Puudutatud A. Ž. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post isik: XXX, tel XXX)
RESOLUTSIOON
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu avaldus rahuldada.
2.Välja mõista A. Ž.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks võlg 1168 (üks tuhat ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot 88 senti.
3.Välja mõista A. Ž.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks viivis alates 21.11.2024. a kuni põhinõude (1075,88 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta A. Ž. kanda. 4.1 Välja mõista A. Ž.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 1
5.Toimetada kohtulahendi ärakiri A. Ž.le kätte avalikult, avaldades lahendis resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu esitas 10.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu võla nõudes. Kohus tegi 12.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue võlgniku suhtes üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse. Avaldaja esitas Viru Maakohtule 21.11.2024.a. avalduse A. Ž. vastu võlgnevuse nõudes, mille kohus võttis 25.11.2024 määrusega menetlusse.
2.Avalduse kohaselt kuulub on A. Ž. korteri asukohaga XXX (reg osa nr XXX) omanik. A. Ž. on korteriomanikuna Hariduse tn 6 korteriühistu liige. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastuvad majandamiskulu, küte, külm vesi, gaas, prügivedu, sissekäigu koristamine, abonenttasu, vesi, külma vee arvestusteenus. Avaldaja esitas puudutatud isikule tarbitud teenuste eest igakuiselt arveid arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust. Igakuistel arvetel kajastuvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest. Seisuga 21.11.2024 on korteriomanik jätnud tasumata tarbitud teenuste eest 1075,88 eurot. Võlgnevus hõlmab perioodi mai 2023 – oktoober 2024. Hariduse 6 korteriühistu palub A. Ž.lt välja mõista: võlg 1168,88 eurot (s.o põhinõue 1075,88 eurot ja viivis 93,00 eurot); viivis TsMS § 367 alusel alates 21.11.2024.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; Menetluskulud palub avaldaja jätta A. Ž. kanda ja välja mõista avaldaja menetluskulude katteks 297 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).
3.Kohus saatis A. Ž.le avalduse koos lisadega aadressil XXX. Materjalid on kohtule tagastatud märkega „2 katset ebaõnnestunud“. Kohus saatis asjast puudutud isikule materjalid ka e-posti aadressil XXX, kuid vastus puudub. Kohus toimetas asjast puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte avalikult (teade avaldatud Ametlikes Teadaannetes 18.02.2025, dtl 77). A. Ž.le saatis kohus avalduse koos lisadega ka puudutatud isiku tööandja X OÜ kaudu 30.01.2025, raamatupidaja V. G. vastuse kohaselt sai A. Ž. dokumendid kätte 20.02.2025.a (dtl 79).
2
Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtu määratud tähtajaks korteriomanik omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab avalduse.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
6.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. Ž. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A. Ž. XXX korteriomandi (reg osa nr XXX) omanik, seega on A. Ž. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu liige (Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 põhikirja p 2.1 dtl 31; 40-41).
7.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
8.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu põhikirja (dtl 31-39); kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt on A. Ž. xxx omanik (dtl 40-41); tõendi võlgnevuse kohta (dtl 42, võlg 1157,77 eurot (sellest põhivõlg 1075,88 eurot, viivis 81,89 eurot; oktoobri 2024 eest tasumata 73,38, viivis 11,11 eurot); korteriühistu õiendi võla kujunemise kohta (dtl 47-55), arvete väljavõtte (dtl 43-46) kust nähtuvad osutatud kommunaalteenused kululiikide kaupa, kogus ja hind; üldkoosoleku protokolli 7.06.2011 (dtl 56, mille kohaselt remonditasu 0,95 eur/m2 , osakapitali suurus 0,64 eur/m2 laenusumma jagamine korteriomanike vahel arvestusega m2 kohta); soojuse ostu-müügi lepingu 801003768 (dtl 60); jäätmeteenuse osutamise lepingu korteriühistu ja Ekovir OÜ vahel JV3 (dtl 61-64); veeandmise- ja heitvee vastuvõtmise lepingu nr 557 1.09.2006.a. (dtl 65-66)
3
Korteriühistu palub A. Ž.lt välja mõista võlg 1168,88 eurot (s.o põhinõue 1075,88 eurot ja viivis 93,00 eurot); viivis TsMS § 367 alusel alates 21.11.2024.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta A. Ž. kanda ja välja mõista avaldaja menetluskulude katteks 297 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomanike vastu. Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele (võla 1075,88 euro + viivise 81,89 euro tasumisele) viivist TsMS § 367 alusel alates 21.11.2024.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isikud on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 297 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab A. Ž.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 297 eurot.
12.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
4
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.