Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits 17.01.2025, Tartu 3-24-2525 Tallinna Krematooriumi AS kaebus sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 15.07.2024. a otsuse ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.08.2024. a otsuse vaidlustusasjas nr 143-24/275929 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsus Võru Matusetalitus OÜ apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja – Tallinna Krematooriumi AS Esindaja vandeadvokaat Asso Prii Vastustaja/hankija – sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Esindaja juhatuse liige Liis Salumäe Kolmas isik/apellant – Võru Matusetalitus OÜ
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Tallinna Krematooriumi AS-i 21.11.2024. apellatsioonkaebusele esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
a
vastuses
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta rahuldamata Tallinna Krematooriumi AS-i 21.11.2024. a eraldi avalduses esitatud taotlus.
4.Mõista Võru Matusetalitus OÜ-lt Tallinna Krematooriumi AS-i kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 2000 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.01.2024 (HKMS § 278 lg 1).
1.Sihtasutus (SA) Tartu Ülikooli Kliinikum (hankija) avaldas 19.02.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Surnute transpordi ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine“ (viitenumber 275929) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh „Juhised pakkujale“ (Juhised) (dtl 264–282). Riigihange korraldati raamlepingu sõlmimiseks.
2.RHAD kohaselt tuli pakkumuses esitada ühe surnu transpordi hind ilma käibemaksuta hankija struktuuriüksusest pakkuja külmkambrisse ning lahanguabilise teenuse hind ilma käibemaksuta ühe kuu kohta.
3.Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (25.03.2024) esitasid pakkumuse Tallinna Krematooriumi AS (praeguse haldusasja kaebaja) ja Võru Matusetalitus OÜ (praeguse haldusasja kolmas isik).
4.Tallinna Krematooriumi AS-i pakkumuses oli ühe surnu transpordi hind 12,78 eurot ning lahanguabilise teenuse hind kuus 2329,16 eurot. Võru Matusetalitus OÜ pakkumuses oli ühe surnu transpordi hind 5,88 eurot ning lahanguabilise teenuse hind kuus oli 1097,16 eurot.
5.Hankija tunnistas 15.07.2024. a otsusega vastavaks Võru Matusetalitus OÜ ja Tallinna Krematooriumi AS-i pakkumused (dtl 260-261) ning 16.07.2024. a korraldusega nr 1.41/25-JE edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest madalaima maksumusega Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse (dtl 263).
6.SA Tartu Ülikooli Kliinikum hankekomisjon kvalifitseeris 17.07.2024. a otsusega Võru Matusetalitus OÜ. Hankija otsustas riigihangete seaduse (RHS) § 98 lg-te 1 ja 5 alusel kvalifitseerida edukaks tunnistatud pakkuja, Võru Matusetalitus OÜ, kuna pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele (dtl 284).
7.Tallinna Krematooriumi AS esitas 29.07.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse SA Tartu Ülikooli Kliinikum otsustele, millega hankija kvalifitseeris Võru Matusetalitus OÜ ning tunnistas Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks.
VAKO otsus
8.VAKO tegi 29.08.2024 vaidlustusasjas nr 143-24/275929 otsuse, millega jättis Tallinna Krematooriumi AS vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.
9.VAKO leidis kokkuvõtvalt, et RHAD-s lahanguabilistega seotud nõuded on esitatud nii kvalifitseerimistingimusena kui vastavustingimusena ning vaidlustuskomisjon kontrollis sellega seoses kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust, mille tunnistas õiguspäraseks. Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õiguspärane ning puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Võru Matusetalitus OÜ pakkumus ei vastaks mõnele RHAD vastavustingimusele, mille tõttu tuleks pakkumus tagasi lükata RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel. Vaidlustaja soovib panna hankijale hankemenetluses ebaproportsionaalse ja ebareaalse kontrollikohustuse. Hankija on küsinud Võru Matusetalitus OÜ-lt korduvalt selgitusi pakkumuse maksumuse kujunemise kohta ning iseseisvalt tõendeid kogunud.
10.VAKO nõustus hankija järeldustega Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. Võimalik kulude suurenemine nelja-aastase lepinguperioodi jooksul on VAKO hinnangul maandatud võimalusega kahe aasta möödumisel lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi muutuse võrra korrigeerida, samuti on pakkujale lubatud ristsubsideerimine, mis omakorda maandab võimaliku hinnatõusu riski.
11.Võru Matusetalitus OÜ pakkumuses esitatud ühe lahanguabilise teenuse maksumus kuus (1097,16 eurot) vastab kehtivale töötasu alammäärale (820 eurot), sisaldades tööandja poolt tasumisele kuuluvaid makse. Võru Matusetalitus OÜ pakutud hind on pakkumuse esitamise seisuga õigusaktide nõuetega kooskõlas. Pakkujal (lepingupartneril) on õigus tasu muuta kahe aasta möödudes lepingu sõlmimisest maksimaalselt 10% ulatuses. Võru Matusetalitus OÜ pakkumus on kulupõhine, võimalik hinnatõusu risk on maandatud lepingujärgse õigusega hinda tõsta ning kolmas isik on selgitanud, kuidas ta korraldab puhkuseaegse asenduse.
12.Võru Matusetalitus OÜ on sõnaselgelt kinnitanud, et ei põhjenda oma pakkumuse maksumust hankevälise ristsubsideerimisega. Riigihanke sisene ristsubsideerimine on lubatud. Hankija on teostanud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrolli RHS §-is 115 sätestatud korras ning mõistlikus ulatuses ning leidnud, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija otsus Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS §-ga 115 ja § 117 lg-ga 1 ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.
Menetlus halduskohtus
13.Tallinna Krematooriumi AS esitas 09.09.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks SA Tartu Ülikooli Kliinikum 15.07.2024. a otsus, 16.07.2024. a korraldus ja 17.07.2024. a otsus Võru Matusetalitus OÜ pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise ning Võru Matusetalitus OÜ kvalifitseerimise kohta. Samuti palus Tallinna Krematooriumi AS kaebuses tühistada VAKO 29.08.2024. a otsus vaidlustusasjas nr 14324/275929.
14.Vastustaja ja kolmas isik vaidlesid kaebusele vastu.
Halduskohtu otsus
15.Tartu Halduskohus rahuldas 24.10.2024. a otsuses Tallinna Krematooriumi AS kaebuse ning tühistas SA Tartu Ülikooli Kliinikum 15.07.2024. a otsuse osas, milles hankija tunnistas Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks, 16.07.2024. a korralduse ja 17.07.2024. a otsuse riigihankes viitenumbriga 275929 ning VAKO 29.08.2024. a otsuse vaidlustusasjas nr 143-24/275929.
16.Halduskohtu hinnangul on vaidluse keskmes peamiselt kaks küsimust: -
kas kolmandal isikul on RHAD nõuetele vastavad kaks lahanguabilist; kas kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning kas hankija on vastavaid asjaolusid piisavalt välja selgitanud ja hinnanud.
17.Hankija on nõuded lahanguabilistele sätestanud Juhiste p-des 4.3.5 ja 5.5 (dtl 266) ning sama sisuga Hankepassis kvalifitseerimise tingimusena ja vastavustingimustes.
18.Hankepassi osas „Haridus ja kutsekvalifikatsioonid“ on hankija, viitega RHS § 101 lg 1 p-le 6, kehtestanud kvalifitseerimistingimusena: „Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist. Tingimuse kirjeldus: Nõue: Pakkuja esitab kinnituse lahanguabiliste olemasolu kohta hankepassis. Hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel.“
19.RHAD dokumendis „Vastavustingimused“ p-s 5.5. on vastustaja sätestanud nõude: „Kumbki lahanguabiline peab omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust. Pakkujal tuleb esitada lahanguabiliste elulookirjeldused.“ Pakkujatel on tulnud esitada vabas vormis elulookirjeldused.
20.Juhiste p 4.3.5 näeb ette: „Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist. Pakkuja esitab kinnituse lahanguabiliste olemasolu kohta hankepassis. Hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel.“ Juhiste p 5.5 kehtestab: „Kumbki lahanguabiline peab omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust. Pakkujal tuleb esitada lahanguabiliste elulookirjeldused.“
21.Halduskohus järeldas eelnevast, et hankija ei ole lahanguabiliste arvulise nõude osas olnud dokumentides järjekindel, kasutades kord sõnastust „vähemalt 2“ ning teisalt „kumbki“, mis viitab nõudele, et isikuid oleks kaks.
22.VAKO jõudis halduskohtu hinnangul põhjendatult järeldusele, et hankija on käsitlenud lahanguabilistele kehtestatud nõudeid nii kvalifitseerimis- kui vastavustingimusena. Halduskohus leidis tuginevalt RHS § 101 lg l p-le 6, et hankija on kvalifitseerimise tingimuse kehtestamisel eksinud. Selle sätte kohaselt võib hankija nõuda pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks pakkujalt andmeid tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute, kuid mitte teenust vahetult osutavate töötajate hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Praegusel juhul on siiski erandlikult võimalik kontrollida lahanguabiliste vastavust läbi eduka pakkuja kvalifitseerimise otsuse (VAKO otsuse p 9).
23.Seoses kaebaja etteheitega, et kolmanda isiku pakkumuses välja toodud lahanguabiliste töösuhted on fiktiivsed, märkis halduskohus, et pole üheselt mõistetav, mida on hankija silmas pidanud „pakkuja meeskonda kuulumise“ all. Halduskohus leidis, et nõuetele vastavust saab kontrollida läbi töösuhte olemasolu pakkuja ja lahanguabilistena nimetatud isikute vahel.
24.Halduskohus leidis, et puuduvad piisavad tõendid, et kolmanda isiku pakkumuses nimetatud kaks lahanguabilist oleksid kolmanda isikuga tegelikus töösuhtes (st kuuluksid tema meeskonda) ning et need kaks isikut oleks ka samad, kes asuksid hankelepingu sõlmimise korral kolmanda isiku meeskonnas teenust osutama.
25.Kolmas isik esitas hankijale kahe lahanguabilise kohta töötamise registri kannete väljavõtted (dtl 285-286) ja kinnituskirjad, milles isikud ise on kinnitanud enda töölevõtmist OÜ-sse Võru Matusetalitus lahanguabilistena (dtl 287-289).
26.Halduskohus leidis, et kolmanda isiku lahanguabiliste töötamise ja töösuhte raames tasustamata puhkusel viibimise kohta esitatud tõendid on vastuolulised. Halduskohus tuvastas, et TÖR sisaldab kandeid kahe isiku (X.X. ja Y.Y.) töösuhte registreerimise kohta (vt dtl 285 ja 286), kuid leidis, et pelgalt registrikanded ei muuda töösuhet automaatselt ehtsaks ega välista selle näilikkust, kui sellega ei kaasne töösuhtele omast sisu. Mõlemad isikud on kirjalikult kinnitanud esmalt enda lahanguabilisena töölevõtmist alates 19.03.2024
täistööajaga Eesti Vabariigis kehtiva alampalgaga (dtl 288 ja 289) ning koheselt pärast töötamise registreerimist tasustamata puhkusele jäämist. Veenvaid tõendeid kummagi asjaolu kohta ei ole halduskohtu hinnangul esitatud. Halduskohus tegi kindlaks, et kolmas isik ei ole vormistanud töölepingu sõlmimist ega ülal nimetatud isikute tasustamata puhkusel viibimist kirjalikult taasesitatavas vormis.
27.Halduskohus hindas seda kummastavaks, et äriühing, kes soovib hankemenetluses osaleda eesmärgiga saavutada hankelepingu sõlmimine ja on teadlik vajadusest hanketingimuste täidetust tõendada, ei pea oluliseks vastavaid asjaolusid fikseerida kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel, et välistada hilisemaid vaidlusi nende asjaolude tõendatuse üle. Töölepingu sõlmimise ja tasustamata puhkuse fakti tõendamine töötajate e-kirjadega, sh ligemale 9 kuud hiljem (vt kinnituskirjad tasustamata puhkuse kohta dtl 599-600) toetavad halduskohtu hinnangul kahtlust töösuhte fiktiivsusest. Lisaks kinnitas üks lahanguabilistest kaebaja esitatud tõendis (X.X.i e-kiri, dtl 606), et muudetud tööleping (sundpuhkuse kohta) sai allkirjastatud 07.10.2024 ning varasemalt sellist sundpuhkusele mineku lisaga lepingut ei olnud. Varasemalt on X.X. kinnitanud, et pole nõus asuma kolmanda isiku juurde tööle alampalgaga. Varasemalt töötas X.X. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, kus tema palk oli kõrgem. Halduskohtule ei tundunud usutav, et X.X. pärast pikemaajalist sundpuhkust, mille tegelikkuses kohus kahtleb, asuks kolmanda isiku ettevõttes oluliselt väiksema tasuga tööle. X.X.i kirjast (dtl 480) ilmneb ka, et tegelikkuses puudutas tema kokkulepe kolmanda isikuga alampalga eest töötada pigem ajutist töötamist (puhkusel olija asendamine, teise lahkaja väljaõpetamine).
28.Eelneva kokkuvõttes leidis halduskohus, et juba kahtlustest X.X.i osas piisab, et tuvastada, et RHAD nõue, mille kohaselt oli tingimuseks seatud kahe nõuetele vastava lahanguabilise olemasolu, pole kolmanda isiku pakkumuse puhul täidetud.
29.Hankija tunnistas edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest madalaima maksumusega pakkumuse, st kolmanda isiku pakkumuse (dtl 83). Hanke eeldatav maksumus oli 160 000 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse eelduslik maksumus on 74 066,88 eurot (46% hanke eeldatavast maksumusest) ning kaebaja pakkumuse eelduslik maksumus 158 318,88 eurot (98,95% hanke eeldatavast maksumusest). Pakkumus koosneb kahest hinnakomponendist: ühe lahanguabilise teenus ühes kuus ja ühe surnu transport. Hankija tunnistas edukaks maksumuselt soodsama (kolmand isiku) pakkumuse, milles ühe surnu transpordi hind on 5,88 eurot käibemaksuta ning lahanguabilise teenuse hind 1097,16 eurot/kuu käibemaksuta (dtl 83).
30.Haldusasja tõenditest ilmneb, et hankijal tekkis pakkumuste maksumuse umbes 50%-list vahet arvestades kolmanda isiku pakkumuse osas kahtlus, kas pakkuja võib olla teinud arvutusvigu või jätnud mõne kulukomponendi arvestamata, kuid kontrollis täiendavalt kolmanda isiku pakkumuse maksumust ja selle kulupõhisust (dtl 81-82). Hankija pidas pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuses (dtl 260-261) põhjendatuks pakkuja selgitusi, et külmkambrina üüritav ruum on suuremas osas kasutatav ka pakkuja muuks tegevuseks, st ruumi kulud nagu üür ja kõrvalkulud jaotuvad ka teiste, muudest allikatest finantseeritavate tegevuste vahel. Võimalikku kulude suurenemist 4-aastase lepinguperioodi jooksul pidas hankija maandatuks võimalusega 2 aasta möödumisel lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi muutuse võrra korrigeerida (raamlepingu p 3.6). Hankija leidis, et pakkujale pole keelatud ristsubsideerimist, mis omakorda maandab võimaliku hinnatõusu riski. Kahe lahanguabilise osas leidis hankija, et lahanguabilised on kättesaadavad miinimumtöötasu eest (vastavalt pakkuja 25.04.2024 esitatud dokumentidele) ning lahanguabilise teenuse hind 1097,16 eurot
on 2024. aasta jooksul täielikult kulupõhine ja kaetud ka 2025. aastal, mil pakkujal puudub võimalus lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi põhiselt mitte rohkem kui 10% korrigeerida.
31.Halduskohtu hinnangul eksis hankija kulude taseme põhjendatuks hindamisel osas, mis puudutab lahanguabiliste kättesaadavust alamapalga ulatuses makstava töötasuga ning seega pakkumuses näidatud tööjõukulude maksumuse osas. Halduskohus leidis, ei ole veenvalt tõendatud, et kolmas isik suudaks tagada teenuse osutajatena alampalga eest töötavad lahanguabilised ning seda kogu hankelepingu kehtivuse nelja-aastase perioodi. Lahanguabiliste tööjõukulu, mis hõlmab ka tööjõumaksud, moodustab märkimisväärse osa hanke kogumaksumusest. Isegi alampalgaga töötamise korral kaasneb tööjõukuluna eelduslik alampalga kasv. Kuigi hankija on vastavat kulu kasvu aastatel 2024–2027 hinnanud 7,5% suuruseks ning pidanud võimalikuks palgakasv katta raamlepingu p-s 3.6 ette nähtud tarbijahinnaindeksi muudatusest sõltuva hinnatõusuga, ei pruugi see hinnang paika pidada olukorras, kus pole kinnitust leidnud, et lahanguabiliste selline tööjõukulu oleks realistlik.
32.Halduskohus osutas ka sellele, et hankija ei kontrollinud täiendavalt surnukottide ja isikukaitsevahendite pakkumuses märgitud hinda (dtl 82). Kuigi halduskohtule pole teada täpsemalt kolmanda isiku võimalused allahindlusteks suurte koguste ostmisel, ilmnes siiski ligi 10-kordne hinnavahe kolmanda isiku kalkulatsioonis näidatuga. Pakkuja on sama kulukomponendi puhul lisaks surnukottidele nimetanud ka isikukaitsevahendeid, mis eelduslikult tõstab mõnevõrra veelgi hinda.
33.Halduskohus märkis täiendavalt, et kuna kolmas isik on kinnitanud, et pole oma pakkumust põhjendanud hankevälise ristsubsideerimisega (vastus vaidlustusele p 2.12.10; dtl 306), siis ei pruugi selline ristsubsideerimine olla võimalik suuremate (tegelikkusele vastavate) tööjõukulude korral. Halduskohus osutas sellele, et pakkumuste hinna võrdlus (sh tööjõu- ja transpordihindade osas) 2019. või 2021. a sarnase lepinguesemega hangetega ei anna alust vastupidisele järeldusele jõudmiseks, kuna toimunud on üldiselt teadaolev märgatav vältimatute kulude kasv (nt alampalga ja energiahindade tõus jm). Halduskohus ei pidanud juba 2019. a sarnase hanke puhul hankesisest ristsubsideerimist võimalikuks surnuveo teenuse (ühe surnu kohta) praeguse hanke pakkumuses märgitust kõrgema hinna juures (Tartu Halduskohtu 20.04.2020. a otsus, 3-20-526, p 96).
34.Halduskohus leidis kokkuvõttes, et vastustaja on eksinud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel juba põhjusel, et täidetud pole RHAD kahe lahanguabilise nõue. Kuna vastavaks tunnistamise otsus oli õigusvastane, puudus alus ka selle pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning kolmanda isiku kvalifitseerimiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Apellatsioonkaebus
35.Võru Matusetalitus OÜ esitas 04.11.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsus ja jätta Tallinna Krematooriumi AS-i kaebus tervikuna rahuldamata.
Kohtumenetluse normide väidetavad rikkumised
36.Võru Matusetalitus OÜ leiab, et halduskohtus on kaebaja poolt 08.10.2024 esitatud tõendi vastuvõtmisel oluliselt rikkunud HKMS § 70, § 62 lg 1, § 51 lg 4 ja § 2 lg 6 nõudeid. Halduskohus määras 18.09.2024. a määrusega täiendavate tõendite esitamise tähtajaks 07.10.2024, kuid kaebaja esitas tõendi 08.10.2024, st hilinenult. HKMS § 70 järgi saab
menetlustoimingut hiljem teha üksnes siis, kui kohus seaduses sätestatud tähtaja ennistab või enda määratud tähtaega pikendab. Halduskohus tõendite esitamise tähtaega aga ei pikendanud. Tõendi vastuvõtmisega lühenes Võru Matusetalitus OÜ vastamise tähtaeg, mis oli 14.10.2024. See rikub menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Enne hilinenult esitatud tõendi vastuvõtmist oleks halduskohus pidanud Võru Matusetalitus OÜ ära kuulama (HKMS § 2 lg 6). Kaebaja poolt 08.10.2024 esitatud tõendiks on X.X.i poolt 07.10.2024 kell 16.30 kaebaja juhatuse liikmele A. Tõnissoole saadetud e-kiri. Seega oli tõend kaebajal olemas enne 07.10.2024 menetlustähtaja möödumist. Kaebaja esitas oma 07.10.2024. a menetlusdokumendi halduskohtule 07.10.2024 kell 22.36, so 6 tundi peale tõendi saamist. Seega oli kaebajal võimalik esitada see tõend ka õigeaegselt koos 07.10.2024. a menetlusdokumendiga. HKMS § 62 lg 1 ja § 51 lg 4 ei luba hilinemisega esitada tõendeid, mida oleks saanud esitada ka õigeaegselt. Selliste tõendite hilinemisega esitamine on vastuolus ka HKMS § 28 lg-tega 1–3. Olukorras, kus kaebaja esitas tõendi hilinemisega, ei tohi menetluse venimise ärahoidmine toimuda teiste menetlusosaliste õiguste arvel läbi nendele määratud menetlustähtaja faktilise lühenemise. Halduskohtu poolsed rikkumised tõid kaasa ebaõige otsuse tegemise.
37.Võru Matusetalitus OÜ esitas koos oma 07.10.2024. a menetlusdokumendiga halduskohtule kaks ärisaladust sisaldavat dokumenti (menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Võru Matusetalitus OÜ esitas need dokumendid halduskohtule muudest samal päeval esitatud dokumentidest eraldi e-toimiku kaudu juurdepääsu piiranguga dokumentidena ja selgitas, et tegemist on konfidentsiaalsete andmetega. Sellele vaatamata otsustas halduskohus kõnesolevad dokumendid kaebajale nähtavaks teha. Halduskohus põhjendas 09.10.2024. a määruses Võru Matusetalitus OÜ poolt esitatud tõendite teistele menetlusosalistele avaldamist esmalt sellega, et Võru Matusetalitus OÜ ei taotlenud nendele dokumentidele juurdepääsupiirangu seadmist HKMS § 88 lg 2 alusel. Võru Matusetalitus OÜ taotles dokumentidele juurdepääsu piirangu seadmist, kuna esitas need e-toimiku kaudu juurdepääsupiiranguga dokumentidena. Sellele vaatamata, et ka kaebaja ei esitanud kaebuses HKMS § 88 lg 2 alusel taotlust tema vaidlustuse lisa 7 kolmandale isikule avaldamata jätmiseks, ei ole seda dokumenti halduskohtumenetluses Võru Matusetalitus OÜ-le nähtavaks tehtud. Võru Matusetalitus OÜ poolt hankemenetluses esitatud pakkumuses kajastatud lahanguabiliste andmed, mis kajastusid nimetatud lisades, on kolmanda isiku ärisaladus. 07.10.2024. a menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 sisaldavad lahanguabiliste isikuandmeid (nimed, e-posti aadressid) ning andmeid Võru Matusetalitus OÜ ja lahanguabiliste vaheliste töösuhete asjaolude kohta. Lahanguabiliste nimed olid kaebajale teada juba enne seetõttu, et vaidlustuskomisjon avaldas seadust rikkudes kaebajale kõik vastustaja poolt 02.08.2024 vaidlustuskomisjonile esitatud vastusele lisatud Võru Matusetalitus OÜ ärisaladust, sh lahanguabiliste andmeid, sisaldavad dokumendid. Halduskohus oleks pidanud enne andmete täiendavat avaldamist võtma sisulise seisukoha küsimuses, kas varasem andmete avaldamine VAKO poolt oli õiguspärane või mitte.
Lahanguabilised
38.Riigihanke alusdokumentide (Vastavustingimused ja Juhised) kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist ja kumbki lahanguabiline peab omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust. Võru Matusetalitus OÜ esitas hankijale oma lahanguabiliste kohta kõik hankija poolt nõutud andmed ja dokumendid, mille peale asus hankija seisukohale, et lahanguabilised vastavad riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele. Võru Matusetalitus OÜ väitel on selle otsuse kontroll HKMS § 158 lg 3 järgi piiratud.
39.Juhiste punkti 4.3.5 kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist. Riigihanke alusdokumendid aga ei täpsusta, mida „meeskonda kuulumine“ täpsemalt tähendab ning millised konkreetsed tingimused peaksid olema täidetud selleks, et lahanguabilist saaks käsitleda pakkuja „meeskonda kuuluvana“. Võru Matusetalitus OÜ väitel tuleb lähtuda mõiste „meeskonda kuulumine“ sisustamisel tõlgendusest, mis tagab riigihanke eesmärki arvestades võimalikult paljudele isikutele võimaluse riigihankes osaleda ja hankelepingule konkureerida. Lahang on surma põhjuse tuvastamise viis (SPTS § 4 p 3 ja 4). Lahangut võib teostada patoanatoomilise lahangu või kohtuarstliku lahanguna. Patoanatoomilisi lahanguid võib korraldatakse ainult haiglas, millel on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel väljastatud kehtiv tegevusluba (SPTS § 12 lg 1). Kohtuarstliku lahangu võib teha kohtuarstlik ekspert riiklikus ekspertiisiasutuses (EKEI) (SPTS § 21 lg 1). Seega on selliste isikute ring, kellel on lahangute korraldamise õigus ja kellel on seetõttu pidevalt palgal lahanguabilisena töötavad isikud, äärmiselt piiratud. Kuna hankija soovis samas riigihankes korraga nii lahanguabilise teenust kui ka surnute veo teenust, mida haiglad ja EKEI ei paku, siis saavad riigihankes osaleda ainult kaebaja, kes osutab hankijale lahanguabilise teenust ka praegu, ja isikud, kes on teinud ettevalmistused lahanguabilise kaasamiseks juhul, kui neil õnnestub riigihange võita. Kui asuda seisukohale, et nõuetele vastab ainult selline pakkumus, kus nimetatud lahanguabilised töötavad igapäevaselt pakkuja juures lahanguabilistena juba pakkumuse esitamise ajal, saaks ainsana nõuetele vastava pakkumuse teha kaebaja. Võru Matusetalitus OÜ leiab, et „meeskonda kuulumise“ nõue on eelnevat arvestades täidetud ka juhul, kui pakkuja on saavutanud riigihanke alusdokumentides lahanguabilistele kehtestatud nõuetele vastavate isikutega kokkuleppe, mis võimaldab pakkujal juhul, kui temaga hankeleping sõlmitakse, neid isikuid hankelepingu täitmisel kasutada.
40.Halduskohus on kolmanda isiku pakkumuses nimetatud lahanguabiliste kolmanda isiku meeskonda kuulumisega seonduva tõendamiskoormise ebaõigesti jaganud, kuna otsuse põhjendustest jääb mulje justkui pidanuks kolmas isik kaebuse rahuldamise vältimiseks kõik kaebaja poolt esitatud tõendamata väited ümber lükkama. Selline tõendamiskoormise sisustamine on vastuolus HKMS § 59 lg-ga 1. Halduskohus tuvastas, et Võru Matusetalitus OÜ ja lahanguabiliste vahel puuduvad töösuhted. Halduskohus ei saa vaidlust lahendades eeldada, et Võru Matusetalitus OÜ on töötamise registrisse kandeid tehes käitunud õigusvastaselt. Samas on Võru Matusetalitus OÜ halduskohtule on esitatud hulgaliselt tõendeid, mis tema ja lahanguabiliste vahelise töösuhte olemasolu üheselt kinnitavad. Halduskohus ei ole nende tõendite arvestamata jätmist põhjendanud, mis rikub HKMS § 165 lg 1 p 2.
41.Hankija ei nõudnud Võru Matusetalitus OÜ-lt töölepingute ega lahanguabilistega sõlmitud palgata puhkuse kokkulepete esitamist. Hankija nõudis kolmandalt isikult tõendite esitamist selle kohta, et lahanguabilise teenuse on Võru Matusetalitus OÜ-le kättesaadav töötasu alammääraga. Võru Matusetalitus OÜ esitas sellekohased kirjalikud (st lahanguabiliste ja kolmanda isiku poolt allkirjastatud) kinnituskirjad hankijale 25.04.2024, so hankija poolt määratud tähtajaks. Palgata puhkusele jäämise tõendamist nõuti Võru Matusetalitus OÜ-lt esmakordselt alles halduskohtus. Võru Matusetalitus OÜ esitas vastavad tõendid halduskohtu poolt määratud tähtajaks. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et töösuhte olemasolu ja palgata puhkusele jäämist saab tõendada ainult teatud liiki tõenditega.
42.Kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktide andmise ajal puudus nii Võru Matusetalitus OÜ-l kui ka hankijal mistahes teave, nagu ei kavateks X.X. sõlmitud töölepingut täita. Võru Matusetalitus OÜ möönab, et X.X.i poolt kaebajale saadetud e-kirjad on tekitanud segadust.
X.X. ei ole pärast töölepingu sõlmimist kordagi pöördunud Võru Matusetalitus OÜ poole sooviga tööleping lõpetada või selle tingimusi muuta. X.X. kinnitas 04.11.2024 Võru Matusetalitus OÜ-le saadetud digitaalsel allkirjastatud selgituses (lisa 1) veelkord, et ta on Võru Matusetalitus OÜ-ga sõlminud töölepingu alampalgale vastava töötasuga ja ta on endiselt nõus Võru Matusetalitus OÜ juures töötama töölepingus märgitud töötasuga. Samas selgituses vabandab X.X. tema poolt tekitatud segaduse eest.
43.Võru Matusetalitus OÜ kinnitab, et ta on tasustamata puhkusel olevate lahanguabiliste eest tasunud kõik õigusaktides ette nähtud maksud. Tööjõumakse kajastavaid deklaratsioonide esitamist ei ole kohus nõudnud.
44.Nõuetekohaselt põhjendamata ning halduskohtu järeldustega seostamata on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ilmneb „asja materjalidest“, et lahanguabilise töö nõuab teatud erioskusi ja vajalikke isikuomadusi.
45.Isegi juhul, kui puuduksid tõendid Võru Matusetalitus OÜ ja X.X.i vahelise töösuhte olemasolu kohta (millega Võru Matusetalitus OÜ ei nõustu), siis ei annaks see alust kaebuse rahuldamiseks, kuna Võru Matusetalitus OÜ pakkumuses oli nimetatud veel kolmaski lahanguabiline. Võru Matusetalitus OÜ tugineb endiselt sellele lahanguabilisele ning halduskohus ei ole selle lahanguabilise riigihanke alusdokumentidele mittevastavust tuvastanud. Seega vastaks Võru Matusetalitus OÜ pakkumus lahanguabiliste osas nõuetele ka juhul, kui X.X. kõrvale jätta.
46.Võru Matusetalitus OÜ ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei välju halduskohtule esitatud kaebaja ja X.X.i vaheline kirjavahetus tavalise suhtluse raamidest. Olukord, kus äriühing nõuab konkurendi töötaja käest nii seadusliku kui ka lepingulise esindaja vahendusel pidevalt andmeid ja kinnitusi eesmärgiga kasutada neid konkurendi hankemenetlusest väljatõrjumiseks, on ebatavaline. Kaebaja on üritanud X.X.i teadmatust ja kogenematust ära kasutades survestada teda andma selgitusi, mida oleks võimalik kontekstist välja rebituna Võru Matusetalitus OÜ vastu kasutada. Seda kinnitab X.X.i poolt 04.11.2024 Võru Matusetalitus OÜ-le esitatud selgitus.
Pakkumuse maksumus
47.Hankija hindab pakkumuse maksumuse põhjendatust kaalutlusõiguse alusel. Antud juhul leidis hankija, et Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumus on põhjendatud. Hankija kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3). Halduskohtu otsuse põhjendavast osast ei nähtu, et hankija oleks kolmanda isiku pakkumuse maksmust kontrollides teinud kaalutlusvea.
48.Riigihanke alusdokumendid ei nõua seda, et lahanguabilise teenus oleks alampalga eest kättesaadav kogu hankelepingu kehtivuse ajal. Hankelepingu p 3.6 näeb otsesõnu ette pakkuja õiguse tõsta teenuse hinda. Seega ei peagi lahanguabilise teenus olema alampalga eest kättesaadav hankelepingu kehtivuse lõpuni.
49.Hankija on kontrollinud Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumust ning Võru Matusetalitus OÜ on hankijale esitanud hankija poolt nõutud andmed surnukottide maksumuse kohta. Kui halduskohus leidis, et surnukottide ja muude isikukaitsevahendite maksumus on piisavalt tõendamata, siis oleks halduskohus HKMS § 59 lg 3 tulenevalt pidanud tegema kaebajale ettepaneku esitada selle kohta täiendavaid tõendeid. Halduskohus kaebajale sellist ettepanekut ei teinud. Halduskohus ei saa Võru Matusetalitus OÜ-le
(kolmandale isikule) ette heita sellise tõendi esitamata jätmist, mida halduskohus ei ole kaebajalt isegi küsinud.
50.Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimist reguleerib RHS § 115 lg 1, mis ei võimalda abstraktset pakkumuse maksumuse lauskontrolli. RHS § 115 lg 1 kohaselt peab kontroll olema kiire ning koosnema (vähemalt üldjuhul) ühest hankija päringust ja sellele pakkuja poolt 5 tööpäeva jooksul antavast vastusest. RHS § 115 lg 1 eeldab, et hankija esitab oma küsimused läbimõeldult ja ühe korraga. RHS § 115 lg 1 alusel ei saa läbi viia kuid kestvat pakkuja raamatupidamise auditit, mis oleks vastuolus nii RHS § 115 lg 1 eesmärgi kui ka HMS § 5 lg-ga 2. Hankija peab RHS § 115 lg 1 sätestatud kontrolli alustamise eeldusena esmalt kindlaks tegema, et konkreetse pakkumuse maksumus erineb märkimisväärselt võrdlusbaasist. Antud juhul selline märkimisväärne erinevus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ja võrdlusbaasi vahel puudus.
51.Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumus on samas suurusjärgus hetkel kehtiva 2019. aastal kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud samasisulise hankelepingu maksumusega. 2019. a hankelepingu maksumus oli 1 surnu transpordi hinna osas 7,15 eurot ja lahanguabilise teenuse hinnas osas 867,48 eurot kuus. Võru Matusetalitus OÜ vaidlusaluses riigihankes esitatud pakkumuse maksumus oli 1 surnu transpordi hinna osas 5,88 eurot ja lahanguabilise teenuse hinna osas 1097,16 eurot kuus. Kuna kaebaja on käesolevas riigihankes tehtud otsused vaidlustanud ja see takistab uue hankelepingus sõlmimist Võru Matusetalitus OÜ ja hankija vahel, siis võib sellest järeldada, et kaebaja on nii valmis kui ka võimeline 2019 toimunud samasuguses riigihankes pakutud hindadega teenuste osutamist jätkama ka 2024.
52.Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumus on samas suurusjärgus ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 2021. aastal läbi viidud sarnase hanke maksumusega.1
53.Halduskohus asus seisukohale, et praeguse vaidluse lahendamisel ei saa määravaks osutuda pakkumuste hinna võrdlus (sh nt tööjõu- ja transpordihindade osas) Võru Matusetalitus OÜ viidatud 2019. või 2021. a sarnase lepinguesemega hangete puhul, kuna toimunud on üldiselt teadaolev märgatav vältimatute kulude kasv. Võru Matusetalitus OÜ leiab, et hankelepingu täimiseks vajalike kulude kasvu ei saa lugeda üldtuntud asjaoluks HKMS § 60 lg 1 mõttes. Halduskohtu otsusest ei selgu, millistest menetlusvälistest allikates on võimalik saada usaldusväärset teavet selle kohta, et konkreetse hankelepingu täitmiseks vajalikud kulud on 2019. ja 2021. aastaga võrreldes märgatavalt kasvanud. Kaebaja täidab 2019 sõlmitud hankelepingut täpselt samade hindadega ka praegu. Seega kajastab 2019 läbi viidud riigihanke tulemusena sõlmitud hankeleping vastavate teenuste turuhinda ka praegu.
54.Võru Matusetalitus OÜ ei ole oma pakkumust hankevälise ristsubsideerimisega põhjendanud. Sellele vaatamata ei keela RHAD otsesõnu ka hankevälist ristsubsideerimist. Juhiste p 5.6, mille kohaselt peab pakkumuses esitatud hind sisaldama kõiki kulusid, mis on seotud teenuse osutamisega, ei keela hankevälist ristsubsideerimist. Võru Matusetalitus OÜ parima arusaamise kohaselt on Juhiste p 5.6 eesmärgiks vältida hankelepingu sõlmimise järgselt vaidluste tekkimist selle üle, kas hankelepingu täitmisel tekkivad kulud on hõlmatud kokku lepitud tasuga või peaks hankija need eraldi hüvitama. Juhiste punktist 5.6 ei tulene keeldu katta kulusid hankelepinguvälistest tuludest. Seetõttu puuduks alus Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse tagasi lükkamiseks ka juhul, kui see ei kataks kõiki kulusid. Võru Matusetalitus OÜ suudab hankelepingu täitmise kulud katta ka juhul, kui pakkumuse maksumus ei kataks kõiki kulusid. Võru Matusetalitus OÜ omakapitali väärtus on 524 442 eurot, mis on nii Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumusest kui ka vastustaja poolt
avaldatud eeldatavast maksumusest (160 000 eurot) mitu korda suurem. Lisaks on Võru Matusetalitus OÜ jooksvalt kasumis (eelmise kahe majandusaasta kasum oli kokku üle 100 000 euro) ning Võru Matusetalitus OÜ jaotamata kasum oli 31.12.2023 seisuga 469 672 eurot. Seega on Võru Matusetalitus OÜ-l hankelepingu täimiseks igal juhul piisavalt vahendeid.
Kaebaja vastus apellatsioonkaebusele
55.Tallinna Krematooriumi AS esitas 21.11.2024 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ühtlasi taotleb Tallinna Krematooriumi AS apellatsioonkaebuse lisana 1 esitatud tõendi vastu võtmata või alternatiivselt arvestamata jätmist.
Vastuväide kohtu tegevusele
56.Kaebaja esitab HKMS § 90 mõttes menetlusliku vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu väidetava eksimusega HKMS § 62 lg 5 vastu, kuna ringkonnakohtu 11.11.2024. a määrusest, millega kohus võttis vastu Võru Matusetalitus OÜ esitatud tõendi, milleks on X.X.i 04.11.2024. a selgitus, ei nähtu põhjendusi, miks kohus otsustas tõendi vastu võtta.
57.Kaebaja on seisukohal, et kohus ei oleks Võru Matusetalitus OÜ esitatud tõendit pidanud vastu võtma, sest see on esitatud hilinenult ning selle esitamiseks alles apellatsioonimenetluses puuduvad põhjendused. Halduskohus osundas 18.09.2024. a määruses sõnaselgelt vajadusele esitada lahanguabiliste töösuhtega seotud tõendeid.
58.Kaebaja leiab, et X.X.i 04.11.2024. a selgitus on ebausaldusväärne, ja väidab, et usaldusväärsemad on ütlused, mis olid antud varasemalt kaebajale. Kaebaja väitel on X.X. Võru Matusetalitus OÜ-st sõltuv, mistõttu tuleb tema poolt antud selgitusi võtta kahtlusega.
Kaebaja poolt 08.10.2024 esitatud tõendi vastuvõtmisest halduskohtu poolt
59.Kaebaja poolt 08.10.2024 esitatud tõendi halduskohtu poolt vastuvõtmise osas viitab kaebaja halduskohtu 09.10.2024. määruse põhjendustele.
60.Täiendavalt selgitab kaebaja, et tema lepinguline esindaja viibis välismaal puhkusel 03.– 07.10.2024. Esindaja jõudis Tallinna lennujaama 07.10.2024 kell 19.15 ning esitas kell 22.36 varasemalt ette valmistatud seisukoha kohtule. Alles järgmisel päeval tutvus lepinguline esindaja eelmisel päeval laekunud X.X.i kirjaga, mille X.X. oli saatnud kaebaja seaduslikule esindajale, ning edastas selle koos seisukohaga nii kohtule kui ka vahetult kolmandale isikule ja hankijale.
Võru Matusetalitus OÜ lahanguabilistest
61.Kaebaja jagab halduskohtu kahtlusi selles osas, et lahanguabilised oleksid Võru Matusetalitus OÜ-ga töösuhtes ning asuksid hankelepingu sõlmimise korral teenust osutama.
62.Kaebaja tugineb sellele, et Võru Matusetalitus OÜ ei ole peale X.X.i 07.10.2024. a e-kirja, esitanud kohtule ühtegi X.X.iga sõlmitud töölepingut ega ka muud töösuhetega seotud dokumenti, sh sundpuhkusele mineku kokkulepet tõendavaid tõendeid.
63.Kaebaja osutab halduskohtu otsuse punktile 5.8.5, kus halduskohus märgib, et kolmas isik ei ole esitanud lahanguabiliste töötasult tasumisele kuuluvate maksude deklaratsioone. Kui tööandja ei tee kalendrikuus töötajale töötasu väljamakseid, on tööandjal sotsiaalmaksuseadusest lähtuvalt reeglina kohustus deklareerida ja tasuda kuumääralt sotsiaalmaks ja kolmas isik on ka väitnud, et ta on maksud tasunud.
Kolmandast lahanguabilisest
64.Kaebaja järgi on Võru Matusetalitus OÜ väidetavalt esitanud pakkumuses mitte kahe, vaid kolme lahanguabilise elulookirjeldused. Kaebaja osutab sellele, et hankija päringu peale esitas Võru Matusetalitus OÜ dokumendid (Töötamise registri väljavõte, kinnituskiri) vaid kahe lahanguabilise kohta. Sellega ta sisuliselt loobus kolmandale lahanguabilisele tuginemisest ja ei saa seda ka enam teha.
Suhtlusest X.X.iga
65.Kaebaja väidab, et ei ole mingil viisil X.X.it survestanud, kuid möönab, et on tema poole pöördunud kui isiku poole, kelle valduses on infot vaidluse lahendamiseks vajalike asjaolude kohta.
Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumusest
66.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et Võru Matusetalitus OÜ pakkumus on nii tervikuna kui ka kummaski osas (lahanguabilise teenus ühes kuus ning ühe surnu transporditeenuse maksumus) põhjendamatult madalama maksumusega.
67.Kaebaja väitel pole eluliselt usutav, et lahanguabilise tööd teeks keegi miinimumpalga eest. X.X.i palk Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 1841,80 eurot kuus (bruto) ning ta on ise kinnitanud, et miinimumpalga eest ei ole ta tegelikult nõus lahanguabilisena töötama.
68.Kaebaja väitel ei ole 48 kuu pikkust teenuse osutamise perioodi arvestades miinimumpalgast lähtumine põhjendatud ega adekvaatne. Selles kontekstis viitab kaebaja Tartu Halduskohtu 20.04.2020. a otsusele nr 3-20-526 (p 89). Kaebaja on seisukohal, et hankija tegi kaalutlusvea, pidades aktsepteeritavaks seda, et pakkuja on esitanud pakkumuse lähtuvalt pakkumuse hetkel kehtivast miinimumpalgast, kuid ignoreerinud alampalga tõusu järgmisel kahel aastal. Kaebaja tugineb halduskohtu jõustunud seisukohale, et 48-kuulise teenuse osutamise perioodil ei ole jätkusuutlik ega põhjendatud lähtuda teenuse esimesel aastal kehtivast alampalga määrast.
69.18.11.2024 leppisid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad kokku 2025. aasta töötasu alammääras, milleks saab olema 886 eurot. 2 Alates 01.01.2025 jääks Võru Matusetalitus OÜ pakutud lahanguabilise teenuse hind alla seaduses sätestatud töötasu alammäärale. Tööandja kulu suureneb alates 2025. aasta algusest 1185,47 euroni (88,31 euro võrra). Võru Matusetalitus OÜ saaks alles kahe aasta pärast suurendada lahanguabilise teenuse maksumust maksimaalselt kokku 10%, s.o 109,70 eurot. Rohkem pakkumuse maksumust hankeperioodi vältel suurendada ei saa. See, et Võru Matusetalitus OÜ tegi pakkumuse lähtuvalt 2024. aasta miinimumpalga määrast, on eksimus kehtivate sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete vastu (RHS § 115 lg 9).
70.Lisaks eelnevale ei arvestanud Võru Matusetalitus OÜ sellega, et töölepingu seaduse (TLS) § 55 kohaselt on töötajale võimaldatav kohustuslik iga-aastane puhkus 28 kalendripäeva. See tähendab, et ühe kuu vältel aastas töötaja puhkab ning samal ajal peab vahetult teenust osutama teine isik. Seega tuleb 28 kalendripäeva vältel maksta tasu korraga kahele isikule (ühele palka puhkusel olija asendamise eest ja teisele puhkusetasu). Tegemist on teenuse osutamisega seotud otsese kuluga, mida Võru Matusetalitus OÜ ei ole pakkumuses kajastanud. Vastasel korral oleks tulnud lisada pakkumuse maksumusele ühe kuu puhkuse asendaja kulu (1097,16/12 = 91,43) ning pakkumuse maksumuseks ühe kuu kohta oleks pidanud olema 1188,59 eurot (1097,16 + 91,43). Ka selle tõttu tuleb pakkumus RHS § 115 lg 9 alusel tagasi lükata.
Ühe surnu transporditeenuse osutamisega seotud kuludest
71.Võru Matusetalitus OÜ on väitnud, et surnukoti ja isikukaitsevahendite kulu on 0,43 senti ühe surnu kohta. Selle tõendamiseks on Võru Matusetalitus OÜ-l olnud menetluses võimalusi tõendeid esitada, eriti pärast seda, kui kaebaja esitas koos kaebusega avalikult kättesaadavad tõendid surnukoti maksumuse kohta, mis olid enam kui 10 korda suuremad väidetud maksumusest. Võru Matusetalitus OÜ ei ole esitanud mingeid selgitusi ega tõendeid ka koos apellatsioonkaebusega.
72.Halduskohus ei võtnud seisukohta muude ühe surnu transporditeenuse osutamisega seotud kulude põhjendamatuse väite osas (kahe transportija kulu, autode amortisatsioonikulu jne). Kaebaja väitel ei ole Võru Matusetalitus OÜ poolt väidetud ühikhindadega võimalik ühe surnu transporditeenust osutada.
73.Kaebaja osundab, et hankija avaldas ka ise oma 14.08.2024. a vastuses VAKO-le seisukohta, et hankija kaalutlusotsus pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta ühe surnu transpordi maksumuse osas vajab täiendavat kontrolli. Hankija esitas Võru Matusetalitus OÜ-le täiendava päringu ja sai sellele vastuse, mis sisulist uut teavet ei sisaldanud. Hankija leidis vastuses kaebusele ise: „Mööname, et kolmas isik ei ole andnud ammendavat selgitust hankija täiendavatele küsimustele, vaid on esitanud sisutühja formaalse vastuse.“ RHS § 115 lg 8 lause teine pool on kaebaja hinnangul kategooriline: kui pakkuja ei esita nõutud selgitust, siis tuleb pakkumus tagasi lükata.
Kaebaja 21.11.2024. a taotlus
74.21.11.2024 ringkonnakohtule esitatud taotluses palub kaebaja kohustada hankijat esitama kolmanda isiku pakkumuses kajastatud kolmanda lahanguabilise nimi, elulookirjeldus ning kolmanda isiku poolt hankijale seoses kolmanda lahanguabilisega esitatud muud tõendid ja dokumendid.
75.Hankija ja kohus on olnud seisukohal, et kuivõrd kolmas isik ise ei esitanud kolmanda lahanguabilise kohta infot, siis polnud ka selle kontrollimine hankemenetluses ega ka kohtumenetluses vajalik.
76.Kaebaja osutab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt lasub kaebuse esitanud isikul kohustus tõendada, et vaidlustatud pakkumuses märgitud hind on liiga madal, kuid samas on kohtul võimalik pakkujalt tema pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid nõuda (RKHKo 3-20-924, p 29).
77.Täiendavalt märgib kaebaja, et halduskohus on kahtluse alla seadnud ka töösuhte olemasolu kolmanda isiku ja Y.Y. vahel (otsuse p 20.2, 20.3, 21, 22, 24).
Kaebaja 13.01.2025. a seisukoht Võru Matusetalituse OÜ tõendi osas
78.13.01.2025 ringkonnakohtule esitatud seisukohas seab kaebaja veelkord kahtluse alla X.X.i 04.11.2024. a kinnituses väljendatu usaldusväärsuse.
Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele
79.SA Tartu Ülikooli Kliinikum esitas 19.11.2024 vastuse apellatsioonkaebusele, milles nõustub apellatsioonkaebusega.
80.Hankija tugineb sellele, et nii halduskohtumenetluse seadustiku kui ka riigihangete seaduse kohaselt hinnatakse hankija otsuseid otsuse tegemise aja seisuga. Hankija viitab Riigikohtu otsusele, mille kohaselt ei saa haldusakti õiguspärasuse hindamisel arvestada hiljem tekkinud asjaolusid (RKHKo 27.02.2014, 3-3-1-1-14, p 13). Samuti tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata selle andmise aja faktilist olukorda arvestades. Vaidlustatud halduskohtu otsus aga rajaneb kohtumenetluses kogutud täiendavatel tõenditel ja uutel asjaoludel.
81.Hankija küsis hankemenetluses kolmandalt isikult Maksu- ja Tolliameti töötamise registri väljavõtted ning kinnituse töösuhte olemasolu kohta ja töötasu kohta. Esitatud selgitused ja tõendid olid ammendavad. Kohtu ülesanne on hinnata, kas hankija lähtus otsuse tegemisel õigetest kaalutlustest, mitte hakata ise täiendavaid tõendeid kogudes andma hinnangut töölepingu võimalikule näilisusele. Hankija ei peaks riigihanke menetluses seadma kahtluse alla töölepingute tõelisust. Selline kohustus on ebamõistlik ning ükski kehtiv õigusakt sellist kohustust hankijale ei pane.
82.Käesolevas hankemenetluse ei ole tegemist ka ilmselgelt näilistele töölepingutele viitava olukorraga, mida hankija oleks pidanud kontrollima. Kaebaja soovitud ulatuses kontrollikohustus ületab selgelt riigihankemenetluses läbi viidava kontrolli piire. Hankija tegi kõik endast mõistlikult sõltuva hankimaks asjakohased tõendid, et hinnata kahe nõuetekohase lahanguabilise olemasolu ning pakkumuse maksumuse põhjendatust.
83.Hankijalt ei saa riigihankemenetluse raames mõistlikult oodata kontrolli määras, milles selle on tõendite hankimisel läbi viinud kaebaja. Hankijal puudub igasugune alus pöörduda pakkuja töötajate poole väljendades kahtlust nende poolt allkirjastatud kinnituste ehtsuses ning seda iseäranis veel korduvalt ja korduvalt, seades kahtluse alla ka pöördumisele saadud vastused. Nimetatu on vastuolus nii mõistlikkuse, proportsionaalsuse kui hea usu printsiibiga, kindlasti ei võimalda hanget läbi viia mõistliku aja jooksul ning hankija vahendeid säästlikult ja otstarbekohaselt kasutades. Tähelepanu väärib, et juhul, kui jaatada taolise kontrolli kohustust, pidanuks hankija samas määras kontrolli läbi viima ka kaebaja osas. Samuti igas teises läbi viidavas riigihankemenetluses.
84.Hankija saab otsuste tegemisel lähtuda olemasolevast, mõistlikus ulatuses kontrollitud infost ja asjaoludest, mitte oletuslikest sündmustest, mille saabumine pole teada. Ei käesoleval hetkel ega ammugi mitte hankija poolt otsuste tegemisel pole teada, kas X.X. oma e-kirjades kaebajale väljendatud kavatsuse teoks teeb või mitte. Nii võib ka näiteks väljaspool praegust vaidlust olla pakkuja ja tema töötaja vaheline töösuhe lõppenud enne riigihanke lepingu täitma asumist ning seda ka olukorras, kus ei ole olnud põhjust kahelda töösuhte tõelisuses.
Sama olukord võib tekkida ka riigihanke lepingu täitmisel. Pakkumise tegemise hetkel oli hankijal kindel veendumus, et kolmandal isikul on meeskonnas kaks lahanguabilist, kes asuvad hankelepingut täitma. Hankija on menetluses ka seda kinnitavad tõendid esitanud. Seega vaidlustaja järjepidev kohtu veenmine, et lahanguabilised ei asu kolmanda isiku juures tööle, on olnud tarbetu.
85.Kui ka lähtuda sellest, et halduskohtule said menetluse käigus teatavaks teistsugused asjaolud, kui need olid otsuste tegemisel teada hankijale, ning kohus asus seetõttu teistsugusele seisukohale kui seda tegi oma otsustes hankija, ei anna see kohtule alust asuda seisukohale, et hankija otsused ei olnud nende tegemise hetkel õiguspärased. Minimaalselt peaks kohus nimetatud asjaolu arvesse võtma menetluskulude jaotamisel ning säästma hankijat kaebaja menetluskulude kandmisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
86.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab käesoleva otsuse põhjendustega osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.
Kaebaja vastuväide kohtu tegevusele
87.Kohus lahendab esmalt kaebaja 21.11.2024 vastuses apellatsioonkaebusele esitatud vastuväite kohtu tegevusele. Kaebaja väitel eksis kohus HKMS § 62 lg 5 vastu, kuna ringkonnakohtu 11.11.2024. a määrusest, millega kohus võttis vastu Võru Matusetalitus OÜ esitatud tõendi, milleks on X.X.i 04.11.2024. a selgitus, ei nähtu põhjendusi, miks kohus otsustas tõendi vastu võtta.
88.HKMS § 90 lg 1 ls 2 kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega. HKMS § 162 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kohtuotsuse resolutsioonis lahendada ka veel lahedamata menetluslikud taotlused.
89.Ringkonnakohus võttis 11.11.2024. a määrusega asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisa 1 (resolutsiooni p 7), jättis rahuldamata kolmanda isiku taotluse piirata kaebaja ja vastustaja juurdepääsu kolmanda isiku apellatsioonkaebuse lisale 1 (resolutsiooni p 8) ning määras avaldada apellatsioonkaebuse lisa 1 kaebajale ja vastustajale pärast määruse resolutsiooni punkti 8 jõustumist (resolutsiooni p 9). Resolutsiooni p 8 jõustus 17.12.2024 ja kaebaja esitas 13.01.2025 seisukoha apellatsioonkaebuse lisa 1 osas. Sama määrusega määras ringkonnakohus asja lahendamiseks lihtmenetlusse (resolutsiooni p 3).
90.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 279 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi võib kohus apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. HKMS § 134 lg 1 kohaselt järgib kohus lihtmenetluses üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. HKMS § 134 lg 2 p 4 sätestab, et kui see aitab kaasa asja kiiremale lahendamisele, võib kohus lihtmenetluses muu hulgas kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel.
91.Lähtuvalt eeltoodud sätetest ja sellest, et halduskohus võttis esimese astme menetluses 08.10.2024 vastu kaebaja poolt tähtaega ületades esitatud tõendi, ei
pidanud ringkonnakohus vajalikuks hakata eraldi põhjendama kolmanda isiku poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendi vastuvõtmist. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendi vastuvõtmisega seadis kohus jalule protsessuaalse võrdsuse tõendite esitamisel.
92.Eeltoodut arvestades jätab kohus vastuväite kohtu tegevusele tõendi vastuvõtmisel rahuldamata.
Materiaalõiguslikud küsimused
93.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjenduste punktidega 26–34, viitab neile ega pea vajalikuks seal esitatut korrata. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus järgnevat.
94.RHS § 115 lg 9 paneb hankijale kohustuse lükata tagasi pakkumus, kui ta tuvastab, et pakkumuse maksumus ei võimalda täita keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse sätetest tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et hankija on eksinud selle normi vastu.
95.Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 6 keelab maksta töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024. a määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi kehtestatakse alates 01.01.2025 tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Vastavalt TLS § 20 lg-le 5 on tegemist kindlale ajaühikule vastava töötasu alammääraga, millele vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 punktile 1 ja § 7 lg-le 1 lisandub 33% sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 1 p 1, § 41 lg-te 2 ja 4 ja Vabariigi Valitsuse 19.09.2024. a määruse nr 59 „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2025–2028“ § 1 lg 2 kohaselt 0,8% tööandja töötuskindlustusmakset. Kokku teeb see 2025. aastal tööandja igakuiseks vähimaks võimalikuks tööjõukuluks ühe töötaja kohta 1185,47 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse järgi oli aga lahanguabilise teenuse hind kuus 1097,16 eurot. Et töötasu alammäär reeglina iga aasta tõuseb, oli riigihanke väljakuulutamisel, pakkumuse esitamisel ja pakkumuste hindamisel teada nii hankijale kui ka kolmandale isikule. Kui RHAD ei võimalda teenuse hinna iga-aastast korrigeerimist vastavalt töötasu alammäära muutumisele, siis peab pakkuja pakkumuses esitatava teenuse hinna kalkuleerimisel arvesse võtma, et teenuse hinnas kajastatud töötasu ei tohi lepinguperioodil langeda alla prognoositavat töötasu alammäära.
96.RHAD sisaldas lepingupartneri õigust tasu muuta kahe aasta möödudes lepingu sõlmimisest maksimaalselt 10% ulatuses (dtl 276). Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et see ei kõrvalda pakkumuse vastuolu sotsiaal- ja tööõiguse sätetega. Esiteks saaks nimetatud klausli järgi teenuse hinda korrigeerida alles kahe aasta möödumisel lepingu sõlmimisest. Teiseks ei pruugi nelja aasta peale arvutatuna ühekordne 10%-line teenuse hinna suurendamine olla piisav, et vältida teenuse hinna langemist alla selle piiri, mille moodustavad töölepingu seaduse, selle aluse kehtestatud määruse, sotsiaalmaksuseaduse, töötuskindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse kohaselt vähim lubatud töötasu koos sellelt tasutava sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega. Kui leping oleks 2024. aastal hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud pakkumuses esitatud tingimustel, st lahanguabilise teenuse hinnaga kuus 1097,16 eurot, siis oleks olnud küsitav juba 2025. aasta kulude katmine. 2025. aastal on seadusejärgne ühe lahanguabilise vähim võimalik tööjõukulu 1185,47 eurot kuus, mis teeks tööjõukulu tõusuks võrreldes 2024. aastaga 8% (= 1185,47 x 100 : 1097,16 – 100). Lepinguperiood on aga neli aastat. Kuigi kolmas isik on ise ühekordset
10%-list teenuse hinna suurendamise võimalust, mis leiab aset kaks aastat peale lepingu sõlmimist, piisavaks pidanud, ei oleks see eelnevast arvutusest nähtuvalt ringkonnakohtu hinnangul võimaldanud esitatud pakkumust aluseks võttes suure tõenäosusega katta teisel, kolmandal ja neljandal lepinguaastal teenuse osutamise kulusid seda enam, kui lepingu sõlmimine peaks vaidlustuse tõttu edasi lükkuma. Esitatud pakkumust aluseks võttes aga 2025. aastal lepingut enam sõlmida ei saaks, kuna pakkumuses esitatud tööjõukulu on väiksem seadusega lubatust.
97.Eelnevat arvestades pidi olema hankijale kolmanda isiku pakkumuse pinnalt ettenähtav, et see läheb hiljemalt 2025. aastal vastuollu RHAS § 115 lg-s 9 sätestatud kohustusega.
98.Kolmas isik on apellatsioonkaebuses väitnud, et suudab hankelepingu täitmise kulud katta ka juhul, kui pakkumuse maksumus ei kata kõiki kulusid. Ringkonnakohus möönab, et ristsubsideerimine ei ole seadusega, antud juhul RHAD-ga ega Riigikohtu praktikaga täielikult keelatud. Siiski leiab ringkonnakohus, et kuna RHS § 115 lg 9 kujutab endast selgesõnalist keeldu, siis on selle eesmärgiks välistada ka normi nö tühjakstõlgendamine, mida võimaldaks tööjõukulude osas ristsubsideerimise lubamine. RHS § 115 lg 9 ei sisalda hankija kaalutlusõigust, vaid kohustust keeluga vastuolus olev pakkumus tagasi lükata. Tegemist ei ole dispositiivse normiga, millest hankija saaks RHAD-s ette näha erandeid, vaid imperatiivse seadusliku kohustusega. Seda tõlgendust kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014. a direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta põhjendus 103 viimane lause: „Tagasilükkamine peaks olema kohustuslik juhul, kui avaliku sektori hankija on teinud kindlaks, et põhjendamatult madal maksumus või kavandatud kulu tuleneb liidu või sellega kooskõlas oleva siseriikliku kohustuslike sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse sätete või rahvusvahelise tööõiguse sätete täitmata jätmisest.“ Eesti seadusandja on seda põhjenduspunkti järgides erinevalt direktiivi 2014/24/EL art 69 lg 3 lause 3 sõnastusest tagasilükkamise kohustuse riigihangete seaduses ette näinud.3 Ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et pakkumus tuleb tagasi lükata, kui tuvastatakse mõni RHS § 115 lg-s 9 nimetatud asjaolu. 4 Täiendavalt leiab ringkonnakohus, et alla seadusega lubatud töötasu alammäära jääva tööjõukulu ristsubsideerimise lubamine tähendaks sisuliselt dumpingu lubamist, mis kujutaks endast ilmset konkurentsi kahjustamise katset ja oleks ilmses vastuolus normi eesmärgiga. Konkurentsi kahjustamist on ka Riigikohus hinnanud sõnaselgelt keelatud juhuks.5 Ringkonnakohus leiab niisiis, et ühemõttelise keelu tõttu ei ole lubatud võtta pakkumuse sotsiaal- või tööõiguse sätetega vastuolu korral arvesse võimalikku ristsubsideerimist pakkumuse teiste osadega ega pakkuja hankelepingu välise majandustegevusega.
99.Vahekokkuvõttena tõdeb ringkonnakohus, et kolmanda isiku pakkumus on vastuolus RHS § 115 lg-ga 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi sellest piisab, et põhjendada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3, millega halduskohus rahuldas kaebuse ning tühistas SA Tartu Ülikooli Kliinikum 15.07.2024. a otsuse osas, milles hankija tunnistas Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks, 16.07.2024. a korralduse ja 17.07.2024. a otsuse riigihankes viitenumbriga 275929 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.08.2024. a otsuse vaidlustusasjas nr 143-24/275929.
100.Eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt analüüsida surnukottide ja isikukaitsevahendite kulu küsimust. Ringkonnakohus osutab vaid sellele, et kaebaja on korduvalt oma avaldustes märkinud, nagu oleks kolmas isik oma pakkumuses esitanud
Vt ka RKHKo 04.11.2020, 3-20-924, p 27. RKHKo 04.11.2020, 3-20-924, p 26; 07.06.2021, 3-20-2362, p 25.1.
RKHKo 04.11.2020, 3-20-924, p 26; 07.06.2021, 3-20-2362, p 25.1.
nimetatud kuluna 0,43 senti, mis on ekslik. Kolmas isik pakkumuses oli ühe surnukoti ja isikukaitsevahendite kuluks märgitud 0,43 eurot ehk 43 senti. See nähtub hankija 15.07.2024. a vastavaks tunnistamise otsusest, kus hankija on muu hulgas välja toonud: „Pakkuja esitas surnuveo teenuse kulukalkulatsiooni järgnevalt: [...] Surnukott, isikukaitsevahendid: 0,43 eurot.“ Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida lähemalt muude kaebaja poolt välja toodud ühe surnu transporditeenuse osutamisega seotud kulude põhjendatust (kahe transportija kulu, autode amortisatsioonikulu jne). Ka see ei mõjutaks käesoleva asja tulemust.
101.Halduskohus on lisaks pikalt analüüsinud küsimust, kas pakkumuses nimetatud kaks lahanguabilist on kolmanda isikuga tegelikus töösuhtes (otsuse p 18–22). Halduskohus jõudis järeldusele, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud kahe lahanguabilise töösuhted olid fiktiivsed. Ringkonnakohus selle lähenemisega ei nõustu.
102.Esiteks ei kehtestanud RHAD sellist nõuet, et pakkujal peab olema tegelik töösuhe lahanguabilistega, vaid üksnes, et lahanguabilised peavad olema pakkuja „meeskonnas“ (Juhiste p 4.3.5 ja RHAD osaks oleva Hankepassi vormi osa „Haridus ja kutsekvalifikatsioonid“). Halduskohus on RHAD tõlgendades jõudnud järeldusele, et nõuetele vastavust saab kontrollida vaid läbi töösuhte olemasolu pakkuja ja lahanguabilistena nimetatud isikute vahel (otsuse p 16). Ringkonnakohus leiab, et tegelik töösuhe ei olnud antud juhul oluline, vaid et oluline oli hoopis, et Hankepassis esitatud lahanguabilised oleksid samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel (Juhiste p 4.3.5 ja RHAD osaks oleva Hankepassi vormi osa „Haridus ja kutsekvalifikatsioonid“). Seda, kas teenuse osutamisel osalevad lahanguabilised on samad, kes on kirjas Hankepassis, oleks selgunud alles peale lepingu sõlmimist ja teenuse osutamisele asumist. Juhul, kui selgub, et teenust asuvad tegelikult osutama teised isikud kui need, kes olid nimetatud Hankepassis, võib konkurendil tekkida õigus nõuda kahju hüvitamist RHS § 218 alusel. Samuti võivad teadlikule valeandmete esitamisele järgneda neid esitanud pakkuja suhtes karistusõiguslikud sanktsioonid.
103.Teiseks ei ole halduskohus märkinud, millisest riigihangete seaduse sättest ta vastava hankija kohustuse tuletab. Ringkonnakohus on seisukohal, et riigihangete seadus sellist alust, mis kohustaks hankijat kontrollima pakkuja väidetava töösuhte oma töötajaga tegelikkust, ei sisalda. Kohus ei saa meelevaldselt laiendada hankija kohustusi üle selle, mida seadus ette näeb, ega panna hankijale peale uusi kohustusi, mis seadusest ei tulene.
104.Ringkonnakohus juhib tähelepanu RHS § 95 lg 4 punktile 9, mis sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95 sätestatud või RHS §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. RHS § 96 lg 1 kohaselt kohaldatakse kõrvaldamise aluste kontrollimisel RHS §-s 104 sätestatud korda, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti. RHS § 104 näeb ette hankepassi menetluse, mis rajaneb pakkuja või taotleja ajakohastatud kinnitustel. Riigihangete seaduse seletuskirjas on seda selgitatud järgmiselt: „Klassikalise direktiivi [direktiiv 2014/24/EL] kohaselt toimub ettevõtja suhtes esmane kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll ettevõtja enda kinnitustel põhineva hankepassi alusel. Sellise regulatsiooni kehtestamise põhjenduseks on klassikalise direktiivi põhjenduspunkti 84 kohaselt asjaolu, et ettevõtjate, eriti VKE-de [väikese ja keskmise suurusega ettevõtete] osalemist riigihangetes takistab suur halduskoormus, mis tuleneb vajadusest esitada arvukalt kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustega seotud tõendeid ja muid dokumente. Hankepassi põhiline idee seisneb selles, et usaldatakse ettevõtjaid ja kahtluse või muu vajaduse korral on ettevõtjate
tausta võimalik peamiselt kontrollida elektrooniliste andmebaaside kaudu.“6 „Hankepassi regulatsiooni eesmärk on vähendada pakkujate ja taotlejate esialgset halduskoormust pakkumuse või taotluse esitamisel. Hankepass on omamoodi koond ettevõtja kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifikatsiooni kontrollimiseks esitatud dokumentidest.“7
105.RHS § 104 lg 7 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist; kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus või ta ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja või taotleja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise kohta ning kõrvaldada pakkuja või taotleja riigihankest või jätta ta kvalifitseerimata. Riigihangete seaduse seletuskirja järgi: „Igal ajal hankemenetluse jooksul on hankijal õigus vajadusel mõnelt või kõigilt pakkujatelt nõuda mõne või kõigi kinnituste aluseks oleva dokumendi esitamist. [...] Samas ei ole hankijal, kui tal puudub alus kinnituste õigsuses kahelda, kohustust dokumente küsida.“8
106.On oluline siiski silmas pidada, et eduka pakkuja dokumente on hankija kohustatud kontrollima. Hankija küsis kolmandalt isikult Maksu- ja Tolliameti töötamise registri väljavõtted ning kinnituse töösuhte olemasolu kohta ja töötasu kohta. Hankija pidas esitatud selgitusi ja tõendeid piisavateks ning ka VAKO leidis, et asjas esitatud tõendid ja selgitused kinnitavad kahe lahanguabilise tööle asumist kolmanda isiku juurde täistööaja ja 2024. aastal kehtinud alampalgaga 820 eurot. Halduskohus hindas seevastu kolmanda isiku ja tema lahanguabiliste vahelised töösuhted fiktiivseteks, tuginedes seejuures muu hulgas kaebaja poolt 08.10.2024 halduskohtule esitatud X.X.i 07.10.2024. a e-kirjale, kus on juttu töölepingu muudatusest. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu poolt välja toodud argument, et lahanguabiliste esitatud CV-dest ei nähtu töötamine kolmanda isiku juures (otsuse p 19), tekitab küll kahtlusi, kuid oleks kõige rohkem saanud põhjendada üksnes hankija kohustuse täiendavate selgituste küsimiseks ja nende uuesti hindamiseks. Sellest ei saa kuidagi tuletada hankija õigust ega kohustust hinnata pakkuja töösuhe fiktiivseks. Samuti ei järeldu sellest, et halduskohus ei pidanud usutavaks lahanguabilise tööle asumist kolmanda isiku juures alampalgaga, kui ta oma senisel töökohal oli saanud sarnase töö eest kõrgemat palka, et töösuhe oli tingimata fiktiivne. Seegi üldise turuloogika seisukohalt esinev küsitavus oleks saanud kõige rohkem olla aluseks vaid hankija kohustusele nõuda pakkujalt täiendavaid selgitusi ja hinnata asjaolusid uuesti. Samas möönis halduskohus, et tal puudub otsustamiseks piisav teave, kas kaebaja suhtlust kolmanda isiku lahanguabilistega saab pidada survestamiseks ning milline motivatsioon peaks olema neil isikutel survele alluda, kui nendega on sõlmitud väidetavalt neid rahuldavad töölepingud (otsuse p 23). Survestamise korral oleks töösuhe võinud osutuda siiski tegelikuks. Ringkonnakohus märgib, et kolmanda isiku poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud ja X.X.i poolt 04.11.2024 allkirjastatud avalduses on viimane veelkord üle kinnitanud, et ta on kolmanda isikuga seotud töölepinguga alates 19.03.2024. Kuna menetluse tulemus sellest ei sõltu, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks sel teemal siinkohal pikemalt peatuda.
107.Kolmas isik leiab, et halduskohtus on kaebaja poolt 08.10.2024 esitatud tõendi vastuvõtmisel oluliselt rikkunud HKMS § 70, § 62 lg 1, § 51 lg 4, § 2 lg 6 ja § 28 lg-te 1–3 nõudeid, samuti rikkunud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Enne hilinenult esitatud tõendi vastuvõtmist oleks halduskohus pidanud kolmanda isiku ära kuulama (HKMS § 2 lg 6). Kolmandal isikul oli võimalik esitada kõnealune tõend õigeaegselt koos 07.10.2024. a menetlusdokumendiga. Halduskohtu poolsed rikkumised tõid väidetavalt kaasa ebaõige otsuse tegemise.
108.Halduskohus on ise osutanud 08.10.2024 esitatud tõendi vastuvõtmist põhjendades 09.10.2024. a määrusele, milles pidas kaebaja poolt ühepäevase hilinemisega esitatud tõendit vastavalt HKMS § 62 lg 1 ls-le 2 ja § 51 lg-le 4 lubatavaks, kuna kaebaja esitas 07.10.2024. a e-kirja kohtule kohe järgmisel päeval ning nii vähese hilinemisega esitatud tõendi vastuvõtmine ei takistanud halduskohtu arvates teistel menetlusosalistel esitada oma vastuväiteid 18.09.2024. a kohtumäärusega määratud tähtajal (hiljemalt 14.10.2024) ega venita menetlust (otsuse p 10.1). Halduskohus osutas ka sellele, et kaebaja edastas enda 09.10.2024. a menetlusdokumendi koos tõendiga ka nii kolmanda isiku esindajale kui hankijale. Halduskohus leidis, et hilinemisega esitatud avalduse või tõendi vastuvõtmisel on kohtul HKMS § 62 lg 1 ls-st 2 ja § 51 lg-st 4 tulenev hindamis- ja kaalumisruum ning kohtu lõplik otsustus avalduse või tõendi vastuvõtmisel ei pruugi sõltuda teiste menetlusosaliste arvamusest. Samuti osutas halduskohus HKMS § 275 lg-le 2, mille kohaselt peab halduskohus hankeasja lahendama piiratud aja jooksul, ning sellest tulenevatele täpsustamata erisustele võrreldes tavapärase halduskohtumenetlusega. Halduskohus märkis ka, et kolmas isik ei jäänud ilma võimalusest kohtu antud tähtajast hiljem esitatud tõendi kohta arvamust avaldada ning et halduskohus sai kolmanda isiku seisukohaga tõendeid kogumis hinnates arvestada.
109.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega ja lisab, et menetlusliku tasakaalu saavutamiseks võttis ringkonnakohus asja materjalide juurde ka kolmanda isiku esitatud apellatsioonkaebuse lisa. Nagu nähtub käesolevast otsusest, ei olnud nimetatud tõend lõppastmes otsustav ega saanud seetõttu tuua endaga kaasa ka ebaõiguse kohtulahendi tegemist.
110.Teiseks väidab kolmas isik, et esitas koos oma 07.10.2024. a menetlusdokumendiga halduskohtule kaks ärisaladust sisaldavat dokumenti (menetlusdokumendi lisad 1 ja 2) muudest samal päeval esitatud dokumentidest eraldi e-toimiku kaudu juurdepääsu piiranguga dokumentidena ja selgitas, et tegemist on konfidentsiaalsete andmetega. Sellele vaatamata tegi halduskohus kõnesolevad dokumendid kaebajale nähtavaks. Võru Matusetalitus OÜ taotles dokumentidele juurdepääsu piirangu seadmist, kuna esitas need e-toimiku kaudu juurdepääsupiiranguga dokumentidena. Võru Matusetalitus OÜ poolt hankemenetluses esitatud pakkumuses kajastatud lahanguabiliste andmed, mis kajastusid nimetatud lisades, on kolmanda isiku ärisaladus. Halduskohus oleks kolmanda isiku arvates pidanud enne andmete täiendavat avaldamist võtma sisulise seisukoha küsimuses, kas varasem andmete avaldamine VAKO poolt oli õiguspärane või mitte.
111.Halduskohus märkis vastuseks kolmanda isiku etteheidetele lahanguabiliste andmete teatavakssaamise kohta, et halduskohus ei saa kõrvaldada väidetavat VAKO eksimust kolmanda isiku ärisaladuseks olevate andmete kättesaadavuse osas ega hinda ka selles osas VAKO tegevuse õiguspärasust (otsuse p 10.2). VAKO-l on tõenditele juurdepääsu piiramisel kehtiva õiguse raames kaalumisruum ning VAKO tegevus tõenditele juurdepääsu võimaldamisel/piiramisel ei ole praegusel juhul halduskohtu pädevuses. VAKO vastavat tegevust ei ole otsesõnu vaidlustatud.
112.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. HKMS § 2 lg 3 näeb ette, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses; avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kolmas isik soovis vastuses kaebusele üksnes kaebuse erinevate taotluste rahuldamata jätmist. Selleks, et halduskohus oleks saanud hinnata ärisaladusega kaetud andmete teistele menetlusosalistele avaldamise õiguspärasust VAKO poolt, oleks tulnud seda kohtult sõnaselgelt taotleda.
113.Kokkuvõttes ringkonnakohus niisiis ühtegi halduskohtu menetluslikku rikkumist ei tuvastanud.
Kaebaja 21.11.2024. a taotlus
114.Lisaks eelnevale on kaebaja esitanud 21.11.2024 ringkonnakohtule eraldi avaldusena vormistatud taotluse, milles palub kohustada hankijat esitama kolmanda isiku pakkumuses kajastatud kolmanda lahanguabilise nimi, elulookirjeldus ning kolmanda isiku poolt hankijale seoses kolmanda lahanguabilisega esitatud muud tõendid ja dokumendid.
115.HKMS § 162 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kohtuotsuse resolutsioonis lahendada ka veel lahedamata menetluslikud taotlused.
116.Kaebaja põhjendab taotlust tõendite kogumise vajadusega, osutades Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalik pakkujalt tema pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid nõuda.9
117.HKMS § 2 lg 4 kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust; tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
118.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata RHS § 115 lg-s 9 sätestatud keelu rikkumise tõttu, siis ei ole kolmanda isiku lahanguabilistega seonduvaid asjaolusid käesolevas asjas enam vajalik tõendada. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.
Apellatsioonkaebuse lahendamine ja menetluskulud
119.Eelnevast tulenevalt jääb kolmanda isiku apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab käesoleva otsuse põhjendustega osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.
120.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kolmanda isiku kahjuks, jäävad kolmanda isiku menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.
121.Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule kaks taotlust ringkonnakohtus kantud õigusabikulude summas kolmandalt isikult väljamõistmiseks: 21.11.2024. a arve summas 1450 eurot ilma käibemaksuta (7 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 200 eurot) ning 13.01.2015.
RKHKo 04.11.2020, 3-20-924, p 29.
a arve summas 550 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 200 eurot), kokku seega 2000 eurot. Ringkonnakohus loeb taotletud summa tervikuna mõistlikuks ja põhjendatud kuluks HKMS § 109 lg 6 mõttes, mis tuleb kolmandalt isikult kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.