Aktsiaselts Eesti Raudtee kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.01.2025 otsuse nr 249-24/285787 tühistamiseks ning taotlus hankelepingu sõlmimiseks loa saamiseks Heakorratööd platvormidel ja maa-aladel 2025–2027; viitenumber 285787
Vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus
03.01.2025 nr 249-24/285787
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Krausberg Eesti OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Martin Saar Vastustaja (hankija) – aktsiaselts Eesti Raudtee, volitatud esindajad vandeadvokaat Erki Fels ning vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Kolmas isik I – KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ, volitatud esindaja Mart Parind Kolmas isik II – PUHASTUSPROFF OÜ, seaduslik esindaja riigihankes pakkumuse allkirjastanud juhatuse liige Dane Olejnik
RESOLUTSIOON
1.Võtta aktisaseltsi Eesti Raudtee kaebus menetlusse.
2.Asja lahendab kohtunik Ruth Prigoda
3.Lugeda, et asjas on kaebajaks riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitanud Krausberg Eesti OÜ ning vastustajaks hankija aktsiaselts Eesti Raudtee.
4.Kaasata menetlusse kolmandate isikutena riigihankes viitenumbriga 285787 pakkumuse esitanud KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (kolmas isik I) ning PUHASTUSPROFF OÜ (kolmas isik II).
5.Võtta asja materjalide juurde riigihangete registrist riigihankes viitenumbriga 285787 esitatud KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ning PUHASTUSPROFF OÜ pakkumused.
6.Piirata menetlusosaliste õigust tutvuda asja kohtutoimikus olevate tõenditega ja saada nendest ärakirju järgmiselt: a. KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ pakkumus, millega ei ole lubatud tutvuda PUHASTUSPROFF OÜ-l ja Krausberg Eesti OÜ; b. PUHASTUSPROFF OÜ pakkumus, millega ei ole lubatud tutvuda KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ-le ja Krausberg Eesti OÜ-l; c. Hankija vaidlustusmenetluse vastuse lisad 3–9, millega ei ole lubatud tutvuda Krausberg Eesti OÜ-l, KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ-l ning PUHASTUSPROFF OÜ-l.
7.Kuna menetlusosalistele on riigihangete vaidlustuskomisjoni toimik asjakohases osas avaldatud, siis ei avalda kohus toimikut täiendavalt menetlusosalistele. Samuti ei tee kohus nähtavaks asja materjalide juurde võetud pakkumusi. Need on asjakohases osas menetlusosalistele endile kättesaadavad.
8.Rahuldada aktsiaseltsi Eesti Raudtee kaebus ning tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.01.2025 otsus nr 249-24/285787.
9.Anda aktsiaseltsile Eesti Raudtee luba sõlmida riigihankes viitenumbriga 285787 hankelepingud osades 1–3 ja 5.
10.Eemaldada digitaalsest kohtutoimikust järgmised korduvad dokumendid: a. hankija esindaja 06.01.2025 e-kirja lisad 7–9 (dtl 184–204), mis on kohtule esitatud riigihangete vaidlustuskomisjoni toimikus hankija 23.12.2024 vastuse lisadena 7–9 (dtl 127–147); b. hankija esindaja 07.01.2025 e-kirja lisad 3–5 (dtl 217–283), mis on kohtule esitatud riigihangete vaidlustuskomisjoni toimikus hankija 23.12.2024 vastuse lisadena 3–5 (39–105).
11.Menetlusosalistel on õigus esitada taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks 3 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni punktide 8–9 peale võib määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitada 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 280 lg 4). Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 6 peale võib määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitada 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata. Menetlusosaline esitab hankeasjas avalduse kohtule elektrooniliselt, kui see on elektroonilises vormis olemas ja kui ei ole mõjuvat põhjust esitada seda muus vormis (HKMS § 271 lg 1). Menetlusosaline saadab kohtule edastatava avalduse ja selle lisad vahetult teistele menetlusosalistele, teavitades sellest kohut (HKMS § 271 lg 2). Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuskomisjoni või kohtu sellise otsuse või kohtulahendi tegemisest, millega vaidlustuskomisjon või kohus lubas hankijal anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks vaidlustus- või kohtumenetluse kestel (riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Eesti Raudtee (edaspidi hankija) avaldas 17.10.2024 riigihangete registris riigihanke „Heakorratööd platvormidel ja maa-aladel 2025−2027“ (viitenumber 285787; edaspidi riigihange) hanketeate. Riigihange oli jaotatud viieks osaks1 ning selle eesmärgiks oli osta raudteeplatvormide ja maa-alade heakorratööde teenust ajavahemikul 2025−2027.
2.Hankija 12.12.2024 otsusega kinnitati riigihanke tulemused ning otsustati: − tunnistada vastavaks Krausberg Eesti OÜ (osad 1–5), KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (osad 1–5), Finrak Osaühing (osa 2), SOL Baltics OÜ (osa 1), PUHASTUSPROFF OÜ (osad 1–5) ja JS VARA OÜ (osad 1 ja 2) pakkumused; − lükata osa 1 osas tagasi AKO Eesti OÜ pakkumus; − tunnistada osades 1–3 edukaks PUHASTUSPROFF OÜ, osas 4 Krausberg Eesti OÜ ja osas 5 KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ pakkumused kui madalaima maksumusega vastavaks tunnistatud pakkumused; − jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida
PUHASTUSPROFF
OÜ, KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja Krausberg Eesti OÜ (hankija kontrollis kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vaid edukaks osutunud pakkujatel).
3.Krausberg Eesti OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas 19.12.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse hankija 12.12.2024 otsuse tühistamiseks osas, milles KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (edaspidi kolmas isik I) ja PUHASTUSPROFF OÜ (edaspidi kolmas isik II)2 jäeti riigihanke hankemenetlusest kõrvaldamata3.
4.Hankija vastas esitatud vaidlustusele 23.12.2024 ning taotles hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmist riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 193 lg 5 alusel4. Esitatud taotlust põhjendas hankija sellega, et hankelepingu sõlmimiseks vaidlustusmenetluse ajal esineb oluline avalik huvi inimeste elu ja tervise kaitseks. 5. Kolmas isik I toetas hankija taotlust5, kuid vaidlustaja palus selle jätta rahuldamata6. Vaidlustaja märkis, et hankijal puudub hankelepingu sõlmimiseks vajadus, kuna tal on võimalik mh olemasolevaid hankelepinguid pikendada.
6.VAKO 03.01.2025 otsusega nr 249-24/2857877 jäeti hankija taotlus hankelepingu sõlmimise nõusoleku saamiseks rahuldamata. VAKO otsuse põhjendused on järgmised:
6.1.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et riigihanke esemeks olevate teenuste tellimise vastu võib olla oluline avalik huvi, kuid see ei too kaasa nõusoleku andmist. Hankija ei ole põhjendanud, miks ta alustas hankemenetlust alles oktoobris. Talv on aastaaeg, mida iseloomustavad madalad temperatuurid ja 1 Osa 1: Aastaringsed heakorratööd Harjumaal; osa 2: Talvised heakorratööd Virumaal; osa 3: Talvised heakorratööd Alupere – Tartu; osa 4: Talvised heakorratööd Ropka – Valga; osa 5: Talvised heakorratööd Ülenurme – Piusa. 2 Kolmas isik I ja kolmas isik II edaspidi ühiselt kolmandad isikud. 3 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 13–21. 4 Dtl 25–33. 5 Dtl 160. 6 Dtl 157–159. 7 Dtl 163–167.
sademed, seega on lumi ja libedus talvel ootuspärane ja selles ei saanud professionaalsele hankijale, kelleks hankija vaieldamatult on, olla midagi uut, üllatuslikku, enne- või ettenägematut. Asjaolu, et olulist avalikku huvi võidakse hankelepingu sõlmimata jätmisega kahjustada, ei tähenda automaatselt seda, et olulise avaliku huvi olemasolu korral on vaidlustaja õiguste võimalik kahjustamine koheselt ka aktsepteeritav. RHS § 193 lg 5 koosseisu täitmiseks peab oluline avalik huvi kaaluma üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Olukord, kus hankija viivitab põhjendamatult avaliku huviga seotud teenuste tellimiseks riigihanke korraldamisega, võib olla selline, kus oluline avalik huvi ei kaalu üles vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustamist.
6.2.Hankijal puudus ajavaru ning hankija pidi mõistma, et vaidlustuse esitamine tähendab hankelepingu sõlmimise keeldu. Selle reegli eiramine eeldav väga erandlikku olukorda. VAKO erandlikkust ei tuvasta. Hankija peab püüdma hankemenetlusi läbi viia sellise ajavaruga, et ka vaidlustus- ja kohtumenetluse järgnemise korral oleks võimalik hankeleping sõlmida õigeaegselt, st selliselt, et vajalikke kaupu, teenuseid või töid oleks võimalik saada vajalikuks ajaks. Seda peab hankija silmas pidama nii hankemenetluse alustamisel (st alustama seda piisava ajavaruga) kui ka hankemenetluse läbiviimisel (mitte venitama hankemenetluse läbiviimisega).
6.3.Riigihanke alusdokumentidest nähtub, et hankija on mõistnud võimalust, et tööde teostamine ja hankelepingute sõlmimine võivad viibida.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD HALDUSKOHTUS
7.Hankija esitas 06.01.2025 VAKO 03.01.2025 otsuse peale halduskohtule kaebuse 8. Kaebuses palub hankija, et kohus tühistaks VAKO otsuse, annaks nõusoleku hankelepingu sõlmimiseks ning piiraks vaidlustaja ning kolmandate isikute õigust tutvuda nende tõenditega, mis sisaldavad hankija ja kolmandate isikute ärisaladust. Kaebuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
7.1.Täidetud on RHS § 195 lg 3 eeldused, mistõttu oleks VAKO pidanud hankija taotluse rahuldama. Loa andmata jätmine kahjustab oluliselt avalikku huvi, mida ei eitanud ka VAKO. Libedusetõrje on eriti oluline ooteplatvormidel, kuna neil libastumine kätkeb suuremat riski inimese elule – inimene võib kukkuda raudteele või rongi ja ooteplatvormi vahele, kui rong on peatuses. Ooteplatvormide hooldamata jätmine libedal ajal on oluline risk avalikule huvile, sest ohtu satub inimeste elu ja tervis. Ilmaprognoos ennustab eelseisvatele päevadele öökülma ja sadu, kui aga päevasel ajal on temperatuur nulliringis.
7.2.Hankijal ei ole võimalik hooldust enda vahenditega teha.
7.3.Avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku riive ning vaidlustuse perspektiiv on erakordselt madal. Seda asjaolu VAKO ei analüüsi. Hankija ei ole kohustatud riigihanke menetlusest kõrvaldama pakkujat, kes on varasemalt hankelepinguid rikkunud. Kolmandad isikud jaatasid pakkumustes rikkumiste 8 8 Dtl 3–10.
olemasolu ja kirjeldasid võetud heastamismeetmeid ning need olid usaldusväärsuse tõendamiseks piisavad. RHS § 95 lg 4 punktides 8 ja 9 sätestatud asjaolusid ei esine. Vaidlustaja enda kohta on riigihangete registris varasemate hankelepingute rikkumiste kohta märkeid rohkem kui kolmandatel isikutel kokku, kuid hankija vaidlustajat ei kõrvaldanud.
7.4.VAKO asus tuvastama hankija süüd riigihanke planeerimisel, kuid seadus ei näe ette hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku andmisel eeldusena süü puudumist. Seadus kohustas VAKO-t analüüsima, kas „oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise“ (RHS § 193 lg 5). VAKO-l ei olnud vajadust ega õiguslikku alust hakata taotluse lahendamisel analüüsima, kes on süüdi selles, et avalik huvi saab kahjustada. VAKO pidi analüüsima vaid seda, kas avalik huvi kaalub üles vaidlustaja huvi. Hankija tegevus või tegevusetus ei ole avaliku huvi ja vaidlustaja majandusliku huvi kaalumisel asjassepuutuv. Avalik huvi ei vähene ega suurene sellest, kas hankija on jätnud piisava ajavaru hankemenetluse jaoks. Isegi kui hankija poleks üldse hankemenetlust korraldanud ning rikkunud sellega seadust, oleks avalik huvi perroonide talvise hooldamise suhtes ikkagi samasugune. Seetõttu on kohus ka varasemas praktikas selgitanud, et olulise avaliku huvi intensiivset riivet ei kummuta asjaolu, et hankija võis olla hankemenetluse korraldamisel hooletu ega korraldanud uut hankemenetlust küllalt aegsasti.
8.Kolmas isik I toetas 06.01.2024 e-kirjas hankija taotlust 9, märkides, et VAKO ei kohaldanud hankija 23.12.2024 taotlust lahendades õigust, vaid asus seda looma. Selmet analüüsida RHS § 193 lg-s 5 sätestatud tingimuste täidetust asus VAKO siunama hankijat selle eest, et viimane alustas hanget VAKO arvates liiga hilja. Sõltumata sellest, mida hankija hoolikuse teemal arvata, see ei ole hankelepingu sõlmimise loa andmise eeltingimus. See on aga ainus põhjus, miks VAKO jättis hankija taotluse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse menetlusse võtmine ja menetlusosaliste ringi kindlakstegemine
9.HKMS § 280 lg 2 sätestab, et VAKO otsuse peale, millega lahendati hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotlus, võib esitada kaebuse kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Hankija esitas kaebuse VAKO 03.01.2025 otsuse peale 06.01.2025, st tähtaegselt. Kaebuse esitamisel tasuti riigilõiv 20 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6) ning asi kuulub lahendamisele Tallinna Halduskohus. Seega võtab kohus kaebuse esitatud nõuetes menetlusse.
10.Kuna tegemist on n-ö vaidluskomisjoni jätkumenetlusega, kus vaidlustatakse VAKO otsust jätta hankijale hankelepingu sõlmimiseks nõusolek andmata, siis on praegune vaidlus oma olemuselt määruskaebuse analoog. Sel põhjusel loeb kohus, et vaidluskomisjonile vaidlustuse esitanud Krausberg Eesti OÜ on asjas kaebaja ning hankija aktsiaselts Eesti Raudtee on vastustaja. Kolmandate isikutena tuleb HKMS § 20 lg 1 alusel menetlusse kaasata KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (kolmas isik I) ning PUHASTUSPROFF OÜ (kolmas isik I). 9 Dtl 205.
Kaebuse lahendamine
11.Hankija esitatud kaebuse läbivaatamisele kohaldub esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise kord (HKMS § 280 lg 3). HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata. Arvestades asjaolu, et menetlusosalised said esitada seisukohad hankija 23.12.2024 taotlusele10 juba vaidlustusmenetluses11 ning hankija taotleb nõusolekut hankelepingu sõlmimiseks samadel alustel, siis saab kohtule esitatud kaebuse lahendada ilma teisi menetlusosalisi ära kuulamata.
12.RHS § 201 lg 31 sätestab üldreegli, mille kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast VAKO otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. Siiski näeb RHS § 193 lg 5 erandina ette, et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. Viidatud normist tulenevalt peavad seega samaaegselt olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) vaidlustatud on hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus; 2) hankelepingu sõlmimata jätmisega võidakse kahjustada olulist avalikku huvi; 3) oluline avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Ehkki RHS § 193 lg 5 ei sätesta otsesõnu, et VAKO peaks hankija taotluse lahendamisel hindama ka vaidlustuse perspektiivi (vrdl HKMS § 249 lg 1), ent kuna vaidlustuse perspektiiv on vältimatult seotud sellega, kas ja millises ulatuses võib hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine kahjustada vaidlustaja õigusi, siis tuleb ka VAKO-l RHS § 193 lg 5 nõusoleku andmisel hinnata ühe asjaoluna ka seda.
13.Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et vaidlustaja vaidlustas riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnevat ajaliselt viimast hankija otsust. Seega sõltub hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamine huvide kaalumisest. Käesolevas asjas esineb kaks vastandlikku huvi – vaidlustaja huvi riigihanke osades 1–3 ja 5 hankelepingu sõlmimiseks, juhul kui kaebaja vaidlustused hankija otsustele osutuvad edukaks, ja avalik huvi, mis seisneb rongiooteplatvormide talvises hoolduses.
14.Hankijal tuleb esialgse õiguskaitse taotluses näidata, et hankelepingu sõlmimata jätmisel kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi. Kohus nõustub VAKO, hankija ja kolmanda isiku I seisukohaga, mille kohaselt on ka riigihanke osades 1–3 ja 5 hankelepingu sõlmimise vastu oluline avalik huvi, kuivõrd vaidlust ei saa olla, et hooldamata ooteplatvormid võivad olla kõrgendatud ohu allikaks. Hankija selgitas kaebuse punktis 3.5, et libedal ooteplatvormil võib inimene kukkuda raudteele või rongi ja ooteplatvormi vahele,
10 Dtl 25–33. 11 Dtl 156–159 (vaidlustaja vastus hankija taotlusele); dtl 160 (kolmanda isiku I vastus hankija taotlusele)
seejuures tõi hankija välja, et nt 2024. aasta novembris kasutas Elroni ronge enam kui 670 000 reisijat. Samuti peab teenus olema kättesaadav liikumispuudega inimestele.
15.Ehkki vaidlustaja tõi vaidlustuskomisjoni menetluses välja, et hankija võiks olemasolevaid hankelepinguid pikendada, siis ei saa olla vaidlust, et olemasolevad hankelepingud kehtisid 60 päeva (kuni 06.01.2025) ning osa 2 osas (Virumaa) ei ole hankelepingut üldse sõlmitud. Hankija selgitas vastuseks kohtu vastavale küsimusele kuni 06.01.2025 kehtinud hankelepingute pikendamise võimalusi ning vastusest nähtub, et see oleks problemaatiline nii lepingupartnerite kui ka RHS §-st 123 tulenevate piirangute tõttu. Ka kohus möönab, et olemasolevate lepingute pikendamine oleks õiguslikult problemaatiline, mistõttu on avalik huvi seda kaalukam, kuna muud viisid teenuse osutamiseks ei ole ajakriitilisust arvestades mõistlikult teostatavad.
16.Kuna vaidlust hankelepingute sõlmimiseks avalikus huvi olemasolus ei ole, siis tuleb hinnata, kas avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Vaidlust ei saa olla, et hankelepingute sõlmimise järel ei oleks vaidlustajal enam võimalik riigihanke osades 1–3 ja 5 hankelepinguid sõlmida. Kuigi hankelepingu sõlmimise võimalusest ilma jäämine riivab vaidlustaja õigusi oluliselt, siis kaalub praegusel juhul avalik huvi vaidlustaja õiguste kaitse vajaduse üle.
16.1.Vaidlustuse eduväljavaated äärmiselt kasinaid. Vaidlustaja vaidlustas hankija 12.12.2024 otsused eeskätt kahel põhjusel: 1) kolmandad isikud on oluliselt ja korduvalt rikkunud varasemaid hankelepinguid; ning 2) äkki ei esitanud kolmandad isikud hankepassis jaatavat vastust seonduvalt hankelepingute täitmisel rakendatud õiguskaitsevahenditega. Kohus märgib, et kolmandad isikud on mõlemad vastanud enda pakkumuste koosseisus esitatud hankepassides jaatavalt küsimusele, kas nad on kogenud sanktsioonide määramist, ning esitanud viidatud rikkumiste kohta nii hankepassis kui ka pakkumustele lisatud täiendavates dokumentides andmed ja selgitused ning kirjeldanud võetud heastamismeetmeid12. Kohtule ei nähtu, et kolmandad isikud oleks esitanud hankijale valeandmeid ning et sel põhjusel oleks tulnud kaaluda nende kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 punkt 9 alusel.
16.2.Kohtule esitatud hanke tulemuste kinnitamise ettepanekust 13 nähtub, et hankija on rikkumisi hinnanud ning leidnud, et tema hinnangul ei ole tegemist tõsiste ja pidevate puudujääkidega ning leidnud et RHS § 95 lg 4 punkti 8 ei ole põhjust kohaldada. Vaidlustajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija kõrvaldaks hankemenetluses pakkuja, kes on küll varem sõlmitud hankelepinguid rikkunud, kuid kelle võetud heastamismeetmeid peab hankija piisavaks ja keda hankija peab usaldusväärseks. Tegemist on hankija kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega. Täiendavalt märgib kohus, et kuna hankija pidas ka vaidlustajat rikkumistele vaatamata usaldusväärseks, siis on pakkujate võrdne kohtlemine kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et avalik huvi kaalub üle vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Ehkki kohus nõustub, et riigihanget tuleks alustada varakult ning planeerida sellesse menetlusse ka vaidlustamise võimalus, siis ei saa ainuüksi hankija hoolsuskohustuse rikkumisele viidates leida, et vaidlustaja õiguste võimalik kahjustamine prevaleerib avaliku huvi ees hankeleping sõlmida. Hankija hoolsuskohustuse rikkumine on 12 Vt käesoleva määrusega asja materjalide juurde võetud kolmandate isikute pakkumused.
Dtl 185–189.
üks asjaolu, millega tuleb hankelepingu sõlmimiseks loa saamise taotluse lahendamisel arvestada, kuid see ei saa olla määrav.
18.Kohus rahuldab kaebuse, tühistab VAKO 03.01.2025 otsuse ning annab aktisaseltsile Eesti Raudtee loa riigihankes viitenumbriga 285787 hankelepingute sõlmimiseks osades 1, 2, 3 ja 5. Juurdepääsupiirangu taotluse lahendamine ja muud menetluslikud küsimused
19.Hankija taotleb, et kohus piiraks vaidlustaja ja kolmandate isikute õigust tutvuda vastastiku nende ja hankija enda ärisaladust sisaldavate dokumentidega. Kohus rahuldab hankija taotluse. Samuti lisaks piirab kohus ka kolmandate isikute ja vaidlustaja õigust tutvuda riigihangete registrist asja lahendamise juurde võetud pakkumustega (HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1).
20.Kohus eemaldab digitaalsest toimikust korduvad dokumendid vastavalt resolutsioonis märgitule.
21.Kuna kohus lõpetab menetluse, tuleb otsustada ka menetluskulude väljamõistmine. Kohus annab menetlusosalistele tähtaja menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks. Kohus teeb selle alusel täiendava määruse (HKMS § 170 lg 1 punkt 3 ja § 178 lg 3). Kohus märgib, et
täiendava lahendi taotlemise ja tegemise aeg on ajaliselt piiratud, mistõttu võib taotluste esitamisega viivitamine tuua kaasa selle, et kohtul ei ole enam lubatav täiendavat määrust teha. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.