lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2767/30

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 31.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2767/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3175
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2767

Haldusasi

X ja Y kaebus Rapla Gümnaasiumi direktori 06.09.2024 käskkirja „Õpilase koolist väljaarvamine“ tühistamiseks ja Y G2 tasemele üle viimiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X ja Y, esindaja X Vastustaja – Rapla Gümnaasium, esindaja Eve Mikson Kaasatud haldusorgan – Haridus- ja Teadusministeerium, esindajad Indrek Kilk ja Merilin Vipper

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Asendada kohtuotsuse avalikustamisel kaebajate nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 03.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Y (õpilane) võeti Rapla Gümnaasiumisse vastu direktori 01.09.2023 käskkirjaga ja ta asus õppima 10. klassis.
1.perioodi lõpus olid tal õpitulemused omandamata 4 kursuses, 2. perioodi lõppedes 8 kursuses, 3. perioodi lõppedes 5 kursuses.

3-24-2767 8 kursuse tulemused parandas ta positiivseks 11.06.2024 õppenõukogu toimumiseks ajaks. Õppenõukogu toimumise ajaks oli õpilasel puudulik kursusehinne seega 9 kursuses. Õppenõukogu otsustas puudulike kursusehinnetega õpilasi 11. klassi mitte üle viia. Õppevõlgnevuste likvideerimise tähtajaks määrati 19.06.2024. 20.06.2024 õppenõukogu koosoleku toimumise ajaks olid õpilasel puudulikud kursusehinded neljas kursuses. Õppenõukogu otsustas puudulike kursusehinnetega õpilasi 11. klassi mitte üle viia. Õppenõustaja tegi ettepaneku anda võimalus õppevõlgnevuste likvideerimiseks augustis õpilastele, kellel on kuni kaks (kursust) õppevõlgnevust. Arutati iga õppevõlgnevustega õpilase õpitulemuste saavutamist ja edasijõudmise võimalikkust. Õppevõlgnevuste likvideerimise tähtajaks määrati 29.08.2024. Määratud ajaks olid õpilasel õpitulemused saavutamata kokku kolmes kursuses. Õppenõukogu otsustas teda 11. klassi mitte üle viia.

2.Rapla Gümnaasiumi direktor andis 06.09.2024 käskkirja, millega arvas õpilase nimekirjast alates 31.08.2024 välja.
3.Kohus võttis õpilase ema X ja õpilase ühise kaebuse 18.10.2024 ja täiendavalt 03.01.2025 määrustega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Kaebuses nõutakse Rapla Gümnaasiumi direktori 06.09.2024 käskkirja nr 42/24/28 „Õpilase koolist väljaarvamine“ tühistamist ning kooli kohustamist Yi üle viimiseks G2 tasemele. Põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kooli on tunnustatud sportliku kooli tiitliga ning kooli väärtuseks on ka sportlikud väärtused. Y valis Rapla Gümnaasiumi haridustee jätkamiseks teadmisel, et tegu on sporti toetava kooliga. Ka tema võistkonnakaaslasest sõber esitas kooli sisseastumise avalduse ja kohapealsel vestlusel saadi koolilt nõusolek, et tippspordiga tegelemine ei ole takistus ja kool toetab seda igati õppetöö korraldamisel. 2) Õpilane avaldas õppima asumisel kirjalikult soovi valida kitsa matemaatika õppekava, kuid seda ei avatud. Ta pidi enda soovi vastaselt õppima laia matemaatika õppesuunal. Vastustaja ei järginud gümnaasiumi riikliku õppekava § 11 lg-st 4 tulenevat kohustust võimaldada valikut kitsa ja laia matemaatika vahel. Vastustaja võttis õpilase kooli 10. klassi (Tertia G1 tasemel), teadvustades, et vastavalt tema esitatud avaldusele on kohustus võimaldada õpilasel õppida kitsa matemaatika õppekaval. Tagantjärgi (30.08.2024) põhjendas kooli direktor, miks ei avatud kitsast matemaatikat, tuginedes väheste soovijate (12 õpilast) arvule. Ka nende õpilaste sooviga oleks tulnud arvestada. Uus küsitlus kitsa matemaatika soovijate kohta tehti alles maikuus ja Y ei vastanud sellele, kuna õppeaasta oli praktiliselt läbi. Õpilane eelistas kitsast matemaatikat, kuna ta on oma vanusegrupi tippsportlane jalgpallis, mistõttu on tal suur füüsiline koormus ja ajanappus. Ta on pingutanud laiema matemaatika õppekavaga toimetulemisel ning läbinud õppeaasta jooksul kõik ained ja kursused, mis annavad õiguslikult aluse õpingutega jätkamiseks 11. klassis. Õppeaasta lõpus, 29.08.2024 seisuga oli õpilasel negatiivse tulemusega üks kursus keemias ja üks matemaatikas. Prantsuse keele ja kultuuri kiirkursust samal õppeaastal enam ei võimaldatud ja algselt ei saanud õpilane sellel tervislikel põhjustel osaleda. 3) Koolist välja arvamine on vastuolus põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 28 lg 1 ps 7 sätestatud välja arvamise tingimustega – negatiivse tulemusega hinnati ainult 2 kursust, mille osakaal ei ületa PGS kohast kolme ja enamat õppeainet üle poolte kursuse hinnetest 2(8)

3-24-2767 „nõrgad“ või „puudulikud.“ Vastustaja ei ole järginud PGS-s sätestatud koolist väljaarvamise tingimusi ning põhjendatud on Yi haridustee jätkamine 11. klassis, kus tal on võimalik negatiivse tulemusega hinnatud kursused järele teha. Vastustajal puudub õigus kehtestada seaduses sätestatud tingimustest rangemaid tingimusi, seega on vastutaja kehtestatud madalama astme tingimused õigustühised. Käskkirja viide Rapla Gümnaasiumi õppekavale, mille järgi juhul, kui õpilane ei ole hiljemalt õppeaasta viimase (augustikuu) õppenõukogu koosoleku ajaks võlgnevusi likvideerinud, siis teda järgmisse klassi üle ei viida, ei ole vastavuses õppetöö tegeliku korraldusega juhtudel, kus ainekursuse korduvat toimumist kool samal õppeaastal ei võimalda. Selle mittevõimaldamise tõttu õpilase karistamine pole põhjendatud, asjakohane ega õiguslikult korrektne. Vastustaja muutis 20.06.2024 otsuses viidatud alust (PGS § 28 lg 1 p 7), kuna õpilane ei kvalifitseerunud sel alusel koolist väljaarvamisele. Vastustaja võttis oma otsuses õpilase koolist väljaarvamise aluseks Rapla Gümnaasiumi direktori 21.09.2023 käskkirjaga nr 12/23/20 kehtestatud Rapla Gümnaasiumi õppekava, mille järgi tuleb õpilastel õppevõlgnevused likvideerida hiljemalt järgmise kursuse või trimestri jooksul samal õppeaastal; õppeperioodi lõpuks (kolmanda trimestri lõppemisel) ei tohi õpilasel olla õppevõlgnevusi; kui õpilane ei ole hiljemalt õppeaasta viimase (augustikuu) õppenõukogu koosoleku ajaks võlgnevusi likvideerinud, siis õpilast järgmisse klassi üle ei viida. Täiendavad tingimused koolist väljaarvamiseks ei ole põhjendatud, kuna sellega rakendab vastustaja PGSi § 28 lg 1 p-st 7 rangemaid tingimusi, mida ei saa kuidagi mõista õpilase õpingute toetamisena. Vastustaja on rakendanud täiendavaid meetmeid koolist väljaarvamiseks ja hoopi soodustanud haridustee katkemist. 4) Vastustaja on käitunud õpilase suhtes ebaõiglaselt ja juba alates 20.06.2024 survestanud teda omal soovil koolist lahkumise avaldust kirjutama, ähvardades teda direktori käskkirjaga välja arvamisega. Seejuures viidati algselt PGS § 28 lg 1 p-le 7. X taotles pojale võimalust augusti lõpus kursused järele vastata. Ta esitas ka vastuse ja selgitas, et arvesse ei võetud prantsuse keele valikainelt puudumise asjaolusid ning aineõpetajatega järeletegemiste osas tehtud kokkuleppeid. Vastustaja kinnitas 21.06.2024 vastuses, et prantsuse keele aine osas on mitterahuldav hinne põhjendatud meditsiiniliste näidustustega ja et järeletegemine toimub vastavalt eelnenud kokkulepetele. 26.08.2024 käis poeg keemia ja matemaatika tegemata töid järele tegemas, mõlemal jäid napid punktid positiivsest tulemusest puudu. Ema palus negatiivselt hinnatud tööd endale saata ja leiab, et kool käitud poja suhtes kiuslikult ning on sihilikult punktisummasid vähendanud. Matemaatika töö hindamissüsteem jätab ebakompetentse ja ebausaldusväärse kuvandi. Napid punktid alla positiivse tulemuse on ajendatud subjektiivsest hinnangust. Koostöö aineõpetajatega on olnud väga hea ja kõik õppekavas ettenähtud ainekursused said läbitud. Valitud kursuste (matemaatika ja keemia) aineõpetajate poolne mitteaktsepteerimine püüdmiste osas on olnud siiski tajutav. See väljendub selles, et matemaatikas ja keemias on hinnatud Yi töid negatiivse tulemusega, jättes positiivsest hindest puudu matemaatikas 1,25 punkti ja keemias 3%. Jooksval õppeaastal ei olnud puudumised probleemiks, kuna puudumiste tõttu tegemata tööd on saanud kokkuleppel aineõpetajatega tehtud. Tagantjärele ei saa puudumisi ette heita. Üllatav oli lennujuhilt 20.06.2024 teavituse saamine, et Y võidakse välja arvata, sest tegemata tööde järgi vastamine oli tal aineõpetajatega kokku lepitud augustikuusse. Väited õpilase edasijõudmatusest ei ole põhjendatud, sest Y sooritas kogu õppeaasta kursused positiivsele tulemusele (va 1 kursus matemaatikas ja 1 kursus keemias). Samuti ei ole vastustaja kaalutletult põhjendanud, mis kahe kursuse negatiivse tulemusega üleviimisel 11.

3(8)

3-24-2767 klassi oleks Yil takistanud kursuseid järele teha. Tegu on subjektiivse otsusega. Kuskil ei ole sätestatud hindamise tõlgendamise aluseid, kui ainekursus sooritatakse positiivsele tulemusele teisel katsel. Kui korralduslikult on võimalus ainekursust järele sooritada, siis peavad need tulemused olema samaväärsed, võrreldes esmakordselt läbitud positiivse tulemusega. 5) Vastustaja sihikindel tegevus kindlal eesmärgil Y kooli nimekirjast välja arvata ei toeta riigi hariduspoliitika üldist suunda, mille kohaselt tuleks soodustada ning toetada kõikvõimalike paindlikkuse reeglid arvesse võttes noorte kooliskäimist ja hariduse omandamist ning vältida noorte koolitee katkestamisi. Y ei ole koolikohustustest kõrvalehiilija, vaid tippsportlane, kes on pingutanud selle nimel, et ühildada oma tegevuses nii koolikohustused kui ka sport. 6) Vastustaja otsus muudab õpingutega jätkamise tingimused keeruliseks sõltumata sellest, kas Y soovib jätkata Rapla Gümnaasiumis või mõnes muus gümnaasiumis. Y soovib jätkata

11.klassis.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Y võeti Rapla Gümnaasiumisse vastu direktori 01.09.2023 käskkirjaga nr 4-2/23/6 ja ta asus õppima Tertias (10. klassis). Õpilasel oli õppeaasta vältel igal õppeperioodil raskusi nõutavate õpitulemuste saavutamisega. Lisaks matemaatikale on Yil olnud suuri raskusi enamikus õppeainetes: 31 kursusest 13 on sooritatud positiivsele hindele, ülejäänud 18 on hinnatud puudulikuga, mida on vaja olnud järele või kordusvastata. 2) Kaebajale on selgitatud, miks otsustas kool kitsa matemaatika grupi avamata jätta. Laia ja kitsa matemaatika puhul on küll kursuste arvus erinevus, aga aine läbimise tempo õpitulemuste saavutamiseks on mõlemal juhul intensiivne ja eeldab lisaks tunnitööle ka iseseisvat õppimist ning koduste ülesannetega tegelemist. Õpitulemuste saavutatust hinnatakse igal kursusel. Yi tulemus põhikooli matemaatikaeksamil oli 22% (koolieksamina sooritatud järeleksamil 50%), mis eeldab väga suurt lisatööd. Kool pakkus neile õpilastele, kelle põhikooli lõpueksami tulemus oli alla 60%, valikkursust „Matemaatika AB“ eesmärgiga korrata põhikoolis õpitut ja kujundada oskus rakendada õpitud reegleid ja valemeid. Mentor oma vestluses Yiga seda kursust talle soovitas, kuid õpilane seda valikut ei teinud. Uus küsitlus kitsa matemaatika soovi osas korraldati märtsis ja Y sellele ei vastanud. 3) Kui „Prantsuse keele ja kultuuri kiirkursus“ oleks jäänud ainsaks puudulikuks hindeks, ei oleks see takistanud üleviimist 11. klassi. Samas ei andnud õpilane eelnevalt sellelt puudumise kohta koolile teada. Kuna 20.06.2024 õppenõukogu toimumise ajaks oli Yil lisaks „Prantsuse keele ja kultuuri kiirkursus“ ainele kolm puudulikku kursusehinnet, teavitati teda võimalusest ise dokumendid välja võtta, et Eesti Hariduse Infosüsteemi ei jääks märget koolist väljaarvamise kohta edasijõudmatuse tõttu. 4) Vastustaja andis Yile võimaluse vastata augustikuus järele puudulikuga hinnatud matemaatika ja keemia kursused, tõendamaks õpitulemuste saavutatust. Matemaatika 4. (pärast neljandat järeltööd) ja keemia 2. kursus jäid puudulikuks. Selle alusel andis direktor 06.09.2024 välja käskkirja nr 4-2/24/28 Yi koolist väljaarvamiseks. 5) Matemaatika töö hinde kujunemist on selgitatud, sh selle hindamist konkreetsel juhul õpilase kasuks. 6) Vastustaja on lähtunud kehtestatud reeglitest, tulles õpilasele vastu ja andes lisavõimalusi kursusehinnete parandamiseks. Iga õpilase jaoks on õppetöös eduelamuse saavutamine väga oluline, Y pidi aga pidevalt tegelema järele- ja kordusvastamistega. Õpilast toetasid tema õpingutes lisaks aineõpetajatele isiklik mentor ja õppenõustaja. Viimane hakkab õpilasega 4(8)

3-24-2767 tegelema siis, kui õpiraskused süvenevad. Kool on õpilast järjepidevalt toetanud ja püüdnud leida võimalusi õpiraskuste vähendamiseks. Õpilase jaoks võiks olla parim lahendus leida kool, kus saab spordi ja õppimise edukalt ühendada. Kool ei saa teha järeleandmisi hariduse kvaliteedis. Tingimused järgmisse klassi üleviimiseks on kooliti erinevad.

3.Kaasatud haldusorgani arvates tuleb kaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) PGS ei anna ammendavaid koolist väljaarvamise tingimusi, sest PGS § 28 lg 2 kohaselt võib gümnaasiumi kodukorras sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist välja arvamiseks. Rapla Gümnaasium on kodukorras täiendavad alused väljaarvamiseks sätestanud kooskõlas PGS § 28 lg-s 2 antud volitusega. PGS volitusnorm ei keela kehtestada rangemaid nõudeid. Seega ei pidanud Rapla Gümnaasium väljaarvamise käskkirjas tuginema vaid PGS § 28 lg-s 1 toodud punktidele, vaid kool tugines korrektselt kodukorras toodud alusele. Kool peab kogu õppeprotsessis läbivalt arvestama õpilaste huvidega ning olukorras, kus õppeaasta tulemustest nähtuvalt puudub perspektiiv kool lõpetada, on õigustatud õpilase tähelepanu sellele asjaolule juhtida. Tulenevalt PGS § 71 lg-st 1 juhib kooli direktor ning lg 3 kohaselt on tal õigus anda oma pädevuse piires käskkirju. Rapla Gümnaasiumi direktor andis väljaarvamise käskkirja oma pädevuse piires, järgides seejuures PGS §-s 28 sätestatut, mille lg-s 1 on toodud küll väljaarvamise juhud, kuid mille lg 2 alusel on gümnaasiumil lubatud rangemaid tingimusi kehtestada. Gümnaasiumis õppimine on vabatahtlik ning seetõttu on lubatud kehtestada ka rangemaid tingimusi õppetöös osalemiseks. 2) Gümnaasiumi riikliku õppekava § 11 lg-s 11 on sätestatud võimalus, et riigikooli õppekavad võivad olla koostatud, arvestamata lõikes 4 sätestatud kohustust pakkuda õpilasele võimalust valida laia ja kitsa matemaatika vahel. 3) Isegi juhul, kui Y üle viia 11. klassi, ei oleks realistlik sel aastal 11. klassi lõpetamine, sest käesoleval ajal on Rapla Gümnaasiumi kodulehel toodud informatsiooni kohaselt I õppeperiood läbi saanud. See tähendab, et pojal tuleks 11. klassi võlgnevusi likvideerida ligi 4 kuu ulatuses ning samal ajal omandada ka järgneva õppeperioodi materjale. Seejuures tuleks arvestada sellise tegevusega kaasnevat koormust vastustajale, sest kohtupraktikas on gümnaasiumi puhul arvestatud argumenti, et ühe õpilase suure mahajäämuse tõttu võib kannatada ka teiste õpilaste õppekvaliteet (Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 otsus nr 3-20-1264 p 8). Õpilas(t)e järgmisesse klassi üleviimine ei saa toimuda soovi korral, vaid ainult siis, kui eelneva klassi õpitulemused on saavutatud ning õppenõukogu on õpilase otsustanud järgmisesse klassi üle viia.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

5.Riigikohus on selgitanud, et pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kohtulik kontroll on võimalik piiratud ulatuses ning õpiväljundite hindamisel on koolil kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum (Riigikohtu 04.03.2013 otsus nr 3-3-1-68-12, p 24). Seega juhul, kui lõpptulemus ei ole ilmselgelt meelevaldne või suvaline, hindamisel ei ole lähtutud ilmselgelt ebaõigetest kaalutlustest, jäetud olulist asjaolu arvestamata või tehtud muid kaalutlusvigu, ei saa kohus vastavatesse pedagoogilistesse hinnangulistesse otsustesse sekkuda. Kohus ei 5(8)

3-24-2767 saa otsustada kooli asemel ka nt otstarbekuse, inimlikkuse vms alusel täiendava võimaluse andmist, vaid kontrollida üksnes kaalutlusõiguse järgimist selle piirides.

6.Praegusel juhul tähendab see seda, et kui vastustaja ei ole hindamisel lähtunud ilmselgelt ebaõigetest kaalutlustest, jätnud mõnd olulist asjaolu arvestamata või teinud muid kaalutlusvigu, ei saa kohus vaidlustatud käskkirja tühistada.
7.Kaebajate väitel astus poeg konkreetsesse kooli mh selle sportlikele väärtustele tuginedes ja arvestades kokkulepet, et kool toetab tippspordiga tegelemist õppetöö korraldamisel. Kaebajad ei selgita täpsemalt, mida nad selles kontekstis õppetöö korraldamise all silmas peavad.
8.Kohtule nähtub asja materjalidest ja vastustaja selgitustest, et kool on pakkunud õpilasele pidevalt õppetöös tuge (vt väljavõtted mentori ja õppenõustaja märkmetest ja kirjavahetusest õppeaasta algusest alates dtl 97; valikkursuse Matemaatika AB võimaldamine selleks, et tasandada võimalikke õpilünki). Xile on ühtlasi juba õppeaasta kestel (26.03.2024) selgitatud, et sportimist on võimalik arvestada valikkursusena kuni kolm kursust aastas (maksimaalselt 9 kursust kolme aasta jooksul, mille võrra saab vastavalt vähendada oma koormust valikainete valimisel). Samuti on emale selgitatud õppekoormuse vähendamise võimalust sel teel, et jagada õpingud pikema aja peale kui kolm aastat, selgitades, et koolil on olnud õpilasi, kes enne lõpetamist õppisid 4 aastat.
9.Õpilase puudumistele on kirjavahetusest nähtuvalt õppeaastal nii õpilase kui ka tema ema tähelepanu juhitud korduvalt, kuid seda mitte peamise eesmärgiga puudumisi kui selliseid ette heita, vaid ennekõike tulenevalt asjaolust, et vastustaja arvates tingisid puudumised ka õppevõlgnevusi ja puudulikke õpitulemusi. Nii on 26.03.2024 emale selgitatud, et õpilase puudulikud tulemused on ilmselt suures osas tingitud puudumistest, viidatud vajadusele leida tasakaalukoht õppimise ja sportimise vahel ja uuritud lapsele ka muude õppimisvariantide, sh vajadusel e-õppe kaalumise osas. Seega ei ole asjakohased kaebajate väited, justkui õpetajad lihtsalt ei aktsepteeriks puudumisi. Kaebusele vastates on vastustaja selgitanud, et puudumised ei oleks probleemiks, kui nendest olenemata saavutaks õpilane õpitulemused, kuid ta ei tulnud iseseisva õppimisega toime. Kohtul puudub alus selles seisukohas kahelda. Õpilasele pole ette heidetud koolikohustusest kõrvalehoidmist. Ta pole ka koolikohustuslik.
10.Eelnevast tulenevalt ja nagu kohtumenetluses juba varem ka märgitud, et nähtu kohtule esitatud materjalide ja seisukohtade pinnalt, et õpilane oleks koolis jäetud vajaliku toeta või et sõnamurdlikult ei oleks tema sportimisega arvestatud. Siiski ei anna ka tipptasemel spordiga tegelemine õpilasele õigust nõuda koolilt enda suhtes õppekavast leebemat hindamist või õppevõlgnevuste likvideerimise osas leebemat korda. Samuti ei saa vastav nõue põhineda riigi üldistel hariduspoliitilistel eesmärkidel.
11.Esitatud asjaoludest nähtub, et õpilasele on õpitulemuste saavuramise osas tuldud vastu ning antud talle lisavõimalusi kursusehinnete parandamiseks. Sellest olenemata olid tal 2024. a augusti lõpuks lisaks prantsuse keele ja kultuuri kiirkursusele, mis vastustaja selgitustest nähtuvalt ei oleks eraldiseisvalt õpilase järgmisse klassi üleviimist takistanud, õpitulemused saavutamata keemia 2. ja matemaatika 4. kursuses (st kokku kahes kursuses). Kaebajad ei vaidle, et neid õppevõlgnevusi õpilasel likvideerida ei õnnestunud. Küsimus sellest, kui palju konkreetselt jäi vastava aine läbimiseks vajalikest miinimumnõuetest puudu, ei oma 6(8)

3-24-2767 tähtsust. Seejuures nähtub, et näiteks matemaatika töö puhul toimus hindamine niigi õpilase kasuks. Õppevõlgnevused ei puudutanud ka ainult matemaatikat, vaid lisaks keemiat, mistõttu ei oma asjas määravat tähtsust see, miks ei võimaldatud matemaatika ainevaldkonnas õppida kitsast matemaatikat. Kohtul puudub eelnevat arvestades praegusel juhul alus kooli pedagoogilistesse hinnangulistesse otsustesse sekkuda.

12.PGS § 28 lg 2 lubab gümnaasiumi kodukorras sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks ja praegusel juhul on Rapla Gümnaasium seda oma kodukorras ka teinud. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud nii Rapla Gümnaasiumi kodukorrale kui ka Rapla Gümnaasiumi direktori 21.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/20 kehtestatud Rapla Gümnaasiumi õppekavale, mille kohaselt tuli õpilastel õppevõlgnevused likvideerida hiljemalt järgmise kursuse või trimestri jooksul samal õppeaastal; õppeperioodi lõpuks (kolmanda trimestri lõppemisel) ei tohtinud õpilasel olla õppevõlgnevusi ning kui õpilane ei ole hiljemalt õppeaasta viimase (augustikuu) õppenõukogu koosoleku ajaks võlgnevusi likvideerinud, siis õpilast järgmisse klassi üle ei viida. Sellist korraldust ei ole alust pidada ilmselgelt meelevaldseks. Nagu kaasatud haldusorgan viitab, on Tallinna Halduskohus ka varasemalt selgitanud, et ebapiisava õppeedukusega õpilaste gümnaasiumist väljaarvamisega tagatakse teiste õpilaste õppe kvaliteeti, sest vastasel juhul ei ole materjaliga võimalik läbimiseks vajaliku kiirusega edasi minna ning õpetaja on õpetamise asemel hõivatud nende õpilaste järeleaitamisega, kelle oskused või motivatsioon ei pruugi olla gümnaasiumihariduse omandamiseks piisavad (Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 otsus nr 3-20-1264, p 8). Seega on käskkirjast arusaadav, millisele normile on selle andmise tuginetud ning ära on toodud ka otsustuse faktilised alused. Kaebajate väited õigusliku aluse puudumisest või vastuolust PGS-ga ei ole eelnevast tulenevalt põhjendatud.
13.Käskkirjast nähtuvalt ei ole õpilase välja arvamise otsuse tegemine toimunud automaatselt, vaid arvestatud on tema välja arvamise tinginud õppevõlgnevuste parandamisega seotud asjaolusid. Väide, et samaväärselt ei arvestata kursuse esmakordset läbimist ja kordusvastamisel saadud tulemust, ei ole asjassepuutuv. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud küll ka varasematele kordusvastamistele teiste kursuste puhul, kuid seda ennekõike asjaolude kirjeldamise kontekstis. Käskkirja põhjendustest nähtub arusaadavalt, et õpilast ei arvatud praegusel juhul välja seoses kursustega, milles ta on kordusvastamisel võlgnevused parandanud, vaid õppetöös edasijõudmatuse tõttu, kuivõrd osad õppevõlgnevused jäid likvideerimata ka mitmendal kordusvastamistel.
14.Käskkirjas õigusliku aluse muutmine võrreldes 20.06.2024 teates avaldatuga ei muuda käskkirja õigusvastaseks. 20.06.2024 õppenõukogu koosoleku ja samal päeval teate saatmise ajal olid Yil puudulikud hinded lisaks prantsuse keele valikkursusele veel kahes matemaatika ja ühes keemia kursuses. Käskkirja andmise ajaks olid puudulikud hinded lisaks valikkursusele veel ühes matemaatika ja ühes keemia kursuses. Seega olid asjaolud muutunud. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vaidlustatud käskkiri koos viitega õiguslikule alusele saadeti eelnevalt tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ka Xile, kes seda lugeda või selles osas seisukohta esitada ei soovinud.
15.Väited õpilase survestamisest või tema suhtes ebaõiglasest käitumisest alates 20.06.2024 ei ole põhjendatud. 20.06.2024 kiri on saadetud pärast õppenõukogu koosoleku toimumist. Koosoleku protokollist nähtuvalt arutati õppenõukogul iga õppevõlgnevustega õpilase õpitulemuste saavutamist ning õppenõukogu otsustas teha 7(8)

3-24-2767 direktorile ettepaneku Yi välja arvamiseks õpilaste nimekirjast. Seejuures otsustati, et õpilasi ja lapsevanemaid teavitatakse vastavast otsusest eraldi kirja ja edasiste ettepanekutega. Kool on põhjendanud, et lennujuht kirjutas õpilasele kirja ja andis teada võimalusest ise dokumendid välja võtta, et Eesti Hariduse Infosüsteemi ei jääks märget koolist väljaarvamise kohta edasijõudmatuse tõttu. Seega puudub alus käsitada teadet õpilase survestamisena. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et ka pärast 20.06.2024 teate saatmist võimaldati õpilasel õppevõlgnevuste osas siiski kordusvastamisi – vastustaja andis Yile võimaluse vastata augustikuus järele puudulikuga hinnatud matemaatika ja keemia kursused, kuid matemaatika 4. kursus (pärast neljandat järeltööd) ja keemia 2. kursus jäid puudulikuks ning selle alusel andiski direktor 06.09.2024 välja käskkirja Yi koolist välja arvamiseks.

Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.

17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
18.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb Xi ja Yi nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja