2-16-115535 TCM Estonia OÜ hagi Egert Peramets vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
460,13 eurot Hageja: TCM Estonia OÜ (registrikood: 12003417, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: Egert Peramets (isikukood: XXXXXXXXXXXX, elukoht ei ole kohtule teada, menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded). Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Egert Perametsalt TCM Estonia OÜ kasuks MCB Finance Estonia OÜ ja Egert Perametsa vahel 10.12.2011. a sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX tulenev võlgnevus kokku 339,58 eurot (kolmsada kolmkümmend üheksa eurot ja 58 senti), millest põhivõlgnevus on 250 eurot, intress 1,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 88,55 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskuludest 74 % kostja kanda ja 26 % hageja kanda.
7.Välja mõista Egert Perametsalt TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulude katteks 148 eurot (ükssada nelikümmend kaheksa eurot).
8.Egert Perametsal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-16-115535
Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
12.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid MCB Finance Estonia OÜ ja kostja 10.12.2011. a laenulepingu, mille alusel kostja sai laenu 250 eurot. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 460,13 eurot, millest laenu põhisumma on 250 eurot, intress 121,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras summas 88,55 eurot.
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Ametlike Teadannete vahendusel, teadaanne avaldati 01.12.2016. a ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 16.12.2016. a. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud, mis on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele TsMS § 407 lg 1 alusel.
14.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
15.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-106-13, p 24, 3-2-1-122-08. p 19).
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate
Tsiviilasi nr 2-16-115535
vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
17.Hagiavaldusest nähtuvalt oli intress 250 euro suuruselt laenult 6 kuu eest 121,58 eurot, aastane intressimäär 243,16 % ning aastane krediidikulukuse määr 348,58%. Krediidi andmise ajal 10.12.2011 oli Eesti Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 36,27 %. Seega ületas ainuüksi laenulepingu intressimäär krediidi andmise ajal keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 6 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 ja lg 3 alusel tühine.
18.TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud selle sarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud määras. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2012 oli 1 %. Hageja on arvestanud intressi maksegraafiku järgi perioodi 12.01.2012. a kuni 10.06.2012. a (s.o 151 päeva) eest (tlk 39). Intress laenu kasutamise ajal VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses 151 päeva eest on 1,03 eurot (tagastamata laenusumma 250 eurot x 1% x 151 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Ülejäänud osas, s.o võlgnevuse põhisumma ja viivise väljamõistmise osas, on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus otsust osas, kus kohus nõude rahuldab. Menetluskulud
20.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 74 % ulatuses kostja kanda ja 26 % ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 55 eurot ja õigusabikulud 270 eurot. Hageja tasus hagilt riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 74 eurot (100 eurost 74 %).
21.Lähtudes TsMS § 175 lõikest 1 ning arvestades nõude suurust ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile menetluskuluna hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 74 eurot (100 eurost 74 %). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 148 eurot (74 + 74).
22.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.