3-25-33 AS Eesti Raudtee taotlus anda luba sõlmida hankeleping vaidlustusasjas nr 249-24/285787 (esialgne õiguskaitse) Vaidlustaja – Krausberg Eesti OÜ, esindajad M.Y ja juhatuse liige F. C Hankija – AS Eesti Raudtee, esindajad v.adv Erki Fels ja adv Gregor Saluveer Kolmas isik – KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ, esindaja v.adv C.N Kolmas isik – PUHASTUSPROFF OÜ
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.01.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Krausberg Eesti OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Krausberg Eesti OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.01.2025 määruse resolutsiooni punktide 8 ja 9 peale.
2.Jätta Krausberg Eesti OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.01.2025 määruse resolutsiooni punktid 8 ja 9 muutmata. Selgitus Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Eesti Raudtee (edaspidi hankija) avaldas 17.10.2024 riigihangete registris riigihanke „Heakorratööd platvormidel ja maa-aladel 2025−2027“ (viitenumber 285787; edaspidi riigihange) hanketeate. Riigihange oli jaotatud viieks osaks ning selle eesmärgiks oli osta raudteeplatvormide ja maa-alade heakorratööde teenust ajavahemikul 2025−2027.
2.Hankija kinnitas 12.12.2024 otsusega riigihanke tulemused ning otsustas: tunnistada vastavaks Krausberg Eesti OÜ (osad 1–5), KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (osad 1–5),
3-25-33 Finrak Osaühing (osa 2), SOL Baltics OÜ (osa 1), PUHASTUSPROFF OÜ (osad 1–5) ja JS VARA OÜ (osad 1 ja 2) pakkumused; lükata osa 1 osas tagasi AKO Eesti OÜ pakkumus; tunnistada osades 1–3 edukaks PUHASTUSPROFF OÜ, osas 4 Krausberg Eesti OÜ ja osas 5 KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ pakkumused kui madalaima maksumusega vastavaks tunnistatud pakkumused; jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida PUHASTUSPROFF OÜ, KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja Krausberg Eesti OÜ (hankija kontrollis kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vaid edukaks osutunud pakkujatel).
3.Krausberg Eesti OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) 19.12.2024 vaidlustuse hankija 12.12.2024 otsuse tühistamiseks osas, millega KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja PUHASTUSPROFF OÜ jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata.
4.Hankija esitas 23.12.2024 vastuse vaidlustusele ning taotles loa andmist anda nõustuus hankelepingu sõlmimiseks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 193 lg 5 alusel. Taotlust põhjendas hankija sellega, et hankelepingu sõlmimiseks vaidlustusmenetluse ajal esineb oluline avalik huvi inimeste elu ja tervise kaitseks.
5.VAKO jättis 03.01.2025 otsusega nr 249-24/2857877 rahuldamata hankija taotluse anda nõusolek hankelepingu sõlmimiseks, leides järgmist. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et riigihanke esemeks olevate teenuste tellimise vastu võib olla oluline avalik huvi, kuid see ei too kaasa nõusoleku andmist. Hankija ei ole põhjendanud, miks ta alustas hankemenetlust alles oktoobris. Talv on aastaaeg, mida iseloomustavad madalad temperatuurid ja sademed, seega on lumi ja libedus talvel ootuspärane ning selles ei saanud professionaalsele hankijale olla midagi uut, üllatuslikku, enne- või ettenägematut. Asjaolu, et olulist avalikku huvi võidakse hankelepingu sõlmimata jätmisega kahjustada, ei tähenda automaatselt seda, et olulise avaliku huvi olemasolu korral on vaidlustaja õiguste võimalik kahjustamine kohe aktsepteeritav. RHS § 193 lg 5 eelduste täitmiseks peab oluline avalik huvi kaaluma üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Olukord, kus hankija viivitab põhjendamatult avaliku huviga seotud teenuste tellimiseks riigihanke korraldamisega, võib olla selline, kus oluline avalik huvi ei kaalu üles vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustamist. Hankijal puudus ajavaru ning hankija pidi mõistma, et vaidlustuse esitamine tähendab hankelepingu sõlmimise keeldu. Selle reegli eiramine eeldab väga erandlikku olukorda, mida VAKO ei tuvastanud. Hankija peab püüdma hankemenetlusi korraldada sellise ajavaruga, et ka vaidlustus- ja kohtumenetluse järgnemise korral oleks võimalik hankeleping sõlmida õigel ajal, s.t selliselt, et vajalikke kaupu, teenuseid või töid oleks võimalik saada vajalikuks ajaks. Seda peab hankija silmas pidama nii hankemenetluse alustamisel (s.t alustama piisava ajavaruga) kui ka hankemenetluses (mitte venitama toimingutega). Riigihanke alusdokumentidest nähtub, et hankija on mõistnud võimalust, et tööde teostamine ning hankelepingute sõlmimine võivad viibida.
6.AS Eesti Raudtee esitas 06.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus VAKO 03.01.2025 otsus nr 249-24/2857877 tühistada ja anda nõusolek hankelepingu sõlmimiseks. Loa andmata jätmine kahjustab oluliselt avalikku huvi. Libedusetõrje on eriti oluline ooteplatvormidel, kuna neil libastumine kätkeb suuremat riski inimese elule – inimene võib kukkuda raudteele või rongi ja ooteplatvormi vahele, kui rong on peatuses. Ooteplatvormide hooldamata jätmine libedal ajal on oluline risk avalikule huvile, sest ohtu satub inimeste elu ja tervis. Ilmaprognoos ennustab eelseisvatele päevadele 2(6)
3-25-33 öökülma ja sadu. Hankijal ei ole võimalik hooldust enda vahenditega teha. Avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku riive ning vaidlustuse eduväljavaated on erakordselt madalad. Hankija ei ole kohustatud kõrvaldama riigihanke menetlusest pakkujat, kes on varem hankelepinguid rikkunud. Kolmandad isikud jaatasid rikkumiste olemasolu ja kirjeldasid võetud heastamismeetmeid ning need olid usaldusväärsuse tõendamiseks piisavad. Vaidlustaja enda kohta on riigihangete registris varasemate hankelepingute rikkumiste kohta märkeid rohkem kui kolmandatel isikutel kokku, kuid hankija vaidlustajat ei kõrvaldanud. VAKO asus tuvastama hankija süüd riigihanke planeerimisel, kuid seadus ei näe ette hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku andmisel eeldusena süü puudumist. Avalik huvi ei vähene ega suurene sellest, kas hankija on jätnud piisava ajavaru hankemenetluse jaoks. Isegi kui hankija poleks üldse hankemenetlust korraldanud ning rikkunud sellega seadust, oleks avalik huvi perroonide talvise hooldamise suhtes ikkagi samasugune.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2025 määrusega AS Eesti Raudtee kaebuse, tühistas VAKO 03.01.2025 otsuse nr 249-24/2857877 ning andis AS-le Eesti Raudtee loa sõlmida riigihankes viitenumbriga 285787 hankelepingud osades 1–3 ja 5 (resolutsiooni p-d 8 ja 9). Hankelepingu sõlmimiseks loa andmine sõltub huvide kaalumisest. Siinses asjas esineb kaks vastandlikku huvi – vaidlustaja huvi sõlmida hankeleping riigihanke osades 1–3 ja 5 (juhul kui vaidlustused osutuvad edukaks) ning avalik huvi, mis seisneb rongiooteplatvormide talvises hoolduses. Kohus nõustub VAKO, hankija ja kolmanda isiku seisukohaga, et riigihanke osades 1–3 ja 5 hankelepingu sõlmimise on vastu oluline avalik huvi. Hooldamata ooteplatvormid võivad olla kõrgendatud ohu allikaks. Libedal ooteplatvormil võib inimene kukkuda raudteele või rongi ja ooteplatvormi vahele. Hankija tõi välja, et nt 2024. a novembris kasutas Elroni ronge enam kui 670 000 reisijat. Samuti peab teenus olema kättesaadav liikumispuudega inimestele. Olemasolevad hankelepingud kehtisid 60 päeva (kuni 06.01.2025) ning osa 2 osas (Virumaa) ei ole hankelepingut üldse sõlmitud. Hankija selgitas, et seniste lepingute pikendamine oleks problemaatiline nii lepingupartnerite kui ka RHS §-st 123 tulenevate piirangute tõttu. Ka kohus möönab, et olemasolevate lepingute pikendamine oleks õiguslikult problemaatiline, mistõttu on avalik huvi seda kaalukam, kuna muud viisid teenuse osutamiseks ei ole ajakriitilisust arvestades mõistlikult teostatavad. Kuigi hankelepingu sõlmimise võimalusest ilma jäämine riivab vaidlustaja õigusi oluliselt, kaalub siinsel juhul avalik huvi tema õiguste kaitse vajaduse üles. Vaidlustuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad. Esiteks on ekslik vaidlustaja oletus, et kolmandad isikud on esitanud hankijale valeandmeid. Teiseks nähtub hanke tulemuste kinnitamise ettepanekust, et hankija on kolmandate isikute rikkumisi hinnanud ning leidnud, et tema hinnangul ei ole tegemist tõsiste ja pidevate puudujääkidega ning leidnud et RHS § 95 lg 4 punkti 8 ei ole põhjust kohaldada. Vaidlustajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija kõrvaldaks hankemenetlusest pakkuja, kes on rikkunud varem sõlmitud hankelepinguid, kuid kelle võetud heastamismeetmeid peab hankija piisavaks ning keda hankija peab usaldusväärseks. Tegemist on hankija kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega. Hankija pidas ka vaidlustajat usaldusväärseks vaatamata tema rikkumistele. Seega kaalub avalik huvi üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Ehkki 3(6)
3-25-33 riigihanget tuleks alustada varakult ning planeerida sellesse menetlusse ka vaidlustamise võimalus, siis ei saa ainuüksi hankija hoolsuskohustuse rikkumisele viidates leida, et vaidlustaja õiguste võimalik kahjustamine prevaleerib avaliku huvi ees sõlmida hankeleping. Hankija hoolsuskohustuse rikkumine on üks asjaolu, millega tuleb hankelepingu sõlmimiseks loa saamise taotluse lahendamisel arvestada, kuid see ei saa olla määrav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Krausberg Eesti OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 07.01.2025 määruse resolutsiooni punktide 8 ja 9 peale. Hankemenetluse peatamine on vaidlustaja õiguste kaitseks ainus võimalik vahend. Vaidlustus ei ole perspektiivitu. Hankija ei ole oma otsustes esitanud põhjendusi, miks ta jätab rikkumised toime pannud pakkujad kõrvaldamata. Väär on viidata sellele, et ka vaidlustajal on rikkumisi, sest need ei ole erinevalt ühest kolmandast isikust toime pandud hankijaga sõlmitud varasema lepingu täitmisel. Ei ole mõistetav, miks hankija soovib sõlmida lepingut pakkujaga, kelle tõsiste rikkumiste ja tegevusetuse tõttu on eelnevalt hankeleping lõpetatud ja kuidas tagatakse sellisel juhul avalik huvi kahjustamise vältimine inimeste elu ja tervise seisukohast. Kohtu põhjendusest ei selgu, kuidas kaalub siinsel juhul avalik huvi üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Hankija on viivitanud ning oma hooletusega tekitanud olukorra, kus senised hankelepingud lõppevad enne uute sõlmimist. Riigihanke osas 2 ei ole hankelepingut olnudki, mis tähendab, et hankijal ei ole olnud vajadust tagada selle objektil reisijate ohutust. RHAD-s on märgitud, et kui hankelepingu sõlmimine viibib ja see allkirjastatakse hiljem kui 07.01.2025, siis alustatakse lepingu täitmisega eeldatavalt lepingu jõustumisele järgneval päeval. Seega arvestas hankija, et hankelepingu sõlmimine võib viibida ja hankija oli ette näinud ka muud võimalused tööde jätkamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et hankija peab jätma piisava ajavaru hanke korraldamisel. Hankija tegevusetusest ja esitatud kaebusest nähtub soov rikkuda vaidlustaja seadusest tulenevat õigust õiguspärasele hankemenetlusele. Hankijal on võimalik kasutada riigihangete seadusest tulenevaid võimalusi ajutiste lepingute sõlmimiseks või olemasolevate lepingute pikendamiseks. Hankija on 09.01.2025 seisuga pikendanud olemasolevaid lepinguid osas 1, kuid jätnud pikendamata lepingud osades 3 ja 4. See kinnitab, et lepingute pikendamine ei ole võimatu ega problemaatiline, vaid otsitud põhjus. Loa andmine riivab oluliselt vaidlustaja õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 280 lg-d 2 ja 3, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõutele määral, mis võimaldab selle lahendada.
10.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.RHS § 201 lg 2 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist RHS § 197 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud VAKO otsuse teatavaks tegemisest. RHS § 193 lg 5 näeb ette, et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, 4(6)
3-25-33 mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. Asjas on vaidluse all VAKO keeldumine anda hankijale taoline luba.
12.Kuna siinses asjas on vaidlustatud riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus, sõltub hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamine huvide kaalumisest. Vaidlustaja huvi on jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Pärast seda, kui hankija sõlmib hankelepingud kolmandate isikutega, on vaidlustajal võimalik nõuda üksnes hankija tekitatud kahju hüvitamist. Hankelepingu sõlmimine vaidlustusmenetluse ajal kahjustaks seega vaidlustaja õigusi ning muudaks tema eesmärgi saavutamise võimatuks. Kuid mida väiksemad on vaidlustuse eduväljavaated, seda väiksemaks saab pidada selle esitaja huvidele omistatavat kaalu. Vaidlustuse esitamisega kaasnev hankelepingu sõlmimise ooteaeg on mõeldud tagama vaidlustaja võimalust jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Kui vaidlustus on väga suure tõenäosusega põhjendamatu, kaotab ooteaja rakendamine oma sisulise õigustuse. Riigikohtu halduskolleegium on 26.06.2006 määruses asjas nr 3-3-1-54-06 (p 12) selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Kuna RHS § 193 lg 5 alusel lahendatava hankija taotluse analoogiks halduskohtumenetluses on esialgse õiguskaitse tühistamise instituut, laienevad eespool viidatud kohtupraktika seisukohad ka vaidlustusasjadele. Seda enam, et VAKO asjaomase otsuse kontrollimisel peab halduskohus HKMS § 280 lg 3 kohaselt juhinduma HKMS-s ette nähtud esialgse õiguskaitse normidest. Kohtumenetluse ajal hankelepingu sõlmimiseks loa andmist käsitlev HKMS § 280 lg 1 1 (mis on RHS § 193 lg-ga 5 samasisuline), on sätte pealkirja kohaselt menetletav esialgse õiguskaitse asjana. On eelduspärane, et seadusandja on pidanud silmas seda, et VAKO ja halduskohus lähtuvad loa andmise otsustamisel ühesugustest kriteeriumitest. Ringkonnakohus leiab eelneva alusel, et kui vaidlustus on ilmselgelt perspektiivitu, tuleb VAKO-l hankija taotlus RHS § 193 lg 5 alusel üldjuhul rahuldada, eeldusel et tehakse kindlaks oluline avalik huvi, mida hankelepingu kohene sõlmimata jätmine võib kahjustada.
13.Praeguses menetlusetapis saab pidada vaidlustust ilmselgelt perspektiivituks. VAKO jättis oma otsuses perspektiivikusele ekslikult hinnangu andmata ning selle rikkumise kõrvaldas õigesti halduskohus. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
14.Vaidlustaja tugineb hankija otsuste vaidlustamisel kahele alusele. Esiteks väidab ta vaidlustuses, et tal on kahtlus, et Kolmandad isikud ei esitanud hankepassis jaatavat vastust seonduvalt hankelepingute täitmisel rakendatud õiguskaitsevahenditega. Tegemist on hõlpsalt kontrollitava väitega ning halduskohus tuvastas, et vaidlustaja kahtlus on alusetu. Kolmandad isikud ei esitanud valeandmeid ning nad esitasid rikkumiste kohta nii hankepassis kui ka pakkumustele lisatud täiendavates dokumentides andmed ja selgitused ning kirjeldasid võetud heastamismeetmeid. Seega ei ole RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamise eeldused täidetud.
15.Halduskohus leidis põhjendatult, et hankija ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 rikkunud. Hankija ei ole jätnud põhjendamata oma otsustusi jätta kolmandad isikud kõrvaldamata. Põhjendused on toodud nii halduskohtu viidatud hanke tulemuste kinnitamise ettepanekus kui ka selles toodud viidete kaudu varasemate hangete (nr 285451 ja nr 275214) analoogilistes ettepanekutes. Neis toodud selgitused on arusaadavad ning piisavalt põhjalikud. Hankijal on õigus anda hinnang, kas pakkuja rikkumised varasemate hankelepingute täitmisel on olnud olulised ja/või pidevad, ja seejärel kaalutlusõiguse alusel otsustada, et rikkumised too kaasa pakkuja ebausaldusväärsust määral, mis õigustaks tema hankemenetlusest kõrvaldamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus asjas nr 3-21-1733). Säärane otsustus oleks raskete tagajärgedega ja peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Kõrvaldamata jätmise otsuse 5(6)
3-25-33 tegemisel on hankijal avar kaalutlusruum, arvestades asjaolu, et hankija vastutab hanke eesmärgi saavutamise, sh kõigi RHS §-s 3 sätestatud põhimõtete rakendamise eest. Hankija on asjakohaselt ja mõistlikult põhjendanud, miks pakkujate konkreetsete rikkumistega seotud asjaolud annavad alust arvata, et nad on rikkumistest teinud järeldused ning võtnud meetmeid uute rikkumiste vältimiseks. Hankija jaoks ei ole usutav (seniste andmete pinnalt prognoositav), et partnerid osutuksid hankelepingute täitmisel ebausaldusväärseks ning kohtul pole alust pidada seda järeldust meelevaldseks ega õiguse üldpõhimõtteid rikkuvaks. Hankija ja halduskohus on võrdluseks asjakohaselt välja toonud, et rikkumisi hankelepingute täitmisel on olnud ka vaidlustajal. RHS § 95 lg 4 p 8 eesmärki arvestades ei muuda midagi asjaolu, et vaidlustaja on rikkunud teiste hankijatega sõlmitud hankelepinguid. Hooldus- ja koristustööde lepingute puhul ei ole harvad juhtumid, kus teenuse saajad esitavad teenuse osutajale pikaajalise lepingu jooksul aeg-ajalt pretensioone.
16.Selle, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi, peab ära näitama hankija (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2023 määrus nr 3-23-2532, p 18; 28.10.2022 määrus nr 3-22-2012, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et asjaomane äärmiselt oluline avalik huvi eksisteerib (reisijate ohutus ooteplatvormidel). Reisirongiliiklus peab toimima nõuetekohaselt ja reisijatele ohutult kogu aeg ning ooteplatvormide hooldust ei ole võimalik kuhugi edasi lükata või sellega seotud ohutusstandardeid pelgalt praeguses hankes tekkinud probleemide tõttu alandada.
17.Kuna vaidlustus on eeltoodud põhjustel perspektiivitu ning hankelepingute koheseks sõlmimiseks on akuutne ja kaalukas avalik huvi, on RHS § 193 p 5 eeldused täidetud ning määravat tähtsust ei ole sellel, kas hankijale on alust ette heita hooletust hanke algusaja planeerimisel. Viimast asjaolu oleks põhjust lähemalt analüüsida juhul, kui vaidlustus ei oleks perspektiivitu. Sellega seoses märgib ringkonnakohus siiski, et ei ole alust arvata, et hankijal on võimalik sisuliselt üleöö leida võimalused tagada oma vahenditega ja ilma hankelepinguid sõlmimata ooteplatvormide nõuetekohane hooldus üle Eesti, iseäranis praegusel ajal, kui ilmaolud nõuavad hooldamisel suuremaid jõupingutusi ning ohud inimestele on suuremad. Varasemate lepingute muutmisele (pikendamisele) seavad piirangud RHS § 123 sätted ning uute ajutiste lühiajaliste lepingute sõlmimisel, isegi kui leitaks huvitatud lepingupartnereid, on samuti õiguslikud piirangud. Asjaolu, et hankija võib olla olnud hooletu hanke planeerimisel, ei saa siinses asjas muuta avaliku huvi ohustamisele antavat hinnangut.
18.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.