1.Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi A. T. vastu tekitatud kahju 475,39 euro hüvitamise nõudes rahuldada.
2.Välja mõista A. T.`ult Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks ajavahemikul 01.03.2013-31.03.2016 makstud hüvitis summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot ja 39 senti.
3.Riigile tagastatav hüvitis kanda üle Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole nr EE7422000011220057958 AS-s Swedbank või nr. EE761010002033069006 AS-s SEB Pank; viitenumber 5420016019.
4.Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja A. T. kanda. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD
1.Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) esitas Viru Maakohtule hagi A. T. vastu tekitatud kahju 475,39 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 11014/03 kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohvrid L. Š. ja V. Š. surid. Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Vägivallakuriteo ohvri ülalpeetava D. Š. eestkostja R. Š. esitas 11.03.2004.a Sotsiaalkindlustusametile ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse vägivallakuriteo ohvri matuste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks ja toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 25.10.2004.a. otsusega nr 60 määrati D. Š.le toitja surmast tuleneva kahju perioodiline hüvitis. Viru Maakohtu 17.06.2013. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-23847 menetlus lõpetati kuna kostja hüvitas Eesti Vabariigi nõude summas 2 752,78 eurot (ajavahemikul 26.05.2003 - 28.02.2013.a makstud ohvri surmast tulenev hüvitis). Perioodil 01.03.2013 kuni 31.03.2016.a on D. Š.le makstud ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist summas 475,39 eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 129 kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele. Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. Hageja palub, juhindudes ohvriabi seaduse (OAS) § 31 rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja OAS alusel makstud hüvitis summas 475,39 eurot (tl. 3-20).
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas 24.08.2016 kohtule vastuses, milles hagiga ei nõustunud. Kostja vastuse kohaselt on hageja nõue õigustühine, kuna tema vastu oli hageja poolt esitatud hagi juba 2013. aastal (tsiviilasi nr. 2-13-23847) ning menetlus lõpetati seoses hageja loobumisega hagist (kostja rahuldas hagi täies ulatuses). Kostja leiab, et TsMS § 432 tulenevalt puudub hagejal õigus uue hagi esitamiseks. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda (tl. 31-35).
MENETLUSE KÄIK
3.10. jaanuaril 2017.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 23.01.2017. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.01.2017 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 37).
4.Kostja esitas 18.01.2017 vastuse, milles teatas veelkord, et tema vastu esitatud hagi on õigustühine TsMS § 432 alusel, kuna hageja on eelneva tsiviilasja raames loobunud hagist (tl. 43).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 475,39 eurot.
6.Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised faktilised asjaolud: Viru Ringkonnakohtu 20.04.2004 otsusega kriminaalasjas nr 2-1-122/04 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel L. Š. ja V. Š. surid (tl. 11-16). Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 25.10.2004 otsusega nr. 60 määrati D. Š.le toitja surmast tuleneva kahju perioodiline hüvitis. Otsuse kohaselt kuulub igakuiselt väljamaksmisele alates 26.05.2003 hüvitis summas 715 krooni (tl. 8-9). Viru Maakohtu 17.06.2016 kohtumäärusest nr. 2-13-23847 nähtub, et hageja esitas hagi kostja vastu 2 752,78 eurot hüvitise väljamõistmise nõudes ning tsiviilasja menetlus on lõpetatud seoses hagist loobumisega, kuna kostja täitis kohustuse täies ulatuses. Hüvitis summas 2 752,78 eurot oli kostjalt välja mõistetud ajavahemiku 26.05.2003-28.02.2013 eest. Hüvitise tasumise aluseks oli asjaolu, et D. Š. oli L. Š. ülalpeetav (poeg). Sotsiaalkindlustusameti 12.08.2016 teatise kohaselt tasuti D. Š.le kui L. Š. ülalpeetavale toitja kaotusest tingitud kuriteoohvri riiklikku hüvitist ajavahemikul 01.03.2013-31.03.2016 kokku summas 475,39 eurot (tl. 17).
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Kriminaalasjas nr 2-1-122/04 tehtud jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et kostja pani toime õigusvastse teo (põhjustas L. Š. ja V. Š. surma). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
8.Ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Sama seaduse § 9 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik (edaspidi ohver) saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. Käesoleva seaduse tähenduses on ülalpeetav isik, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPkS) §-s 20. RPkS § 20 lg 1 järgi on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.
Seega on hüvitise saamise õigus L. Š. alaealisel lapsel. D. Š.l on õigus saada L. Š. surma puhul hüvitist ning OAS § 31 lg 1 alusel on riigil õigus nõuda hüvitist tagasi kahju põhjustanud kostjalt. Kohus leiab, et kahju tekitanud teo ja kahju vahel on põhjuslik seos ja seega tuleb kostjal VÕS § 129 alusel tekitatud kahju hüvitada.
9.Kostja on vastuväitena viidanud TsMS § 432, mille kohaselt puudub hagejal õigus uue hagi esitamiseks, kuna menetlus tsiviilasjas nr. 2-13-23847 lõpetati seoses hageja loobumisega hagist ning hagejal puudub õigus samadel alustel sama kostja vastu kohtusse pöördumiseks. Seega leiab kostja, et tema vastu esitatud hagi on õigustühine. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ja peab vajalikuks selgitada, et antud juhul on erinevad hagi esitamise alused - tsiviilasjas nr. 2-13-23847 oli tegemist hüvitise nõudega ajavahemiku 26.03.2003-28.02.2013 eest, käesolevas hagis on tegemist hüvitise nõudega ajavahemiku 01.03.2013-31.03.2016 eest, seega ei ole tegemist samadel alustel esitatud haginõudega. Kohus selgitab, et samadel alustel oleva haginõudega oleks olnud tegemist juhul, kui hageja oleks teistkordselt nõudnud hüvitist ajavahemiku 26.03.2003-28.02.2013 eest. Asjaolu, et nõue tuleneb ühest ja samast kriminaalasja raames tehtud kohtuotsusest, ei tähenda, et hageja ei või esitada kostja vastu mitut hagi, kui tegemist on erinevate ajaperioodide eest esitatud hüvitiste nõuetega. Sotsiaalkindlustusameti 12.08.2016 teatise kohaselt tasuti D. Š.le kui L. Š. ülalpeetavale riiklikku hüvitist ajavahemikul 01.03.2013-31.03.2016 kokku summas 475,39 eurot. Tulenevalt OAS § 31 lg 1 on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigus Eesti Vabariigil (Sotsiaalministeeriumi kaudu).
11.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud OAS § 31 lg 1, VÕS § 129, § 1043, § 1045 lg 1 alusel ja seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 475,39 eurot. Riigile tagastatav hüvitis tuleb üle kanda Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole nr EE7422000011220057958 AS-s Swedbank või nr. EE761010002033069006 AS-s SEB Pank; viitenumber 5420016019. Menetluskulud
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
TsMS § 145 kohaselt on hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
14.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.