Rahapesu Andmebüroo taotlus X valduses olnud vara riigi omandisse kandmiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Jaana Toon Puudutatud isik – X
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ja anda luba kanda X valduses olnud vara (39 kahjustusega 200-eurost pangatähte, kokku 7800 eurot) riigi omandisse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.X (puudutatud isik) viis 03.08.2023 Eesti Panka ümbervahetuseks 39 kahjustusega 200eurost pangatähte (kokku 7800 eurot). Puudutatud isik põhjendas kupüüride kahjustust valesti hoiustamisega. Puudutatud isik selgitas, et ta töötab 2009. a-st HK Hall OÜ-s ja on sellest ajast raha kogunud, umbes 1/3 palgast kõrvale pannud.
2.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 27.10.2023 ettekirjutusega nr 3-1/821-2 (dtl 2324) viidatud varale 30-päevase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud 27.10.2023 dokumendis nr 3-1/821-1 (dtl 122-124; juurdepääsupiiranguga dtl 159-161). Puudutatud isikut teavitati, et tal on võimalik esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta.
3.Puudutatud isik saatis 01.11.2023 RAB-ile kirja, milles selgitas vara päritolu (dtl 28-33). RAB saatis 06.11.2023 ja 10.11.2023 puudutatud isikule täpsustavad küsimused. Puudutatud isik vastas 07.11.2023 ja 13.11.2023.
3-24-3006
4.RAB kehtestas 24.11.2023 ettekirjutusega nr 3-1/893-2 (dtl 34-35) viidatud varale 60-päevase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud 24.11.2023 dokumendis nr 3-1/893-1 (dtl 125-129; juurdepääsupiiranguga dtl 162-166).
RAB saatis 12.12.2023 puudutatud isikule täiendavad küsimused, millele ei vastatud.
6.RAB esitas 18.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks viidatud varale 1-aastase käsutuspiirangu seadmiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.01.2024 määrusega asjas nr 3-24-177 RAB-i taotluse ja andis talle loa puudutatud isiku valduses oleva vara (7800 eurot) käsutamise piiramiseks 25.01.2024–25.01.2025.
7.RAB kehtestas 24.01.2024 ettekirjutusega nr 3-1/53-2 (dtl 41-43) viidatud varale 1aastase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud 24.01.2024 dokumendis nr 31/53-1 (dtl 130-135; juurdepääsupiiranguga dtl 167-172).
8.RAB saatis 01.02.2024, 21.02.2024 ja 26.07.2024 (dtl 50-53) puudutatud isikule meeldetuletused täiendavatele küsimustele vastamise vajaduse kohta. Puudutatud isik vastas 14.08.2024.
9.RAB esitas 01.11.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse puudututud isiku valduses olnud vara (7800 eurot) riigi omandisse kandmiseks. Põhjendused:
9.1.RAB on läbi viinud analüüsi ja erinevad toimingud, mis kinnitavad kahtlust, et puudutatud isiku poolt Eesti Pangale väljavahetamiseks viidud 7800 euro päritolu ei ole legaalne ja seetõttu ei ole puudutatud isik selle vara omanik. Puudutatud isik selgitused ja dokumendid ei tõenda vara legaalset päritolu.
9.2.RahaPTS § 1 lg 1 sätestab, et selle seaduse eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 4 lg 1 sätestab, et rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine. Erinevalt teistest riikidest ei ole Eesti seadusandja piiranud selliste kuritegude ringi, mille tulemusena saadud vara võib olla rahapesu objektiks. Rahapesu kui kuriteo eesmärk on varjata nö rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et nimetatud isik käsutas vara ka enne selle näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Rahapesu koosseisu aspektist ei ole oluline, kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on rahapesu objektiks olnud vara pärast rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on kuritegelikul teel saadud vara tegelik omanik RahaPTS-i tähenduses enne selle vara muutumist rahapesu objektiks. Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel teel.
9.3.Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele, mille sisuline täitmine on kõikidele maailma riikidele kohustuslik. Neid, kes soovitusi ei rakenda, ohustab halvimal juhul nn halli nimekirja panemine või teatud organisatsioonidest väljaheitmine. FATF-i 4. soovituse kohaselt peaksid riikidel olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegeliku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist, mis
2(7)
3-24-3006
nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu. Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, kui süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt aegumistähtaja tõttu) või puuduvad piisavad tõendid kriminaalsüüdistuse esitamiseks. Neile soovitustele tugineb ka RahaPTS-i regulatsioon.
9.4.RahaPTS § 57 eesmärk on tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemist. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigusi piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul 1 aasta jooksul võimalik põhjendada, miks tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Puudutatud isik ei ole kuni praeguseni vara legaalset päritolu tõendanud. Samuti ei ole tema suhtes algatatud kriminaalmenetlust. Lisaks ei ole ta teatanud soovist varast loobuda.
9.5.RAB-i esitatud tõenditest nähtub veenvalt, et vaidlusalune vara on saadud tõenäoliselt kuritegelikul teel ja selle varaga on teostatud vara varjamise toiminguid, seega ei ole puudutatud isik vara legaalne omanik. RAB on avaldanud varaga seotud isikule rahapesukahtluse põhisisu. Puudutatud isik ei ole tõendanud ja RAB ei ole tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ja selle tegelikku omanikku, mis oleks seatud käsutuspiirangu lõpetamise õiguslikuks aluseks. RahaPTS § 57 lg 7 reguleerib nö jätkutegevusi RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 järgselt. RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 eelduste täidetust ning rahapesu kahtluse põhjendatust on hinnanud ja kontrollinud kohus 22.01.2024 määruses asjas nr 3-24-177. RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes on rahapesu või terrorismi rahastamine toimunud. RAB-i haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajadusel abinõude rakendamine kahtlusealuse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 54 lg 1 p 1). Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ja peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. Halduskonfiskeerimise eesmärk ei ole isiku karistamine ega otsustamine isiku süü üle, seega võib RAB rahapesu kahtlusega vara halduskonfiskeerida ka olukorras, kus ei ole võimalik lõpuni ära näidata vara algset päritolu ja tegelikku omanikku. Seadus ei kohusta RAB-i seatud piirangut vara käsutamiseks lõpetama muudel tingimustel, kui vara tegeliku omaniku või tegeliku kasusaaja selgumisel või vastavalt RahaPTS § 57 lg-s 5 sätestatule, kui vara on arestitud kriminaalmenetluse raames. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. Selleks peab varaga seotud isik ise esitama vastavad legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid.
9.6.Puudutatud isik selgitas Eesti Pangale, et kupüürid said kahjustada valesti hoiustamise tõttu. Puudutatud isik töötab alates 2009. a-st HK Hall OÜ-s ja on sellest ajast raha kogunud, umbes 1/3 palgast kõrvale pannud. Puudutatud isiku pangakontolt nähtub 01.01.2020– 03.08.2023 sularaha väljavõtmine kokku 14 215 eurot. Alates 2019. a-st väljastavad pangaautomaadid suurima rahatähena 50-euroseid kupüüre, seega ei saa puudutatud isiku poolt Eesti Panka viidud pangatähed pärineda 2020. a algusest kontole laekunud töötasudest. Samas nähtub puudutatud isiku kontoväljavõtetelt, et ta on panka sisse maksnud 15 185 eurot. RAB-i järelepärimise peale selgitas puudutatud isik, et raha võis koguneda sünnipäevaks jm pühadeks kingitud rahast. Samuti sai ta sularaha, kui viis 2019. a-l Tavidisse enda ja perekonna kuldehted, mille eest sai 13 011,42 eurot. Puudutatud isiku selgitused pangatähtedele tekkinud kahjustuste osas on napisõnalised ja üldised. Puudutatud isik väitis, et ta ei tea, kuidas kupüürid kahjustusi said, kuid selle avastamisel viis kupüürid kohe Eesti Panka. Puudutatud isik ei selgita, kus või mille sees ta raha hoidis, et sinna sattus niiskus. Kui 3(7)
3-24-3006
vastab tõele puudutatud isiku väide, et ta paneb igakuiselt raha kõrvale, pidanuks ta niiskuskahjustusi juba varem märkama. Puudutatud isik selgitas 14.08.2024, et laenas kogutud vara oma elukaaslasele, kes soovis koos sõbraga Venemaale korteri osta. Sõbralt sai ta tagasi rikutud raha. Need selgitused on vastuolus puudutatud isiku eelnevalt esitatud selgitustega, mille kohaselt rahatähed kahjustusid tema käes. Sellega püüdis puudutatud isiku sobitada enda selgitusi elukaaslase antud põhjendustega. Erinevad selgitused süvendavad kahtlust, et kahjustatud kupüüride tegelikku päritolu püütakse varjata. Mitmetele RAB-i järelepärimistele jättis puudutatud isik vastamata. Praeguseks puuduvad täpsemad tõendid selle kohta, kuidas ja kust on puudutatud isik Eesti Panka viidud 200-eurosed kupüürid enda valdusesse saanud. Eeltoodust järeldub, et puudutatud isik ei ole vaidlusaluse vara omanik, vaid vara on saadud kuritegelikul teel ja sellega on teostatud vara tegelikku päritolu varjamise toiminguid. Tegemist on rahapesu kahtlase varaga, mille tegelikku omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha.
10.Puudutatud isik ei ole kohtule oma seisukohti esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
12.RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.
13.Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n.ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7 kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.
14.Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks: (1) jätkuv kahtlus, et vara, mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd RahaPTS § 57 lg 1); (2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause); (3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja ka RAB-il endal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus.
15.Kohtu hinnangul on RAB-i 01.11.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused täidetud. RAB on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud 7800 euro puhul (mis olid 200-eurostes kupüürides) võib tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga. RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu 4(7)
3-24-3006
on toimunud või mitte. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid RahaPTS § 54 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21; Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-77-13, p 10). RAB-i taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.
16.Vara käsutuspiirangu lõppemisel (25.01.2025) tuleb vara vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses säilib.
17.Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-il endal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel RAB-i ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis. Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel vaidlusalune sularaha tema kätte sattus). Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21). Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel.
18.RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku esitatud materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud sularaha kupüüride legaalset päritolu. Kohus nõustub, et puudutatud isik ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud ühtegi sellist veenvat tõendit, mis RAB-i taotluses toodud kahtlused ümber lükkaks ning seaks väljaspoole mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda valduses olnud vara legaalsel teel ja on selle tegelik omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks on puudutatud isikul olnud võimalusi alates sellest, kui RAB sellele esmakordselt 30-päevase käsutuspiirangu seadis (27.10.2023). Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isiku poolt Eesti Pangale vahetamiseks toodud 200-eurosed kupüürid võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul esitas puudutatud isik ebausutavaid ja vastuolulisi selgitusi ja tõendeid selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta oli vaidlusaluse sularaha saanud ning mis põhjusel on raha niiskusekahjustustega. RAB küsis puudutatud isikult korduvalt täiendavaid selgitusi ja dokumente ning saatis talle meeldetuletusi, kuid puudutatud isik kõigile RAB-i küsimustele (eriti, mis puudutasid niiskuskahjustusi) midagi täiendavalt ei selgitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB-i kahtlus raha kuritegelikust päritolust. 5(7)
3-24-3006
19.Kohus andis puudutatud isikule samuti võimaluse RAB-i taotluses toodud seisukohtadele vastu vaielda, kuid ta ei ole seda teinud. Puudutatud isik sai kohtu 13.11.2024 määruse kätte 15.11.2024, kuid ei ole kohtule midagi vastanud. Puudutatud isiku poolt kohtumäärusele vastamata jätmine näitab tema huvi puudumist asja vastu, mis kinnitab asjaolu, et tegemist ei olnud temale kuuluva varaga.
20.Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Arvestades eelnevalt kirjeldatud jagatud tõendamiskoormust, tuli RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teavet ja tõendeid ning vajadusel kogudes kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende kohta selliseid täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud isikult. Kohtu arvates nähtuvad RAB-i taotlusest piisavad jõupingutused, et need asjaolud välja selgitada. RAB on analüüsinud puudutatud isiku esitatud selgitusi ja nendest lähtudes küsinud täpsustusi ja täiendavaid dokumente. Samuti on RAB teinult omalt poolt päringuid, kontrollimaks kaebaja esitatud väiteid ja tõendeid. Olukorras, kus puudutatud isik on esitanud ebausutavaid põhjendusi ega ole esitanud tõendeid sularaha legaalse päritolu kohta, ei olnud RAB-il kohustust oma initsiatiivil veel mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB tegutsemise aluseks on põhjendatud rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh selle toime pannud isiku tuvastamine. RABil puuduvad muud võimalused puudutatud isiku esitatud andmeid iseseisvalt kontrollida, sest puudub võimalus kontrollida sularaha päritolu ja liikumist. Tegemist on asjaoludega, mis on puudutatud isiku mõjusfääris. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu RAB-i seisukohtadele. Väärib rõhutamist, et puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esile toonud selliseid selgitusi, asjaolusid või viiteid tõenditele, mida RAB-l tulnuks veel uurimisprintsiibist tulenevalt ja tõendamiskoormuse jaotust arvestades uurida, et teha kindlaks vara tegelik omanik või kasusaaja. Kokkuvõttes on RAB-i järeldus, et ta on teinud mõistlikke pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, seega piisavalt põhjendatud.
21.Et käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-il on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB-i taotlus rahuldada ja anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse. Kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Kohus selgitab, et antav luba on sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti, mida on omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada. Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10 isikule õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB-i taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-il kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa taotluse rahuldanud. RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.
22.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui
6(7)
3-24-3006
määrus tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse kandmiseks ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.