3-24-3403/6 - Majandushaldusõigus - Muu majandushaldusõigus - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3.Vagner Insurance Broker AS esitas 17.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse FI juhatuse 16.12.2024 otsuse nr 4.1-1/172 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks ning otsuse avalikustamise piiramiseks. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja kustutamine vahendajate nimekirjast muudab tema igapäevase majandustegevuse jätkamise ning juba sõlmitud kindlustuslepingute haldamise võimatuks. Kaebaja töötleb igapäevaselt keskmiselt 100 kindlustuspoliisi ja igakuiselt ligikaudu 2400–2500 kindlustuspoliisi. Kindlustusmaakler teenindab ligikaudu 10 000 füüsilisest isikust klienti ja 1500 juriidilisest isikust klienti. Kaebaja on üks Eesti TOP-10 kindlustusmaakleritest. Kaebajal on olnud laitmatu maine ning maakleri suhtes ei ole tehtud kohtulahendeid ega esitatud täitmata ettekirjutusi. Kaebajal on olnud positiivsed ja stabiilsed majandustulemused. Kaebaja soov on jätkata kohtumenetluse ajal kindlustusteenuse osutamisega, kuna kaebaja ainus tuluallikas on kindlustusteenuse osutamine. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta jääksid tööta kaebaja juures töötavad 25 spetsialisti. Kaebaja tegevuse peatumisel kasvõi üheks päevaks ei saa kindlustusmaakler pikendada kindlustuspoliise, mis lõppevad sellest päevast alates ega vormistada uusi poliise. Töötajad jäävad ilma komisjonitasust, mida nad saavad iga müüdud kindlustuspoliisi eest. Kaebaja töö peatumine tähendab töötajate äravoolu. Kaebaja tegevuse taaskäivitamine on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu. Esialgse õiguskaitseta kannataksid ka kliendid, kelle olemasolevate kindlustuslepingute teenindamine muutuks võimatuks, jättes inimesed kindlustusjuhtumi korral kindlustuskaitseta. Tegevuse peatumise korral lõppevaid kindlustuspoliise ei pikendata. Seega ei saa klient uut poliisi, jääb ilma kindlustuskaitsest ning kahjujuhtumi korral võib kaotada osa oma varast (mitte saades kindlustushüvitist). Kui protsess peatub, siis kaob klientide usaldus ning kliendid lähevad suure tõenäosusega konkurentide juurde, tuues kaasa kaebaja kiire kokkuvarisemise. Kindlustusmaakleri kontodel kogunevad klientide poolt kindlustuspoliiside eest makstud summad, mille peab kindlustusmaakler edasi kandma oma partneritele (kindlustusseltsidele). Kui kindlustusseltsid ei saa neid summasid, muutuvad kindlustusmaakleri vormistatud kindlustuspoliisid kehtetuks ja kliendid jäävad ilma kindlustuskaitsest. Kaebaja selgitas 19.12.2024 vastuses kohtunõudele, et vaidlustatud otsuse avaldamise tulemusena on juba üks koostööpartner esitanud koostöölepingu lõpetamise teate ning kaebajale teadaolevalt valmistavad mitmed kindlustusandjad sarnast toimingut ette. Samuti on kõik kindlustusandjad sulgenud juurdepääsu oma andmebaasidele ning kaebaja tegevus on täielikult seiskunud. Kaebaja tegevusele Eestis ei ole etteheiteid. Kaebaja esitas 09.09.2024 taotluse piiriülese vahenduse loa saamiseks. Alates sellest ei ole kaebaja ühtegi uut lepingut Ukrainas enam sõlminud ning kaebaja ei tee seda jätkuvalt enne, kui on lõppenud kohtuvaidlus. Kaebaja ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et koostöö Ukraina 2(9)

4.FI palus 21.12.2024 vastuses jätta taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine pärsib finantsjärelevalveliste eesmärkide kaitset. Nii kaebaja kui ka kaebaja juhatuse liige on minetanud igasuguse usalduse. Kaebaja on olulisel määral rikkunud KindlTS § 190 lg 3 p-i 3, kuna on osutanud FI loata kindlustuse turustamise teenust Ukrainas ning takistanud järelevalve läbiviimist. Kaebaja juhatuse liige ei vasta KindlTS § 190 lg 3 p-s 2 sätestatud nõuetele, sest tema ärialane maine ei ole laitmatu, kuna ta on esitanud valeinformatsiooni ja jätnud olulise informatsiooni esitamata, keeldudes vastamast finantsjärelevalve päringutele. Kaebaja ja tema juhatuse liikme suhtumine kohalduvasse õiguslikku regulatsiooni, enda aruandlusesse (esitades vastuolulist infot ning majandusaasta aruanded on järjepidevalt vandeaudiitori märkusega) ning riiklikku järelevalvesse viitab suurele ükskõiksusele. Usaldus ja usaldusväärsus on otseses seoses kindlustusmaakleri osutatava teenuse olemusega ning see ei ole vajalik üksnes järelevalvele, vaid ka klientide huvides. Avaliku riive risk on seda suurem, mida suurem on õigusrikkumistega ja ebausaldusväärse kindlustusmaakleri kliendibaas. Tegemist pole üksnes kaebaja poolt loata teenuse osutamisega Ukrainas, vaid kogu kaebaja tegevuse, st osutatava teenuse usaldusväärsuse kaoga. Maakleriteenuse osutamise jätkamine põhjustaks märkimisväärse avaliku huvi riive. Ettevõtlusvabaduse teostamine ei kaalu praegusel juhul üles avaliku huvi ja finantssektori usaldusväärsuse riivet. Kuna kaebaja on oma kaebuses välja toonud, et kaebaja on üks Eesti TOP-10 kindlustusmaakleritest, on riive finantssektorile veelgi olulisem. Registrist kustutamine on juba toimunud ja vastupidise olukorra taasloomine tekitaks olulist segadust avalikkuse ees. Kaebaja võimalik kahju, kui otsus ei ole õige, on võimalik seaduse alusel korvata, kui selleks on aines ja alus. Vaidlustatud otsuse avalikustamine on vajalik nii kaebaja klientide kui ka avalikkuse kaitseks ning finantsturu õiguspärase ja korrapärase toimimise tagamise eesmärgil, andes avalikkusele ja teistele turuosalistele selge signaali tuvastatud rikkumiste mitteaktsepteeritavusest ning Eesti finantssektoris oodatud kõrgetest standarditest. Klientidel on õigustatud ootus ja vajadus olla vastavast otsusest ning selle aluseks olevatest asjaoludest informeeritud. Kaebaja kui kindlustusmaakleri tegevuse lõpetamine ei mõjuta kindlustuskaitse kehtivust, kuna lepingu osapoolteks on kindlustusandja ja klient. Kaebajal on võimalik jätta olemasoleva kliendibaasi haldamine kliendilepingute osapoolteks olevate kindlustusandjate kanda või anda see üle mõnele teisele vahendajate registrisse ja nõutavat luba omavale kindlustusmaaklerile, kahjustamata sellega klientide huve, kes ei jää kindlustusjuhtumi korral kindlustuskaitseta. Kaebaja peab kindlustuskaitse säilimise tagamiseks informeerima kliente muutustest teenuse osutamises, nt kellele tuleb edaspidi tasuda arveid ning kellega suhelda. Tegevuse üleandmiseks ning klientide informeerimiseks edaspidiste tegevuste osas ei ole vajalik vahendajate registrisse kandmine ega esialgse õiguskaitse kohaldamine. Esialgse õiguskaitse raames ei ole asjakohane keelata kaebajal edasikindlustuslepingute sõlmimine Ukraina kindlustusseltsidega, sest kaebajal puudub ja puudus ka enne vaidlustatud otsuse tegemist selline õigus. Selline otsustus oleks oma sisus seadusevastane ning selline meetme valik ei teeniks oma eesmärki, kuivõrd kaebaja tegutses ebaseaduslikult ning ebaseaduslik tegevus tuli tal igal juhul lõpetada.

5.Tallinna Halduskohus jättis 23.12.2024 määruse resolutsiooni p-ga 6 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kindlustusmaakler peab olema kantud vahendajate nimekirja (KindlTS § 174 lg 3). Kaebaja vahendajate nimekirjast kustutamine välistab tema majandustegevuse jätkumise kindlustusmaaklerina. Esialgse õiguskaitseta peab kaebaja oma tegevuse lõpetama, lõpetades koostöö muu hulgas oma seniste klientidega. Kaebaja on selgitanud, et see on tema kui äriühingu ainus ja põhiline tegevusala, mistõttu ei ole tal võimalik oma teenuseid edasi osutada ja seeläbi tulu teenida. Seega toob otsuse kehtivus kaebaja jaoks vältimatult kaasa majanduslikult negatiivse mõju. Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise suhtes. Oluliseks avalikuks huviks on finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine. Kaebaja huviks on jätkata ettevõtlusvabaduse teostamisega kohtumenetluse ajal ja teenida seeläbi tulu. Maaklerteenuse jätkamine kohtumenetluse ajal, eeldades vaidlustatud otsuses kaebajale etteheidetavate rikkumiste õigsust (loata kindlustuse turustamise teenuse pakkumine Ukrainas, järelevalve läbiviimise takistamist, olulise informatsiooni esitamata jätmist), ilma usalduse ja usaldusväärsuseta kaebaja suhtes on vastuolus finantssektori stabiilsuse tagamisega ega ole kaebaja klientide huvides. Kuna kohtumenetlus võib kujuneda pikaajaliseks, põhjustaks esialgse õiguskaitse kohaldamine olulise avaliku huvi riive, tuues kaasa vastustaja hinnangul nõuetele mittevastava maaklerteenuse osutamise. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel seaks kohus seeläbi ohtu avaliku huvi finantsteenuste usaldusväärsusesse. Kaebaja tegevuse lõpetamine ei mõjuta kindlustuskaitse kehtivust, kuna lepingu osapoolteks on kindlustusandja ja klient, st kaebaja ei ole kindlustuslepingute pool. Seega ei ole otsuse mõju klientide õigustele äratuntav. Kaebajal on võimalik jätta olemasoleva kliendibaasi haldamine kliendilepingute osapoolteks olevate kindlustusandjate kanda või anda see üle mõnele teisele, vahendajate registrisse ja nõutavat luba omavale kindlustusmaaklerile. Kaebaja peab kindlustuskaitse säilimise tagamiseks informeerima kliente muutustest teenuse osutamises, nt kellele tuleb edaspidi tasuda arveid ning kellega suhelda. Tegevuse üleandmiseks ning klientide informeerimiseks edaspidiste tegevuste osas ei ole vajalik vahendajate registrisse kandmine ega esialgse õiguskaitse kohaldamine. Vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise korral ei ole usutav, et kaebajal ei oleks mingil juhul võimalik oma tegevust taastada. Kaebaja osutab maaklerteenust ning tema suhtes usalduse taastumisel on ilmselt võimalik jätkata koostööd seniste partneritega. Kui kohus tunnistab otsuse kehtetuks, on kaebajal võimalik esitada riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel kahju hüvitamise nõue ja nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist aja eest, mil tema tegevus oli peatunud. See meede koosmõjus asjaoluga, et välistada ei saa koostöö jätkumist seniste partneritega pärast otsuse võimalikku tühistamist, tasakaalustab kaebaja õiguste rikkumise olukorras, kus otsus osutub õigusvastaseks.

3-24-3403 kaebaja ei nõustu), saab lõplikult selguda kohtumenetluse käigus. Tõendid selle kohta puuduvad. Seetõttu ei ole arusaadav, miks ei võiks kaebaja menetluse jooksul jätkata kindlustuse vahendamisega Eestis. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine on juba praegu põhjustanud kaebajale raskeid tagajärgi. Kõik koostöölepingud kindlustusandjatega on lõpetatud. Lepingute lõpetamine tähendab, et kaebaja ei saa enam hallata olemasolevaid kindlustuslepinguid ega väljastada poliise kehtivate lepingute alusel. Samuti on mõned pangad (nt Coop Pank) juba keeldunud maksete töötlemisest, viidates FI otsusele. Kaebaja on selgitanud, et tema ettevõttes töötab 25 spetsialisti, kes jäävad maakleri vahendajate nimekirjast väljajätmise korral tööta. Kindlustusspetsialistid saavad tasu tulemustasupõhiselt, mis sõltub otseselt väljastatud poliisidest. Seega ei ole neil enam võimalik sissetulekut teenida. Töölepingute lõpetamisel lõpeb kaebaja majanduslik tegevus täielikult. Kuna kohtumenetlused kestavad aastaid, puudub lootus, et kaebuse rahuldamisel tulevad samad spetsialistid tagasi kaebaja juurde tööle. Samuti ei ole reaalne ajutiselt enda tegevust finantseerida laenuga, et säilitada tegevuseks vajalikud ressursid. Teoreetiliselt saab uuesti sõlmida koostöölepingud, kuid uue personali leidmine on taolises mahus võimatu ja kaebaja peaks alustama nullist. Enamik töötajatest on kaebaja juures töötanud üle 20 aasta. Tegemist on hinnatud spetsialistidega, keda konkurendid püüavad juba tavaolukorras värvata. Tegevuse peatumine toob suure tõenäosusega kaasa klientide siirdumise konkurentide juurde, kust nad tõenäoliselt ei naase. Seni, kuni väidetav turustamine Ukrainas ei ole kohtumenetluses tuvastatud, puudub alus tugineda väitele, et tegemist on õigusvastase tegevusega. Kohus ei ole selgitanud ka seda, kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamine seaks ohtu avaliku huvi finantsteenuste usaldusväärsusesse. Kohus on tuginenud peamiselt FI vastuväidetele. On loomulik, et FI ei nõustu esialgse õiguskaitse kohaldamisega, sest see seaks kahtluse alla FI otsuse põhjendused. FI on 23.12.2024 kohtule teatanud, et FI ei ole vastu, et avalikkus oleks informeeritud otsuse vaidlustamise faktist. Kaebaja palub sellega arvestada. Kui kohus jõuab siiski järeldusele, et esialgse õiguskaitse taotletud viis ei ole põhjendatud, palub kaebaja rahuldada taotluse alternatiivsel viisil. Kaebaja palub peatada otsuse kehtivuse ajutiselt ning määrata kaebajale üleminekuperiood kaheks kuuks, et võimaldada juhatuse liikme vahetamist. Kui selle aja jooksul sobivat isikut ei leita või kui kohus leiab, et juhatuse liikme vahetus ei ole õige meede, palub kaebaja peatada otsuse kehtivuse ajutiselt ja anda kaebajale täiendav üleminekuperiood kolmeks kuuks, et võimaldada kliendibaasi ning olemasolevate kindlustuslepingute üleandmine teisele vahendajale registrisse kantud ning nõutavat luba omavale kindlustusmaaklerile. Kui esialgne õiguskaitse jääb rahuldamata ka alternatiivsel viisil, palub kaebaja kohustada vastustajat avaldama märkus, et 16.12.2024 otsus on kindlustusmaakleri poolt kohtus vaidlustatud ning kaebus on võetud menetlusse.

3-24-3403 Kaebaja juhatuse liige ei vasta KindlTS-s sätestatud nõuetele (KindlTS § 190 lg 3 p 2), sest ainsa juhatuse liikme ärialane maine ei ole laitmatu, kuna ta on esitanud FI-le valeinformatsiooni ja jätnud olulise informatsiooni esitamata, keeldudes vastamast finantsjärelevalve päringutele. KindlTS-s (nt KindlTS §-d 184, 185, 191, 192 jne) on sätestatud kindlustusmaaklerile rida kohustusi, mis seonduvad tema usaldusväärsusega. Usaldusväärsus on otseses seoses osutatava teenuse olemusega ning see ei ole vajalik üksnes järelevalvele, vaid on ka klientide huvides. Kaebaja püüab oma rikkumiste sisu vähendada, selgitades seda Ukrainas turustamise küsimusega. FI otsuse etteheited on aga sügavamad ‒ takistatud on ka järelevalve tegevusi erineval ajal ja mahus (vt otsuse p-d 1.13 ja 3). Oluline on, et kaebaja on teadlikult osutanud loata teenust Ukrainas, takistanud riikliku järelevalve läbiviimist ning edastanud järelevalvele mittetähtaegselt ja vastuolulist informatsiooni. Kaebajale ei saa tulla üllatusena, et tugevalt reguleeritud finantsturul järgneb sellisele tegevusele tagajärg. Praegusel juhul ei kaalu ettevõtlusvabaduse teostamine üles avalikku huvi ja finantssektori usaldusväärsuse riivet. Maaklerteenuse jätkamine kohtumenetluse ajal (arvestades mh seda, et kohtumenetlused võivad kesta aastaid) põhjustab otsese avaliku huvi riive, sest kaebaja on ebausaldusväärne. Kaebaja tegevuse lõpetamine ei mõjuta klientide kindlustuskaitse kehtivust. Lepingu osapoolteks on kindlustusandja ja klient, mitte kaebaja. Kaebajal on võimalik jätta olemasoleva kliendibaasi haldamine kliendilepingute osapoolteks olevate kindlustusandjate kanda või anda see üle mõnele teisele, vahendajate registrisse kantud ja nõutavat luba omavale kindlustusmaaklerile, kahjustamata sellega klientide huve. Kaebaja peab kindlustuskaitse säilimise tagamiseks informeerima kliente muutustest teenuse osutamises. Tegevuse üleandmise ja klientide informeerimise jaoks ei ole vajalik vahendajate registrisse kandmine ega esialgse õiguskaitse kohaldamine. Kaebaja registrist kustutamine on juba toimunud ja vastupidise olukorra taasloomine tekitaks olulist segadust avalikkuse ees, eriti klientidel, kes soovivad kindlustusvahendust. Kaebaja võimalik kahju on talle positiivse kohtuotsuse korral võimalik korvata. Kaebaja on FI otsusest hoolimata jätkanud oma teenuse osutamist kodulehe vahendusel, eksitades selliselt võimalikke kliente ja avalikkust ning eirates kohtu määrust, mis jättis esialgse õiguskaitse rakendamata. FI on kaebaja sellisele lubamatule tegevusele pidanud reageerima hoiatusteatega. Kaebaja käitumine tõendab selgelt tema ebausaldusväärsust ja puudub igasugune mõistlik alus lubada tal esialgse õiguskaitse korras oma tegevust jätkata, mh kaebaja pakutud viisidel (juhatuse liikme vahetuseks ja/või kliendibaasi üleandmiseks). Juhatuse liikme vahetus ka sisus ei ole sedavõrd lihtne protsess, mis oleks tehtav tavakorras – vaja on leida juhatuse liige, kes läbib sobivusmenetluse (KindlTS § 191), mis võib võtta aega kuid ja ka sellisel juhul ebaõnnestuda. Selline olustik paneks nii kaebaja tegevuse kui tema kliendid veelgi keerukamasse olukorda. Kliendibaasi üleandmiseks ei ole kaebajale vaja anda täiendavat tähtaega, kuna seda saab kaebaja teha ka tegevusluba omamata. Mõistmatu on ka kaebaja nõue kohustada vastustajat avaldama märkus, et 16.12.2024 otsus on vaidlustatud. Kaebaja võib igal ajahetkel vastava asjaolu iseseisvalt avalikustada.

14.Vaatamata esialgse õiguskaitse vajadusele ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendatud. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine (vt FIS § 3 lg 1) on sedavõrd oluline ja kaalukas avalik huvi, mis kaalub praeguses asjas üles kaebaja huvi jätkata kohtumenetluse ajal ettevõtlusega ja teenida seeläbi tulu. Vaidlustatud FI otsusega on kaebaja kustutatud vahendajate nimekirjast KindlTS § 190 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel. Kaebajale heidetakse otsuses ette KindlTS § 199 lg-te 1 ja 5 nõuete rikkumist. KindlTS § 199 lg 1 kohaselt võib Eestis vahendajate nimekirja kantud vahendaja välisriigis tegeleda kindlustuse turustamisega, asutades selleks filiaali või tegeledes piiriülese vahendusega. Seega peab kindlustusmaakler enne kolmandas riigi teenuse osutamise alustamist saama FI-lt loa kas filiaali asutamiseks või piiriüleseks vahenduse teenuse osutamiseks. FI otsuse kohaselt on FI tuvastanud, et kaebaja tegeleb edasikindlustuse turustamisega Ukrainas, sh omab sealset esindust ning ärisuhteid Ukraina kindlustusandjatega. Samas ei ole maakler FI-lt taotlenud ning FI ei ole andnud maaklerile luba Ukrainas kindlustuse vahendusega tegelemiseks filiaali kaudu (KindlTS § 202) ega piiriüleseks vahenduseks (KindlTS § 207). Samuti on otsusega kaebajale ette heidetud FI järelevalve läbiviimise takistamist ja järelevalve läbiviimiseks olulise informatsiooni esitamata jätmist (otsuse p-d 3.4‒3.12). Järelevalvemenetluse käigus tuvastatud asjaolud (FI-le valeinformatsiooni esitamine ja olulise informatsiooni esitamata jätmine, finantsjärelevalve päringutele vastamisest keeldumine) on otsuse kohaselt toonud kaasa kaebaja juhatuse liikme ärialase maine mittevastavuse KindlTS § 191 lg 2 p-le 6 (otsuse p-d 3.13‒3.17). Seega ei piirdu vaidlustatud otsuse etteheited üksnes kaebaja tegevusega Ukrainas, vaid rikkumised on laiemad. Kaebaja tegutseb kindlustusmaaklerina finants- ja kindlustussektoris, kus kohaldub range õiguslik regulatsioon, mis peab tagama kindlustusvõtjate, kindlustatute ning soodustatud isikute huvide ja õiguste kaitse. KindlTS sätestab kindlustusmaaklerile rea kohustusi (nt KindlTS §-d 184, 185, 191, 192 jne), mis kõik 7(9)

15.Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses palunud ühtlasi piirata FI otsuse avalikustamist. Esialgse õiguskaitse taotlus on viidatud osas põhistamata (vt HKMS § 250 lg 2). Ringkonnakohus märgib taotluse osas siiski järgmist. FIS § 54 lg 5 kohaselt on inspektsioonil õigus täielikult või osaliselt avalikustada mh haldusakt, kui see on ette nähtud sama seaduse § 2 lg-s 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. KindlTS § 224 lg 12 p 4 kohaselt avalikustab FI oma veebilehel kindlustuse turustamisega seotud kohustuse rikkumisega seoses teate kindlustusmaakleri vahendajate nimekirjast kustutamise otsuse kohta. KindlTS § 224 lg 13 kohaselt avalikustatakse teade 30 päeva möödumisel haldusakti kättetoimetamisest. KindlTS § 224 lg 1 4 järgi märgitakse teates vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi või haldusakti jõustumise kohta. Teave on FI veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul. FIS § 54 lg-s 5 sätestatust tuleb eeldada, et seadusandja on vahendajate nimekirjast kustutamise otsuse kui FIS § 2 lg-s 1 nimetatud seaduse järgi avalikustamisele kuuluva otsuse hinnanud olemuselt selliseks haldusaktiks, mille avalikustamine on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Vastustaja on otsuse avalikustamist käsitlenud 16.12.2024 otsuse p-s 5.1 ning otsustanud avalikustada FI veebilehel maakleri rikkumiste liiki ja laadi sisaldava teate kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kustutamise otsuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul teenib maakleri rikkumiste liiki ja laadi sisaldava teate avalikustamine avalikkuse teavitamise eesmärki ning aitab tõhustada finantsturu õiguspärase ja korrapärase toimimise tagamist ning klientide ja avalikkuse huvide kaitset. Nimetatud osas otsuse avalikustamise vastu esineb ülekaalukas avalik huvi, mis on tungivam kaebaja huvist varjata maakleri rikkumiste liiki ja laadi.