Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-24-1768 3. jaanuar 2025 Karin Jõks X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.05.2024.a otsuse nr 4.2-1/1393-7 tühistamiseks osas, millega peatati kaebaja relvaloa nr xxx kehtivus Kaebaja - Toomas Linnu, esindaja vandeadvokaadi abi Mariliis Timmermann Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristin Annsoo
1.Lõpetada menetlus.
2.Tagastada riigilõiv 20 eurot kaebajale, arvelduskontole nr EE977700771005667971.
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
6.Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 17).
1.Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet andis 26.07.2023 kaebaja X relvaloa nr xxx kehtivusajaga kuni 28.03.2028.
2.Vastustaja tunnistas 15.02.2024.a otsusega nr 4.2-1/1393-2 (dtl 12-14) kaebaja relvaloa nr xxx kehtetuks ning pani kaebajale kohustuse relv ja laskemoon võõrandada.
3.Vastustaja tegi 14.05.2024 otsuse nr 4.2-1/1393-7 (edaspidi vaidlustatud otsus, dtl 26-30), mille resolutsiooni punktiga 1 tunnistas 15.02.2024.a otsuse nr 4.2-1/1393-2 kehtetuks ning resolutsiooni punktiga 2 peatas kaebaja relvaloa nr xxx kehtivuse. Vastustaja tegi haldusmenetluses tuvastatud asjaolusid uuesti hinnates järelduse, et kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine ei olnud proportsionaalne. Vastustaja peatas relvaloa kehtivuse. Vastustaja hindab peale vähemalt 6 kuu möödumist uuesti, kas kaebaja on sobilik
omama relvaluba või on jätkuvalt alus relvaloa peatamiseks või tuleb relvaluba kehtetuks tunnistada.
4.Kaebaja esitas 13.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkti 2 tühistamise nõudes. Kaebaja hinnangul on vastustaja eksinud ohuhinnangu aluseks võetud asjaolude tuvastamisel, jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ja eksinud prognoosotsuse tegemisel. Otsus on ebaproportsionaalne ja kaebaja ärakuulamisõigus jäeti tagamata. Kaebaja taotles kohtult tõendite (kaebaja lähedaste arvamusi kajastavate dokumentide) väljanõudmist vastustajalt.
5.Kohus võttis 24.10.2024.a määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada vaidlustatud otsus osaliselt (resolutsiooni punkti 2 ehk relvaloa kehtivuse peatamise osas) ning määras vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
6.Vastustaja esitas 25.11.2024 vastuse kaebusele, milles ei nõustunud kaebusega. Vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja arvesse on võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid. Otsus on õiguspärane. Vastustaja selgitas, et vaidlustatud otsuses märgitud 6 kuud sai täis 14.11.2024 ning vastustaja tegi täiendavad menetlustoimingud, mille käigus hindas kaebajaga seotud asjaolusid ja teda iseloomustavat teavet uuesti. Vastustaja jõudis järeldusele, et relvaloa peatamise aluseks olnud sündmuse puhul oli tegemist ühekordse juhtumiga. Vastustaja tegi 22.11.2024 otsuse nr 4.2-1/1393-8 (dtl 56-57), millega lõpetas kaebaja relvaloa nr xxx kehtivuse peatatuse (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebajale politseis hoiul oleva tulirelva ja lubatud koguses laskemoona (resolutsiooni p 2). Kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, seega on kaebus ja kohtumenetlus perspektiivitu. Vastustaja taotles menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.
7.Kaebaja teatas 29.11.2024 ja 18.12.2024.a avaldustes, et ta nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning ei taotle kohtumenetluse jätkamist vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja soovis algselt, et kohus annaks hinnangu, kas vastustajal on võimalik tulevastes menetlustes või toimingutes tugineda vaidlustatud otsuse varasemale kehtivusele. Kohus selgitas, et kaebuse eseme määratlemine on kaebaja ülesanne. Vastustaja kinnitas 18.12.2024.a avalduses, et ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada, et kaebaja õiguste kaitseks oleks vaja kehtivuse kaotanud relvaloa peatamise otsus täiendavalt tühistada.
8.Kaebaja taotles õigusabikulude 2196 euro väljamõistmist vastustajalt ning riigilõivu tagastamist. Vastustaja ei tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks ning seega peab vastustaja kandma kaebaja menetluskulud. Isegi kui 22.11.2024.a haldusakti andmist käsitleda vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisena, oli haldusakti andmine tingitud kaebuse esitamisest. Sellele viitavad 22.11.2024.a haldusakti põhjendused. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada, et kaebaja pöördus kohtusse oma õiguste kaitseks, sest relvaloa kehtivust ei peatatud tähtajaliselt. Kaebaja ei saanud jääda lootma, et vastustaja 6 kuu möödudes olukorda uuesti hindab, ega seda, et vastustaja 6 kuu pärast leiab, et relvaloa kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Vastustaja hinnangul ei kuulu kaebaja menetluskulud vastustaja poolt hüvitamisele. 22.11.2024.a haldusakti andmine, millega n.ö taastati kaebaja relvaloa kehtivus ning tagastati tema relv ja laskemoon, ei ole tingitud praegusest kohtuvaidlusest. Otsus on tehtud relvaseadusest tuleneva kaalutlusõiguse alusel ja selle tegemise tähtaeg oli märgitud
vaidlustatud otsuses ehk enne käesoleva kohtumenetluse algust. Vastustaja 22.11.2024.a otsuse ja käesoleva kohtumenetluse vahel puudub põhjuslik seos. Kohtu seisukoht Menetluse lõpetamine
9.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktika põhjal kohaldatakse seda sätet ka siis, kui kehtivusaja möödumise tõttu on haldusaktil kadunud mõju ja praktiline tähendus või vaidlustatud haldusakt on muul põhjusel ammendunud. HKMS § 152 lg 1 p 4 eesmärgiks on vältida vaidluse jätkumist, kui kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud. Seda, kas kaebaja on saavutanud kaebuse eesmärgi, hinnatakse pigem laialt ning menetluse lõpetamine ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt1.
10.Praeguses asjas taotles kaebaja vaidlustatud otsuse tühistamist relvaloa kehtivuse peatamise osas ning vastustaja lõpetas 22.11.2024 relvaloa peatatuse edasiulatuvalt. Ajavahemikul 14.05-22.11.2024 oli vaidlustatud otsus kehtiv. Samas on see ajavahemik möödunud, vaidlustatud otsus on praeguse seisuga kehtetu ning kaebaja relvaluba on taas kehtiv. Mõlemad pooled olid nõus sellega, et vaidluse jätkamine käesolevas kohtuasjas ei ole vajalik ning menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2). Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
11.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).
12.Kui menetlus lõpetatakse ilma asja sisuliselt arutamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust tõendite kogumiseks. Menetluskulud
13.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu kaebaja kontole, millelt see tasuti. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist.
14.HKMS § 108 lg 4 ja 6 tuleneb, et menetluse lõpetamise korral kannab reeglina menetluskulud kaebaja. Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Pooled on eri meelt selles, kas kaebuse eesmärgi saavutamine oli tingitud kaebuse esitamisest.
15.Vaidluse kronoloogia on kokkuvõttes järgmine: - 14.05.2024 tegi PPA vaidlustatud otsuse. Otsuses on märgitud, et asjaolude uus hindamine viiakse läbi peale vähemalt 6 kuu möödumist; - 13.06.2024 esitas kaebaja kaebuse halduskohtule;
Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 509
- 24.10.2024 võttis kohus kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat ühe kuu jooksul esitama vastus kaebusele; - 14.11.2024 täitus 6 kuud vaidlustatud otsuse tegemisest; - 22.11.2024 tegi vastustaja otsuse, millega kaebaja relvaloa kehtivus taastus ja mis tingis käesolevas kohtuasjas menetluse lõpetamise; - 25.11.2024 esitas PPA vastuse kaebusele. Vastus sisaldas taotlust menetluse lõpetamiseks. Kohtu hinnangul ei olnud 22.11.2024.a otsuse tegemine tingitud kaebuse esitamisest käesolevas kohtuasjas ning kaebaja 29.11.2024.a väited ei võimalda asuda vastupidisele seisukohale. 22.11.2024.a otsuse ja kaebuse põhjenduste osaline kokkulangevus ei tähenda, et vastustaja tegi selle otsuse kaebuse esitamise tõttu. Vastustaja määras vaidlustatud otsuses, s.o enne kaebuse esitamist kindlaks tähtaja asjaolude uueks hindamiseks ning tõi uue hindamise ühe võimaliku tulemina välja, et kaebaja on sobilik omama relvaluba. Samuti leidis vastustaja juba vaidlustatud otsuses, et vahejuhtum, millele vastustaja relvaloa peatamisel ühe asjaoluna tugines, võis olla ühekordne, ning kaebajale tuleb anda võimalus näidata, kas ta suudab käituda relvaloa omajale sobilikul viisil. Vastustaja tegi 22.11.2024.a otsuse lubatud tähtaega järgides. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja ei oleks ilma kaebuse esitamiseta asjaolusid uuesti hinnanud. Isegi kui vastustaja oleks jätnud asjaolud enda määratud tähtajal uuesti hindamata, oleks kaebaja saanud vaidlustatud otsusele tuginedes seda nõuda. Vastustajal tuli pärast 6 kuu möödumist asjaolusid uuesti hinnata olenemata sellest, kas kaebaja esitas vaidlustatud otsuse peale kaebuse või mitte. Kui HKMS § 152 lg 1 p 4 tõlgendatakse pigem laialt ja see ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist, siis kehtib sama ka HKMS § 108 lg 6 sisalduva fraasi „kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine“ kohta. Tühistamiskaebuse esitamine kohtule on kaebaja õigus. Vastustaja avaldas vaidlustatud otsuses oma kavatsuse otsus tulevikus üle vaadata ning tõi ühe võimalusena välja, et kaebaja relvaloa kehtivus võidakse taastada. Kui kaebaja otsustas tühistamiskaebuse esitada, siis oli tema riisiko, et menetlus võidakse lõpetada viisil, mis ei anna kaebajale õigust nõuda menetluskulude hüvitamist. Tartu Ringkonnakohus leidis 23.05.2024.a määruses kohtuasjas 3-23-1312, et loobumine menetluse jätkamisest tuvastamisnõudes tähendab ühtlasi loobumist õigusest menetluskulude hüvitamisele juhul, kui menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei olnud tingitud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisest kaebuse esitamise tõttu. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda.
16.Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud ning HKMS § 109 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
17.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime ja muude isikuandmete avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleb kohtule esitada enne määruse jõustumist. Hiljem on küll võimalik avaldatud määrust muuta, kuid juba toimunud avaldamist ei saa olematuks teha. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.