K.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2024 otsuse nr 12405150059-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja K.Z, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja V.B
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.Z-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse K.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 peale.
2.Jätta K.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
1.K.Z (kaebaja/taotleja) on Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, kes soovis läbi Eesti Vabariigi jõuda Prantsusmaale. Selleks kasutas ta kolmandale isikule kuuluvat reisidokumenti ning võltsitud elamisluba. Kaebaja peeti kinni Tallinna Lennujaamas 01.05.2024, misjärel koostati talle sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati 5-aastast sissesõidukeeldu.
3-24-2954
2.Kaebaja esitas 15.05.2024 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks olles juba 09.05.2024 avaldanud Politsei- ja Piirivalveameti nõustajale, et tema elu Bangladeshis on ohus. Avaldatu kohaselt on ta opositsioonilise partei toetajaliige ning teda kiusatakse sel põhjusel taga.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 16.09.2024 otsusega nr 12405150059-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 kohaselt kaebaja taotluse VRKS § 201 p-de 3, 6 ja 7 alusel selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi. Taotleja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Ehkki taotlust tuleb hinnata poliitilise meelsuse perspektiivist, on alust kahelda taotleja kirjeldatud sündmuste toimumises. Taotleja ütlustes on vastuolud. Isegi kui taotleja tõesti meeleavaldusel ja sellele järgnenud vandaalitsemises osales, siis ei oleks tegemist võimude tagakiusuga poliitiliste vaadete alusel. Taotleja sõnul soovitakse teda karistada vandaalitsemise, milles osalemist taotleja ei eita, ja vara lõhkumise eest, mitte poliitiliste vaadete eest. PPA märgib, et ka Eestis võib saada karistada avaliku korra rikkumise eest isegi siis, kui see on toime pandud meeleavalduse käigus. Taotleja on ka ise viidanud, et ta on korduvalt osalenud rahumeelsetel Bangladesh Nationalist Party (edaspidi BNP) meeleavaldustel ning Bangladeshi ametivõimudega see probleeme ei põhjustanud. Isegi juhul, kui Bangladeshi võimud kavatsevadki taotleja suhtes rakendada kriminaal- või haldusmenetluslikke meetmeid, ei saa sellest järeldada taotleja võimalikku tagakiusamist. PPA ei tuvastanud, et taotleja suhtes väidetavalt algatatud menetlus oleks olnud diskrimineeriv ning puuduvad tõendid selle kohta, et talle mõistetav karistus võiks olla ebaproportsionaalne. Taotleja ei vaja täiendavat kaitset, kuna pole alust arvata, et teda ootaks kodumaale naastes surmanuhtlus või muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine. Taotleja saabus Eestisse ebaseaduslike reisidokumentidega ning tema eesmärk oli jõuda Prantsusmaale tööle, mitte aga rahvusvahelise kaitse taotlemine. Taotleja esitas taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks nädal pärast sundtäidetava lahkumisettekirjutuse koostamist. Seega on piisavalt alust arvata, et taotleja soovis taotlust esitades kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi. Taotleja sõnul on ta BNP toetaja, kes osales 21.10.2021 meeleavaldusel, kus tekkis konflikt meesterahvastega Awami League parteist. Konflikt eskaleerus vandaalitsemiseks, mille käigus ka taotleja lõhkus autosid. Sellest alates on taotleja enda sõnul võimude poolt tagaotsitav. Varasemalt taotlejal probleeme ametivõimudega ei olnud.
4.Kaebaja esitas 25.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.09.2024 otsuse tühistamiseks ning PPA (edaspidi ka vastustaja) kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
Tallinna Halduskohus jättis 17.12.2024 otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 17.12.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus on veendunud, et rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu ning PPA otsus, millega kaebaja taotlus tagasi lükati, on õiguspärane. Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et viivitada enda tagasisaatmist Bangladeshi. Et kaebajat on alust pidada varjupaigasüsteemi kuritarvitajaks, on kohtud möönnud ka kaebaja 2(4)
3-24-2954 rahvusvahelise kaitse taotlejana kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning seal jätkuva kinnipidamise üle otsustamise menetlustes. Kaebaja soov osaleda oma kohtuasja arutamise juures ei ole kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega seonduvat arvestades kaalukas argument esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna kaebajat esindab vandeadvokaat, kes tagab tema parimate huvide kaitse. Lisaks sai kaebaja esitada oma seisukohad haldusmenetluses läbi viidud kahel vestlusel ja esimese astme kohtumenetluses kohtuistungil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja PPA 16.09.2024 otsuse nr 12405150059-1 täitmise peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 324-2954. Kaebaja Eestist väljasaatmiseks peavad olema kaalukad põhjused. Kaebaja soovib isiklikult kohtumenetluses osaleda. Ütlused võivad omada olulist tähendust. Kaebaja õigus viibida asja arutamise juures on ülekaalukas, sest ta oskab paremini selgitada temaga seotud asjaolusid. Põhjendatud ei ole ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja kuritarvitab varjupaigasüsteemi. Kaebajal on reaalne hirm oma elu pärast, mistõttu on tal põhjust karta riigipoolset tagakiusu ning potentsiaalset vangi sattumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja palus 23.12.2024 avalduses Tallinna Ringkonnakohtule varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlust käsitada määruskaebusena.
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
11.Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada, kuna tal lasub kohustus riigist lahkuda. Halduskohus jättis otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Sellest tingituna ei olnud kaebaja enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses (vt VRKS § 25 1 lg 2 ja § 31 lg 1 p 2; Riigikohtu 02.03.2017 määrus asjas nr 3-3-1-54-16, p 16), talle ei laienenud sellest staatusest tulenevad õigused, sh tal ei ole enam Eestis viibimisõigust.
12.Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et kui ta saadetakse Bangladeshi, ei saa ta osaleda kohtumenetluses isiklikult. Üksnes nimetatud asjaolu ei ole praeguses asjas piisav esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtuistungi korraldamise korral 3(4)
3-24-2954 on kaebajal võimalik sel osaleda videokonverentsi vahendusel. Kaebajal on õigusteadmistega esindaja, kes tagab kaebaja huvide parima kaitse. Kaebaja pole väitnud, et tal puudub päritoluriigis juurdepääs internetile.
13.Kohtuasjas, kus väidetakse, et isiku riigist väljasaatmisel võib tema elu sattuda päritoluriigis ohtu, saab lubada kohtumenetluse ajal isikut välja saata, kui kohtul ei jää kahtlust, et kaebusel pole edulootust, eelkõige juhul, kui taotlus on asjaoludest nähtuvalt ilmselgelt esitatud varjupaigasüsteemi kuritarvitamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1683, p 12; 23.02.2022 määrus haldusasjas nr 3-212397, p 22; 05.10.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-992, p 20; 14.04.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-174, p 12).
14.Praeguses menetlusstaadiumis, kus apellatsioonkaebust ei ole veel esitatud, ei oma kaebus ringkonnakohtu hinnangul selliseid eduväljavaateid, mis tingiksid praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kaebaja määruskaebuses esitatud üldsõnalised väited ei anna samuti alust teistsuguseks hinnanguks. Kohtumenetluse ajal väljasaatmist võib lubada siis, kui taotlus on asjaoludest nähtuvalt esitatud ilmselgelt varjupaigasüsteemi kuritarvitamise eesmärgil (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-992, p 20; 23.02.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-2397, p 22). Halduskohus on määruses leidnud, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et viivitada enda tagasisaatmist Bangladeshi. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlejana kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning seal jätkuva kinnipidamise üle otsustamise kohtumenetlustes on leitud, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1435, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1435, p 18). Praeguse kohtuasja tulemus sõltub eeskätt tõendite ja nende usaldusväärsuse hindamisest. Kaebaja pole määruskaebuses väitnud, et halduskohus on tõendite hindamisel eksinud või veenvalt näidanud, et kaebaja tegevus Bangladeshis täidab rahvusvahelise kaitse saamise tingimused või kaebajat ähvardaks päritoluriiki väljasaatmise korral talumatult tõsised ja rasked tagajärjed.
15.Avalikes huvides on välistada rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine (vt Talliinna Ringkonnakohtu 17.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1383, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1683, p 12). Kaebaja üldsõnaliste väidete põhjal pole võimalik järeldada, et tema huvid oleksid sellised, mis nõuaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist.
16.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.