Rahvastik › Pagulased

3-24-110 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-110 muu hulgas kujutatud fotot plakatist kirjaga, et Putin on sõjakurjategija, kelle koht on vanglas. Tegemist ei ole samas taotleja enda sõnadega ning foto ei kerki kontoga tutvudes niisama esile. Taotlejal on Instagramis lisaks 17 kausta salvestatud lugudega (kokku 1070 lugu või story’t), millest ükski ei puuduta konkreetselt Ukraina sõda või Venemaa võimuorganeid ja armeed. Üksnes 11 loos on näha Ukraina värve või lippu. Taotleja ei osanud ka 07.09.2023 vestlusel meenutada, millal ta viimati sõjateemalise postituse tegi, vaid selgitas hoopis, et on ärevushäirega seoses vähendanud sõjateemalise sisu jälgimist. Päritoluriigi info kohaselt käsitatakse Venemaal sõja kritiseerimist kahel viisil: kas jagad sõja kohta valeinfot või diskrediteerid Vene armeed. Diskrediteerimine on üldjuhul esmalt karistatav administratiivkaristusega, kuid väärinfo levitamise eest võib kohe järgneda kriminaalvastutus. Karistuse määramisel on teost olulisem inimese profiil. Kuna administratiivkaristusi on lihtsam määrata ja kohtute nõuded tõendite osas on vähem ranged, siis kõige suurema tõenäosusega karistatakse sõjavastaseid seisukohti avaldanud isikuid sõjaväe diskrediteerimise sätte alusel. Samas on ka selliste süüdistuste arv langustrendis. Sotsiaalmeedias avaldatu eest kohtu alla andmised toimuvad eeskätt seoses kommenteerimisega Telegramis, Vkontakte’s ja Youtube’s, aga ka Facebookis ja Instagramis, kuigi need sotsiaalmeediaplatvormid on Venemaal keelatud. Taotleja ei ole isik, kes võiks oma poliitilise meelsuse ja selle väljendamise tõttu sattuda oma kodakondsusjärgse riigi võimude tagakiusamise alla või keda ohustaks kodakondsusjärgses riigis vangistus. Taotleja ei paku isikuliselt profiililt Venemaa võimudele huvi. Taotleja ei ole kunagi olnud poliitiliselt aktiivne ega teinud regulaarselt Venemaa võimuorganeid ja armeed kritiseerivaid postitusi. Enne 24.02.2022 elas Ukrainas elamisloa alusel ca 175 000 Venemaa kodanikku ja lisaks elas suur hulk Venemaa kodanikke Ukrainas ebaseaduslikult. Puudub üksikasjalik info selle kohta, milline kohtlemine võiks piiril saada osaks isikutele, kelle passis on Ukraina piiriületustemplid. Rohkem on andmeid selle kohta, et Ukraina kodanikel tuleb piiriületust kaua oodata ja sellega kaasneb põhjalik küsitlemine. Näiteid on ka sellest, et Venemaa võimud tunnevad huvi enda kodanike vastu ja valikulised ülekuulamised on piiril muutunud rutiiniks. 2023. a esimese 8,5 kuuga on Venemaa kodanikud Venemaalt Eestisse sisenenud üle 270 000 korra ja Eesti poolt Venemaale lahkudes on Venemaa kodanikud piiri ületanud enam kui 260 000 korda. Taotleja ei ole isik, keda ohustaks Venemaale naasmisel ülekuulamine juba piiril. Puuduvad andmed, et Venemaal kiusataks taga inimesi, kellel on olnud Ukraina elamisluba või kes on elanud kaua Ukrainas. Samuti ei ole teada, et sellised isikud oleks Venemaa võimude teravdatud tähelepanu all. Taotleja kehtivas passis ei ole seejuures Ukraina pikaajalise elamisloa templit ning passist ei nähtu, et ta oleks elanud kogu elu Ukrainas. Kuivõrd päritolumaa infost nähtuvalt ei takista valikulised ülekuulamised ka Venemaa aktivistide piiriületusi, siis ei ole selline kontroll ilmselt massiline ja tõenäosus, et kaebajat hakatakse piiril üle kuulama, on väike. Venemaa jaoks on ka Eesti vaenulik riik, aga puuduvad andmed, et Eesti elamisluba oleks põhjustanud Venemaa kodanikele piiriületusel probleeme. Taotleja on Ukraina maksuresident, kuid teda ei ohusta Venemaale naasmisel võimude poolne tagakiusamine või välisagendiks nimetamine põhjusel, et ta töötab Ukraina firmas. Tegemist on küll algselt Ukrainas loodud IT ettevõttega, aga reaalselt on see rahvusvaheline, sh asub üks juriidilistest isikutest Poolas ja kaebaja töötab lepingu alusel nii Ukraina kui ka Poola äriühingu jaoks. Päritoluriigi infost ei nähtu, et Venemaal oleks kedagi sanktsioneeritud ainuüksi Ukraina äriühingu heaks töötamise eest. Ehkki „välisagendina“ võidakse käsitada sisuliselt kõiki, kes saavad välismaalt ükskõik missugust toetust või on lihtsalt „välismõju“ all, ei ole pelgalt välisriigi äriühingutes töötamine toonud kaasa isikute nimetamist välisagentideks. Taotleja on teinud annetusi Ukraina abiorganisatsioonidele keskmiselt 3(19)

3-24-110 summas 100 grivnat (ca 2,5 eurot) ja kuus keskmiselt 400 grivnat (ca 10 eurot). Esimese annetuse tegi kaebaja 19.04.2022 ehk pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist (07.04.2022), millest jääb mulje, et annetuse eesmärk võis olla anda taotlusele suurem kaal. Kaebaja annetuste summa ei ole ka hiljem oluliselt tõusnud, vaatamata sellele, et tema töötasu on kahekordistunud. Kokkuvõttes ei saa taotleja annetustest järeldada, et Ukrainale annetuste tegemine oleks tema jaoks fundamentaalse tähtsusega. Kuna annetused on tehtud taotleja Ukraina pangakontolt ning need on isegi kogusummana väikesed, siis ei ole tõenäoline, et Venemaa võimud taotleja vastu huvi tunneks või annetustest üldse teada saaks. Kuna taotleja ei ole kunagi olnud poliitiliselt aktiivne ega osalenud Ukrainas elades Venemaa vastastes demonstratsioonides, samuti ei ole ta seda teinud Eestis viibides, siis ei ole asjaolu, et taotlejale ei meeldi see, mis Venemaal toimub, aluseks temale rahvusvahelise kaitse andmiseks. Taotleja poliitilised vaated ei ole Venemaa võimudele teada ning tema üksikud Ukraina sõda käsitlevad postitused ei paista kontol kuidagi välja. Ukraina sõja esimese aasta jooksul saabus Ukrainast Venemaale üle 5,3 miljoni sõjapõgeniku ning neil ei ole Venemaal midagi karta ja neid toetatakse mitmel viisil. Taotlejal on Venemaal olemas sugulased, kes on tema poolel ja saavad aru, mis Ukrainas toimub. Seega on taotlejal olemas side oma kodakondsusjärgse riigiga ning lähedaste toetus sinna elama asumisel. Seetõttu on taotleja kui vene rahvusest Venemaa kodaniku tagasipöördumine Venemaale võimalik ka olukorras, kus taotlejal on viimasel ajal esinenud ärevushäireid. Kokkuvõttes on taotlus põhjendamatu, sest tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset. Venemaal ei toimu sellist relvakonflikti, mis lubaks arvata, et taotleja naasmine sinna võiks tema elu ohtu seada pelgalt Venemaa territooriumil viibimise tõttu. Pole teada, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakiusamine või tõsine oht põhjusel, et nad on taotlenud Euroopas varjupaika. Ärakuulamise käigus esitatud vastuväidete osas leidis PPA, et psühholoogi juures käimist saab taotleja jätkata ka Venemaal ning majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud probleemid ei tingi samuti rahvusvahelise kaitse andmist. Kuna taotleja on Venemaa kodanik, siis ei puuduta teda Venemaa võimalikud keelud, mis kehtivad Ukraina kodanike suhtes. Avalikud allikad ei kinnita väidet, et varem Ukrainas elanud Venemaa kodanikud oleksid piiriületusel teravdatud tähelepanu all. Seejuures ei nähtu taotleja passist (väljastatud 19.06.2018), et tal on Ukraina elamisluba ja ta on viimase 10 aasta jooksul käinud Venemaal ainult korra, vaid tema pass näeb välja nagu tavalise inimese pass, kes on viibinud mõnda aega välismaal. Poliitilise meelsuse alusel rahvusvahelise kaitse saamiseks peab taotlejal olema põhjust karta tagakiusamist selle tõttu ning poliitilise meelsuse avaldamine peab olema lahutamatu osa taotleja igapäevaelust. Praegusel juhul ei ole need tingimused täidetud ning taotleja on isegi lõpetanud sõjauudiste jälgimise. Puudub põhjus eeldada, et taotleja käitumine Venemaal muutuks ja temast saaks sotsiaalmeedias aktiivne sõjavastane isik. PPA jääb arvamusele, et taotleja on teinud annetusi annetuste enda pärast ning selleks, et anda suuremat kaalu oma rahvusvahelise kaitse taotlusele. Kuna taotleja tööleping on lõpetatud, siis ei tööta ta enam Ukraina ettevõttes ega maksa Ukraina riigile makse. Tegemist ei ole ka asjaoludega, millega võiks Venemaal kaasneda tagakiusamine. Inimese piiril küsitlemine ja tema telefoni läbivaatamine ei ole tagakiusamine VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Kuna taotleja on Venemaa kodanik, siis ei ole Eesti seaduste järgi võimalik talle anda ajutist kaitset kui isikule, kes elas Ukrainas alaliselt, kuid ei ole Ukraina kodanik. Kuna taotleja rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud, siis tuleb PPA-l teha taotlejale viibimisaluse lõppemisel lahkumisettekirjutus. Ehkki põhjendamatu taotluse korral on alus jätta vabatahtliku lahkumise tähtaeg määramata ja otsus kohe sundtäita, annab PPA taotlejale siiski 10-päevase tähtaja lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks, sest isik on teinud 4(19)

3-24-110 PPA-ga koostööd ning on kinnitanud, et ei kavatse lahkumisettekirjutust rikkuda. Taotleja viibib Eestis alates 04.04.2022, tal ei ole Eestis või mujal Euroopa Liidus vara ning ta ei tööta Eestis. See, et taotlejal on Eestis tekkinud suhtlusring ja armastatud inimene, ei tingi lahkumisettekirjutuse tegemata jätmist. Vaimse tervise toetamisele suunatud tegevused ei ole sellised, mis takistaksid taotleja Eestist lahkumist. Taotleja on Venemaa kodanik ja tal on kehtiv Venemaa pass. Taotleja ei ole toonud välja ühtegi kolmandat riiki, kuhu tal oleks võimalik lahkuda. Seetõttu tuleb sihtriigiks määrata Venemaa ning sinna väljasaatmine ei ole vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega. Kuna Venemaa on Eesti naaberriik ja taotlejal puudub Eestiga tihe side, siis on 10-päevane tähtaeg (alates viibimisaluse lõppemisest) riigist lahkumise korraldamiseks piisav. Kuivõrd taotleja ema, vend ja võõrasisa elavad Hispaanias, siis on käesoleval juhul õigustatud jätta sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg 4).

3-24-110 Sellega on PPA jätnud tähelepanuta kaebajaga seotud individuaalsed asjaolud, mis võivad tulla piiriületuse käigus ilmsiks ja tuua kaasa kaebaja tagakiusamise. Asjaolu, et kaebaja töötas nii Ukraina ettevõtte kui ka selle Poolas asuva filiaali jaoks, ei väära kuidagi fakti, et tegemist oli töötamisega Venemaa riigivõimu silmis vaenlaseks peetava riigi jaoks. PPA ei ole kogunud ega välja toonud mistahes teavet selle kohta, millised võivad olla tagajärjed või millist tähelepanu osutatakse nendele riiki naasvatele Venemaa kodanikele, kes on elanud Ukrainas kaua aega ja töötasid Ukraina ettevõtte jaoks edasi ka pärast Venemaa sissetungi. On selge, et kaebaja on teinud tegevusi, mis on Venemaal karistatavad mh kriminaalkorras (annetused Ukraina toetuseks, sõjavastased postitused) ning kaebaja puhul ei saa siiski piisavalt veenvalt välistada või pidada vähetõenäoliseks võimalust, et tema tegevus võib saada Venemaa võimudele piiril või ka hiljem teatavaks. Seetõttu pole määrav, et kaebaja ei ole teinud PPA hinnangul piisavalt palju ja silmatorkavaid kriitilisi postitusi. Vastutusele võtmiseks piisab juba ühest postitusest, kui võimuorganid selle avastavad. Praegusel juhul võivad postitused ilmsiks tulla juba piiriületuse käigus. Arvestades, et kaebaja on sõjateemalise sisu jälgimist vähendanud psühholoogi soovitusel seoses tema vaimse tervisega, ei ole kuidagi põhjendatud PPA järeldus, et kaebaja meelsus ei ole püsiv. Tervislikel põhjustel ajutine hoidumine sõjateemalise sisu jälgimisest ei tähenda, et sellega muutuks isiku poliitiline meelsus. Päritoluriigi vastava info puudumisest järeldas PPA, et Ukrainas väljastatud passi või Ukraina piiriületustempleid omavad isikud ei sattu Venemaa piirikontrollis teravdatud tähelepanu alla. Samas on PPA ka ise välja toonud, et päritoluriigi teave kinnitab, et Venemaa tunneb huvi ka oma kodanike suhtes ning kontrollida võidakse ka „mitteusaldusväärsete“ kodanike nimekirjas mitteolevaid kodanikke. Piiriületusel on lihtne kindlaks teha, et kaebaja pass on välja antud Ukrainas ja välismaal elava kodanikuna on kaebaja kohustatud teavitama välisministeeriumi elamisloa saamisest. PPA on lisaks toonud välja küsimusi, mida ülekuulatavatelt piiril küsitakse (sh kuidas isik suhtub „sõjalisse erioperatsiooni“, kes on tema sõbrad ja kelle poolt nad on, kas sõprade seas on poliitilisi aktiviste ja kas neid on vahistatud, kas isik on käinud meeleavaldustel, kas isik on toetanud Ukraina põgenikke ja Ukraina sõjaväge). Kaebaja on selgelt väljendanud, et oma poliitilise meelsuse osas ta ei vaiki ning meelsuse varjamist ei saa kaebajalt ka eeldada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2020 otsus nr 3-19-2090, p 17). Esineb suur tõenäosus, et kaebajat piiril ka küsitletakse, sest tegemist on Venemaalt pikka aega eemal olnud kodanikuga, kes on päritoluriigi info kohaselt teravdatud tähelepanu all, ning tema passist on tuvastatav selle väljaandmise koht. Meedias on lisaks hiljuti avaldatud teavet, et FSB töötajad nõuavad Venemaa ja Eesti piiril reisijatelt ankeedi täitmist, milles uuritakse inimeste meelsust Euroopa Liidu ja Ukraina suhtes. Samuti on hiljutistes meedikajastustes selgelt väljendatud, et Ukraina kodanikke, kes püüavad reisida Venemaale või Venemaa okupeeritud Ukraina aladele või sealt Euroopa Liitu või Ukrainasse, käsitatakse potentsiaalsete vaenlastena. Kuigi kaebaja ei ole Ukraina kodanik, siis pööratakse erilist tähelepanu ka Venemaa kodanikele, kellel on Ukrainaga tugevamad seosed. Kuigi kaebaja passist ei saa vahetult järeldada Ukrainas elamist, võib sellekohaseid küsimusi põhjustada juba üksnes passi väljaandmise koht. PPA ei saa eeldada, et kaebaja peaks andma piiriületusel ebaõigeid ütlusi. PPA välistab põhjendamatult kaebaja suhtes piiril huvi tundmise pelgalt selle tõttu, et kaebaja on Venemaa kodanik. Seejuures on PPA meelevaldselt leidnud, et kaebaja on nn tavakodanik, jättes tähelepanuta kaebaja isikuga seotud asjaolud (väga pikka aega Venemaalt eemal viibinud isik, kes identifitseerib end ukrainlasena).

6(19)

3-24-110 Piiriületuse käigus võivad ilmsiks tulla kaebaja sotsiaalmeedia postituste andmed ja profiil, sh kellena kaebaja end identifitseerib ning milline on tema seisukoht ja poliitiline meelsus. Samuti ei saa välistada Ukraina regulaarse toetamise ilmsiks tulekut. Kaebajal lasub kohustus teavitada oma välisriigi kontodest ning deklareerida välismaal teenitud tulu. Kui kaebaja esitab andmed Ukraina pankades asuvate kontode kohta, ei saa välistada võimalust, et Venemaa võimuorganid soovivad ka detailseid kontoväljavõtteid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2023 otsus nr 3-22-1925, p 20). PPA on kohtumenetluses märkinud, et päritoluriigi infost ei nähtu süsteemset praktikat välismaiste pangakontode detailseks uurimiseks, kuid vaidlustatud otsusest ei nähtu, et sellist teavet oleks üldse püütud koguda. Info puudumine ei tähenda praegusel juhul liiatigi, et kaebaja kontod ei pakuks Venemaa võimudele huvi, arvestades kaebaja seost Ukrainaga. Ka asjaolu, et kaebaja tööandjaks olev Ukraina ettevõte on rahvusvaheline, ei väära seda, et kaebaja maksab makse Ukraina riigile. PPA on ka ise välja toonud, et välisagendina käsitatakse kõiki, kes saavad välismaalt ükskõik millist toetust või on välismõju all. Kaebaja annetatud summade väiksus ei ole määrav, sest karistatav on igasugune toetamine ning vaidlust ei ole, et kaebaja on teinud annetusi regulaarselt. Arusaamatu on PPA seisukoht, et Venemaa võimuorganid ei saa annetustest teada, kuna need on tehtud kaebaja Ukraina pangakontolt, sest kuna kaebajal tuleb Venemaal teavitada oma välisriigi kontodest, viib see suure tõenäosusega selleni, et kaebajal tuleb esitada kogu pangakonto detailne väljavõte. Kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud ja päritoluriigi teave kogumis kinnitavad, et kaebaja võib oma tegevuse tõttu sattuda Venemaa riigivõimu poolse tagakiusamise ohvriks ning välistada ei saa võimalikku kriminaalmenetlust (annetused Ukraina toetuseks ja postitused). Kaebaja ärakuulamisõigust ja õigust esindajale ei ole rikutud. Kaebaja sai haldusmenetluses esitada oma tõendid ja seisukohad, sh esindaja vahendusel. Siinsel juhul ei ole vajalik koguda täiendavat päritoluriigi teavet ning kaebaja pagulasseisundile on võimalik anda hinnang seni kogutud andmete ja tõendite alusel. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, tuleb kaebajale anda rahvusvaheline kaitse. Täiendava kaitse andmisest keeldumise ning lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse käsitlemiseks puudub vajadus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-110 kodanike töötamine välismaa ettevõtete heaks või pikaajaline koduriigist eemalviibimine ei ole selline asjaolu, mis seaks nad teravdatud tähelepanu alla. Kaebaja meelsuse avaldamine on piirdunud väga harvade sündmustega juba enne psühholoogi soovitust mitte süveneda sõda puudutavatesse teemadesse. Kohus on jätnud tähelepanuta selle, et suurem osa sõjavastastest postitustest on arhiveeritud ja need olid nähtavad vaid 24 tundi. Kaebaja Instagrami kontol ei olnud põhifookus poliitilisel sisul ja üksikud sellised postitused (5 tk) kaovad muude postituste massi ära. Kaebaja on praeguseks kontolt eemaldanud ka enda seotuse Ukrainaga ja viinud Venemaa võimude huviorbiiti sattumise tõenäosuse minimaalseks. Puuduvad muud asjaolud, miks kaebaja oleks pidanud Venemaa võimudele huvi pakkuma, ning ei ole ühtegi märki sellest, et Venemaa võimud kaebaja meelsusest teaksid või omistaksid talle võimukriitilisi vaateid. Kaebaja senise käitumise põhjal oleks meelevaldne eeldada, et kaebaja hakkaks Venemaale naastes oma vaateid väljendama viisil, mis tekitaks võimudes soovi teda taga kiusata. Rahvusvahelise kaitse andmine oleks põhjendatud siis, kui isiku fundamentaalsed veendumused peegelduvad ka tema elustiilis. Ainuüksi moraalse tasandiga piirduv sõjavastane protest ei sea kaebaja elu ja tervist Venemaale naasmisel ohtu. Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole seegi, et kaebaja identifitseerib ennast ukrainlannana ning jagab demokraatlikke väärtusi. Halduskohtu viidatud piiril täidetava ankeediga seonduvalt kogus PPA kohtumenetluse käigus täiendavalt informatsiooni, kuid pole teada juhtumeid, kus inimestel oleks ankeedi täitmisega seoses tekkinud hiljem probleeme Venemaa korrakaitseasutustega. Kuivõrd asjakohane Mediazona 21.02.2024 artikkel sai laialdast tähelepanu (sh Eesti ajakirjanduses), siis on alust eeldada, et teada oleks antud ka juhtumitest, kui ankeedi täitmise tagajärjel on toimunud vahistamisi. Kaebaja kirjeldatud hüpoteetiline olukord, millega kohus on nõustunud, eeldab mitmete varasemate hüpoteetiliste sündmuste asetleidmist, kuid taolise sündmuste jada realiseerumise tõenäosus väheneb iga järgmise sündmusega. Eesti ja Venemaa vahelist piiri ületab jätkuvalt kümneid tuhandeid Venemaa kodanikke ning isegi kehtestatud piirangutele vaatamata on 2024. a esimeses kvartalis Eestist Venemaale läinud üle 1000 Ukraina kodaniku. Kui piiri ületavate Venemaa kodanike suhtes algatataks massiliselt kriminaalmenetlusi või neid kiusataks muul viisil taga, siis väldiksid Venemaa ja Ukraina kodanikud ka Eesti ja Venemaa piiri ületamist ning teave massilistest kinnipidamistest ja kriminaalmenetlustest oleks jõudnud ka avalikesse allikatesse. Piiriületajate kontrollid on küll muutunud rutiiniks, kuid piiriületaja kinnipidamist ei tingi isegi Venemaa juhtkonda kritiseerivate sõnumite avastamine. Kuna kaebaja ei tööta alates 2023. a septembrist enam Ukraina ettevõttes, siis ei ole sealt saadud tulu deklareerimine enam aktuaalne. Prognoosotsus ei saa rajaneda hüpoteesil, et kaebaja võib tulevikus asuda uuesti tööle Ukraina ettevõttes. Võimalus, et Venemaa maksuhaldur hakkab nõudma kaebaja konto detailset väljavõtet, on asjaoludest tulenevalt olematu. Kaebajal on küll kohustus teavitada Venemaad välismaal asuvatest pangakontodest, kuid vastuoluline on viidata rahvusvahelise kaitse põhjendamiseks seadusest tulenevale kohustusele, mida isik ei ole ilmselt varem täitnud. Ukraina materiaalne toetamine on Venemaal tõesti kriminaalkorras karistatav tegu, kuid kaebaja on 2,5 aasta jooksul annetanud kokku ca 100 eurot. Päritoluriigi info kohaselt on Ukraina heategevuslikele organisatsioonidele annetusi teinud tuhanded või koguni kümned tuhanded inimesed, kuid sellele vaatamata ei ole algatatud suurt hulka riigireetmisega seotud kriminaalasju (2023. a jooksul algatati 70 kriminaalasja). Üksikute näitlike juhtumite pinnalt ei saa üldistavalt järeldada, et ohus on kõik Ukrainasse ülekandeid teinud isikud, sh kaebaja. Isiku pangakontode detailandmetele juurdepääsu hankimine eeldab sedalaadi asjaolude esinemist, mis eristavad isikut teistest isikutest määral, mis toob kaasa selle isiku huviorbiiti sattumise. 8(19)

3-24-110 Kaebaja puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eluliselt on usutav, et Venemaa eriteenistuste fookuses on selgitada välja isikud, kes reaalselt viljelevad dissidentlikku tegevust.

3-24-110 prognoosinud kaebajaga võrreldava grupi järgi ning halduskohus hindas õigesti, et piiriületuse käigus kaebaja silma jäämist ei saa pidada vähetõenäoliseks. Ülekuulamine võib omakorda viia (nt kui kaebaja on sunnitud võimaldama tutvumist enda nutitelefoni sisuga) tagakiusamiseni, mis seisneb ebaproportsionaalse karistuse kohaldamises. Telefonide kontrollimine on tavaline ja seda ei tehta ainuüksi nn mustas nimekirjas olevatele isikutele. Riskigrupis on isikud, kellel on seos Ukrainaga. Telefonikontrolli läbiviimise kartuses enda telefoni sisu või sotsiaalmeedia kontode ja muude andmete kustutamist või muul viisil varjamist ei saa eeldada ning ühtlasi ei pruugi see osutuda tulemuslikuks. Tähelepanu äratamiseks piisab vaid vale sisuga postitusest sotsiaalmeedias ning kaebaja võib sattuda juba piiril Venemaa võimude huviorbiiti. PPA on tuginenud iseenesest õigetele päritoluriigi teabe allikatele, kuid on teinud neist valed järeldused, sest lähtus hindamisel isikute grupist, mis ei kirjelda kaebaja positsiooni ammendavalt. PPA leidis, et töötamine välismaalaste ettevõtete heaks või pikaajaline koduriigist eemalviibimine ei ole Venemaa kodanike puhul erakordne asjaolu, mis seaks neid teravdatud tähelepanu alla. Seejuures on vastustaja jätnud tähelepanuta, et kaebaja on ukraina rahvusest isik, kelle koduriigiks ei ole Venemaa. Sellega on rikutud VRKS § 18 lg-t 2. PPA viidatud piiriületuste statistika ei anna teavet selle kohta, kas piiriületajad on kaebajaga samas olukorras. Tegemist võib olla topeltkodakondsusega isikutega või Ukraina kodanikega, kes liiguvad koos Venemaa kodanikest pereliikmetega. Kodakondsust tuleks vaadata kogumis kaebajat kirjeldavate muude tunnustega (sh poliitiline meelsus ja rahvuslik kuuluvus), ent PPA võrdleb kaebajat jätkuvalt kas Ukraina kodanike või Venemaa kodanikega. Vaidlust ei ole enam selles, et Ukrainas elamine saab piiriületusel Venemaale teatavaks. Väide piiriületuse ankeedi täitmise ohutuse kohta ei ole õige ja sellega ei saa tagakiusamise ohtu prognoosides arvestada. Usutav ei ole, et kinnipidamiste või kriminaalkaristusteni on jõutud vaid ühe infoallika põhjal ning pole teada üksikasju, millise infoallika tõttu on isikuid Venemaal taga kiusatud. Samuti ei ole teada, kui paljud inimesed on ankeedis avaldanud tõele vastavat informatsiooni. Samas on päritoluriigi info põhjal selge, et kaebajat kindlasti piiril küsitletakse. PPA seisukoht, et kuna kaebaja ei tööta enam Ukraina ettevõtte heaks, siis ei tule tal Venemaa võimudele esitada ka enda pangakontode andmeid, viitab sellele, et PPA hinnangul peaks kaebaja lõpetama Ukrainale maksude maksmise mh siis, kui tal tekiks uuesti võimalus töötada Ukraina ettevõttes. Seega suunatakse kaebaja oma käitumist muutma, et vältida tagakiusamist. Lisaks ei saa välistada tagasiulatuvate pangakonto väljavõtete Venemaale teadasaamise ohtu. Põhjendamatu on etteheide, et Ukrainas elades ei ole kaebaja teavitanud Venemaa võime oma Ukraina pangakontodest. Kaebaja on jätkuvalt Ukraina maksuresident ning ta töötab praegu Ukraina füüsilisest isikust ettevõtjana sõlmitud lepingu alusel äriühingus, mis asub Poolas ja on Ukrainaga seotud. Seega peaks kaebaja ennast Venemaal registreerima välisagendina ning esitama enda pangakontode detailvaate Venemaa võimuorganitele. Kui kaebaja ei registreeri annast välisagendina, siis karistataks teda selle eest kriminaalkorras. Ühtlasi saaks teatavaks kaebaja poolt Ukraina rahaline toetamine. Annetustega seonduvalt on PPA paigutanud kaebaja jätkuvalt ühte gruppi kõigi Ukrainat materiaalselt toetanud isikutega, jättes tähelepanuta tema individuaalsed tunnused (st rahvuslik ja sotsiaalne kuuluvus). Olukorras, kus kõigi annetusi teinud isikute suhtes kriminaalmenetlust ei alustata, ei lähtu see valik juhuslikkusest, vaid tõenäoliselt pigem nt soovist takistada konkreetse isiku tegevust või survestada / hirmutada konkreetset isikut või isikute gruppi. Riigireetmise süüdistuse alusel on isikuid pikaajalise vangistusega karistatud ka väga väikeste annetuste eest (nt 10 + 20 dollarit või 50 eurot) ning selliste kohtuasjade arv kasvas 2023. a-l varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda. Küsimust, et ülekandeid ei tehtud Venemaa pangakontodelt, analüüsis ringkonnakohus juba haldusasjas nr 3-22-1925. 10(19)

3-24-110 PPA etteheited halduskohtu põhjenduste puudulikkusele on alusetud. Vastustaja tunnistas mh halduskohtu istungil, et peab kaebajat ukrainlaseks. Kaebaja poliitilise meelsuse püsivus on leidnud kinnitust. Kaebaja puhul toob tagakiusamise ohu kaasa tema kuuluvus sotsiaalsesse gruppi demokraatlike väärtuste kandmise ja nendest juhindumise alusel koosmõjus kaebaja poliitiliste vaadete ja rahvusliku kuuluvusega. Kaebaja kuulumine demokraatliku ja inimõigusi austava ühiskonna väärtusi kandvate isikute hulka põhjendab seda, miks kohustataks kaebajat käitumise muutmise eelduse korral käituma tagakiusamise ohus vastuolus enda inimõigustega, eelkõige sõna- ja mõttevabadusega. Samuti on alust arvata, et isegi kui kaebaja prooviks varjata Ukraina toetamist, poliitilisi vaateid, rahvuslikku enesemääramist või demokraatiale omaseid tõekspidamisi, ei pruugi see tal õnnestuda nii vaimse tervise seisundi kui ka Venemaa võimude tegevuse tõttu. Vaidlustatud PPA 29.12.2023 otsus ega apellatsioonkaebus ei arvesta kaebaja kohta tehtud jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1925, millega on rikutud HKMS § 177 lg-t 1. Lahkumisettekirjutusega on kaebajat kohustatud lahkuma Venemaale. Kaebaja on aga PPA-le korduvalt selgitanud, et kuna tal on Ukraina pikaajalise elaniku elamisluba, siis on tal võimalik saada ajutist kaitset mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis (nt Madalmaad, Läti). Kaebaja pere on saanud Hispaanias ajutise kaitse. Lisaks peab kaebajal olema võimalik naasta kodumaale ehk Ukrainasse. Kaebaja ütles PPA-le selge sõnaga, et ta ei soovi mingil juhul lahkuda Venemaale. Eeltoodule vaatamata sunnib vastustaja kaebajat lahkuma Venemaale. Kaebaja ei saa Venemaa kaudu ka Ukrainasse sõita, sest see tekitaks Ukraina võimude jaoks põhjendatud kahtlusi tema suhtes. PPA-l oleks võimalik korraldada transiit Ukrainasse läbi Euroopa Liidu territooriumi või transiit sellisesse EL-i liikmesriiki, kus kaebaja kvalifitseerub ajutise kaitse saajaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et PPA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3-24-110 subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust nii kaebaja poliitilise või riigivõimust erineva meelsuse alusel kui ka sotsiaalsesse gruppi kuulumise põhjal, milleks on pikaajaliselt Ukrainas elanud Venemaa kodanik. Kaebaja on leidnud, et PPA lähtus jätkuvalt ainult poliitilisest meelsusest ning jättis tähelepanuta kaebaja väited tagakiusamise ohust seonduvalt tema rahvusliku kuuluvusega ning sotsiaalsesse gruppi kuulumisega. Kaebaja rahvusliku kuuluvuse osas märgib ringkonnakohus, et kuigi kaebaja elukäiku arvestades on usutav, et ta identifitseerib ennast eeskätt ukrainlasena, mitte venelasena (st kaebaja lahkus Venemaalt 7aastasena koos emaga, kes abiellus Ukraina kodanikuga, ning on seejärel elanud Ukrainas ja taotles 2019. a-l Ukraina kodakondsust, mille menetlus on seniajani pooleli – vt 18.03.2024 seisukoha lisad 1 ja 1a), on ta siiski Venemaa kodanik ning ta ei ole ka ukraina päritolu (st kaebaja on sündinud Venemaal Orlovskaja oblastis ning sealt on pärit tema mõlemad vanemad). Kaebaja ukrainlaseks pidamist ja rahvuskuuluvuse alusel tagakiusamise ohu esinemist ei saa eeldada üksnes sellest, et kaebaja räägib vene keelt ukraina aktsendiga. PPA on seega asjakohaselt piirdunud hinnanguga, kas kaebaja võiks sattuda Venemaal tagakiusamise ohtu kui Venemaa kodanik, kes on pikka aega elanud Ukrainas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud).

12(19)

3-24-110 Kohus leidis, et soolise võrdõiguslikkuse põhiväärtuste kandmine võib olla sotsiaalset rühma identifitseerivaks tunnuseks, kuid rõhutas, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb täiendavalt hinnata seda, kas päritoluriigis ümbritsev ühiskond tajub neid seetõttu erinevatena (vt otsus nr C-646/21, p 63). Kui mingil isikute rühmal on küll olemas ühine tunnus, aga nad ei ole selle tunnuse järgi teistele ühiskonnaliikmetele (sh võimalikele tagakiusajatele) äratuntavad, siis ei ole loogilist põhjust seostada kõnealust tunnust ka võimaliku tagakiusamisega. Islamistlikus ühiskonnas võiksid „läänestunud“ naisterahvad usutavasti üsna selgesti eristuda (nt riietuse, käitumise jms poolest), kuid pole arusaadav, kuidas eristuvad Venemaa ühiskonnas tajutavalt need isikud, kes demokraatiat ja inimõigusi austavad (nagu kaebaja), sellistest isikutest, kes ennast selliste väärtuste kaudu ei identifitseeri. Kaebaja ei ole näiteks toonud välja, et tema ja temaga samu väärtusi kandvad inimesed oleksid kuidagi ühinenud (nt kuuluksid mõnda kindlasse organisatsiooni, vestlusgruppi vm), vaid on üldistavalt viidanud eeskätt sõnavabaduse teostamisele. Samas olekski sellisel juhul asjakohane hinnata kaebaja tagakiusamise ohtu tema (poliitilise) meelsuse väljendamise alusel, mitte kunstlikult konstrueeritud sotsiaalsesse gruppi kuulumise põhjal. Isegi Venemaa kohta ei ole andmeid, et isikute ebaproportsionaalne süüdimõistmine või karistamine võiks järgneda juba ainuüksi n-ö mõtteroima eest, vaid isikuid on taga kiusatud ikkagi valitsevale režiimile vastanduvate mõtete väljendamise eest (sh juhul, kui selliseid väljendusi neile üksnes omistatakse). Kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks jääb seetõttu rahuldamata.

13(19)

3-24-110 mõistliku tõenäosusega teada või mitte (sh piiril küsitlemine ja ankeedi täitmine, telefoni ja sotsiaalmeedia läbivaatus, Venemaa maksuhaldurile teabe avaldamine).

3-24-110 Eestis käinud Ukraina toetuseks korraldatud kontsertidel. 15.12.2023 vestlusel (PPA lisa 25) on kaebaja täiendavalt selgitanud, et vaimse tervise taastamiseks on ta psühholoogi soovitusel loobunud sõjauudiste regulaarsest jälgimisest (vt küsimused nr 14–15). Kaebajat nõustanud psühholoog on oma 05.01.2024 kokkuvõttes (vt kaebuse lisa 3) kinnitanud, et kaebajal oleks emotsionaalse stabiilsuse saavutamiseks soovitatav oluliselt vähendada sotsiaalmeedia ja muude uudiste tarbimist ning leida endale tegevusi, mis tugevdavad isikliku kontrolli tunnet igapäevaelu sündmuste osas.

Vt lähemalt https://help.instagram.com/1660923094227526/.

15(19)

3-24-110 taotlust, võib siiski pidada usutavaks kaebaja seletust, et ta alustas annetamist pärast seda, kui tema Ukrainast põgenemisega seotud ebakindel olukord oli mõnevõrra stabiliseerunud. Poolte vahel ei ole sisulist erimeelsust selles, et Ukraina rahalise toetamise eest võidakse Venemaal isikuid karistada kriminaalkorras riigireetmise süüdistuses ning seejuures ei oma määravat tähendust tehtud annetuste rahaline väärtus. Päritoluriigi teabest nähtub siiski, et samalaadseid annetusi on teinud paljud Venemaa kodanikud (tuhandeid), kuid riigireetmisega seotud kriminaalasjade arv ei ole kokkuvõttes väga suur, ehkki on varasemaga võrreldes tõepoolest kasvanud.3

EUAA COI Query Response – Russian Federation – Major developments regarding human rights and military service, 22.11.2024, p 3.4, lk 12.

https://repression.info/en/articles/275

„Уголовные дела, обыски, блокировки счетов: как преследуют россиян, жертвующих деньги в помощь Украине“ – Настоящее Время, 14.07.2023 (vt kaebuse viide 15).

Nt USA-s kosmeetikuna töötanud ning üle aastate Venemaale 90-aastast vanaema ja teisi lähisugulasi vaatama sõitnud endine baleriin Ksenia Karelina peeti 2024. a jaanuaris kinni, kuna piiriületusel oli tema telefonist leitud andmed täiemahulise sõja esimesel päeval ehk 24.02.2022 (s.o ligemale kaks aastat varem) tehtud 51,80 dollari suurusest annetusest Ukraina fondile. Talle mõisteti riigireetmise eest 12-aastane vangistus.

16(19)

3-24-110 aastase vangistusega, kuid selle juhtumi asjaolusid ei saa üle kanda kaebaja olukorrale. Arvestades, et kaebaja on elanud pikka aega Ukrainas, siis peaks tema varasem Ukraina maksuresidendiks olemine, Ukraina ettevõtte heaks töötamine ja Ukraina pangakontode omamine olema ilmselt ootuspärane mh Venemaa maksuhalduri jaoks ning ei tekitaks seetõttu iseseisvalt huvi kaebaja detailsete kontoväljavõtete saamiseks. Samasugune olukord esineb eeldatavasti kõigi või vähemasti enamiku varasemalt Ukrainas elanud Venemaa kodanike puhul, kuid puudub päritoluriigi info, mis kinnitaks nende tagakiusamist pelgalt varasemate sidemete tõttu. Kaebaja 24.10.2024 sõlmitud töövõtuleping (vt kaebaja 21.11.2024 seisukoha lisad 1 ja 1a) on nii ukraina kui ka poola keeles, kuid seda ei ole alust pidada kuidagi kahtlaseks, sest pole teada, et kaebaja valdaks poola keelt, mistõttu on lepingu kakskeelsus ootuspärane. Olenemata ettevõtte võimalikest seostest Ukrainaga, on tegu siiski Poola äriühinguga. Rahvusvahelise kaitse andmist ei tingiks lisaks pelgalt kaebaja soov jätkata kindlas ettevõttes töötamist või sellega koostöö tegemist, isegi kui ta ei saaks seda teha Venemaal viibides. Kaebaja töötamine disainialal ei kanna endas mingit poliitilist sõnumit.

EUAA COI Query Response – Russian Federation – Major developments regarding human rights and military service, 22.11.2024, p 3.1, lk 8.

Nt „Вернуться в РФ и не сесть в тюрьму. Как проверяют на границе“ – Deutsche Welle, 09.03.2024; „По последним приказам так нужно всех проверять“ – It’s My City, 26.02.2024 (vt kaebaja 03.07.2024 vastuse viited 17–18).

Vt „ФСБ на границе с Эстонией спрашивает об отношении к поддержке ЕС «националистического режима на Украине»“ – Mediazona, 21.02.2024 (vt apellatsioonkaebuse lisa 2 ja viited 3–6).

17(19)

3-24-110 küsimustele vastamisest täiesti võimalik viisakalt keelduda. Kuna kontrollid on olemuselt rutiinsed, siis juhul, kui midagi kahtlustäratavat ei leita, lastakse inimesel minna ja talle ei kaasne mingeid negatiivseid tagajärgi. Nagu märgitud, võiks kaebajat Venemaal ähvardada tagakiusamisena käsitatav ebaproportsionaalne karistamine siis, kui ametivõimudele saaksid teatavaks tema annetused Ukraina sõjaväele ja sõjas kannatanutele. Samas tuleb PPA-ga nõustuda, et kuna kõik annetused on tehtud Ukraina pangakontodelt, siis nõuaks annetuste tegemise Venemaa ametivõimudele teatavaks saamine eelnevalt terve rea hüpoteetiliste sündmuste realiseerumist. Kaebajaga seotud muud asjaolud ei ole sellisel määral esilekerkivad, et võiks pidada usutavaks Venemaa ametivõimude tõsise uurimishuvi olemasolu. Ka asjaolust, et kaebaja on rikkunud kohustust teavitada Venemaa maksuhaldurit välisriigis (Ukraina) avatud pangakontodest, ei ole kaebaja pikaajalist Ukrainas elamist arvestades põhjust järeldada, et see tunduks ametivõimude jaoks äärmiselt kahtlane (st seostuda varjamisega) ning kaebajalt hakataks kindlasti nõudma mitme aasta kontoväljavõtete esitamist, mitte ei piirduta lihtsalt rikkumise eest administratiivkorras rahatrahvi määramisega. Võttes arvesse kaebajaga seotud asjaolusid kogumis, ei saa kokkuvõtlikult pidada mõistlikult tõenäoliseks, et teda võiks Venemaale naasmise korral oodata tagakiusamine päritoluriigi ametivõimude poolt.

Ajutise kaitse andmist käsitlev Euroopa Liidu nõukogu 20.07.2001 direktiiv 2001/55/EÜ kohustab tagama üksnes miinimumnõuded, kuid direktiivi art 7 lg 1 kohaselt võivad liikmesriigid ajutise kaitse saajate ringi mh laiendada. Seda võimaldab ka Euroopa Liidu nõukogu 04.03.2022 rakendusotsuse (EL) 2022/382 art 2 lg 3 (selle otsuse kehtivust on EL-i nõukogu 25.06.2024 rakendusotsusega (EL) 2024/1836 pikendatud kuni 04.03.2026). Seejuures tuleb mh arvestada, et vastavalt Euroopa Kohtu 19.12.2024 otsusele liidetud kohtuasjades C-244/24 ja C-290/24, Kaduna, ei ole liikmesriigil keelatud sellist laiendavat ajutise kaitse andmist igal ajal lõpetada.

18(19)

3-24-110 seaduslikult elama asuda, siis on sihtriigiks õigesti määratud Venemaa (vt VSS § 72 lg 1, § 76 lg 3, § 17 lg 1 p 1). Kaebaja on seejuures 07.09.2023 vestlusel PPA-le selgitanud, et kõik tema Venemaal elavad lähisugulased saavad aru, mis Ukrainas toimub ja hoiavad tema poole. Seega on kaebajal mh olemas Venemaal tugivõrgustik. Lisaks on kaebaja väitnud, et tal ei oleks võimalik liikuda ka Venemaa kaudu edasi Ukrainasse, kuivõrd see tekitaks Ukraina võimudes põhjendatud kahtlusi tema suhtes. Isegi kui kaebaja selline reisimine oleks Ukraina võimudele kahtlustäratav, jääb ringkonnakohtule ebaselgeks, kas kaebaja hinnangul võiks teda sel juhul hakata taga kiusama hoopis Ukraina riigivõim. Selle kohta ei ole esitatud mingeid andmeid.

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.