X kaebus Eesti Töötukassa 05.07.2024 otsuse nr TVH/24/024367 ja 07.07.2024 otsuse nr TVT/24/033563 tühistamiseks ühes kohustamisnõudega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Vastustaja – Eesti Töötukassa
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed (sh faili nimes) tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.03.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul,kui see on pikem kui 14 päeva.
20.07.2024 esitas X (kaebaja) Eesti Töötukassale (Töötukassa) töövõime hindamise taotluse.
2.05.07.2024 otsusega nr TVH/24/024367 tuvastas Töötukassa, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
3.07.07.2024 otsusega nr TVT/24/033563 jättis Töötukassa töövõimetoetuse määramata, kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
4.05.08.2024 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Töötukassa 05.07.2024 otsuse nr TVH/24/024367 ja 07.07.2024 otsuse nr TVT/24/033563 tühistamiseks ning kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega tööealise inimese toetuse määramiseks. 06.08.2024 määrusega otsustas Tartu Halduskohus anda haldusasi nr 3-24-2275 kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
5.05.09.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, 02.10.2024 esitas Töötukassa vastuse kaebusele, 25.11.2024 esitas kohus vastustajale küsimused, millele vastustaja vastas 03.12.2024.
6.04.12.2024 määrusega otsustas kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja jättis kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Ühtlasi selgitas kohus määruse punktides 19 ja 20 eksperthinnangutele täiendavate vastuväidete esitamise võimalust ja seda, millised asjaolud kaebajal vaidlusaluste otsuste ja eksperthinnangute vaidlustamisel välja tuua tuleks.
7.1.Vaidlusaluste otsustega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja kaotas riigi poolse toe seoses tema ebarahuldava tervise seisundiga, kaotas kaebaja ka soodustused paljudele ravimetele, mida kaebaja peab igapäevaselt tarvitama.
7.2.Kaebajal on pika aja jooksul tõsised ja elu ohustavad terviseprobleemid - eelkõige Chepatiit. 2015. aastal kaebajal tuvastati onkoloogiline haigus: pahaloomuline munasarjakasvaja. Pärast diagnoosi ning ravi alustamist, kaebaja elu oli küll pikendatud, kuid elu kvaliteet ja enesetunne muutus oluliselt halvemaks: tekkis tugev hormonaalne tasakaalutus (liigne higistamine, krooniline jõupuudumine, unehäired, õhupuudus, alaäge ja krooniline vaginiit ja vaginiit, interstitsiaalne (krooniline) põiepõletik, maohaigused, sooled, piirangud liikumises ja käega juhtimises. Kõik kaebaja kaebused on kajastatud digiloos.
7.3.Seoses eelpool nimetatud haigestumistega külastab kaebaja palju arste ning tarvitab igapäevaselt palju ravimeid (sh tugevad valuvaigistid).
7.4.Kaebaja ei ole Töötukassa järeldustega nõus ei ole ning leiab, et Töötukassa jõudis väära järelduseni arvestades haigestumisi kestus, haigestumiste mõju igale elu valdkonnale. Puude raskusastme tuvastamisel Töötukassa ei võtnud aluseks kaebaja taotluses sisalduvaid kõiki andmed ning tervise infosüsteemis sisalduvaid andmed. Kaebaja peab Töötukassa hindamist ebaobjektiivseks. Töötukassa põhjendustest ei tulene, millele on tema järeldused rajatud. Kaebaja ei saa iseseisvalt teha tavapärased toiminguid ilma kõrvalabita. Isegi poes käimine üksi ei ole alati võimalik väga halva enesetunne tõttu. Kaebaja ei ela juba mitu aastat täisväärtuslikku elu. Kaebaja väljub kodust oma tervise probleemide tõttu, pidevate haigestumiste tõttu tegelikult ainult arstide juurde. Vastustaja rikkus ka töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 lõikeid 1 ja 3, kuna arvestades kaebaja diagnooside paljustust ja tervis rikete kestust, pidi vastustaja kaasata eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte ning kui olemasolevate andmete põhjal ei olnud võimalik igakülgselt töövõimet hinnata, töötukassa oli kohustatud suunata kaebajat tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Vastutaja aga seda ei teinud. Vastustaja seisukohad
Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata (dtl 232 jj):
2 (12)
8.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 20.06.2024 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus (TTO) ekspertarst dr (E.S), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 03.07.2024 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise 05.07.2024 otsuse nr TVH/24/024367 koostamisel aluseks. Käesoleva kohtuasja raames on Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr (I.K) kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 01.10.2024 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.
8.2.TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on piirangud liikumise valdkonnas, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. TVTS § 11 kohaselt makstakse töövõimetoetust inimesele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, on õigesti jäetud Eesti Töötukassa 07.07.2024 otsusega nr TVT/24/033563 kaebajale töövõimetoetus määramata.
8.3.Vastustaja on vaidlustatud töövõime hindamise otsuse põhjendustes seega õiguspäraselt märkinud: kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, liigeste haigusseisundid, dorsopaatiad. Kaebajal on periooditi esineva selja- ja jalavalu tõttu takistatud pikkade vahemaade jalgsi läbimine, eri tasapindadel käimine, kauakestvates sundasendites püsimine, kummardumine, raskuste tõstmine või kandmine. Terviseandmetel on kaebajal iseseisev abivahendita liikumine, siirdumine, lühiajaline istumine ja seismine võimalikud. Kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas, ei mõjuta see kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebaja töövõime vähenemist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Keskseks vaidlusküsimuseks käesolevas asjas on see, kas vastustaja on kohaselt hinnanud kaebaja töövõimet (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 122) ning vastustaja järeldus, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, on õiguspärane ja põhjendatud. Sellest sõltub omakorda töövõimetoetuse mittemääramise otsuse (dtl 124) õiguspärasus.
10.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Töövõime hindamise alused
11.Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord on kehtestatud töövõimetoetuse seaduses (TVTS) (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu on kehtestanud tervise- ja tööminister 07.09.2015 määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loete lu“ (määrus nr 39) TVTS § 5 lg 4 alusel. 09.05.2024 otsuse õiguslike alusena on kohaselt märgitud TVTS §-d 5-9, tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39. Lubatavaks saab pidada, et töövõime hindamisel lähtutakse lisaks ka töövõime hindamise metoodikast, millele samuti otsuses viidatud on (vt nt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110/84).
12.Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §
3 (12)
5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku taotlust ehk hinnangut oma tegutsemisvõimele (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 1).
13.Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (1); osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (2), või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (3) (TVTS § 5 lg 3).
14.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).
15.Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotlusel olevad andmed (1); TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed (2); taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (3) (määruse nr 39 § 5 lg 1).
16.TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud tervise andmed on tervise infosüsteemi kantud andmed (sotsiaalkaitseministri ja tervise- ja tööministri 22.02.2016 määrus nr 5 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (määrus nr 5).
17.Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse nr 39 § 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määruse nr 39 § 8 lg 5).
18.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega (määruse nr 39 § 5 lg 3). Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite või füsioteraapiaga (vt nt TlnRnKo 31.01.2024 nr 3-22-573 p 12). 4 (12)
19.Töövõime hindamise metoodika (lk 9) kohaselt tuleb kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks kasutada järgmiseid TIS-s olevaid andmeid: viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased epikriisid; retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid ja meditsiiniseadmed; kahe viimase aasta haiguslehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja väljastamise aluseks olevad diagnoosid.
20.Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (RKHKo 20.06.2022 nr 3-20-2474/11, p 17 ja seal viidatud lahendid). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel). Sellest sõltub töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110/84, p 24 ja seal viidatud lahendid).
21.Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Kuigi hindamine eeldab meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt RKHKo 20.06.2022 s nr 3-20-2474/11, p 20 ja seal viidatud lahendid).
22.Kohtupraktikast tuleneb nõue, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110/84, p 22).
23.Kui tõendite hindamise tulemusel selgub, et Töötukassa otsuste aluseks olnud väited ei ole tõendatud või olulised asjaolud on jäänud tähelepanuta ning nende puuduste kõrvaldamine tähendaks töövõime hindamise otsuse põhjendamise kandumist ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse, tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada ja Töötukassa peaks kaebaja töövõimet uuesti hindama (vrd RKHKo 20.06.2022 s nr 3-20-2474/11, p 32). Kaebaja töövõime hindamine
24.05.07.2024 otsusega (dtl 122) on tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Praegusel juhul võttis vastustaja töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks TTO ekspertarst E.S 03.07.2024 arvamuse (dtl 626 jj). Hinnang kaebaja töövõimele koos põhjendustega on kokkuvõttes järgmine: „Taotlejal on mõõdukas piirang tegutsemise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, liigeste haigusseisundid, dorsopaatiad. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning suhtlemise valdkondades ja sõltuvust tekitavate ainete mõjust ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on periooditi esineva selja- ja jalavalu tõttu takistatud pikkade vahemaade jalgsi läbimine, eri tasapindadel käimine, kauakestvates sundasendites püsimine, kummardumine, raskuste tõstmine või kandmine. Terviseandmetel on taotleja iseseisev abivahendite liikumine, siirdumine , 5 (12)
lühiajaline istumine ja seismine võimalikud. Kuigi taotlejal esineb piirang nimetatud valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.“
25.Kaebaja hinnang taotluses (dtl 237) erineb ekspertarsti omast järgmistes valdkondades ja võtmetegevustes (dtl 626): -
Valdkond 1. Liikumine. Võtmetegevused:
1.1
Liikumine eritasapindadel (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 1);
4.4.Teadvusel püsimine ja enesehooldusega seotud muud piirangu (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0). -
Valdkond 7. Suhtlemise valdkond.
7.2.Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle? Harva. Kui tekib mittemõistmine suheldes inimestega (raskusastme hinnang kaebajal 1, eksperdil 0), -
Valdkond 8. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimine kõrvaltoimed
8.1.Kas Teil on tegutsemisraskusi alkoholi või muude sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise tõttu? Tugevad valuvaigistid tekitavad hajameelsust.
26.Järgnevalt kontrollib kohus, kas haldusmenetluses antud 03.07.2024 eksperthinnangus on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused ning kas kohtumenetluse raames asja juurde lisatud 01.10.2024 ekspertarvamus on nendega kooskõlaline. Liikumine (valdkond 1)
27.Võtmetegevus: 1.1 Liikumine eritasapindadel (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 1).
27.1.Kaebaja on taotluses (dtl 245 jj) välja toonud, et ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta suudab kaebaja enda hinnangul käia 200 m. Kaebaja on vastuses täpsustanud, et jalalabad, selg valutavad, liigub aeglaselt. Treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada suudab kaebaja mõõdukate raskustega.
27.2.TTO ekspertarst (dtl 626 jj) on viidanud järgmistele diagnoosidele: M54.1 - Dorsalgia e seljavalu, radikulopaatia, M21.4 - Lampjalg (omandatud), M19.8 - Muud täpsustatud artroosid. Ekspertarst on märkinud: „Terviseandmetel on taotleja iseseisev abivahendita liikumine võimalik. Periooditi esineb valusid seljas ja jalgades, mis raskendavad pikkade vahemaade jalgsi läbimist ja eri tasapindadel käimist. Radioloogilised muutused tagasihoidlikult, valuravi vajab episoodiliselt. Hingamiskaebusi ega üldist koormustaluvuse langust kirjeldatud ei ole. Vererõhuväärtused ja südamefunktsioon kardioloogi tehtud uuringute põhjal normi piires. Piirang võtmetegevuses on hinnatav kergena, sest avaldub vaid tavapärasest suurematel koormustel.“ 6 (12)
27.3.Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 618 jj) on ekspertarst I.K nõustunud TTO arsti hinnanguga ja seda täiendavalt põhjendanud kõrvutades kaebaja taotlust veelkord TIS andmetega (dr HS epikriis 22.05.2024-22.05.2024 (dtl 293); dr NB epikriis 13.06.2023-13.06.2023 (dtl 306); dr HK epikriis 01.07.2023-05.07.2023) (dtl 303 jj); JK epikriis 13.11.2023-13.11.2023 (dtl 299); kardioloog dr NL epikriis 22.04.2024 - 04.06.2024 (dtl 287 jj).
27.4.Ekspertarsti I.K 01.10.2024 väljatoodud epikriisid ja seotud hinnangud on asjakohased. Ei nähtu, et ekspertarst oleks olulised TIS andmed kõrvale jätnud või neile vääralt viidanud. Nendele epikriisidele tuginevalt nähtub I.K järeldus: „Seega ei esine kaebajal südameveresoonkonna haigust, mis mõjutaks kaebaja liikumise piiranguid jõu puudusest ning tekitaks hingeldust. Retsepti alusel valuravi on välja kirjutatud harva, 14.06.2024 on välja kirjutatud ja ostetud tramadol +deksketoprofeen kokku 15 tabletti ja enne seda on välja kirjutatud, kuid välja ostmata 22.12.2023 etorikoksiibi kokku 14 tabletti. Tallatugede väljakirjutamise ja ostmise kohta viimase kahe aasta jooksul TIS-is informatsioon puudub, kuid lampjalgade seisundit on võimalik ortopeediliste tallatugedega ja taastusraviga parandada, mistõttu ei loeta lampjalgsust töövõimet mõjutavaks piiranguks. Seega tuginedes objektiivsetele arstide sissekannetele ei ole selja ja jalgade valude ägenemine olnud sage ega ka püsiv ning on põhjendatud hinnata liikumise piirang eri tasapindadel kergeks ja töövõimet mitte mõjutavaks.“. Ühtlasi on ekspertarsti I.K selgitanud viidetega TIS andmetele seda, et millised on kaebaja erinevad ravivõimalused- ja meetodid (väljakirjutatud, kuid välja ostmata ravimid; tallatoed ja taastusravi) ning millist mõju see kaebaja haigusseisunditele omab (määruse nr 39 § 5 lg 3).
27.5.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses kerget piirangut tuvastades eksinud.
28.1.Kaebaja on (dtl 245 jj) välja toonud, et ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Kaebaja suudab ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud. Kaebaja ei ole täpsustanud raskusi, mis ohutut ringiliikumist takistavad. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud. Kaebaja on täpsustanud, et kõrge vererõhu tõttu tekib peapööritus, jalalabad, selg valutavad.
28.2.TTO ekspertarst I.S (dtl 627 jj) on märkinud, et „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.“ Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 619) on Töötukassa ekspertarst I.K nõustunud TTO arsti hinnanguga ja täiendavalt märkinud, et „Kaebajal ei esine närvisüsteemi, luu- ja lihaskonna haiguseid, mis põhjustaksid tasakaaluhäireid, kukkumise ohtu ega ka nägemis-või kuulmishäiret.“
28.3.Ka kohtule ei nähtu ja kaebaja ei ole kohtumenetluses välja toonud TIS andmeid, mis nimetatud häireid kinnitaksid. Sealjuures ei ole kaebaja ka taotluses ise täpsustanud raskusi, mis ohutut ringiliikumist väljas takistavad. Kuigi kaebaja on viidanud peapööritusele, selja ja jalavalule siseruumides, ei nähtu piiranguid kinnitavaid andmeid TIS-st. Liikumine eri tasapindadel on hinnatud aga võtmetegevuses number 1.1.
28.4.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes eksinud.
29.1.Kaebaja on (dtl 246 jj) välja toonud, et ta ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata. Ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust suudab kaebaja vähem kui tund. Kaebaja täpsustab, et ta suudab seista kuni 10 min – selg ja jalalabad valutavad; istuda kuni 20 min – kael, selg valutavad. Kaebaja ei suuda kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne – suurte raskustega, peaaegu võimatu. 7 (12)
Selg valutab, kehaasendi muutmisel vajab tuge; kummardab raskustega seljavalu tõttu; mõnikord ei saa selga sirgestada, vahetevahel eriti pärast lõunat päeva teisel poolel; võib tekkida peapööritus samuti kõrge vererõhu tõttu. Töötab koristajana, selg, kõht, parem õlg valutavad töötades (märgitud töötamise all).
29.2.TTO ekspertarst I.S (dtl 627 jj) viidanud järgmistele diagnoosidele: „M54.1 - Dorsalgia e seljavalu, radikulopaatia, M21.4 - Lampjalg (omandatud), M19.8 - Muud täpsustatud artroosid.“. Ekspertarst on põhjendanud, et „Terviseandmetel on taotleja iseseisev abivahendita siirdumine, istumine ja seismine võimalik. Periooditi esineb valusid seljas ja jalgades, mis raskendavad kauakestvates sundasendites püsimist. /.../ Radioloogilised muutused tagasihoidlikult, valuravi vajab episoodiliselt. Vererõhuväärtused ja südamefunktsioon kardioloogi tehtud uuringute põhjal normi piires. Piirang võtmetegevuses on hinnatav kergena, sest avaldub vaid tavapärasest suurematel koormustel.“.
29.3.Kohtutumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 619-620) on Töötukassa ekspertarst I.K nõustunud TTO arsti hinnanguga ja selgitanud täiendavalt, et „Töövõime hindamise juhendi alusel ei hinnata antud võtmetegevuse all staatilist istumist või seismist, seega istumisasendeid võib vahetada. Samuti võib seismise-istumise asendit vahetada mõne minuti järgselt. TIS-is puudub informatsioon selle kohta, et seljavalu põhjustab kaebajal asendivahetuse, istumise või seismise rasket piirangut. Kaebaja ei ole kahe aasta jooksul vajanud töövõimetuslehte seljavalude ägenemise tõttu. TIS-is ei ole kirjeldatud mitte üheski epikriisis funktsionaalset asendivahetuse piirangut. Raske piirang hinnatakse, kui isik vajab abivahendit või teise isiku abi.“.
29.4.Ühtlasi on I.K viidanud järgmistele asjakohastele kaebaja vaevustega seotud epiriisidele ja hinnanud neid kogumis: dr HS epikriis 22.05.2024-22.05.2024 (dtl 293); dr NB epikriis13.06.2023-13.06.2023 (dtl 306); dr HK epikriis 01.07.2023-05.07.2023) (dtl 303 jj); JK epikriis 13.11.2023-13.11.2023) (dtl 445); kardioloog dr NL epikriis 22.04. 2024 - 04.06.2024 (dtl 287 jj). Nähtub, et I.K on täienduseks TTO ekspertarstile selgitanud, miks piirang ei vasta raskele piirangule ja milline oleks raske piirangu määramise alus. Ka on ekspertarsti I.K selgitanud viidetega TIS andmetele seda, et millised on kaebaja erinevad ravivõimalused- ja meetodid (väljakirjutatud, kuid välja ostmata ravimid; tallatoed ja taastusravi) ning millist mõju see kaebaja haigusseisunditele omab (määruse nr 39 § 5 lg 3).
29.5.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses mõõdukat piirangut tuvastades eksinud.
30.Võtmetegevus: 1.4 Liikumisega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 2).
30.1.Kaebaja on (dtl 246 jj) välja toonud, et tal on pidev nõrkus, higistab; õhupuuduse tõttu magab halvasti; tihti kõrgenenud vererõhk. TTO ekspertarst I.S (dtl 628) on märkinud, et „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.“ Kohtutumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 621) on Töötukassa ekspertarst I.K nõustunud TTO arsti hinnanguga ja selgitanud „Töövõimet mõjutavat higistamist, nõrkust, õhupuudust ja unehäiret ei ole uuritud, diagnoositud ega ka ravitud. Vererõhu ravi on määratud ning TIS-i andmetel ei ole põhjust arvata, et see ei toimiks.“
31.Liikumise valdkonna kokkuvõttes (dtl 628) on TTO ekspertarst tuginenud eelkõige järgnevatele epikriisidele (dr HS epikriis 22.05.2024-22.05.2024 (dtl 293); dr NB (epikriis 13.06.2023-13.06.2023 (dtl 306); kardioloog dr NL epikriis 22.04. 2024 - 04.06.2024 (dtl 287 jj). Kohtumenetluses on I.K lisaks kõrvutanud täiendavaid epikriise (JK epikriis 13.11.202313.11.2023) (dtl 445); dr HK epikriis 01.07.2023-05.07.2023) (dtl 303 jj) ja järeldanud, et ka need kinnitavad lisaks, et valuhood on episoodilised ning piirangute hinnangud on teostatud vastavalt erinevate arstide sarnasele kirjeldusele õigesti. Viited kaebaja terviseandmetele on 8 (12)
asjakohased ja vastavad kirjeldatule, ei nähtu epikriise, mis oleks ilmselgelt olulised, kui arvestamata jäetud. Kokkuvõttes on kaebajal tuvastatud kohaselt liikumise piirangute raskusastmeks 2 – mõõdukas. Käeline tegevus (valdkond 2)
32.Kaebaja ei ole taotluses ise piiranguid käelise tegevuse all (dtl 246) kirjeldanud ning ekspertarstid ei ole sellekohaseid piiranguid tuvastanud. Samas on 03.07.2024 ekspertarvamuses kaebaja õla valuga seotud viitele antud hinnang võtmetegevuse „seismine ja istumine“ all. Käelise tegevuse all ei ole piiranguid hinnatud.
33.I.K on oma 01.10.2024 kohtumenetluse tarbeks esitatud ekspertarvamuses märkinud: „Mainitud parema õla valu töötamisel saab hinnata käelises tegevuses, kui sellised diagnoosid, uuringud ja kaebused on TIS-is olemas.“ Kohtumenetluses selgitas Töötukassa vastuseks kohtu küsimustele seoses käelise piirangu tuvastamisega (dtl 643), et vastuses kohtule 03.10.2024 on ekslikult välja jäänud, et isikul ei ole käelises valdkonnas püsivaid töövõime piiranguid põhjustavaid haigusseisundeid. Aeg-ajalt tekkivat õlavalu kaebust ja kerget artroosi leidu piltuuringul, mille raviks on soovitatud võimlemisharjutusi, ei saa lugeda töövõimet mõjutavaks seisundiks. Vastustaja viitab seejuures asjakohastele epikriisidele, mis kogumis seda järeldust toetavad.
33.1.Epikriisidest nähtub, et enne töövõime hindamise taotluse esitamist oli parema õlaliigese valukaebust kirjeldatud. Esiteks üldise liigesvaluna perearsti dr NG epikriisis (28.02.2023 kuni 28.11.2023) (dtl 499 jj) ning samal perioodil on taastusravi arsti dr IP epikriisis (29.01.2023 kuni 08.03.2023) (dtl 311 jj), kus on pigem kirjeldatud kaela valu. Töötukassa viitab, et kaebaja sai füsioteraapia protseduure, kus füsioterapeut õpetas sooritama venitus-ja jõuharjutusi (dtl 275). Kohtule nähtub TIS andmetest, et kaebaja on füsioteraapiat saanud nii 2020 kui 2021 aastal (dtl 275, 276). TIS andmetest nähtub ka see, et 2023 aastal käis kaebaja füsioteraapias kohal kuuest korrast kolmel, ülejäänud kolmel korral ei ilmunud kohale. Füsioterapeudi poolt soovitati harjutusi jätkata (dtl 498).
33.2.Töötukassa viitab kohaselt, et dr HS epikriisis (22.12.2023 kuni 17.01.2024) (dtl 297) on välja toodud, et teostati parema õlaliigese röntgenuuring 22.12.2023, kus leiti õlaliigeses radioloogi poolt kerge artroos, objektiivselt on lisatud, et õlaliigese liikuvus on küllaltki hea. Dr S soovitab RKK ehk ravikehakultuuri, tulevikus võib olla vajalik taastusravi. Töötukassa selgitab seejuures, et nimetatud radioloogiline kerge- mõõduka artroosi leid ja õlaliigese valulikkus liigutamisel ei ole töövõime piiranguid põhjustav seisund. Kaebaja õlavalu puhul ei jäänud kahtlust sideme rebendile või liigeskahjustusele, mistõttu ei saa ajutise iseloomuga valu kerge artroosi foonil, mis on antud juhul ka eale vastav, lugeda töövõime piirangut põhjustavaks seisundiks.
33.3.Kohtule nähtuvalt on NG epikriisis 16.04.2024 (dtl 294) toodud välja kaebus valule paremas õlaliigese liigutamisel ning soovitus konsulteerida kirurgiga. Töötukassa selgitab asjakohaselt töövõime hindamise kontekstis, et viidetud epikriisis puudub mistahes kirjeldus õlaliigese liikuvuse piirangu valu kestvuse, valu tekke aja või muu sarnase kohta. Ravi ei ole määratud, ka ei ole väljakirjutatud valuravi selle kuupäevaga. Seega ei olnud tegemist intensiivse või püsiva loomuga probleemiga. TIS andmetest nähtub selle seisukohaga kooskõlaline üldkirurgi dr HS epikriis 22.05.2024 kuni 22.05.2024 (dtl 293), kust nähtub soovitus taastusraviks mitte kirurgiliseks sekkumiseks.
33.4.Nähtub, et TTO ekspertarst ei ole kaebaja käelise tegevuse valdkonnas analüüsinud TIS andmeid, mistõttu on Töötukassa otsus selles osas põhjendamispuudusega (HMS § 56 lg 1). See ei tingi siiski otsuse tühistamist (HMS § 58). Töötukassa on kohtumenetluses selle puuduse kõrvaldanud, analüüsinud olemasolevaid terviseandmeid ja selgitanud kaebaja taastusravi võimalusi ning millist mõju see kaebaja haigusseisunditele, sh valule, omab (määruse nr 39 § 5 9 (12)
lg 3). Kokkuvõttes ei ole vastustaja kaebajal käelise tegevuse valdkonnas piirangut tuvastamata jättes eksinud. Kaebaja on kaebuses viidanud, et tal esinevad piirangud „käega juhtimises“, kuid ei ole seda mingilgi viisil kaebuses sisustanud ega TIS andmetega konkretiseerinud, mis Töötukassa järelduse ja kohtumenetluses täiendavalt esitatud selgitused ümber lükkaks. Teadvusel püsimine ja enesehooldus (valdkond 4)
34.1.Kaebaja on (dtl 247) välja toonud, et teadvusel püsimine on raske, teadvushäireid esineb iga kuu. Kaebaja on täpsustanud, et teadvuse hägunemise hood esinevad kõrge vererõhu tõttu. TTO ekspertarst E.S (dtl 631-632) on märkinud, et „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.“ Kohtutumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 621) nõustub TTO arsti hinnanguga, et „4.1. Teadvusel püsimise“ piirangut ei tuvastatud: „Kaebajal ei esine TIS-i andmetel teadvuse kaotuse hoogusid ega ka teadvuse ajutist häiret. Kaebajal ei esine teadvuse või motoorsete funktsioonide või tunnetuse häiret, ei ole diagnoositud krampe, aju verevarustuse või südame rasket teadvuse kaotusega südame rütmihäiret“.
34.2.Kaebaja ei ole viidanud ja kohtule ei nähtu TIS andmetest epikriise, mis viitaks piirangutele seoses teadvusel püsimisega. Näiteks ei nähtu selliste vaevuste esitamist neuroloogi (13.11.2023-13.11.2024 dr JK, dtl 299), kardioloogi (dr NL 22.04. 2024 - 04.06.2024, dtl 287 jj) ega perearsti vastuvõtuga (dr NG 16.04.2024-16.04.2024, dtl 294 jj) seotud epikriisidelt. Kaebaja on viidanud probleemile seoses kõrge vererõhuga, samuti on kaebaja vaevused TIS andmetel seotud ebameeldiva tundega rinnus ja väsimusega (dtl 369 jj), teadvuse kaoga seotud probleemikirjeldusi kohtule ei nähtu.
34.3.Kokkuvõttes leiab kohus, et Töötukassa ei ole selles võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes eksinud.
35.1.Kaebaja on (dtl 247) välja toonud, et ei suuda raskusteta põit ja soolt kontrollida. Kaebaja on täpsustanud, et tema põie- või soolekontroll on muutlik, mõnikord on probleem soolega. TTO ekspertarst E.S (dtl 632) on märkinud, et „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.“ Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 622), et nõustub TTO arsti hinnanguga, et „4.2. Tualettruumi toimingud“ piirangut ei tuvastatud. „Kaebajal ei esine TIS-i andmetel tahtele allumatut soole tühjenemist, ta ei vaja soole tühjendamiseks abivahendi ega kõrvalabi.“
35.2.TIS andmetest nähtub kohtule dr IB 25.03.2024-26.04.2024 epikriis (dtl 293), milles nähtuvad kaebaja vaevused (kõhukinnisus/ kõhulahtisus, kõhuvalud, kõrvetised). Selles osas selgitas Töötukassa kohtumenetluses vastuseks kohtu küsimusele täiendavalt, et kaebaja osas teostatud on uuringud (ösofagogastroduodenoskoopia) ning uuringul on diagnoositud krooniline aktiivne gastriit ehk mao limaskesta põletik, mis on põhjustatud bakter infektsiooni (helicobacter pylori) poolt. Nimetatud põletik põhjustab kõhuvalu ja kõrvetisi. Kaebajale on nimetatud infektsiooni raviks määratud kolmikravi kuur. Tegemist on ravitava seisundiga, mitte püsiva töövõime piirangut põhjustava haigusega.
35.3.Kohtule ei nähtu ja kaebaja ei ole välja toonud epikriise, mis kaebaja vaevusi kinnitaks töövõimet piiravas ulatuses, mistõttu saab Töötukassa järeldusega selle (4.2) võtmetegevuse osas nõustuda. Haldusmenetluses tulnuks kaebaja vaevusi ühes viidetega epikriisidele hinnata, kuid arvestades kohtumenetluses antud põhjalikke selgitusi ei muuda sellekohaste põhjenduste puudumine vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks (HMS § 58).
36.Söömisega ja joomisega seotud võtmetegevuses (4.3) piiranguid ei ole kirjeldatud ja TIS-st ei nähtu epikriise, mille vastustaja sellega haakuvalt oleks ilmselgelt tähelepanuta jätnud.
10 (12)
37.Võtmetegevus: 4.4 Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0).
37.1.Kaebaja on selles võtmetegevuses märkinud (dtl 247), et ta tasapisi ise tegeleb sellega. TTO ekspertarst I.S (dtl 637 jj) on märkinud, et „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.“ Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 622) nõustub I.K TTO arsti hinnanguga ja märgib, et kaebaja ei kirjelda ka ise piiranuid sisuliselt. Kohus nõustub ekspertarstide järeldustega, kaebaja ei kirjelda taotluses ega kaebuses võtmetegevusele vastavaid piiranguid, mis oleks TIS andmetega kinnitatud. Suhtlemise valdkond (valdkond 7)
Võtmetegevuses 7.1 Suhtlemisega hakkamasaamine, kaebaja piiranguid ei kirjelda.
39.1.Kaebaja märgib taotluses (dtl 248) vastuseks küsimusele „Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle?“ järgmist: „Harva“. Kaebaja täpsustab, et see on siis kui tekib mittemõistmine suheldes inimestega. TTO ekspertarst I.S (dtl 634) on märkinud, et „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.“ Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 622) nõustub I.K TTO arsti arvamusega. TIS andmetest nähtub, et kaebajal ei ole vaimse tervise häirega seotud kaebuseid, diagnoose ja ravi. Seega on järeldus piirangu puudumisest põhjendatud.“. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed (valdkond 8)
40.Kaebaja vastab taotluses (dtl 249) küsimusele „Kas Teil on tegutsemisraskusi alkoholi või muude sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise tõttu?“ järgmiselt „Tugevad valuvaigistid tekitavad hajameelsust.“ TTO ekspertarst I.S (dtl 634) on märkinud, et „TIS andmetes alkoholi ega muude sõltuvust tekitavate ravimite toimel tekkinud täiendavaid tegutsemisraskusi kirjeldatud ei ole. Kohtumenetluses esitatud 01.10.2024 arvamuses (dtl 622) nõustub I.K TTO arsti arvamusega. Ka kohtule ei nähtu TIS andmeid, mis kinnitaks kaebaja tegutsemisraskusi valuvaigistitest tulenevalt. Seega on järeldus piirangu puudumisest põhjendatud. Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ohu tajumine, muud tervisehäired, erijuhud (valdkonnad 3, 5, 6, 9, 10)
41.Kaebaja ei ole taotluses piiranguid kirjeldanud ning ekspertarstid ei ole sellekohaseid piiranguid tuvastanud. Ei nähtu TIS andmeid, mille vastustaja oleks ilmselgelt tähelepanuta jätnud. Kaebaja ei kirjeldanud (dtl 249 jj) ja ekspertarstid (dtl 623, 635) ei tuvastanud piiranguid muude tervisehäirete osas, erijuhule viitavad asjaolud puuduvad. Täiendavalt vastuseks kaebuses toodud väidetele
42.Töötukassa ekspertarst (dtl 623) on selgitanud C-hepatiidiga ja onkoloogilise haigusega seonduvat. Selgitused vastavad TIS andmetes kajastatule (dr LN epikriis (dtl 321); dr LM epikriis (dtl 292)), mistõttu kaebaja viidatud terviseprobleemid töövõime piirangut ei kinnita.
43.Kaebaja on kaebusele lisanud 05.07.2024 teostatud kompuutertomograafia uuringu lülisamba piirkonnast (dtl 19). Töötukassa märgib (dtl 623), et see ei olnud Töötukaasa ekspertarsti poolt teostatud ekspertiisi kuupäeval TIS-i päringus 03.07.2024 nähtav ja kättesaadav. Seejuures selgitab ekspert, et nimetatud uuringu tulemus ei viita, et tegemist oleks radikulaarse närvivaluga ning kaebaja piirangud oleksid suuremad, kui need on juba hinnatud. Ka dr BK epikriis (dtl 127) 14.06.2024-25.07.2024, mis kajastab jalavalu ja lihastoonuse piitanguid ühes määratud rvaiga, on kooskõlaline varasema järeldusega mõõdukast piirangust liikumise valdkonnas (vt käesoleva otsuse p 31).
11 (12)
44.Kaebaja on viidanud dermatoveneroloog dr OM epikriisile (30.05.2024-30.05.2024) (dtl 15). Töötukassa on hinnanud (dtl 624), et see ei ole töövõimet mõjutav piirang, olemas on ravi (määruse nr 39 § 5 lg 3).
45.Kohus on seisukohal, et antud juhul olid töövõime hindamise taotluses toodud piiranguid ja tervisehäireid puudutavad terviseandmed TIS-s olemas ning nendes ei nähtu kohtule vastuolusid, mistõttu ei olnud vajalik ka visiidipõhine hindamine (määruse nr 39 § 2 p 10). Kokkuvõte
46.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on ekspertarvamusele tuginevalt õigesti tuvastanud, et kaebajal ei esine töövõime piiranguid määral, mis põhjustaks töövõime vähenemist. Liikumise valdkonnas on piirangut hinnatud mõõdukaks (dtl 628), kuid see ei tingi töövõime vähenemise tuvastamist (määruse nr 39 § 6 lg-d 3-7 ja § 8 lg 5). Kaebajal võivad esineda küll terviseseisundist tingitud tegutsemise ja osalemise piiranguid, kui ekspertarsti poolt kaebajal tuvastatud piirangud ei ole ületanud TVTS-i alusel kehtestatud metoodika põhjal arvutatud taset, mis on vajalik osalise või puuduva töövõime tuvastamiseks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses selgitanud, milles seisneb eksperdihinnangu ilmselge ebaõigsus või ebaobjektiivsus. Eelkõige saab ebaõigsus või ebaobjektiivsus olla seotud sellega, et TIS-s kaebaja väited või kajastatud andmed on ilmselgelt arvesse võtmata jäetud või on konkreetne hinnang neile tuginevalt ilmselgelt väär. Kohtule seda ei nähtu. Siinjuures arvestab kohus seda, et kohtumenetluses asja juurde esitatud arvamuses on I.K konkreetsed epikriisid valdkondade kaupa välja toonud (sh käelise tegevuse valdkonnas, mille osas saab jaatada põhjendamispuudust algses eksperthinnangus) ja kõrvutanud neid haldusmenetluses esitatud 03.07.2024 ekspertarvamusega. Samuti on Töötukassa ühes viidetega tervisandmetele vastanud kohtu küsimustele. Haldusakti põhjendamine ei ole praegusel juhul olulises mahus kohtumenetlusse üle kandunud, vaid Töötukassa on kõrvaldanud põhjendamispuudused, mh arvesse võttes kaebaja poolt kohtumenetluses rõhutatut. Seega täitis vastustaja kohtumenetluses kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb Töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist.
47.Seega on vaidlustatud otsused õiguspärased ning alus kohustamisnõude rahuldamiseks puudub. Kuna kaebajal töövõime tuvastamata jätmine on õiguspärane, puudus alus ka taotletud toetuse määramiseks (TVTS § 11). Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
48.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
49.Kohtulahendi avalikustamisel asendab kohus otsuses kajastatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. (HKMS § 175 lg 3). Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.