3-24-2525 Tallinna Krematooriumi AS kaebus sihtasutuse Tartu Ülikooli Haldusasi Kliinikum 15. juuli 2024. a otsuse, 16. juuli 2024. a korralduse ja 17. juuli 2024. a otsuse ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29. augusti 2024. a otsuse vaidlustusasjas nr 143-24/275929 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja (vaidlustaja) – Tallinna Krematooriumi AS, esindaja esindajad vandeadvokaat Asso Prii Vastustaja (hankija) – sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, seaduslik esindaja juhatuse liige Liis Salumäe Kolmas isik – Võru Matusetalitus OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Võru Matusetalitus OÜ 14. oktoobri 2024. a avalduses esitatud vastuväited kohtu tegevusele.
2.Rahuldada Tallinna Krematooriumi AS kaebus.
3.Tühistada sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 15. juuli 2024. a otsus osas, milles hankija tunnistas Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks, 16. juuli 2024. a korraldus ja 17. juuli 2024. a otsus riigihankes viitenumbriga 275929 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29. augusti 2024. a otsus vaidlustusasjas nr 14324/275929.
4.Mõista sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum Tallinna Krematooriumi AS kasuks välja menetluskulud 8280 (kaheksa tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot.
Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
6.Asendada kohtuotsuse avaldamisel otsuses mainitud füüsiliste isikute (X ja Y) nimed tähemärkidega X ja Y. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. novembril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).
3-24-2525
Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (hankija) avaldas 19. veebruaril 2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Surnute transpordi ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine“ (viitenumber 275929) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh „Juhised pakkujale“ (dtl 264282). Riigihange korraldati raamlepingu sõlmimiseks.
1.1.Hankedokumentide kohaselt tuli pakkumuses esitada ühe surnu transpordi hind ilma käibemaksuta hankija struktuuriüksusest pakkuja külmkambrisse ning lahanguabilise teenuse hind ilma käibemaksuta ühe kuu kohta.
1.2.Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (25. märts 2024) esitasid pakkumuse Tallinna Krematooriumi AS (praeguse haldusasja kaebaja) ja Võru Matusetalitus OÜ (praeguse haldusasja kolmas isik). Tallinna Krematooriumi AS-i pakkumuses oli ühe surnu transpordi hind 12.78 eurot ning lahanguabilise teenuse hind kuus 2329.16 eurot. Võru Matusetalituse OÜ pakkumuses oli ühe surnu transpordi hind eurot ning lahanguabilise teenuse hind kuus oli 1097.16 eurot.
1.3.Hankija tunnistas 15. juuli 2024. a otsusega vastavaks Võru Matusetalitus OÜ ja Tallinna Krematooriumi AS-i pakkumused (dtl 260-261) ning 16. juuli 2024. a korraldusega nr 1.41/25-JE edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest madalaima maksumusega Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse (dtl 263). Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum hankekomisjon kvalifitseeris 17. juuli 2024. a otsusega Võru Matusetalitus OÜ. Hankija otsustas RHS § 98 lg-te 1 ja 5 alusel kvalifitseerida edukaks tunnistatud pakkuja, Võru Matusetalitus OÜ, kuna pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele (dtl 284).
2.Tallinna Krematooriumi AS esitas 29. juulil 2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum otsustele, millega hankija kvalifitseeris Võru Matusetalitus OÜ ning tunnistas Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks.
3.VAKO tegi 29. augustil 2024 vaidlustusasjas nr 143-24/275929 otsuse, millega jättis Tallinna Krematooriumi AS vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. VAKO leidis kokkuvõtvalt järgmist: 1) RHAD-s lahanguabilistega seotud nõuded on esitatud nii kvalifitseerimistingimusena kui vastavustingimusena ning vaidlustuskomisjon kontrollis sellega seoses kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust, mille tunnistas õiguspäraseks; 2) kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õiguspärane ning puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et kolmanda isiku pakkumus ei vastaks mõnele RHAD vastavustingimusele, mille tõttu tuleks pakkumus tagasi lükata riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 esimese lause alusel; 2(18)
3-24-2525
3) vaidlustaja soovib panna hankijale hankemenetluses ebaproportsionaalse ja ebareaalse kontrollikohustuse. Hankija on küsinud kolmandalt isikult korduvalt selgitusi pakkumuse maksumuse kujunemise kohta ning iseseisvalt tõendeid kogunud. 4) vaidlustuskomisjon nõustub hankija järeldustega kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas, sh võimalik kulude suurenemine 4-aastase lepinguperioodi jooksul on maandatud võimalusega 2 aasta möödumisel lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi muutuse võrra korrigeerida, samuti on pakkujale lubatud ristsubsideerimine, mis omakorda maandab võimaliku hinnatõusu riski; 5) kolmanda isiku pakkumuses esitatud ühe lahanguabilise teenuse maksumus kuus (1097,16 eurot) vastab kehtivale töötasu alammäärale (820 eurot), sisaldades tööandja poolt tasumisele kuuluvaid makse. Kolmanda isiku pakutud hind on pakkumuse esitamise seisuga õigusaktide nõuetega kooskõlas. Pakkujal (lepingupartneril) on õigus tasu muuta 2 aasta möödudes lepingu sõlmimisest maksimaalselt 10% ulatuses. Kolmanda isiku pakkumus on kulupõhine, võimalik hinnatõusu risk on maandatud lepingujärgse õigusega hinda tõsta ning kolmas isik on selgitanud, kuidas ta korraldab puhkuseaegse asenduse; 6) kolmas isik on sõnaselgelt kinnitanud, et ei põhjenda oma pakkumuse maksumust hankevälise ristsubsideerimisega. Riigihanke sisene ristsubsideerimine on lubatud; 7) hankija on teostanud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrolli RHS §-s 115 sätestatud korras ning mõistlikus ulatuses ning leidnud, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS §-ga 115 ja § 117 lg-ga 1 ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.
4.Tallinna Krematooriumi AS esitas 9. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada kehtetuks sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 15. juuli 2024. a otsus, 16. juuli 2024. a korraldus ja 17. juuli 2024. a otsus Võru Matusetalitus OÜ pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise ning Võru Matusetalitus OÜ kvalifitseerimise kohta. Samuti palutakse kaebuses tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 29. augusti 2024. a otsus vaidlustusasjas nr 143-24/275929.
5.Kohus võttis 10. septembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse vaidlustatud hankija otsuste ja VAKO otsuse tühistamise nõuetes ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna Võru Matusetalitus OÜ. Vastustaja ja kolmas isik esitasid 17. septembril 2024 kohtule vastused kaebusele.
6.Kohus määras 18. septembri 2024. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja ja kolmas isik esitasid 9. oktoobril 2024 täiendavad kirjalikud seisukohad ning menetluskulude väljamõistmise taotlused ja kuludokumendid. Kohus lahendas 9. oktoobri 2024. a määrusega kolmanda isiku vastuväited kohtu tegevusele. Vastustaja ja kolmas isik esitasid 14. oktoobril 2024 enda vastuväited kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtade kokkuvõtvalt järgmist. 3(18)
3-24-2525
7.1.VAKO on ebaõigesti sisustanud hankija kontrollikohustust RHS § 115 lähtuvalt, hinnanud ebaõigesti menetluses esitatud tõendeid ning jätnud tähelepanuta hankija enda poolt eksimuse möönmise.
7.2.Hankija on kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollides eksinud või teinud diskretsioonivea ning VAKO ei ole viga kõrvaldanud. Hanke eeldatav maksumus oli 160 000 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse eelduslik maksumus on 74 066,88 eurot (46% hanke eeldatavast maksumusest) ning vaidlustaja pakkumuse eelduslik maksumus 158 318,88 eurot (98,95% hanke eeldatavast maksumusest). Kui hankija ei pea kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madalaks, tuleb tal põhjendada enda arvutatud eeldatava maksumuse suurust.
7.2.1.VAKO praktika järgi saab põhjendamatult madalaks maksumuseks RHS § 115 lg 8 kontekstis pidada sellist pakkumuse maksumust, mis ei kata kõiki sõlmitava hankelepingu täitmisega kaasnevaid kulusid. Minimaalsete tööjõukulude puudumine pakkumuse maksumuses annab hankijale aluse järeldada, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja hankijal on õigus pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata.
7.2.2.Hankija on kahtluse korral kohustatud välja selgitama, mis on hangitavate teenuste reaalne hind ja võrdlema seda pakkumustes toodud maksumustega. Nii hankija kui ka VAKO on rikkunud uurimispõhimõtet ja eksinud kohtupraktikas väljendatud põhimõtte vastu et kui hankija on juba algatanud kontrolli, et kõrvaldada kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses, ei ole põhjendatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele. Hankija ei pidanud vajalikuks kolmanda isiku paljasõnalisi selgitusi täiendavalt kontrollida ega kahtluse alla seada, kuigi need olid vastuolus kaebaja seisukohtadega. Hankija ei ole välja selgitanud, kuidas saab pakkumuses näidatud tööjõukulu (4,4 eurot) eest teenust osutada ega välja selgitanud sõidukitega seotud kulu kujunemist. Samuti ei ole tõendatud, kuidas on kolmandal isikul võimalik soetada surnukotte pakkumuses näidatud hinnaga.
7.3.Lahanguabiliste puhul näidatud töösuhted on fiktiivsed.
7.3.1.HD Juhiste p 4.3.5 kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist ning hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel. HD raames esitatud vastavustingimuste kohaselt peab kumbki lahanguabiline omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust. Kolmanda isiku meeskonnas (palgal) ei ole hankedokumentidele vastavaid lahanguabilisi ning nende isikute kandmine töötamise registrisse (TÖR) on pelgalt näiliku ettekujutuse loomine töösuhte olemasolust. Kuni hankija 2. augusti 2024. a vastuse edastamiseni ei olnud vaidlustajale tõsikindlalt teada kahe lahanguabilise isikud, kelle CV kolmas isik esitas pakkumuses. Hankija ei viidanud vastuses, et kolmanda isiku pakkumuses sisaldus lisaks neile lahanguabilistele, kelle osas oli esitatud TÖR registreering ja kinnitus, veel üks lahanguabiline.
7.3.2.Jääb selgusetuks, kas hankija teostas ka kolmanda hankepassis nimetatud lahanguabilise osas kontrolli, kas vastav info edastati, kas ta vastas HD-s sätestatud tingimustele ning kas ka temaga oli sõlmitud väidetavalt formaalne töösuhe. Kontrolli tulnuks teostada kõigi kolme lahanguabilise osas, kuna nende CV-de esitamine tähendab, et kõik kolm hakkavad hankelepingut täitma ja neile tuginetakse kvalifitseerimis- või
4(18)
3-24-2525
vastavustingimuste täitmisel. Hankija 2. augusti 2024. a vastusest ja lisadest jääb mulje, et kontrolli teostati ainult kahe lahanguabilise osas. 7.3.3 Kui VAKO-l ei olnud teavet kolmanda lahanguabilise kohta, jääb arusaamatuks, kuidas hinnati tal lepingulise suhte olemasolu. Tõendatud on, et ka ülejäänud kahe lahanguabilise töösuhted on fiktiivsed (näilikud). Arvestades EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstliku osakonna täiskoormusega lahanguspetsialisti aastast kogutulu (1841,8 eurot kuus, brutotasuna), ei ole usutav, et isik kelle puhul kolmas isik väidab hakkavat maksma miinimumtöötasu, asuks kolmanda isiku juurde tööle. Ka isik ise on kinnitanud, et hankijale esitatud kinnituskirjas esitatud tingimustel töösuhet ei eksisteeri (vaidlustuse lisa 6). Ta on selgelt väljendanud, et ei ole plaaninud täiskoormusega kolmanda isiku juurde tööle minna ning et tegelikult ta lepingus märgitud palga eest seda tööd ei teeks.
7.3.4.Kinnituskirjas on ebaõiged kinnitused. Töö eest makstav tasu kui töölepingu oluline tingimus peab kajastuma töölepingutes. Kolmas isik on kaks lahanguabilist kandnud TÖR-i vahetult enne pakkumuse esitamist (19. märtsil 2024) ning väitnud hankijale, et isikud suundusid koheselt palgata puhkusele. Kolmas isik ei täitnud nende tegelike tööandjate osas hankepassi kohustust.
7.3.5.Kolmas isik ei ole väidetavate töösuhete kinnituseks kohtule tõendeid esitanud.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
8.1.Kolmas isik esitas tõepoolest hankepassis andmed kolme lahanguabilise kohta ning koos pakkumusega kolme lahanguabilise elulookirjeldused. Hankija palus hankepassis esitatud kinnituse kontrollimiseks ning veendumaks, et lahanguabilised on kolmanda isiku meeskonnas ja nende töötasu vastab Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammäärale, kolmandal isikul esitada Maksu- ja Tolliameti töötamise registri väljavõtted ning kinnitused töötasu kohta. Kolmas isik esitas palutud materjalid kahe lahanguabilise kohta. Kuna hanke alusdokumentides oli sätestatud nõue kahe, mitte kolme lahanguabilise olemasolu kohta, olid esitatud selgitused ja tõendid ammendavad ning hankijal puudus vajadus ja kohustus kontrollida kolmanda lahanguabilise kohta puutuvat. Kui pakkuja esitab koos pakkumusega rohkem informatsiooni kui hankija on palunud, ei too see endaga kaasa täiendavat kontrollikohustust. Seega pole põhjendatud nõuda ka andmeid kolmanda isiku pakkumuses esitatud kolmanda lahanguabilise kohta.
8.2.Kaebaja pole märkinud, missugusest õigusnormist tuleneb hankija kohustus riigihankemenetluses kontrollida vastavustingimustele vastavust (kahe 1-aastase lahangulise töö kogemusega lahanguabilise kuulumist pakkuja meeskohta) ulatuslikumalt kui hankija seda juba teinud on. Hankija on nõudnud kolmandalt isikult töötamise registri andmed, kinnituse töösuhte olemasolu ja töötasu kohta. Hankija ei viinud ka kaebaja suhtes läbi ulatuslikumat kontrolli. Kaebaja soovitud ulatuses kontrollikohustus ületab selgelt riigihankemenetluses läbi viidava kontrolli piire.
8.3.Riigihankemenetlus on eeskätt dokumentidel põhinev kirjalik menetlus. Hankija tegi kolmandale isikule asjakohased päringud, kolmas isik esitas dokumentaalsed tõendid. Hankija otsused põhinevad kõnealustel tõenditel. Riigihangete vaidlustuskomisjon ega kohus ei saa lähtuda hankija otsuse põhjendatuse ja õiguspärasuse hindamisel lahanguabiliste poolt kaebajale teada antud kavatsustest ning puudub selgus, kas lahanguabilised oma väidetavad kavatsused ellu viivad või mitte. Kolmas isik on piisavate majandus- ja õigusteadmistega isik, 5(18)
3-24-2525
kellele on ettenähtav ja arusaadav, et riigihankemenetluse edukale läbimisele järgneb kohustus riigihankemenetluse tulemusel sõlmitav leping ka nõuetekohaselt täita. Lepingu rikkumine võib kaasa tuua selle erakorralise ülesütlemise, mis omakorda võib viia isiku edasisele kõrvaldamisele riigihankemenetlustest. Kolmandal isikul oli ja on võimalus omavahelises suhtluses lahanguabilistega täpsustada nende kavatsusi ning sellest tulenevalt riigihankemenetlusega edasi minna või astuda sammud riigihankemenetlusest ilma lepingut sõlmimata väljuda.
8.4.VAKO on õigesti järeldanud, et tegemist pole teise ettevõtja vahenditele tuginemisega RHS § 103 lg 2 alusel, kuna kolmanda isiku hankepassis nimetatud lahanguabilistel on kolmanda isikuga lepinguline suhe. Hankijal puudus alus nõuda hankepassi täitmist teiste ettevõtjate kohta.
8.5.Hankija möönab, et kolmas isik ei ole andnud hankija päringule ammendavat vastust ühe surnu transpordi maksumuse osas, kuid tal on võimalik esitada kohtumenetluses täiendav teave, kas pakkumus on vastavas osas kulupõhine, ning juhul, kui pakkumus ei ole vastavas osas kulupõhine, siis milliste vahenditega tagab kolmas isik pakkumuse realistlikkuse ehk oma võimekuse sõlmitav raamleping nõuetekohaselt täita.
8.6.Hankija jääb ka oma varasemates vastustes riigihangete vaidlustuskomisjonile avaldatud seisukohtade juurde.
9.Kolmas isik vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning jääb vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde, märkides vastuseks kaebusele järgmist.
9.1.Kolmanda isiku pakkumus vastab lahanguabiliste osas RHAD-s sätestatud nõuetele. RHAD kohaselt pidid pakkujad pakkumuses nimetatud lahanguabiliste nõuetele vastavuse tõendamiseks vastustajale esitama (a) kinnituse lahanguabilise olemasolu kohta hankepassis ja (b) lahanguabiliste vabas vormis elulookirjeldused ning et vastustaja on neid andmeid pidanud piisavakas. Kolmas isik on vastava teabe ja dokumendid esitanud. Seda, millised dokumendid on pakkuja ja pakkumuse nõuetekohasuse kindlaks tegemiseks vaja esitada, saab hankija otsustada RHAD-d koostades (RHS § 77 lg 4 p 9). Kolmas isik on esitanud ka kõik vastustaja poolt kaebaja nõudel soovitud täiendavad dokumendid. 9.1.1.RHAD, sh juhised pakkujale punkt 4.3.5, ei sätesta nõuet, mille kohaselt peavad lahanguabilised olema pakkumuse esitamise hetkel pakkuja palgal (vt nt kaebuse punkti 10). Juhiste punkti 4.3.5 kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist, kuid hankedokumendid ei täpsusta, mida „meeskonda kuulumine“ täpsemalt tähendab. „Meeskonda kuulumise“ nõue on täidetud ka juhul, kui pakkuja on saavutanud riigihanke alusdokumentides lahanguabilistele kehtestatud nõuetele vastavate isikutega kokkuleppe, mis võimaldab juhul, kui pakkujaga hankeleping sõlmitakse, neid isikuid hankelepingu täitmisel kasutada. Asjakohatud on kaebuse põhjendused, mille kohaselt on „meeskonda kuulumise“ nõue täidetud vaid juhul, kui pakkuja on lahanguabilisega sõlminud lepingu ning maksab talle töötasu. Kolmas isik on lahanguabilistega kõik vajalikud kokkulepped saavutanud ja seda ka tõendanud.
9.1.2.Vastustaja on ka kolmanda isiku pakkumuses nimetatud kolmanda lahanguabilise nõuetele vastavust nõuetekohaselt kontrollinud. Kolmas isik esitas ka kolmanda lahanguabilise kohta vastustajale kõik RHAD-s nimetatud andmed ja dokumendid.
6(18)
3-24-2525
9.1.3.Kolmanda isiku lahanguabiliste töösuhted ei ole fiktiivsed, vaid tegelikud ja kehtivad. Kolmas isik on vastustajale edastanud dokumendid, et kolmandale isikule on lahanguabilise töö kättesaadav brutotasuga 820 eurot ning tähtsust ei oma, milliseid andmeid on EKEI avaldanud enda lahanguspetsialistide töötasu kohta. EKEI lahanguspetsialistide töö erineb ka patoanatoomilise lahanguabilise tööst. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus peab katma kolmanda isiku kulud, mitte EKEI poolt oma töötajatele makstava töötasu. Ka kaebaja poolt pakutud hind on tema väidetud „turuhinnast“ väiksem.
9.1.4.X ei ole kaebajale avaldanud, et tema ja kolmanda isiku vahel tema poolt digitaalselt allkirjastatud kinnistuskirjas kirjeldatud tingimustele vastavat töösuhet tegelikult ei eksisteeri või et sõlmitud töölepingu tingimused erineksid tema kinnistukirjas märgitud tingimustest. Küll on aga kaebaja esindaja püüdnud mõjutada Xit avaldama tema ja kolmanda isiku vahelise õigussuhte kohta andmeid. Kolmas isik ei ole vaidlustajale esitanud valeandmeid ega fiktiivseid dokumente.
9.2.Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.
9.2.1.Kaebaja viidatud juhiste punkt 5.6 ei ole pakkumuste maksumuse põhjendatuse hindamisel asjakohane ja sellest ei tulene keeldu katta kulusid hankelepinguvälistest tuludest.
9.2.2.RHS § 115 lg 1 ei võimalda piiranguteta ja abstraktsed pakkumuse maksumuse lauskontrolli, vaid eeldab kiiret ja eesmärgipärast kontrolli. Hankija peab kontrolli alustamise eeldusena esmalt kindlaks tegema, et konkreetse pakkumuse maksumus erineb märkimisväärselt võrdlusbaasist. Praegusel juhul selline märkimisväärne erinevus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ja võrdlusbaasi vahel puudus. kolmanda isiku pakkumuse maksumus on samas suurusjärgus hetkel kehtiva 2019. a kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud samasisulise hankelepingu maksumusega ning samas suurusjärgus Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 2021. a läbi viidud sarnase hanke maksumusega.
9.2.3.Hankija täiendava kontrolli alustamist ei tinginud hankija kahtlus kolmanda isiku pakkumuse madalas maksumuses, vaid kaebaja tegevus sellise kontrolli alustamiseks. Kaebaja ei ole toonud ega tõendanud ühtegi konkreetset asjaolu, mis annaks aluse väita, et vastustaja on kaalutlusõigust teostades toime pannud ilmselge rikkumise. Kaebaja subjektiivne soov, et tema konkurendi suhtes viidaks läbi põhjalikum kontroll, ei saa olla vastustaja otsuste tühistamise aluseks.
9.2.4.Vaidlusalune riigihanke ei olnud osadeks jagatud. Seetõttu saaks RHS § 115 lg 1 alusel kontrollida ainult pakkumuse kogumaksumuse põhjendatust. Riigihangete seadus ei keela hankesisest ristsubsideerimist.
9.2.5.Kolmas isik on korduvalt selgitanud ühe surnu transporditeenuse maksumuse kujunemist. Kolmanda isiku poolt pakutud ühe surnu transporditeenuse hind (5,88 eurot) on samas suurusjärgus nagu kaebaja on hankijale sama teenust viimased 4 aastat osutanud (7,15 eurot).Pakutud hind katab kõik kulud. Kaebaja ei ole avaldanud enda ühe surnu transporditeenuse hinna arvestust. Asjaolu, et kolmas isik on väiksema ettevõtjana suutnud oma tegevust korraldada efektiivsemalt ja väiksemate kuludega, ei saa olla kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Arvestades, et kaebaja asukoht on hankija asukohast kaugemal kui kolmanda isiku asukoht ning kaebaja keskmised tööjõukulud on vaidlustaja tööjõukuludest 2 korda suuremad, pole alust väita, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Kaebaja on viimased 4 aastat vastustajale lahanguabilise teenust
7(18)
3-24-2525
osutanud hinnaga 867,48 euro, mis on kolmanda isiku poolt käesolevas hankes pakutust 21% vähem.
9.2.6.Kuigi riigihanke alusdokumentide kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma kaks lahanguabilist, saab hankelepingu täitmisel korraga rakendada vaid ühte lahanguabilist korraga ning pakkumuse maksumusse saab arvestada eelkõige ühe lahanguabilise töö maksumuse. Kolmandal isikul on võimalik lahendada lahanguabilise asendamine puhkuse ajal nii, et see ei tekita talle lisakulusid.
9.2.7.Hankedokumentidest ei tulene, et pakkumuse maksumus peab katma ka kõik hankelepingu täitmisega seonduvad teoreetilised kulud, sh kulud, mille tekkimine ja eeldatav suurus riigihanke alusdokumentidest üldse ei nähtu, ning pakkuja kaudsed kulud.
9.2.8.Kaebaja väited ristsubsideerimise kohta on asjakohatud. Vastustaja on 23. juuli 2024. a e-kirjas kaebajale silmas pidanud hankelepingu alusel osutatava surnute tarnsporditeenuse ja lahanguabilise teenuse ristsubsideerimise lubatavust. Kolmas isik ei ole oma pakkumust põhjendanud hankevälise ristsubsideerimisega. Kolmas isik suudab hankelepingu täitmise kulud katta ka juhul, kui kolmanda isiku pakkumuse maksumus seda ei kataks.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus lahendab esmalt kolmanda isiku 14. oktoobri 2024. a vastuväited kohtu tegevusele. HKMS § 90 lg 1 ls 2 kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega. HKMS § 162 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kohtuotsuse resolutsioonis lahendada ka veel lahedamata menetluslikud taotlused.
10.1.Kaebaja esitab vastuväite, et kohus võttis 9. oktoobri 2024. a määrusega teisi menetlusosalisi, sh kolmandat isikut ära kuulamata vastu kaebaja poolt 8. oktoobril 2024 esitatud tõendi. Kohus pidas 9. oktoobri 2024. a määruses kaebaja poolt ühepäevase hilinemisega esitatud tõendit vastavalt HKMS § 62 lg 1 ls-le 2 ja § 51 lg-le 4 lubatavaks, kuna kaebaja on 7. oktoobri 2024. a e-kirja esitanud selle tõendi saamisel kohe järgmisel päeval ning nii vähese hilinemisega esitatud tõendi vastuvõtmine ei takista teistel menetlusosalistel esitada oma vastuväiteid 18. septembri 2024. a kohtumäärusega määratud tähtajal (hiljemalt 14. oktoobriks 2024) ega venita menetlust. Kaebaja oli enda 9. oktoobri 2024. a menetlusdokumendi koos tõendiga edastanud ka nii kolmanda isiku esindajale kui hankijale. Hilinemisega esitatud avalduse või tõendi vastuvõtmisel on kohtul HKMS § 62 lg 1 ls-st 2 ja § 51 lg-st 4 tulenev hindamis- ja kaalumisruum ning kohtu lõplik otsustus avalduse või tõendi vastuvõtmisel ei pruugi sõltuda teiste menetlusosaliste arvamusest. Kohus peab hankeasja lahendama piiratud aja jooksul (HKMS § 275 lg 2) ning sellest tulenevad ka erisused tavapärasest halduskohtumenetlusest (vt HKMS 28. peatüki sätted). Kolmas isik ei ole jäänud ilma võimalusest kohtu antud tähtajast hiljem esitatud tõendi kohta arvamust avaldada ning kohus saab kolmanda isiku seisukohaga tõendeid kogumis hinnates arvestada. Eeltoodut arvestades jätab kohus vastuväite kohtu tegevusele tõendi vastuvõtmisel rahuldamata.
10.2.Vastuseks kolmanda isiku etteheidetele lahanguabiliste andmete teatavakssaamise kohta märgib kohus esmalt, et ei saa kõrvaldada väidetavat vaidlustuskomisjoni eksimust kolmanda isiku ärisaladuseks olevate andmete kättesaadavuse osas ega hinda ka selles osas VAKO 8(18)
3-24-2525
tegevuse õiguspärasust. VAKO-l on tõenditele juurdepääsu piiramisel kehtiva õiguse raames kaalumisruum ning VAKO tegevus tõenditele juurdepääsu võimaldamisel/piiramisel ei ole praegusel juhul halduskohtu pädevuses. VAKO vastavat tegevust ei ole otsesõnu vaidlustatud. Kolmanda isiku 7. oktoobri 2024 menetlusdokumendi lisade 1 ja 2 kaebajale nähtavaks tegemise osas on kohus endiselt seisukohal, et kujunenud menetluslikus olukorras ei olnud neile tõenditele juurdepääsu piiramine enam otstarbekas ega teeninuks eesmärki sõltumata sellest, kas vastav teave oli kaebajale teatavaks saanud VAKO eksimuse tõttu või mitte. Seoses kolmanda isiku väitega, et erinevalt kolmanda isiku esitatud tõenditele juurdepääsupiirangu mittekohaldamisest on kohus seda teinud kaebaja viidatud tõendi (vaidlustuse lisa 7) puhul ilma kaebaja vastava taotluseta, märgib kohu järgmist. Ühe menetlusosalise eemaldamise HKMS §79 alusel ja § 88 lg 2 alusel toimikule juurdepääsu piiramise võib kohus otsustada ka ise ilma menetlusosalise taotluseta. Praegusel juhul lähtus kohus kaebuse p-s 36 tehtud viitest dokumendi konfidentsiaalsele olemusele. Kohus on enda seisukohta 11. septembri 2024. a kohtumääruses põhjendanud. Kolmas isik ei ole kasutanud võimalust vastavalt määruses esitatud selgitustele määruskaebusega vaidlustada. Eeltoodut arvestades jätab kohus ka vastuväited seoses tõendite juurdepääsu piiramisega rahuldamata.
11.Kaebaja on esitanud kaebuse nõuetega tühistada hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta. Samuti palub kaebaja tühistada VAKO otsus, millega tema vaidlustus jäeti rahuldamata. Vaidlus halduskohtus keskendub peamiselt kahele küsimusele: 1) kas kolmandal isikul on RHAD nõuetele vastavad kaks lahinguabilist; 2) kas kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning kas hankija on vastavaid asjaolusid piisavalt välja selgitanud ja hinnanud.
12.Hankija on nõudeid lahanguabilistele sätestanud Juhiste p-des 4.3.5 ja 5.5 (dtl 266) ning sama sisuga Hankepassis kvalifitseerimise tingimusena ja vastavustingimustes järgmiselt.
12.1.Hankepassi osas „Haridus ja kutsekvalifikatsioonid“ on hankija, viidates RHS § 101 lg 1 p-le 6, kehtestanud kvalifitseerimistingimusena: “Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist. Tingimuse kirjeldus: Nõue: Pakkuja esitab kinnituse lahanguabiliste olemasolu kohta hankepassis. Hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel.“
12.2.RHAD dokumendis „Vastavustingimused“ p-s 5.5. on vastustaja sätestanud nõude: „Kumbki lahanguabiline peab omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust. Pakkujal tuleb esitada lahanguabiliste elulookirjeldused.“ Pakkujatel on tulnud esitada vabas vormis elulookirjeldused.
12.3.„Juhised pakkujale“ p 4.3.5 näeb ette: „Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist. Pakkuja esitab kinnituse lahanguabiliste olemasolu kohta hankepassis. Hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel.“ „Juhised pakkujale“ p 5.5 „Kumbki lahanguabiline peab omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust. Pakkujal tuleb esitada lahanguabiliste elulookirjeldused.“
9(18)
3-24-2525
13.Eeltoodust ilmneb, et hankija ei ole lahanguabiliste arvulise nõude osas olnud dokumentides järjekindel, kasutades kord sõnastust „vähemalt 2“ ning teisalt „kumbki“, mis viitab just nõudele, et isikuid olekski kaks. Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 järgi tähendab „kumbki“ kas üks või ei ükski kahest1ning „Eesti keele seletavsõnaraamat“ 2009 järgi jaatuse puhul „nii üks kui teine“ ja eituse puhul „ei see ega teine“2 Kohus on ülal kirjeldatud sõnastusliku ebajärjekindluse juures juba 9.oktoobri 2024. a kohtumääruses asunud seisukohale, et kui pakkuja (kolmas isik) on hankijale täiendavaks kontrolliks esitanud teabe vaid kahe lahanguabilise kohta, puudub vajadus kontrollida algselt hankepassis märgitud kolmanda isiku nõuetele vastavust. Kolmandal isikul pakkujana oli vastuseks hankija päringule võimalus esitada kõik puuduolevad tõendid ja selgitused. Asjaolu, et ta esitas need vaid kahe isiku kohta, näitab, et tal kas ei olnud rohkem vajalikke dokumente esitada või ta ei pidanudki seda vajalikuks. Kohtu hinnangul täitis hankija piisavalt enda uurimis- ja selgitamiskohutust ning ta ei pidanud tegema rohkem jõupingutusi kolmandana hankepassis märgitud isiku vastavuse kontrollimiseks.
14.VAKO jõudis kohtu hinnangul põhjendatult järeldusele, et hankija on käsitlenud lahanguabilistele kehtestatud nõudeid nii kvalifitseerimis- kui vastavustingimusena. Kohus nõustub ka VAKO RHS § 101 lg l p-le 6 tugineva hinnanguga, et hankija on kvalifitseerimise tingimuse kehtestamisel eksinud. Selle sätte kohaselt võib hankija nõuda pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks pakkujalt andmeid tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute, kuid mitte teenust vahetult osutavate töötajate hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Samas võib aga nõustuda VAKO-ga selles, et praegusel juhul on erandlikult võimalik kontrollida lahanguabiliste vastavust läbi eduka pakkuja kvalifitseerimise otsuse (VAKO otsuse p 9).
15.Kaebaja on kahtluse alla seadnud, kas kolmandal isikul on täidetud nõue, mille kohaselt peab tal olema kaks vähemalt aasta pikkuse lahangulise töö kogemusega lahanguabillist, kes kuuluvad pakkuja meeskonda. Kaebaja järeldab asjas esitatud tõendite pinnalt, et kolmanda isiku pakkumuses välja toodud lahanguabiliste töösuhted on fiktiivsed ning heidab hankijale ette vastavate asjaolude ebapiisavat väljaselgitamist.
16.Nagu juba märgitud VAKO otsuse p-s 13, pole ka kohtu arvates üheselt mõistetav, mida on hankija silmas pidanud „pakkuja meeskonda kuulumise“ all. Ühelt poolt on mõeldav tõlgendus, et silmas on peetud üksnes püsivat olemasolevat töösuhet, nagu seda näeb kaebaja. Seda lähenemist toetab ka tingimus, et hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel (vt käeoleva otsuse p 12.1). Teisalt on võimalik meeskonda kuulumise all mõista olukorda, kus pakkuja loob valmisoleku tagada hanke võitmise ja hankelepingu sõlmimise korral hankelepingu esemeks oleva teenuse nõuetekohane osutamine ja lepingu täitmine, st tal on olemas pakkumuses näidatud vastava kogemusega inimesed, kes on lepingu kehtima hakkamisel valmis tema ettevõttes tööle asuma. Kuna hankijale oli eelduslikult teada, et pakkujateks osutuvad äriühingud, kelle puhul saab meeskonnana mõista nende kollektiivi või töötajaskonda, nõustub kohus, et nõuetele vastavust saab kontrollida läbi töösuhte olemasolu pakkuja ja lahanguabilistena nimetatud isikute vahel. Kuna selliselt on vastavust kontrollima asunud ka hankija ise, tuleb järeldada, et just niisuguse tähenduse on ta pakkuja meeskonda kuulumisele RHAD-s omistanud.
17.RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
18.VAKO seisukoha järgi kinnitavad asjas esitatud tõendid ja selgitused kahe lahanguabilise tööleasumist kolmanda isiku juurde täistööajaga kehtiva alampalgaga (2024. aastal 820 eurot). Menetlusosalised on eri meelt selles, kas tegemist oli tegelike või näilike töölepinguliste suhetega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hankija on hinnanud nõuete täidetust lahanguabiliste arvule, kogemusele ja nende tegelikule tööleasumisele pakkuja meeskonnas, tehes täiendavaid päringuid ja dokumendinõudeid kolmandale isikule, mille tulemusena on hankijale mh edastatud kahe lahanguabilise kohta töötamise registri kannete väljavõtted (dtl 285-286) ja kinnituskirjad, milles isikud ise on kinnitanud enda töölevõtmist OÜ-sse Võru Matusetalitus lahanguabilistena (dtl 287-289). Samas ilmneb ka kolmanda isiku tegevusest, et ta on asunud tõendama kehtiva töölepingulise suhte olemasolu (TÖR kanded, selgitused lahanguabilistena esitatud isikute palgata puhkusel viibimisest).
19.Kaebaja on jätkuvalt arvamusel, et tegemist on fiktiivsete töösuhetega. Kaebaja põhjendab oma seisukohta töösuhete fiktiivsusest järgmiselt. TÖR kanded kahe isiku kohta on tehtud vaid eesmärgil täita RHAD nõuded; isikute CV-dest ei nähtu töötamine kolmanda isiku juures; usutav pole tööleasumine kolmanda isiku juurde alampalgaga, kui vähemalt ühe isiku senisel töökohal (Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI)) on sarnase töö eest kõrgem palk.
20.Töötamise ja töösuhte raames tasustamata puhkusel viibimise kohta esitatud tõendid on kohtu hinnangul vastuolulised.
20.1.Vaidlust ei saa olla selles, et TÖR sisaldab kandeid kahe isiku (X ja Y) töösuhte registreerimise kohta (vt dtl 285 ja 286). Kuigi registrikandeid tegeva tööandja puhul tuleks eeldada õiguspärast käitumist, ei muuda pelgalt registrikanded aga töösuhet automaatselt ehtsaks ega välista selle näilikkust, kui sellega ei kaasne töösuhtele omast sisu.
20.2.Mõlemad isikud on kirjalikult kinnitanud esmalt enda lahanguabilisena töölevõtmist alates 19. märtsist 2024 täistööajaga Eesti Vabariigis kehtiva alampalgaga (dtl 288 ja 289) ning koheselt pärast töötamise registreerimist tasustamata puhkusele jäämist. Veenvaid tõendeid kummagi asjaolu kohta ei ole kohtu hinnangul esitatud. Kolmas isik on pidanud töösuhete tõendamisel piisavaks juba vaidlustusmenetluses esitatud dokumente (TÖR kanded ja kahe isiku kinnitused nende tööleasumisest alampalgaga). Vastuseks kohtule on kolmas isik nende isikute tasustamata puhkusel viibimise seisukohast selgitanud, et tasustamata puhkusele saab töötaja töölepingu seaduse (TLS) § 68 lg-st 2 tulenevalt jääda poolte kokkuleppel ning seadus ei sätesta sellisele kokkuleppele vorminõuet. Kolmas isik ja tema pakkumuses nimetatud lahanguabilised leppisid kolmanda isiku 11(18)
3-24-2525
selgituste kohaselt lahanguabiliste tasustamata puhkusele jäämises kokku suuliselt ning sellele vastavalt on nad tasustamata puhkusel alates 19. märtsist 2024. Suulise kokkuleppe tõendamiseks esitab kolmas isik kohtule lahanguabiliste sellekohased 7. oktoobri 2024. a kinnitused (dtl 599-600)
20.3.Kolmanda isiku poolt hanke-, vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatust järeldab kohus, et kolmas isik ei ole vormistanud ei töölepingu sõlmimist ega ülal nimetatud isikute tasustamata puhkusel viibimist kirjalikult taasesitatavas vormis. TLS § 4 lg 4 kohaselt ei too sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kirjaliku vormi nõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Kolmandal isikul on õigus ka selles, et töölepingu seadus ei nõua tasustamata puhkuse vormistamist kirjalikult. Kohtu hinnangul on siiski kummastav, et äriühing, kes soovib hankemenetluses osaleda eesmärgiga saavutada hankelepingu sõlmimine ja on teadlik vajadusest hanketingimuste täidetust tõendada, ei pea oluliseks vastavaid asjaolusid fikseerida kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel, et välistada hilisemaid vaidlusi nende asjaolude tõendatuse üle. Töölepingu sõlmimise ja tasustamata puhkuse fakti tõendamine töötajate ekirjadega, sh ligemale 9 kuud hiljem (vt kinnituskirjad tasustamata puhkuse kohta dtl 599600) toetavad kaebaja kahtlust töösuhte fiktiivsusest. Lisaks kinnitab üks lahanguabilistest kaebaja 7. oktoobril 2024 esitatud tõendis (Xi e-kiri, dtl 6063) kinnitab X, et muudetud tööleping (sundpuhkuse kohta) sai allkirjastatud 7. oktoobril 2024 ning varasemalt sellist sundpuhkusele mineku lisaga lepingut ei olnud. Ka on X varem kinnitanud, et pole nõustunud asuma kolmanda isiku juurde tööle alampalgaga.
20.4.Vaidlust ei ole Xi senise töötamise üle EKEI-s ning sealse kõrgema palga üle. Nii teistel menetlusosalistel kui ka kohtul puudub terviklikum informatsioon isikute töösuhte üksikasjade kohta ning mis põhjustel on keegi valmis vahetama oma töökoha madalamapalgalise vastu. Küll ei tundu kohtule aga, arvestades ka Xi enda e-kirjas väljendatut, usutav, et pärast pikemaajalist sundpuhkust, mille tegelikkuses kohus kahtleb, asuks ta kolmanda isiku ettevõttes oluliselt väiksema tasuga tööle. Xi kirjast (dtl 480) ilmneb ka et tegelikkuses puudutas tema kokkulepe kolmanda isikuga alampalga eest töötada pigem ajutist töötamist (puhkkusel olija asendamine, teise lahkaja väljaõpetamine).
20.5.Iseenesest asjakohatuks ei saa pidada kolmanda isiku selgitust, et lahanguabiliste elulookirjeldustes ei kajastu töötamine tema juures, kuna esitatud elulookirjeldused näitavad kolmanda isiku juurde tööle kandideerimise seisu.
20.6.Kohus on jätnud rahuldamata kaebaja taotluse nõuda kolmandalt isikult pakkumuses kajastatud lahanguabilistele töötasu maksmist kinnitavate tõendite (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid (vorm TSD)) 2024. aasta kohta esitamist. Kohtu hinnangul ei oleks asjakohane selliste asjaolude tõendamist nõuda olukorras, kus kolmas isik on väitnud, et töötajad jäid vahetult pärast töölepingute sõlmimist tasustamata puhkusele ning eelduslikult ei sisaldaks need deklaratsioonid teavet töötasu ja tööjõumaksude tasumise kohta. Kaebajal on olnud nii hanke-, vaidlustus- kui ka halduskohtumenetluses võimalus esitada kõiki töölepingulist suhet tõendavaid tõendeid, milleks võimuks olla ka tööjõumakse kajastavad deklaratsioonid. Kolmas isik ei ole seda teinud.
21.Eeltoodu ei veena, et lahanguabilised nõustuksid täiskoormusega töötama alampalga eest. Asja materjalidest ilmneb, et tegemist on siiski teatud erioskusi ja vajalikke isikuomadusi nõudva tööga (nt suhtlemisel lahkunu omastega ning lahkunu väärikuse austamine teenuse
Vt selle tõendi vastuvõtmise kohta käesoleva otsuse p 10 ning 9. oktoobri 2024. a kohtumääruse põhjenduste p 5 (dtl 611).
12(18)
3-24-2525
osutamisel, konfidentsiaalsusnõue). Vähemalt üks neist on ka seda kirjalikult väljendanud (vt käesoleva otsuse p 20).
22.Eelnevat kokku võttes puudub kohtul veendumus, et kolmanda isiku pakkumuses nimetatud kaks lahanguabilist oleksid kolmanda isikuga tegelikus töösuhtes (st kuuluksid tema meeskonda) ning et need kaks isikut oleks ka samad, kes asuksid hankelepingu sõlmimise korral kolmanda isiku meeskonnas teenust osutama. Eelkõige puudutab see veendumus Xit, kuid juba sellest piisab, et täidetud poleks RHAD nõue, milles oli tingimuseks seatud kahe nõuetele vastava lahanguabilise olemasolu.
23.Kohus ei pea töösuhete olemuse hindamisel määravaks arvestada kolmanda isiku väitest tema pakkumusega seotud lahanguabiliste survestamisest. Kohtul puudub otsustamiseks piisav teave, kas kaebaja suhtlust nende isikutega saab pidada survestamiseks ning milline motivatsioon peaks olema neil isikutel survele alluda, kui nendega on sõlmitud neid rahuldavad töölepingud (nagu väidab kolmas isik). Kohtule käesolevas haldusasjas teatavaks saanud kirjavahetus ei välju tavalise suhtluse raamidest.
24.Kohtu arvamus, et tõendatud pole kahe alampalga eest töötava lahanguabilise olemasolu, kes asuksid hankelepingu sõlmimisel teenust osutama, mõjutab ka hinnangut küsimuses, kas kolmanda isiku pakkumuse hind võis olla põhjendamatult madal.
25.Kaebaja leiab, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning hankija pidanuks selle tagasi lükkama. Kaebaja on arvamusel, et hankija on teinud olulise kaalumisvea pakkumuste maksumuse hindamisel, jättes hindamata kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks. Kui hankija ei pea kolmanda isiku pakkumust aga põhjendamatult madalaks, tuleb tal kaebaja arvates põhjendada enda arvutatud eeldatava maksumuse suurust.
26.Hankija on tunnistanud edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest madalaima maksumusega pakkumuse, st kolmanda isiku pakkumuse (dtl 83). Vaidlust ei ole selle üle, et hanke eeldatav maksumus oli 160 000 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse eelduslik maksumus on 74 066,88 eurot (46% hanke eeldatavast maksumusest) ning kaebaja pakkumuse eelduslik maksumus 158 318,88 eurot (98,95% hanke eeldatavast maksumusest). Pakkumus koosneb kahest hinnakomponendist: ühe lahanguabilise teenus ühes kuus ja ühe surnu transport. Hankija tunnistas edukaks maksumuselt soodsama (kolmand isiku) pakkumuse, milles ühe surnu transpordi hind on 5,88 eurot käibemaksuta ning lahanguabilise teenuse hind 1097,16 eurot/kuu käibemaksuta (dtl 83).
27.RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi (RHS § 115 lg 8).
13(18)
3-24-2525
Kohtupraktikas on leitud, et „põhjendamatult madal maksumus“ RHS § 115 lg-s 8 on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel on hankijal paindlikkus. Isegi kui pakkumuse maksumus on sedavõrd madal, et see tekitab kahtluse, millest ajendatuna hankija peab vajalikuks RHS § 115 lg-st 1 tulenevalt pakkumuse maksumust kontrollida, võib ta jätta pakkumuse tagasi lükkamata, kui ta peab pakkumuse maksumust pakkuja selgitustest lähtudes realistlikuks. Muu hulgas võib selgelt alla omahinna tehtud pakkumus teatud juhtudel osutuda tõsiseltvõetavaks - eelkõige kui lubatud on ristsubsideerimine pakkuja hankevälise tegevuse arvel ja pakkuja näitab veenvalt, et ta on suuteline sel teel hankelepingu täitmise kulud katma (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-20-2362, p 25 ja seal viidatud praktika). Hankija peab pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnates tegutsema objektiivselt ja mittediskrimineerivalt. Pakkumus tuleb tagasi lükata, kui hankija tuvastab mõne RHS § 115 lg-s 9 nimetatud asjaolu. Samuti on pakkumuse tagasilükkamine vajalik näiteks siis, kui esineb tõsine oht, et leping jääb täitmata; kui pakkuja suudab lepingut täita vaid õigusrikkumise teel saadud eelise tõttu; kui selle aluseks on ilmselge valekalkulatsioon või kohatu lootus, et lepingu hinda õnnestub tulevikus ebaseadusliku muutmise abil tõsta; kui tegu on ilmse konkurentsi kahjustamise katsega (viidatud otsus asjas 3-20-2362, p 25.1).
28.VAKO otsuse p-s 15.1 viidatu kohaselt on kohtute ja vaidlustuskomisjoni pikaajalise praktika kohaselt hankija tegevus või tegevusetus RHS § 115 kohaldamisel hankemenetlustes vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on vaidlustaja arvates põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu.
29.Haldusasja tõenditest ilmneb, et hankijal tekkis pakkumuste maksumuse umbes 50%-list vahet arvestades kolmanda isiku pakkumuse osas kahtlus, kas pakkuja võib olla teinud arvutusvigu või jätnud mõne kulukomponendi arvestamata. Hankija alustas pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli, mille käigus küsis kolmandalt isikult järgmisi selgitusi ja andmeid: 1) kas lahanguabilised on kolmandale isikule kättesaadavad pakkumuses märgitud kehtiva palga alammäära suuruse töötasu eest; 2) kuidas kavatseb kolmas isik täita töötasu nõude alampalga tõusu korral 2026. a ja kuidas on tagatud asendamine lahanguabiliste puhkuste ajal; 3) esitada detailne kalkulatsioon ühe surnu transpordi hinna komponentide ja kujunemise kohta ning kolmanda isiku selgitused temalt saadud info põhjal hankija koostatud kulukalkulatsioonile; 4) andmed varutoite 24 tunni kulu kohta; 5) sõidukite, metallkärude ja külmkambri kohta.
30.Hankija jõudis pärast kolmandalt isikult saadud selgitusi järeldusele pakkumuses märgitud hinna põhjendatuses järgmiselt. 1) hankija veendus esitatud tõendite (sh fotod nõutava vara kohta, üürilepingu ja üürileandja kinnituskirja, töötajate olemasolu kinnitavad töötamise registri väljavõtted (pakkuja 12. aprilli 2024. a vastus) põhjal nõutava vara olemasolus ning muu hulgas selles, et pakkujal puudub vajadus soetuskulude tegemiseks; 2) hankija veendus, et pakkujale on lahanguabilised kättesaadavad miinimumtöötasu eest (pakkuja 25. aprillil 2024 esitatud dokumendid) ning lahanguabilise teenuse hind 1097,16 eurot on 2024. aasta jooksul täielikult kulupõhine. Aktsepteeritav on ka pakkuja võetud teadlik risk palga alammäära suurenemise osas 2025. aastal, st perioodil, mil pakkujal puudub võimalus lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi põhiselt, kuid mitte rohkem kui 10% korrigeerida;
14(18)
3-24-2525
3) hankija kontrollis üle ja pidas põhjendatuks ning kulupõhiseks pakkuja esitatud surnuveo teenuse kulukalkulatsiooni järgmiselt: tööjõukulud (sh kaks transportijat, suhtlus omastega, registreerimine, väljastamine) 4,40 eurot; sõiduki kulud (sh kütus, kindlustus jms) 0,60 eurot; ühe surnu 24h külmkambris hoidmise kulu (sh üür, elekter jms) 0,25 eurot; surnukott, isikukaitsevahendid 0,43 eurot. Hankija pidas pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuses (dtl 260-261) põhjendatuks ka pakkuja selgitusi, et külmkambrina üüritav ruum on suuremas osas kasutatav ka pakkuja muuks tegevuseks, st ruumi kulud nagu üür ja kõrvalkulud jaotuvad ka teiste, muudest allikatest finantseeritavate tegevuste vahel. Võimalik kulude suurenemist 4-aastase lepinguperioodi jooksul pidas hankija maandatuks võimalusega 2 aasta möödumisel lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi muutuse võrra korrigeerida. Hankija märkis samas ka, et pakkujale pole keelatud ristsubsideerimist, mis omakorda veelgi maandab võimaliku hinnatõusu riski. Hankija on vaid RHAD „Juhised pakkujale“ punktis 5.6 väljendanud, et ei soostu pakkumuses toodud hindadele lisaks mingeid täiendavaid teenuse osutamisel pakkujale tekkivaid kulusid kandma. Seega ei välistanud hankija ristsubsideerimist kolmanda isiku muude lepinguliste suhete raames, kui see on vajalik riskide maandamiseks, ning pidas kolmanda isiku selgitusi arvesse võttes tema kulusid kaetuks.
31.Hankija on mõlemat esitatud pakkumust RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks tunnistades leidnud, et mõlemad pakkumused vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Eelnevalt kontrollis hankija veel täiendavalt kolmanda isiku pakkumuse maksumust ja selle kulupõhisust (dtl 81-82). Kahe lahanguabilise osas leidis hankija, et lahanguabilised on kättesaadavad miinimumtöötasu eest (vastavalt pakkuja 25.04.2024 esitatud dokumentidele) ning lahanguabilise teenuse hind 1097,16 eurot on 2024. aasta jooksul täielikult kulupõhine ja kaetud ka 2025. aastal, mil pakkujal puudub võimalus lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi põhiselt mitte rohkem kui 10% korrigeerida.
32.Kohtu hinnangul on hankija teinud mõistlikke jõupingutusi oma kahtluse kummutamiseks kolmanda isiku pakkumuse hinna põhjendatuse väljaselgitamisel, kuid on kohtu arvates eksinud kulude taseme põhjendatuks hindamisel osas, mis puudutab lahanguabiliste kättesaadavust alamapalga ulatuses makstava töötasuga ning seega pakkumuses näidatud tööjõukulude maksumuse osas. Nagu kohus eelpool leidis, ei ole veenvalt tõendatud, et kolmas isik suudaks tagada teenuse osutajatena alampalga eest töötavad lahanguabilised ning seda kogu hankelepingu kehtivuse nelja-aastase perioodi (vt käesoleva otsuse põhjenduste p-d 20-22). Lahanguabiliste tööjõukulu, mis hõlmab ka nn tööjõumaksud, moodustab märkimisväärse osa hanke kogumaksumusest. Isegi alampalgaga töötamise korral kaasneb tööjõukuluna eelduslik alampalga kasv. Kuigi hankija on vastavat kulu kasvu aastatel 2024-2027 hinnanud 7,5% suuruseks ning pidanud võimalikuks palgakasv katta raamlepingu p-s 3.6 ette nähtud tarbijahinnaindeksi muudatusest sõltuva hinnatõusuga, ei pruugi see hinnang paika pidada olukorras, kus pole kinnitust leidnud, et lahanguabiliste selline tööjõukulu oleks realistlik. Pakkumuste vastavaks tunnistamise otsusest ilmneb, et hankija on täiendavalt kontrollinud pakkumuses esitatud teenuse hinda sõidukite, transportraamide (ja/või -kärude või -kirstude) ning üüritava külmkambri osas, kuid mitte surnukottide ja isikukaitsevahendite pakkumuses märgitud hinda (dtl 82). Kaebaja on väljendanud kahtlust, et kolmanda isiku poolt välja toodud hind (0.43 eurot ühiku kohta) on ebarealistlikult madal ning põhjendab oma väidet viidetega veebis avalikult kättesaadavatele vastava kauba pakkumistele (kaebuse allmärkused 15(18)
3-24-2525
nr 3-5). Kuigi kohtule pole teada täpsemalt kolmanda isiku võimalused allahindlusteks suurte koguste ostmisel, ilmneb viidatud allikatest siiski ligi 10-kordne hinnavahe kolmanda isiku kalkulatsioonis näidatuga. Pakkuja on sama kulukomponendi puhul lisaks surnukottidele nimetanud ka isikukaitsevahendeid, mis eelduslikult tõstab mõnevõrra veelgi hinda. Eeltoodu süvendab veendumust kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses.
33.Kuigi hankija on pidanud kulude täiendavat katmist võimalikuks ja lubatavaks ristsubsideerimise hankesisese ristsubsideerimise teel surnute tarnsporditeenuse ja lahanguabilise teenuse vahel. Kolmas isik on vastuses vaidlustusele kinnitanud, et pole oma pakkumust põhjendanud hankevälise ristsubsideerimisega (vastus vaidlustusele p 2.12.10; dtl 306). Olukorras, kus hankija on pidanud võimalikuks kulude kasvu katmist hankesiseselt hinnates põhjendatuks pakkumuses näidatud tööjõukulusid, ei pruugi selline ristsubsideerimine olla võimalik suuremate (tegelikkusele vastavate) tööjõukulude korral.
34.Praeguse vaidluse lahendamisel ei saa määravaks osutuda pakkumuste hinna võrdlus (sh nt tööjõu- ja transpordihindade osas) kolmanda isiku viidatud 2019. a või 2021. a sarnase lepinguesemega hangete puhul, kuna toimunud on üldiselt teadaolev märgatav vältimatute kulude kasv (nt alampalga ja energiahindade tõus jm). Seejuures ei ole kohus pidanud juba 2019. a sarnase hanke puhul hankesisest ristsubsideerimist võimalikuks surnuveo teenuse (ühe surnu kohta) praeguse hanke pakkumuses märgitust kõrgema hinna juures (Tartu Halduskohtu
20.aprilli 2020. a otsus asjas nr 3-20-526, p 96). RHAD (raamlepingu p 3.6) kohaselt on lepingu muutmine tarbijahinnaindeksi võrra ette nähtud alles kahe aasta möödudes. Sel taustal ei tundu realistlik kolmanda isiku selgituses, millega hankija on nõustunud, märgitu, et kuna tegelik kulu (5,68 eurot ühiku kohta ) on 0,20 eurot väiksem pakkumuses märgitust (5,88 eurot), on võimalik vajadusel puuduolev osa katta. Liiatigi on ka kolmas isik ise märkinud, et see vahe on piisav, et vajadusel katta ka teenuse osutamise käigus tekkida võivad ühekordsed erakorralised kulud (dtl 294).
35.Eeltoodud kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on eksinud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel kasvõi juba põhjusel, et täidetud pole RHAD kahe lahanguabilise nõue. Kuna vastavaks tunnistamise otsus oli õigusvastane, puudus alus ka selle pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning kolmanda isiku kvalifitseerimiseks. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 15. juuli 2024. a otsus tuleb tühistada osas, milles hankija tunnistas Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks. Samuti tuleb tühistada hankija 16. juuli 2024. a korraldus, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks, hankija 17. juuli 2024. a otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29. augusti 2024. a otsus vaidlustusasjas nr 143-24/275929. Kohus rahuldab kaebuse seega kogu taotletud ulatuses.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
36.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
37.Tallinna Krematooriumi AS taotleb menetluskulude väljamõistmist (ilma käibemaksuta) järgmiselt: 1) vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud 6390 eurot, sellest riigilõiv 640 eurot ja õigusabikulud 5750 eurot; 2) halduskohtumenetluses kantud menetluskulud summas 4240 eurot, sellest riigilõiv 640 eurot ja õigusabikulud 3600 eurot; 16(18)
3-24-2525
3) 8.oktoobri 2024. a menetlusdokumendi koostamisega seonduvad täiendavad menetluskulud 500 eurot. Õigusabikulude kandmist tõendavatelt arvetelt ilmneb, et kaebajale on vaidlustusmenetluses osutatud õigusabikulu 29 tunni ja 15 minuti ulatuses (arve nr 20240397, dtl 597-598; kaebaja
7.oktoobri 2024. a menetlusdokumendi p 42 järgi 28 tundi 15 min) ning halduskohtumenetluses esmalt 18 tunni ulatuses (arve nr 20240509, dtl 595-596). Täiendava menetlusdokumendi koostamisel on õigusabi osutatud 2,5 tunni eest (arve nr 20240510; dtl 607). Osutatud õigusabiteenuse tunnihind on 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja menetluskulud vaidlustus- ja halduskohtumenetluses, mille väljamõistmist ta taotleb, on kokku 11 130 eurot.
38.Vastustaja märgib vastuseks menetluskulude väljamõistmise taotlusele, et jääb VAKO-le esitatud seisukoha juurde: kaebajal puudus hankija otsustega seonduvalt vajadus taolises mahus suhtluse, nõustamise, tõendite kogumise, analüüsi ja seisukohtade kujundamise järele. Kantud õigusabikulud ei ole hankija otsuste vaidlustamisega põhjuslikus seoses, mistõttu juhul, kui kohus otsustab kaebuse rahuldada, tuleb välja mõistetavaid menetluskulusid oluliselt vähendada.
39.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna kohus tühistab käesoleva otsusega VAKO vaidlustatud otsuse, tuleb lahendada ka küsimus vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude jaotusest. Kujunenud kohtupraktika järgi hõlmavad mõisted kohtukulud ja kohtuvälised kulud ka riigilõivu ja menetlusosalise lepingulise esindaja kulusid vaidlustusmenetluses.
39.1.Kohus peab vaieldamatult vajalikuks ja põhjendatud kuluks vaidlustuse ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (kokku 1280 eurot).
39.2.Vandeadvokaadi osutatud õigusabi tunnihinda hankeasja vaidluses (200 eurot ilma käibemaksuta) peab kohus kujunenud praktikat arvestades põhjendatuks.
39.3.Kaebaja õigusabikulude mahu osas nõustub kohus vastustajaga, et arvetel näidatud kulud ja töömahud on osaliselt ülepaisutatud. Arvestades tehtud menetlustoimingute hulka ja nende sisu ning teisalt sisulise vaidluse spetsiifilisust, peab kohus põhjendatud kulude mahuks vaidlustusmenetluses 20 tundi ning kohtumenetluses 15 tundi. Kohus peab siinkohal silmas, et osa tegevustest õigusabi osutamise raames ei kujutanud endast keerukate õigusdokumentide koostamist, vaid suhtlust tõendite kogumiseks, ning et vaidlustus- ja kohtumenetluse temaatika ja põhiküsimused suures osas kattusid. Kokku peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi mahuks 35 tunni ulatuses.
39.4.Eelnevat arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud 7000 euro (35*200 eurot) ulatuses ning riigilõiv 1280 eurot, st kokku 8280 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
40.Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus otsuses mainitud füüsiliste isikute (X ja Y) nimed tähemärkidega X ja Y (HKMS § 175 lg 3 ls 1).
17(18)
3-24-2525
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2025 otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt Tartu Ringkonnakohtu otsuse põhjendustele
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.