaja on liikumispuudega isik. STA on otsuses viidanud, et kaebajal on SKA 27.02.2018 ekspertiisi otsusega tuvastatud keskmine puue. Seega on kohtu põhjendus, et vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, miks kinnitaks, et kaebaja on liikumispuudega isik, põhjendamatu. Vaidlust ei ole kaebaja puude liigi ega raskusastme üle. STA on olnud taotluse esitamisest alates seisukohal, et kaebaja vastab toetuse taotlemise ja ka saamise tingimustele. Samas objekt (XXX keldrikorrus), kus soovitakse kodukohandust realiseerida, ehk eluaseme füüsilise kohandamise tulemusena rajada kaasaegne duširuum, ei vasta eluruumi tingimustele. Kaebaja 11.11.2020 taotlusest selgub, et ta vajab abi liikumisel ja seda kinnitab ka tema soov käsipuude paigaldamiseks, millele toetudes kohandatavas eluruumis (pesuruumis) liikuda. Tegevused, millega saavutada kodukohanduse meetme eesmärk, on kehtestatud määrusega nr
4.Antud juhul ei ole tegemist kinnisvara arendamisega kaasneva vaidlusega, vaid sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega kaasneva vaidlusega. Vaideotsuses viidatud SHS ja määrus nr 4 on sotsiaalhoolekandeliste teenuste osutamist ja nende rahastamist korraldavad õigusaktid ning nendele tuginemine on asjakohane. Kohus on tõlgendanud vääralt sotsiaalhoolekannet puudutavat õigusruumi, mille tõttu on jõudnud vale tulemini. SHS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peab tagatav või kohandatav eluruum vastama EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele. Eluruumile esitatavad nõuded on kehtestatud määruse nr 85 §-des 2‒5. XXX elamu keldriruum tuleb viia vastavusse määruse nr 85 nõuetega, enne kui alustada sotsiaalhoolekandelise kodukohandusega. Keldriruumi hetkeseisu kinnitavad fotod, mis on tehtud paikvaatluse läbiviimise käigus. Fakti, et vaidlusaluses hoones asutakse oluliselt rekonstrueerima ehk ruumide sihtotstarvet muutma, kinnitab ka Aderito OÜ 04.06.2022 koostatud pakkumine XXX pesuruumi kohandustöödele. Kaebaja taotluse rahuldamisel oleks tegemist olulises mahus ehitise väljaehitamisega eluruumiks, mis ei ole sotsiaalhoolekande korraldamine. Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebaja on korduvate vestluste käigus saanud selgitusi, et ehitustööd, mida ehitusspetsialistid pakuvad ja mille tulemusel peaks XXX 0korrusele ehitatama vannituba ja elutuba/puhkeruum, ei vasta oma iseloomult, mahult ja maksumuselt kodukohandusele, kuna antud objekti puhul on enne kohandamise alustamist vajalikud üldehituslikud tegevused, mis on vältimatult vajalikud ehitise toimimiseks ja kasutusotstarbe järgseks kasutamiseks (EhS § 4 lg 3). Arvestada tuleb ka, et nimetatud ehitustegevused ei puuduta ligipääsu 0-korrusele, mis jääb raskendatuks ka pärast ehitustegevusi. Järsk trepp on ja jääb ohtlikuks inimesele, kes oma selgituste järgi vajab seintele käetugede paigaldamist, mille vastu pesuruumis liikudes toetuda. Meetme „Puuetega inimesele eluaseme füüsiline kohandamine“ eesmärk ei ole ehitise keldriruumi kohandamine eluruumiks, vaid eluruumi kohandamine iseseisvaks hakkamasaamiseks koduses keskkonnake ehk eesmärgiks on eluruumi piires tehtav kohandamine SHS § 42 lg 2 mõistes. SHS vaates on mitte hakkamasaamine selgelt seotud inimese puudest tingitud liikumispiirangutega ja kohandused peavad toetama eluruumis 6(9)
3-23-1601 liikumist. Kohtu põhjendustes on segadus mõistetes „ehitis“ ja „eluruum“ ja nende eksitavat kasutamist omistatakse STA-le. Määruse nr 4 lg 2 p 2 sätestab, et füüsiline kohandamine tähendab puudega inimese erivajadustest tulenevat eluruumi ümberehitamist, mitte ehitise ümberehitamist, millele osutatakse kohtu põhjendustes viitega EhS § 4 lg-le 3. Vaideotsus ei ole vastuoluline. Selles eristatakse selgelt ehitise ümberehitamine ja eluruumi kohandamine. Seega on STA seisukoht, et objekti nõuetele vastavusse viimiseks tehtavate ehitustööde maht ei vasta eluruumi kohandamise mõistele ehk nendele ehituslikele tegevustele, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks, asjakohane.
10.O.C palub 18.04.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohaliku omavalituse suhtlus on olnud formaalne ning läbivalt on otsitud põhjuseid abi andmisest keeldumiseks. Menetlus on veninud. Kaebaja puhul on tuvastatud, et abivajaduse eeldus on täidetud, mistõttu tuleb abivajadusel vastavat abi ka osutada. Lähtuda tuleks teenuse eesmärgist. Viited sellele, et tegemist on eluruumi ümberehitamisega, kinnisvaraarendusega, mitte sotsiaalhoolekandelise abi osutamisega, on otsitud ega lähtu sotsiaalhoolekande üldistest põhimõtetest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Tallinna linna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. O.C kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Kaebaja taotlusest toetuse saamiseks (dtl 12 jj) nähtub, et kaebaja taotles toetust hügieenitoimingute parandamiseks, täpsemalt pesemisruumi kohandust: „Vajan terviseseisundi tõttu oma igapäevatoimingutes abi. Abi osutab mulle ema. Ema majas aga puuduvad pesemisvõimalused. Hetkel saab ennast loputada ainult köögis. Vaja rajada kaasaegne duširuum, kus saaksin pesemise ajal istuda ja paigaldada käetoed, mille vastu pesuruumis liikudes toetuda.“ Toetuse taotlemise alus oli taotlusest nähtuvalt määrus nr 4.
13.Kaebaja taotluse lahendamisel on asjakohased õigusaktid määrus nr 4 ja taotluse lahendamise ajal kehtinud määrus nr 10. Määrusega nr 4 kehtestati „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimused ja määrus nr 10 anti määruse nr 4 rakendamiseks. Määrus nr 26 sätestab linna vahenditest antavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise üldkorra. Määrused nr 4 ja 10 on määruse nr 26 suhtes erinormid.
14.Ka mõistete sisustamisel tuleb esmajoones lähtuda määruse nr 4 §-st 2, asjakohane on ka viide EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele tulenevalt SHS § 42 lg-st 1 ja § 43 lg 1 p-st 1. Praeguse vaidluse lahendamisel omavad tähtsust järgmised määruse nr 4 §-s 2 toodud mõisted: kohandatav eluruum – ruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, mis on ette nähtud aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht või kohaliku omavalitsuse omandis olev eluruum, mis antakse üürilepingu alusel puudega inimese kasutusse (v.a varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse asukoht); füüsiline kohandamine – puudega inimese erivajadustest tulenev eluruumi ümberehitamine; puue – puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses; kohanduse saaja – inimene, kelle eluruume kohandatakse tema puudest tuleneva erivajaduse tõttu; liikuvusega seotud toimingud – püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine; hügieenitoimingud – pesemis- ja tualetitoimingud. Asjaoludes nähtuvalt on kaebajal 7(9)
3-23-1601 tuvastatud keskmine puue (viide STA 17.04.2023 otsuses Sotsiaalkindlustusameti 27.02.2018 ekspertiisi otsusele). Selles puudub ka menetlusosaliste vahel vaidlus. Järelikult on kaebaja määruse nr 4 alusel toetust taotlema õigustatud isik. Kaebaja poolt taotletud kulude hüvitamise üle otsustamisel on keskne küsimus, kas kaebaja taotleb eluruumi kohandamist ja kas konkreetne eluruumi ümberehitamine tuleneb kaebaja puudest tingitud erivajadustest määruse nr 4 kontekstis.
15.Kaebaja ei ole taotlenud eluruumi füüsilist kohandamist määruse nr 4 tähenduses. See nähtub asjas esitatud keldri fotodest (dtl 83 jj) ning hinnapakkumistest (dtl 49 jj). Keldri fotodelt nähtub selgelt, et tegemist pole aastaringseks elamiseks ette nähtud ruumiga, vaid muldpõranda, kütmata ja välja ehitamata keldriga. Esitatud hinnapakkumistest nähtub, et keldrisse pesemisruumi ehitamiseks tuleb teha ulatuslikke üldehitustöid, mille tulemusel alles saaks valmivat ruumi nimetada eluruumiks. Sellised üldehitustööd ei ole isiku puudest tingitud erivajadustest tulenevad tööd ehk eluruumi füüsiline kohandamine määruse nr 4 mõttes, vaid need tööd on eelduseks pesemisruumi ehitamisele isiku puudest sõltumata. Hinnapakkumistest nähtuvalt saaks kaebaja puudega seostada vaid käetugede paigaldust, kuid kuna neid ei paigaldataks eluruumi mõistele vastavasse ruumi, ei saaks kaebaja taotlust rahuldada ka osaliselt (vt määrus nr 4 § 18). Et meetme eesmärk ei ole toetada puudest sõltumatuid ehitustöid, nähtub ka määruse nr 10 § 5 lg 1 p-s 6 toodud eluruumi kohandamise töö liikide näitlikust loetelust: platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukse ava kohandus, korteri välisukse ava kohandus, siseukseava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus, tualettruumi (st pesemisruumi ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus, WC-ruumi kohandus, WC-poti paigaldus. Järelikult ei olnud kaebaja taotlus kooskõlas meetme eesmärgiga ja tuli jätta rahuldamata määruse nr 10 § 7 lg 4 p-i 6 alusel (sõltumata sellest, et 17.04.2023 otsuses on viidatud õiguslik alus ekslik). Ainuüksi väärale õiguslikule alusele viitamine ei too kaasa haldusakti tühistamist, kui aktist nähtuvad õiged kaalutlused. Asjakohased kaalutlused ja õiguslik alus on välja toodud 21.06.2023 vaideotsuses (dtl 28 jj): kaebaja pesemisruumi rajamiseks kavandatud tööd pole eluruumi kohandamine ega tulene kaebaja puudega seotud erivajadustest.
16.Kuna juba eeltoodud põhjendustel tuli kaebaja taotlus jätta rahuldamata, ei oma asjas määravat tähtsust kaebaja puudest tulenevad liikumispiirangud trepist liikumisel ega see, kas 0-korrusele oleks seetõttu üldse mõeldav ja mõistlik pesemisruumi ehitamine. Vaidlus puudub, et 1. korrusele, ehk eluruumidesse määruse nr 4 tähenduses, seda rajada ei ole võimalik.
17.Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et vaidlusalune haldusmenetlus on kestnud tavatult pikka aega ning menetluse kestel on vastustaja esitanud vastuolulisi seisukohti, kuid ainuüksi see asjaolu ei too kaasa õiguspärase haldusakti tühistamist (HMS § 58). Kui kaebaja leiab, et vastustaja tegevus on tekitanud talle kahju, on tal õigus esitaja vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue.
18.Eelnevast tulenevalt tuleb Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab O.C kaebuse rahuldamata (HKMS § 200 p 3). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 tuleb kaebajalt välja mõista vastustaja apellatsioonimenetluse kulu riigilõiv 20 eurot. Ülejäänud osas tuleb menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme kulud jätta nende endi kanda. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga ja jätta avaldamata tema kodune aadress (HKMS § 175 lg 3).
8(9)
3-23-1601
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.