X kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X, esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 16.12.2024, Tallinnas
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja lugeda tuvastatuks, et Xi töötamine Eesti Raudtee 28.07.1993 sõlmitud töölepingu nr 108 alusel alates 01.03.2004 kontaktvõrgu jaoskonna Raasiku kontaktvõrgu piirkonna meistrina, alates 01.01.2005 kontaktvõrgu jaoskonna meistrina, alates 01.02.2009 kontaktvõrgu jaoskonna meistrina, ning alates 01.08.2016 kuni 30.09.2019 kontaktvõrgu piirkonna meistrina vastab EV Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) 2 osa XVIII Transport ja side, punkti 1 Raudteetransport erialakoodi 19825 alusel magistraalraudtee kontaktvõrgu elektriku (elektrimehaaniku) tööülesannetele.
2.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 680,98 eurot (sh käibemaks).
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.02.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 29.05.2023 avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks Soodustingimustel vanaduspensionide seadus (SVPS) § 1 punkti 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2). X taotles pensioni loetelu nr 2 osa XVIII Transport ja side, punkti 1 Raudteetransport erialakoodi 19825 alusel magistraalraudtee kontaktvõrgu elektrikuna (elektrimehaanik).
2.Sotsiaalkindlustusamet tegi 08.09.2023 otsuse nr E13334-1, millega peatas Xi taotluse alusel tema pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul viidatud otsuse kättesaamisest.
3.07.12.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Xi kaebus tuvastada, et Xi töötamine Eesti Raudtee 28.07.1993 sõlmitud töölepingu nr 108 alusel alates 01.03.2004 kontaktvõrgu jaoskonna Raasiku kontaktvõrgu piirkonna meistrina, alates 01.01.2005 kontaktvõrgu jaoskonna meistrina, alates 01.02.2009 kontaktvõrgu jaoskonna meistrina, ning alates 01.08.2016 kuni 30.09.2019 kontaktvõrgu piirkonna meistrina vastab EV Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) 2 osa XVIII Transport ja side, punkti 1 Raudteetransport erialakoodi 19825 alusel magistraalraudtee kontaktvõrgu elektriku (elektrimehaaniku) tööülesannetele. Kohus võttis kaebuse oma 11.12.2023 määrusega menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 10.12.2024.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Kaebaja täitis samu tööülesandeid, mida temaga koos alates 1999 kuni 2019 vahetus kontaktis töötanud kontaktvõrgu elektrimontöör ja elektrimehhaanik A. K. ja kaebajaga 20002019 koos töötanud elektrimontöör ja -mehhaanik M. S., kes on andnud oma kirjalikud tunnistused ja võivad vajadusel anda kohtuistungil ütlusi tööülesannete iseloomu, töökorralduse ja töötamise asjaolude kohta. Meistrid osalesid varem ja osalevad ka praegu vahetult tööprotsessides koos elektrimontööridega ning vastustaja on asunud ekslikult seisukohale, et meistrid ei täida samu tööülesandeid, mis elektrimontöörid ja mehhaanikud.
4.2.Kaebaja on seisukohal, et töökorraldusest tulenevalt – töötati ühtse brigaadina, kus kõik tegid koos ühesugust tööd ja täitsid samu tööülesandeid, millele lisandusid kaebaja puhul veel 2(7)
meistri tööülesanded, oli tema tööajast vähemalt 95 %, kui mitte rohkem, samade tööülesannete täitmine, mis elektrimontööridel ja elektrimehhaanikutel, mida kinnitab ka Eesti Raudtee oma 28.08.2023 kirjas nr 7-1/2519-2 (dtl 53), kus märgiti järgmist: „Tema tööülesanneteks meistrina oli kontaktvõrgu ja elektrivarustusseadmete perioodilise ülevaatuse teostamine, mis on seotud elektrimontööri tööülesandega teostada kontaktvõrgu, elektrivarustuse ja valgustusseadmete remonti. Meistrid osalesid varem ja osalevad ka praegu vahetult tööprotsessides koos elektrimontööridega. Kontaktvõrgu elektrimontööri ja kontaktvõrgu meistri tööülesanded ei olnud täpselt samad, sest meister juhib lisaks tööprotsessides osalemisele ka tööd objektil, tegeleb tööde planeerimisega, tagab ohutuse jms.“, st meistril oli sama tööd tehes suurem vastutus, sest ta vastutas sama tööd tehes ka selle eest, et teised töötajad tööohutusnõudeid järgiksid ja töö objektil toimuks nõuetele vastavalt. Kaebaja selgitab, et meistri tööülesannete täitmine ei ole kogu tööprotsessist eraldatav ega ajaliselt eraldi hinnatav, kuivõrd kõrgepingeliinidega töötades peab ohutusnõudeid järgima igal ajahetkel ja seda peavad tegema nii elektrimehhaanikud ja montöörid kui ka meister, see on lahutamatu osa tööprotsessist. Erinevus on selles, et meister vastutab ka teiste brigaadiliikmete töö õige teostamise eest. Kaebaja selgitab, et väljakutsetele sõitis kogu brigaad eesotsas meistriga ja kõik tööd tehti ühiselt, mistõttu on äärmiselt ebaõiglane jätta kaebaja ilma õigusest soodustingimustel vanaduspensionile ainult seetõttu, et tema ametinimetuseks oli meister ja tal oli tavalise elektrimehhaanikuga sama tööd tehes suurem vastutus.
4.3.Kaebaja esitab piirkonna meistri ja elektrimehhaaniku ametijuhendid, millest nähtub, et tööülesanded on põhiosas kattuvad. Samuti palub kaebaja oma väidete tõendamiseks üle kuulata tunnistajad.
4.4.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2019 otsusele haldusasjas nr 3-17-1108, p 11, milles Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loeteludes nimetatud tööle iseloomulikud tegevused, ei ole käesolevas asjas asjakohane ega välista kaebajale soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži arvestamist, sest kaebaja töö ainsaks sisuks olidki elektrimehhaaniku tööle iseloomulikud tegevused koos täiendava vastutusega ka teiste, elektrimehhaaniku ametinimetust kandvate isikute tehtava analoogilise töö õige ja ohutu tegemise eest objektil.
4.5.Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks faktilise asjaoluna, et tema töö vastas ajavahemikul 01.03.2004-30.09.2019 valdavalt magistraalraudtee kontaktvõrgu elektriku (elektrimehhaaniku) tööülesannetele, kuigi tema ametinimetuseks oli kontaktvõrgu jaoskonna või piirkonna meister.
4.6.Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ja palus kaebuse rahuldada.
4.7.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 977,98 eurot vastavalt kohtul esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 113-120).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata.
5.1.Pensioniavalduse menetlemisel ei leidnud tõendamist kaebaja soodusstaaž vajalikus ulatuses. Loeteludes ei ole nimetatud selliseid ametikohti nagu kontaktvõrgu piirkonna meister või kontaktvõrgu jaoskonna meister. Sotsiaalkindlustusametil puudub õigus loetelu täiendada või võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga.
3(7)
Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka on arvatud töötamise perioodid magistraalraudtee kontaktvõrgu elektrikuna (elektrimehaanikuna) alates 28.07.1983 kuni 20.10.1983, alates 24.01.1986 kuni 01.02.1987 ning alates 03.05.1990 kuni 31.12.1990, kokku 1 aasta 11 kuud ja 1 päev. Kaebusele on lisatud AS Eesti Raudtee tõendid tunnistajate töötamise kohta, mille kohaselt oli ettevõttes ka kontaktvõrgu elektrimontööri, kontaktvõrgu elektrimehaaniku ja kontaktvõrgu vanemelektrimehaaniku ametikohad. AS Eesti Raudtee on 2023. aasta augusti vastuses (dtl 52-54) selgitanud, et kontaktvõrgu elektrimontööri ja kontaktvõrgu meistri tööülesanded ei olnud samad, sest meister juhib lisaks tööprotsessides osalemisele ka tööd objektil, tegeleb tööde planeerimisega, tagab ohutuse jms.
5.2.Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega (SVPS § 1 viimane lause) ning nimetatud töödel täistööajaga töötatud aeg arvestatakse soodusstaaži hulka tööperioodide summana (SVPS § 11). Riigikohus on 27.02.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-1108 asunud seisukohale, et õiguse sooduspensionile loetelu nr 2 alusel annab loetelus nimetatud töödel ja ametikohtadel üksnes täistööajaga töötamine, leides antud lahendis, et ohtlike ainetega seotud tööoperatsioonidele ei kulunud rohkem kui 80% tööajast ja seega ei täitnud kaebaja täistööajaga võrdse aja jooksul määruse nr 206 loetelust nr 2 toodud ametikoha ülesandeid. Riigikohus leidis selles lahendis ka, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (kohtulahend nr 317-1108, p 11).
5.3.Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse, kui dokumendid tema töötamise kohta ei kajasta või ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada sooduspensioni.
5.4.Vastustaja toob välja, et kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja ja osa kuludokumente pärast kohtuvaidlusi. Kuludokumendid on esitatud menetluskulude nimekirjas õigusabiteenuse all loetletud p-des 1-4 nimetatud teenuse osas ja esitatud ei ole p-des 5 ja 6 (p 6 kohtuistungil osalemine) osutatud teenuse eest. Arvestades eeltoodut ja tulenevalt HKMS § 109 lg-st 1 ei ole menetluskulud vastustajalt välja mõistetavad.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
7.Kaebuse esitaja poolt Sotsiaalkindlusametile pensioniavalduse esitamise ajal (so 29.05.2023) kehtis soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 p 2 järgmises sõnastuses: Isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. [RT I 2005, 38, 295 - jõust. 01.01.2006] Käesolevas punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s
sätestatud vanusesse jõudmist. [RT I 2010, 18, 97 - jõust. 16.05.2010] Käesoleva paragrahvi punkti 2 alusel sooduspensionile õigust andva töötamise hulka arvatakse ka töötamine punktis 1 nimetatud tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel. 4(7)
Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud loetelu nr 2 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ sätestab: XVIII Transport ja side, raudteetransport erialakoodiga 19825 Magistraalraudtee kontaktvõrgu elektrik (elektrimehaanik).
8.Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebajal on täidetud 25-aasane pensionistaaž.
9.Vaidlus seisneb selles, kas kaebaja, kes töötas Eesti Raudteega 28.07.1993 sõlmitud töölepingu nr 108 alusel perioodidel alates 01.03.2004 kontaktvõrgu jaoskonna Raasiku kontaktvõrgu piirkonna meistrina, alates 01.01.2005 kontaktvõrgu jaoskonna meistrina, alates 01.02.2009 kontaktvõrgu jaoskonna meistrina ning alates 01.08.2016 kuni 30.09.2019 kontaktvõrgu piirkonna meistrina, tööülesanded vastavad määruse nr 206 (loetelu nr 2) 2 osa XVIII Transport ja side, punkti 1 Raudteetransport erialakoodile 19825 magistraalraudtee kontaktvõrgu elektrik (elektrimehaanik) ning kas kaebajal on sellest tulenevalt õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Vastustaja leiab, et kuivõrd kaebaja töötas meistrina, siis ei teinud ta täistööajaga sama tööd kui magistraalraudtee kontaktvõrgu elektrikud (elektrimehhaanikud), samuti on erinev kaebaja ametinimetus. Kaebaja vastustajaga ei nõustu ja toob välja, et töö sisu oli sama, kuid kaebajale lisandusid brigaadi juhina ehk meistrina täiendavad tööülesanded ja lisavastutus.
10.Käesoleval juhul on vastustaja teinud 08.09.2023 otsuse peatada kaebaja pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest. Kaebaja soovis kohtus üle kuulata tunnistajad, kelle ütluste alusel tuvastada tema soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži. Kohus kuulas kaebaja poolt välja pakutud tunnistajad A. B.i ja A. K.
11.Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega (kohtuistungi prokoll helisalvestis 00:16:1900:55:24 ja 00:59:09-01:14:29) on tõendamist leidnud, et kaebaja tööülesanded olid sisuliselt samad, mis magistraalraudtee kontaktvõrgu elektrikul (elektrimehhaaniku) ajavahemikul 01.03.2004-30.09.2019, kuigi tema ametinimetuseks oli kontaktvõrgu jaoskonna või piirkonna meister. Seega on põhjendatud lugeda kogu kaebaja töötatud aeg alates 01.03.200430.09.2019 tööks määruse nr 206 loetlus nr 2 osa XVIII Magistraalraudtee kontaktvõrgu elektrik (elektrimehaanik), erialakoodi 11136 toodud tähenduses. Tunnistajate ütlustest ning ka kaebaja enda selgitustest ning Eesti Raudtee AS poolt antud selgitustest nähtub, et meistrile lisandusid täiendavad tööülesanded võrreldes magistraalraudtee kontaktvõrgu elektrikutega seisnesid tegelikkuses ainult selles, et meister pidi hommikul enne, kui tööülesandeid välja täitma mindi (so elektrivõrgu töid teostama), võtma dispetšerilt tööülesandeks päevaks ning vastavalt sellele siis koos elektrikutega minema tööd tegema. Nähtuvalt kohtuistungil antud ütlustest koostati regulaarseks remondiks ja hoolduseks vajalikud aasta ja poolaasta tööplaanid mitte meistri, vaid vastavate planeerimisega tegelenud ettevõtte üksuse poolt. Lisaks vastutas meister ka selle eest, et töö saaks tehtud ja töö asukohas (objektil) oleks tagatud ohutus. Nähtuvalt tunnistajate ütlustest oli meistri tööaeg tegelikkuses just administratiivülesannetega (eelkõige töö organiseerimise osas hommikul) veidike pikem kui tavaelektrikul. Samas sõideti pärast ülesannete saamist ja jagamist ja vajalikku ohutusinstruktaaži meistri poolt koheselt 5(7)
koos terve brigaadiga välja päevasele tööobjektile ja tehti koos tööd. Mõnel üksikul juhul sõitis meister ka ise eraldi erinevale tööobjektile ja tegi seal tööd või uuris objekti seisundit, kuid ka viimasel juhul töötas ta hiljem sellel objektil koos oma brigaadiga. Seega tegi ta sisuliselt täistööajaga sama tööd, mis magistraalraudtee kontaktvõrgu elektrik. Sellele lisandus hommikune tööülesannete täpsustamine ja brigaadi juhtimine töökohal. Välitöid teostati aga üheskoos ja täistööaja jooksul. Meistri töö sisu selles osas ei erinenud elektriku omast. Tal oli lihtsalt kõrgem kvalifikatsioon ja suurem vastutus ja õigus määrata, kes kuhu läheb, samas ei vabastanud see teda reaalsest elektrimehhaaniku tööst koos teiste brigaadiliikmetega objektidel tervistkahjustavates tingimustes. Kohus märgib, et kohtul puudub pärast kohtuasjas esitatud tõendite uurimist igasugune kahtlus, et tervistkahjustavate tingimuste osas ei erinenud kaebaja töö üheski osas nimekirjas otseselt mainitud magistraalraudtee kontaktvõrgu elektriku (elektrimehaaniku) töötingimustest ja vastab sellele. Arvestades neid asjaolusid, erineb käesolev juhtum sisuliselt Riigikohtu lahendis nr 3-17-1108 toodud olukorrast, kus töötaja töötas kõigepealt erineva ametinimetusega ametikohal ja täitis erinevalt käesolevast juhtumist ka erialaliselt viimistleja tööst erinevaid puidutisleri tööülesandeid, mis ei olnud otseselt tervistkahjustavad ja tervistkahjustavate ainetega töötava viimistleja tööle iseloomulikud ning mida täideti erinevalt 100% viimistleja tööd teinud töötajatest viimistleja tööaja aja arvelt. Kohus leiab, et käesoleval juhul, kui on tõendatud, et meister tegi tervistkahjustavat tööd samas ulatuses teiste elektrikutega. Seetõttu on õigustatud, et talle laieneb ka võimalus arvestada vastav töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Kohus arvestab siinkohal ka seda, et peamine tervistkahjustav asjaolu oli käesoleval juhul kõrgepingest põhjustatav elektromagnetiline kiirgus, mille kahjuliku mõju tsoonis asusid nii meister kui ka tavaelektrikud sisuliselt võrdse aja. Kohtul puudub nii tulenevalt tunnistajate kohtus antud ütlustest kui ka kirjalikest seletustest ning Eesti Raudtee 28.08.2023 kirjas nr 71/2519-2 toodud selgitustest igasugune kahtlus, et käesoleval juhul ei ole meistri tööülesannete täitmine kogu tegelikust elektrimehaaniku tööprotsessist eraldatav ega ajaliselt eraldi hinnatav, sest kõrgepingeliinidega töötades puutus kaebaja nende vahetu tervistkahjustava mõjuga kokku sama aja jooksul elektrimehaanikutega. Asjaolu, et töötades peab ohutusnõudeid järgima igal ajahetkel ja seda peavad tegema nii elektrimehhaanikud ja montöörid kui ka meister, on lahutamatu osa tööprotsessist ja selle kontrollimisel töö tegemise kohas ei väljunud meister tervistkahjustavast keskkonnast. Erinevus oli vaid selles, et meister vastutab ka teiste brigaadiliikmete töö õige ja ohutu teostamise eest. Kogu menetluse vältel ei eitanud ükski menetluses osalenud isik, et planeeritud töödele ja väljakutsetele sõitis kogu brigaad koos eesotsas meistriga ja kõik tööd tehti ühiselt ja lõpetas ka töö ühiselt, misjärel tuldi tagasi baasi. Nähtuvalt tunnistajate seletustest sõideti objektidele ka samade autodega. Arvestades eeltoodut oleks kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus nii seaduse kui asjakohaste alamate õigusaktidega ning elementaarse õiglustundega jätta kaebaja ilma õigusest soodustingimustel vanaduspensionile ainult seetõttu, et tema ametinimetuseks oli meister ja tal oli tavalise elektrimehhaanikuga sama tööd tehes suurem vastutus ja lisaks pidi ta hommikul enne brigaadiga koos väljasõitu objektile tegelema minimaalses vajalikus ulatuses tööülesannete jagamise ja ohutuse küsimustega. Kuigi tema ametinimetuseks oli sel ajal kontaktvõrgu jaoskonna või piirkonna meister, on
arvestades kaebaja tehtud tegelikku tööd ja selle tervistkahjustavat iseloomu põhjendatud lugeda kogu kaebaja töötatud aeg alates 01.03.2004-30.09.2019 tööks määruse nr 206 loetlus nr 2 osa XVIII Magistraalraudtee kontaktvõrgu elektrik (elektrimehaanik), erialakoodi 11136 toodud tähenduses. Eelnevat kokku võttes loeb kohus tuvastatuks, et kaebajal on soodusstaaži õigusega töötamisaega kokku ajavahemikul 01.03.2004-30.09.2019 so 15 a ja 6 kuud ja 29 päeva. 6(7)
Menetluskulude jaotamine
12.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 113-120) kokku summas 977,98 eurot. Vastustaja leidis, et kuivõrd kõik menetluskulud on esitatud peale kohtuvaidlusi, siis ei ole kulud välja mõistetavad. Kohtuistungiga seotud menetluskulude hüvitamise taotlus ei ole samuti korrektne. Kohus selgitab, et määras kohtuistungil oma protokollilise määrusega kõikide menetluskulude hüvitamise taotluse esitamise ajaks 3 päeva pärast istungit ja andis soovi korral pooltele võimaluse esitada oma seisukoht teise poole kõikide menetluskulude osas 3 päeva jooksul menetluskulude nimekirja saabumisest. Seega võis kaebaja esitada kõik menetluskulud ühes dokumendis nagu kohus määras. Seega on menetluskulud selles osas, millises osas on kohtule esitatud ka menetluskulude hüvitamise aluseks olevad arved välja mõistetavad. Küll aga ei ole kohtul võimalik välja mõista kohtuistungiga seotud menetluskulusid, kuivõrd kaebaja esindaja on ise kinnitanud, et vastavaid arveid ei ole veel esitatud. HKMS § 109 lg 11 tulenevalt peab menetluskulude välja mõistmiseks olema aga tekkinud kulude kandmise kohustus (arve peab olema väljastatud, kuid ei pea olema tasutud). Eeltoodust tulenevalt on välja mõistetavateks menetluskuludeks menetluskulud kokku summas 680,98 eurot (vt dtl 116-120).
käesoleval
juhul
Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on menetluskulud üldjoontes ka põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 680,98 eurot (sh käibemaks). Kohus selgitab, et menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga arvestades, et kaebuse esitaja on füüsiline isik ja ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu 11.05.2022 lahend nr 3-20-663). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.