lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-381/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 08.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-381/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
995
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-381

Määruse kuupäev

8. jaanuar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Jarko Jõks-Kübarsepa (Kübarsepp) kaebus Viru Vanglalt 25 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise nõudes tervisekahju tekitamise ja väärikuse alandamise eest

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Jarko Jõks-Kübarsepa kaebus haldusasjas nr 3-24-381.
2.Jätta Jarko Jõks-Kübarsepa taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jarko Jõks-Kübarsepp esitas 8. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes talle tervisekahju tekitamise ja inimväärikuse alandamise eest. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide kohaselt on kaebaja esitanud Viru Vanglale kaks kahjunõuet – 10. novembril 2023 (registreeritud 13. novembril 2023 nr-ga 616/192-1) ja 24. novembril 2023 (registreeritud samal päeval nr-ga 6-16/199-1). Kaebaja sõnul ei ole vangla kahjunõuetele tähtaegselt vastanud. Kaebaja palub arvestada tema poolt Viru Vanglale esitatud kahjunõudeid ja kahjunõude puuduste kõrvaldamise avaldust. Kaebaja märgib, et esitab kahe talle tekitatud tervisekahjustuse ja inimväärikuse alandamisega seotud juhtumi osas kahjunõude 25 000 euro hüvitamiseks. Kuna kahjunõue on esitatud seoses tervise kahjustamisega, siis palub kaebaja riigilõivu tasumisest vabastust.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla edastas 25. novembril 2024 vastusena kohtunõudele vaidlusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid, sh kaebaja kahjunõude nr 6-16/192-1 lahenduse, samuti kaebaja kahjunõude nr 6-16/199-1, millele vangla sõnul eraldi vastust koostatud ei ole. Viru Vangla märkis, et selle kahjunõudega seoses edastatakse kohtule kaebaja tervisekaart, kust dr Kotke poolt tehtud haigusjuhtumi nr A20729 2023 kandest nähtub, et rulaatori asendamine küünarkarkudega oli tervishoiutöötaja otsus, mis tehti vastuvõtul.

3-24-381

3.Tartu Halduskohus jättis 5. detsembri 2024. a määrusega J. Jõks-Kübarsepa kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja vaidluse eseme täpsustamiseks, erinevate õigushüvede rikkumisega tekitatud kahjuosade suuruste väljatoomiseks, tõendite esitamiseks majandusliku seisu kohta, tervisekahju tekkimist põhistavate tõendite esitamiseks, võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamiseks ja menetlusvormi eelistuse teatamiseks. Kaebaja teavitas 10. detsembril 2024 kohut käiguta jätmise määruse kättesaamisest.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Vastavalt HKMS § 55 lõikele 2 kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.
5.Tartu Halduskohus jättis J. Jõks-Kübarsepa kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning andis kaebajale 5. detsembri 2024. a määrusega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva selle määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja teatas kohtule, et sai nimetatud määruse kätte 10. detsembril 2024. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 11. detsembril 2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 27. detsember 2024 (s.o riigipühale langenud puuduste kõrvaldamise tähtpäevale järgnenud esimene tööpäev). Kaebaja ei ole praeguseni käiguta jätmise määruses osundatud puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebaja taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
1.Kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS §-de 37‒39 nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda. Kaebaja palus hüvitamiskaebuses arvestada kohtueelses menetluses vanglale esitatud kahjunõuete ja puuduste kõrvaldamise avaldusega. Antud dokumentide pinnalt tõi kohus 5. detsembri 2024. a määruses välja, kuidas kohus vaidluse eset mõistab ning palus kaebajal teatada, kas kohus on õigesti määratlenud põhiliste asjaolude kogumi, millega seoses kaebaja Viru Vanglalt kahjuhüvitist taotleb. Kaebaja kohtule ei vastanud. Kohus märgib, et kaebuse menetlusse võtmiseks peab olema selge vaidluse ese (HKMS § 41 lõiked 1 ja 2). HKMS § 41 lõikest 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lõige 3). Kaebust ei saa sisustada vaid kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal olla takistusi vaidluse eseme täpsustamisel, seda enam, et kohus on kaebuses viidatud kohtueelse menetluse materjalidega arvestanud ning palunud kaebajal vaid kinnitada, kas kohus on vaidluse eset õigesti mõistnud. Kaebaja ei ole ka välja toonud erinevate õigushüvede rikkumisega tekitatud kahjuosade suuruseid ega selgitanud, kui suure summa taotletavast 25 000 euro suurusest kahjuhüvitisest moodustab tervise kahjustamine ja kui suure summa omakorda väärikuse alandamine vm õigushüvede rikkumised. Samuti ei ole kaebaja vastavalt HKMS § 38 lõike 1 punktile 8 talle tekkinud tervisekahju tõendanud. Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks kaebust selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks uuesti käiguta jätta.

3-24-381

2.Kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks palus kohus kaebajal täita vastava vormi ning esitada kohtule tõendid, mis kinnitaksid kaebaja ja tema perekonnaliikmete majanduslikku seisundit ning sissetulekuid ja väljaminekuid (sh pangakontode väljavõtted perioodi 8. oktoober 2023 kuni 7. veebruar 2024 kohta, samuti viimase 4 kuu osas; HKMS § 111, § 112 ja § 115). Kaebaja ei täitnud ka seda kohtu nõuet, mistõttu ei ole kohtul võimalik riigilõivust vabastamise taotlust läbi vaadata. Taotluse lahendamist takistab ka asjaolu, et kaebaja ei toonud välja erinevate õigushüvede rikkumisega tekitatud kahjuosade suuruseid. Kohus selgitas kaebajale, et kahjude eristamine on vajalik nii asja sisulisel lahendamisel kui ka riigilõivu tasumisel ning selle tasumisest vabastamisel, kuna riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkti 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamise eest. Väärikuse alandamisega seonduvalt kahjunõudelt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes riigilõivuseaduse § 60 lõikest 2 (s.o kolm protsenti nõutavast summast) või taotleda riigilõivust vabastamist. Kuna kaebaja ei ole välja toonud, kui suure summa ulatuses ta taotleb väärikuse alandamise eest kahjuhüvitist, siis ei ole kohtul võimalik hinnata, kas selles osas on kaebaja riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel põhjendatud või mitte.
6.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kuna J. Jõks-Kübarsepp ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi, siis tuleb tema kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel tagastada ning riigilõivust vabastamise taotlus HKMS § 55 lõike 2 alusel läbi vaatamata jätta.
7.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium