Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on osaliselt põhjendamatu.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012 otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivisemäär 0,15% päevas Tele2 Eesti AS üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt 3/5

Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12). Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Viivisenõue väljendab seega eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud viivisenõue on seega ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma. Praegusel juhul on viivisemäär ette nähtud Tele2 Eesti AS ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud liitumislepingu tüüptingimustes. Lepingust tulenev viivisemäär on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele2 Eesti AS ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Tele2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivisenõude suurusega. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab üle kuue korra lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem viivisemäär nimetatud eesmärgi saavutamise(vt ka Riigikohtu 10. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Arvestades eeltoodut, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16). Hageja võib viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis põhivõlalt perioodil 19. detsember 2015 (maksetähtpäev oli hagiavalduse järgi 18. detsember 2015) kuni 9. november 2016 on kokku 9,69 eurot, nimetatud summa on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise 56,37 eurot osas (66,06 - 9,69). Kohus kasutas viivise arvutamisel kalkulaatorit aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 I lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaoluga, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja menetluskulud kokku on seega 190 eurot (75 + 20 + 95). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulust 146,30 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.