lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1793/14

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1793/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1496
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineTKindlS § 6 lg 1, 2TöMS § 8 lg 4Isiku töötuna arvelevõtmineHKMS § 108Menetluskulude jaotusHKMS § 131 lg 1Kirjaliku menetluse eeldusedHKMS § 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 212 lg 1Kassatsioonitähtaeg

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1793/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja08.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1793

Haldusasi

Z.C kaebus Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070 ja 20.05.2024 otsuse nr 124031016 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.C Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.01.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.C apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta Z.C apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.01.2025 otsus haldusasjas nr 3-24-1793 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

3.Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 01.07.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
HKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebusele
HKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamine
HKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses
HKMS § 215
HKMS § 213
HKMS § 223

3-24-1793 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Z.C (kaebaja) esitas 04.05.2024 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvelevõtmiseks ja töötuskindlustushüvitise saamiseks.
2.Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsusega nr TA24-0078070 jäeti kaebaja tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 8 lg-te 3 ja 4 alusel töötuna arvele võtmata, kuna töötamise registri andmetest selgus, et taotleja töötas avalduse esitamise ajal asutuses Kolme Kandi Rahvamaja.
3.Eesti Töötukassa 20.05.2024 otsusega nr 124031016 jäeti kaebajale töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 1 alusel töötuskindlustushüvitis määramata, kuna ta ei olnud töötuna arvele võetud.
4.Kaebaja esitas 16.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsus nr TA24-0078070 ja 20.05.2024 otsus nr 124031016 ning kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatamata. Eesti Töötukassa keeldus töötuskindlustushüvitise maksmisest seoses sellega, et kaebajal on rahvatantsuõpetaja tööga seotud töölepingud Lääne-Harju Vallavalitsusega ja Rapla Vallavalitsusega. Kaebaja teeb rahvatantsuõpetaja tööd 6 tundi nädalas ja sõidab sellega seoses ühes kuus läbi ca 1000 km, kuid töötasu on kokku vaid 339,33 eurot. Rahvatantsuõpetaja töötasust tasub pool Kultuuriministeerium tingimusel, et kollektiivid peavad olema osalenud laulu- ja tantsupeo protsessis ning tantsuõpetajal peab olema kutsetunnistus ja kehtiv tööleping. Töötukassa sõnul saaks kaebaja töötuskindlustushüvitist, kui ta teeks seda tööd tööampsudena. Kaebaja ei saa aga sõlmitud töölepinguid lõpetada, sest siis ei saaks omavalitsus ministeeriumilt tantsuõpetaja palgatoetust. Kaebaja tööleping lõpetati Tehnohooldus OÜ omaniku poolt, kõigilt tema töötasudelt on varem kinni peetud 1,8% ja tööandja on maksnud 0,8% töötukindlustuse makseteks. Kaebajal on praeguses olukorras õigus töötuskindlustushüvitisele kuni uue töö leidmiseni ja töötasu saamiseni. Kultuuri ja hariduse valdkonnas makstavad töötasud ei võimalda normaalset äraelamist ka täiskoormusega töötades, töötada tuleb mitmel töökohal. Kui töötajal on seadusega pandud kohustus tasuda töötuskindlustusmakseid, siis peab selle eest saama ka hüvitist.
5.Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Töötukassa andmekogu kohaselt töötas kaebaja perioodil 01.01.2024˗30.06.2024 võlaõigusliku lepingu alusel asutuses Kolme Kandi Rahvamaja. Lisaks on kaebajal alates 01.10.2019 tööleping Lääne-Harju Kultuurikeskusega, mis ei ole töötamise registri andmetel lõppenud. Seega oli kaebajal 17.05.2024 otsuse tegemise ajal kehtiv töösuhe ning TöMS § 8 lg 4 p 3 järgi ei saanud kaebajat töötuna arvele võtta. Vastustaja selgitas kaebajale töötuna arvelevõtmise avalduse menetluse käigus töötuna arvelevõtmise tingimusi, sh võimalust edaspidi ajutiselt töötada, tehes n-ö tööampse. TKindlS § 6 lg 1 p 1 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud TöMS § 8 kohaselt. Kuna Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse kohaselt ei võetud kaebajat töötuna arvele, puudus tal TKindlS § 6 lg 1 p 1 alusel õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötuskindlustushüvitisele on õigus üksnes töötuna arvel oleval isikul. 2(4)

3-24-1793 TöMS § 8 ja TKindlS § 6 lg 1 p 1 on imperatiivsed sätted, st vastustajal puudub kaalutlusõigus, kas isik töötuna arvele võtta või maksta hüvitist, kui ilmnevad sätetes kirjeldatud asjaolud. Töötuna arvelevõtmine ei ole seotud isiku sissetuleku suurusega, vaid töötamise faktiga. Samuti ei ole isikul õigust hüvitisele seetõttu, et tema majanduslik olukord on halb.

6.Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Töötamise registri väljavõttest nähtub, et kaebaja töötas tähtajalise võlaõigusliku lepingu alusel perioodil 01.01.2024˗30.06.2024 asutuses Kolme Kandi Rahvamaja. Lisaks on kaebajal alates 01.10.2019 tööleping Lääne-Harju Kultuurikeskusega, mis ei olnud töötamise registri andmetel lõppenud. Kuna Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse tegemise ajal oli kaebajal kehtiv töösuhe (võlaõiguslik leping) Kolme Kandi Rahvamajaga ja tööleping Lääne-Harju Kultuurikeskusega, polnud töötukassal TöMS § 8 lg 4 p 3 järgi õigust kaebajat töötuna arvele võtta. Seega on Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsus õiguspärane. Kuna Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse kohaselt ei võetud kaebajat töötuna arvele, puudus kaebajal TKindlS § 6 lg 1 p 1 alusel õigus töötuskindlustushüvitisele. TKindlS sätestab ühemõtteliselt ja selgelt, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud TöMS § 8 kohaselt. Seega on Eesti Töötukassa 20.05.2024 otsus nr 124031016 samuti õiguspärane. Kaebaja etteheited kultuuritöötajate palgataseme kohta ning laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimuste ja korra osas ei ole praeguse vaidluse puhul asjakohased. Vastustaja esitatud töötamise registri väljavõttest selgub ka, et kaebaja on alates 08.07.2024 töötajana registreeritud üldosakonna juhataja ametikohal uues põhitöökohas Lavateir AS. Seega peab kaebaja edaspidise töötuskindlustushüvitise saamise soovi korral arvestama seadusandluses seatud piirangutega ning tantsuõpetaja töö ei lähe töötuna arveloleku ajal töötamisena arvesse tõepoolest vaid sel juhul, kui see jääb TöMS §-s 11 sätestatud ajutisele töötamisele seatud piiridesse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Kaebaja palub 07.02.2025 apellatsioonkaebuses (hiljem täiendatud) tühistada Tallinna Halduskohtu 08.01.2025 otsus. Tööampsude tegemiseks oleks kaebaja pidanud töölepingud lõpetama. Lepingu lõpetamisega oleks automaatselt olnud töötasu poole väiksem, kuna tööleping on Kultuuriministeeriumilt palgatoetuse saamise eeldus. Töötuskindlustusmakse võetakse kõigi tasude pealt ja arvatakse automaatselt töötasust maha. Kaebaja ei ole summade mahaarvamiseks nõusolekut andnud. Põhitöö kaotusel peaks kaebaja saama makstud kindlustusmaksete summast vastavat kompensatsiooni. Kaebaja palub mõista töötukassalt välja nelja kuu töötasu ulatuses hüvitis ajavahemiku eest, mil tal puudus sissetulek. Kaebaja palub, et ta edaspidi ei peaks tasuma töötukassa makse, kuna see on lisakoormus kaebajale. Normaalselt äraelamiseks peab kaebaja töötama mitmel töökohal. Kaebaja on alates 11.02.2025 põhitöökohalt vabastatud ja töötu ning tal puudub sissetulek.
8.Eesti Töötukassa palub 13.03.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukoha juurde. Töötuskindlustus on solidaarsuspõhimõttel toimiv sundkindlustus, mis tähendab, et kõigi kindlustatute ühiselt kogutud vahendite arvelt makstakse hüvitist isikule, kellel kindlustusrisk on realiseerinud. Õigus töötuskindlustushüvitisele tekib vaid juhul, kui isik on töötuna arvele 3(4)

3-24-1793 võetud ja tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (TKindlS § 6 lg 1) ning tema töö- või teenistussuhe ei ole lõppenud TKindlS § 6 lg-s 2 sätestatud alustel. Seega puudus kaebajal õigus nõuda hüvitise maksmist üksnes põhjusel, et ta on töötuskindlustusmakseid tasunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).
10.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et asjas ei korraldatud kohtuistungit. Halduskohus määras asja arutamisele kirjalikus menetluses põhjendatult, kuna HKMS § 131 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused olid täidetud ˗ asja lahendamiseks olulised asjaolud oli võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning kaebajal puudus ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas seda, et menetlusosaliste vahel olid vaidluse all üksnes õigusküsimused. Kuna faktilistes asjaoludes vaidlus puudus ja vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas, oli menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, nagu seda teeb ka ringkonnakohus.
11.Töötukassa ja halduskohtu selgitused töötuskindlustushüvitise maksmise eelduste ja süsteemi kohta laiemalt on ammendavad. Kaebaja kaebuse saaks rahuldada üksnes juhul, kui Eestis seadusandja poolt loodud solidaarsuspõhimõttele tuginev töötuskindlustussüsteem – mis lihtsustatult on, et töötuskindlustusmakseid tasuvad kõik, kuid kindlustushüvitist saab üksnes töötu – oleks põhiseadusega vastuolus. Selliseid väiteid kaebaja esitanud ei ole ja ringkonnakohtule ei ole selline võimalik põhiseadusevastasus ka muul moel äratuntav. Kuna kaebaja ei olnud töötuskindlustushüvitise taotluse esitamise ajal töötu, puudus tal ka õigus vastava hüvitise saamiseks.
12.Kaebaja käsitlus sellest, et kui tema töötasult on kinni peetud töötuskindlustusmakseid, siis on tal õigus töötuskindlustushüvitisele ka juhul, kui tal on küll töö, kuid mingid muud subjektiivsed asjaolud õigustavad tema arvates töötuskindlustushüvitise saamist (nt saadav töötasu on liige väike või üldine elatustase on madal), ei tugine seadusel. Töötuskindlustusmakseid peetakse töötasult kinni TKindlS alusel võrdsetel alustel kõigilt ning riikliku makse kinnipidamine ei eelda isiku nõusolekut. Seetõttu pole kohtul (ega ka töötukassal) võimalik vabastada kaebajat töötuskindlustusmaksete kinnipidamisest. Kehva majandusliku olukorra puhul on kaebajal võimalik taotleda erinevaid toetusi elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt.
13.Töötukassa on kaebajale põhjalikult selgitanud kohtumenetluses, kuidas ja millistel õiguslikel alustel töötuskindlustussüsteem toimib. Ringkonnakohtul puudub vajadus neid selgitusi korrata. Kui kaebaja on vahepealsel perioodil jäänud töötuks, on tal võimalik esitada töötukassale uus taotlus enda töötuna arvelevõtmiseks ja töötuskindlustushüvitise saamiseks.
14.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja