Z.C kaebus Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA240078070 ja 20.05.2024 otsuse nr 124031016 tühistamiseks ning kohustamisnõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Z.C
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.02.2025. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja Z.C esitas 04.05.2024 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks ja töötukindlustushüvitise saamiseks.
2.Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070 kohaselt ei võetud kaebajat töötuna arvele (dtl 27).
3.Eesti Töötukassa 20.05.2024 otsusega nr 124031016 jäeti kaebajale töötuskindlustushüvitis määramata (dtl 3).
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 16.06.2024 kaebaja kaebus, milles ta soovis, et kohus mõistaks vastavalt seadusele talle välja rahalise toetuse kuni uue töö leidmiseni ja töötasu saamiseni. Kaebaja sõnul keeldus töötukassa töötukindlustushüvitise tasumisest seoses tema
3-24-1793 rahvatantsuõpetaja töölepingutega Lääne-Harju Vallavalitsusega ja Rapla Vallavalitsusega. Töötukassa peab tingimuseks antud lepingute lõpetamist ja selle töö tegemist tööampsudena. Kaebaja sõnul ei ole nendel tingimustel võimalik töölepingut lõpetada ning seetõttu ei saa kaebaja töötukindlustushüvitist.
5.Tallinna Halduskohus võttis 03.07.2024 määrusega Z.C kaebuse menetlusse Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070 ja 20.05.2024 otsuse nr 124031016 tühistamiseks ning nõudes kohustada Eesti Töötukassat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama.
6.Vastustaja Eesti Töötukassa vastas kaebusele 06.09.2024 (dtl 24-25).
7.Kohus määras 29.10.2024 asja läbi vaatamise kirjalikus menetluses ja andis täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja sõnul keeldus Eesti Töötukassa talle töötuskindlustushüvitise maksmisest seoses sellega, et tal on rahvatantsu õpetaja tööga seotud töölepingud Lääne-Harju Vallavalitsusega ja Rapla Vallavalitsusega. Nimetatud rahvatantsu õpetaja tööd teeb kaebaja 6 tundi nädalas ja sõidab sellega seoses ühes kuus läbi ca 1000 km, kuid töötasu on kokku vaid 339,33 eurot. Rahvatantsu õpetaja töötasust tasub pool Kultuuriministeerium tingimustel, et kollektiivid peavad olema osalenud laulu- ja tantsupeo protsessis ning tantsuõpetajal peab olema kutsetunnistus ja kehtiv tööleping. Töötukassa sõnul saaks kaebaja töötuskindlustushüvitist, kui ta teeks seda tööd tööampsudena. Kaebaja märgib, et ta ei saa aga sõlmitud töölepinguid lõpetada, sest siis ei saaks omavalitsus ministeeriumi poolt tantsuõpetaja palga toetust. Kaebaja tööleping lõpetati Tehnohooldus OÜ omaniku poolt, kõigilt tema töötasudelt on varasemalt kinni peetud 1,8% ja tööandja on maksnud 0,8% töötukindlustuse makseteks. Kaebaja leiab, et tal on praeguses olukorras õigus töötuskindlustushüvitisele kuni uue töö leidmiseni ja töötasu saamiseni.
9.Kaebaja märgib, et kultuuri ja hariduse valdkonnas makstavad töötasud ei võimalda normaalset äraelamist ka täiskoormusega töötades, töötada tuleb mitmel töökohal. Kui töötajal on seadusega pandud kohustus tasuda töötuskindlustusmakseid, siis peab selle eest saama ka hüvitist. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
11.Vastustaja selgitab, et kaebajat ei võetud 17.05.2024 otsusega nr TA24-0078070 töötuna arvele, kuna kaebajal on kehtiv töösuhe. Tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) § 8 lg 4 p 3 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses.
12.Töötukassa andmekogu andmetest selgus 17.05.2024, et kaebaja töötab asutuses Kolme Kandi Rahvamaja, seetõttu ei olnud TöMS § 8 lg 4 p 3 järgi kaebajat õigus töötuna arvele võtta. TöMS § 8 lg 2 kohaselt kontrollib töötukassa isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavust töötukassa andmekogu andmete alusel, mis sisaldab töötamise registri (TÖR) andmeid. Kui andmed puuduvad või on ebaõiged, on töötukassal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavuse kontrollimiseks õigus nõuda isikult lisaandmeid. Andmed kaebaja töötamise kohta olid töötukassa andmekogus (lisatud) olemas ning töötamine selle alusel tõendatud.
13.TÖR-ist nähtub, et kaebaja töötas tähtajalise võlaõigusliku lepingu alusel perioodil 01.01.2024-30.06.2024 asutuses KOLME KANDI RAHVAMAJA (77001932). Lisaks on 2(4)
3-24-1793 kaebajal alates 01.10.2019 tööleping LÄÄNE-HARJU KULTUURIKESKUSEGA, (75020204), mis ei ole TÖR andmetel lõppenud. Seega vastustaja 17.05.2024 otsuse tegemise ajal oli kaebajal kehtiv töösuhe, mistõttu kaebajat polnud õigus töötuna arvele võtta. Vastustaja selgitas kaebajale töötuna arvele võtmise avalduse menetluse käigus töötuna arvelevõtmise tingimusi, sh võimalust edaspidi ajutiselt töötada tehes nö tööampse.
14.Eesti Töötukassa 20.05.2024 otsusega nr 124031016 jäeti kaebajale töötuskindlustushüvitis määramata, kuna töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 1 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud TöMS § 8 kohaselt. Kuna Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070 kohaselt ei võetud kaebajat töötuna arvele, siis puudub kaebajal TKindlS § 6 lg 1 p 1 alusel õigus töötuskindlustushüvitisele.
15.Vastustaja rõhutab, et õigus töötuskindlustushüvitisele on üksnes töötuna arvel oleval isikul. TKindlS § 6 lg 1 p 1 ütleb üheselt, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud. TöMS § 8 ja TKindlS § 6 lg 1 p 1 on imperatiivsed sätted, st vastustajal puudub kaalutlusõigus, kas isik töötuna arvele võtta või maksta hüvitist, kui ilmnevad sätetes kirjeldatud asjaolud.
16.Töötuna arvele võtmine ei ole seotud isiku sissetuleku suurusega, vaid töötamise faktiga. Samuti ei ole isikul õigust hüvitisele seetõttu, et tema majanduslik olukord on halb. Eeltoodud põhjendustel on vastustaja otsused õiguspärased.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud töötukassa otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
18.Töötukindlustuse seadus (TKindlS) § 6 lg 1 p 1 ütleb selgelt, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt. Viidatud tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 8 lg 4 p 3 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses.
19.Vaidlust ei ole, et esitatud tõenditest (TÖR-i väljavõte, dtl 28) nähtub, et kaebaja töötas tähtajalise võlaõigusliku lepingu alusel perioodil 01.01.2024-30.06.2024 asutuses Kolme Kandi Rahvamaja (77001932). Lisaks on kaebajal alates 01.10.2019 tööleping Lääne-Harju Kultuurikeskusega, (75020204), mis ei olnud TÖR-i andmetel vastustaja vastuse esitamise hetkel 06.09.2024 lõppenud. Seega Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070 tegemise ajal oli kaebajal kehtiv töösuhe (võlaõiguslik leping) Kolme Kandi Rahvamajaga ja tööleping Lääne-Harju Kultuurikeskusega, mistõttu kaebajat polnud õigus töötuna arvele võtta. Niisiis oli töötukassa 17.05.2024 otsus nr TA24-0078070, millega keelduti kaebajat töötuna arvele võtmast, õiguspärane.
20.Vastustaja on õigesti osundanud, et kuna Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA240078070 kohaselt ei võetud kaebajat töötuna arvele, siis puudub kaebajal TKindlS § 6 lg 1 p 1 alusel õigus töötuskindlustushüvitisele. TKindlS sätestab ühemõtteliselt ja selgelt, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt. Seega oli töötukassa 20.05.2024 otsus nr 124031016, millega kaebajale jäeti töötuskindlustushüvitis määramata, samuti õiguspärane.
21.Kaebaja muud etteheited kultuuritöötajate palgataseme kohta ning laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimuste ja korra osas ei ole praeguse vaidluse puhul asjakohased. Vastustaja poolt esitatud TÕR-i väljavõttest selgub ka et kaebaja on alates 08.07.2024 töötajana registreeritud üldosakonna juhataja ametikohal uues põhitöökohas Lavateir AS. Seega edaspidise 3(4)
3-24-1793 töötuskindlustushüvitise saamise soovi korral peab kaebaja seadusandluses seatud piirangutega arvestama ning tantsuõpetaja töö ei lähe töötuna arveloleku ajal töötamisena arvesse tõepoolest vaid sel juhul, kui see jääb TöMS §-s 11 sätestatud ajutisele töötamisele seatud piiridesse.
22.Eelnevast lähtudes jätan kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.