K.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2024 otsuse nr 12405150059-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – K.Z (Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, sündinud XX.XX.XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 5. detsembril 2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja vastuväide kohtu tegevusele tõendite kogumisel rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta kaebajale antud menetlusabi ja temale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada otsuses kaebaja nimi ja sünniaeg, samuti Eestisse saabumise aeg ning päritoluriigist lahkumise aeg tähemärgiga.
Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendava osa punktid 720 inglise keelde.
6.Selgitada kaebajale, et kohtuotsuse tõlkimiseks inglise keelest bengali keelde on tal võimalik kasutada internetis vabalt kättesaadavaid tõlkeprogramme GoogleTranslate ja TypingBaba. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.01.2024. Vastuapellatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Nõuded apellatsioonkaebusele ning vastuapellatsioonkaebusele on toodud halduskohtumenetluse seadustiku §-des 182 ja 184. Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja
kulgemist ning menetlusabi taotleja peab esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K.Z on Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, kes soovis läbi Eesti Vabariigi jõuda Prantsusmaale. Selleks kasutas ta kolmandale isikule kuuluvat reisidokumenti ning võltsitud elamisluba. K.Z peeti kinni Tallinna Lennujaamas XX.XX.XXXX, misjärel koostati talle sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati 5-aastast sissesõidukeeldu.
2.Taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks esitas K.Z 15.05.2024, olles juba 09.05.2024 avaldanud Politsei- ja Piirivalveameti nõustajale, et tema elu Bangladeshis on ohus. Avaldatu kohaselt on ta opositsioonilise partei toetajaliige ning teda kiusatakse sel põhjusel taga.
3.Politsei- ja Piirivalveamet1 tegi 16.09.2024 otsuse nr 12405150059-1 (edaspidi 16.09.2024 otsus), millega luges välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) §-i 20 kohaselt K.Z taotluse VRKS § 201 punktide 3, 6 ja 7 alusel selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi. Otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised.
3.1.Taotleja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Ehkki taotlust tuleb hinnata poliitilise meelsuse perspektiivist, siis on alust kahelda taotleja kirjeldatud sündmuste toimumises. Taotleja ütlustes on vastuolud. Isegi kui taotleja tõesti meeleavalduses ja sellele järgnenud vandaalitsemises osales, siis ei oleks tegemist võimude tagakiusuga poliitiliste vaadete alusel. Taotleja sõnul soovitakse teda karistada vandaalitsemise, milles osalemist taotleja ei eita, ja vara lõhkumise eest, mitte poliitiliste vaadete eest. PPA märgib, et ka Eestis võib saada karistada avaliku korra rikkumise eest, isegi siis, kui see on toimepandud meeleavalduse käigus. Taotleja on ka ise viidanud, et ta on korduvalt osalenud rahumeelsetel Bangladesh Nationalist Party (edaspidi BNP) meeleavaldustel ning Bangladeshi ametivõimudega see probleeme ei põhjustanud. Isegi juhul, kui Bangladeshi võimud kavatsevadki taotleja suhtes rakendada kriminaalvõi haldusmenetluslikke meetmeid, ei saa sellest järeldada taotleja võimalikku tagakiusamist. PPA ei tuvastanud, et taotleja suhtes väidetavalt algatatud menetlus oleks olnud diskrimineeriv ning puuduvad tõendid selle kohta, et talle mõistetav karistus võiks olla ebaproportsionaalne.
3.2.Taotleja ei vaja täiendavat kaitset, kuna pole alust arvata, et teda ootaks kodumaale naastes surmanuhtlus või muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine.
3.3.Taotleja saabus Eestisse ebaseaduslike reisidokumentidega ning tema eesmärk oli jõuda Prantsusmaale tööle, mitte aga rahvusvahelise kaitse taotlemine. Taotleja esitas taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks nädal pärast sundtäidetava lahkumisettekirjutuse koostamist. Seega on piisavalt alust arvata, et taotleja soovis taotlust esitades kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi.
3.4.Taotleja sõnul on ta BNP toetaja, kes osales 21.10.2021 meeleavaldusel, kus tekkis konflikt meesterahvastega Awami League parteist. Konflikt eskaleerus vandaalitsemiseks, mille käigus ka taotleja lõhkus autosid. Sellest alates on taotleja
Edaspidi ka PPA ning alates punktis 4 ka vastustaja.
2(9)
enda sõnul võimude poolt tagaotsitav. Varasemalt taotlejal probleeme ametivõimudega ei olnud.
4.K.Z (edaspidi ka kaebaja) esitas 25.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse 16.09.2024 otsuse tühistamiseks ning PPA (edaspidi ka vastustaja) kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Ehkki PPA leidis õigesti, et kaebaja väljendas kartust Bangladeshi riigivõimu ees (politsei, kohtud) ning tema subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata poliitilise meelsuse perspektiivist, siis on lõppastmes kaebaja kaitsevajadust hinnatud valesti. PPA 16.09.2024 otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja esitatud argumentidega, võtnud arvesse tegelikku olukorda Bangladeshis ega piisavalt põhjendanud keelduvat otsust.
5.2.Kaebaja on Bangladeshi opositsioonilise partei BNP toetaja, kes osales venna toetamiseks partei meeleavaldustel iga 2 nädala kuni 2 kuu tagant. Kuni 21.10.2021 võimudega probleeme ei olnud, ent sel päeval toimunud meeleavaldusel toimus kokkupõrge Awami League partei liikmetega, mille käigus pandi toime ka vandalismi episoode. Kaebajat kahtlustatakse 1974 aasta erivolituste seaduse § 15 lg 3 ja § 25 lg d toimepanemises ning selle eest on karistuseks eluaegne vanglakaristus või surmanuhtlus, range vangistus kuni 14 aastat või rahatrahv. Asjaolu, et vastustaja ei ole leidnud informatsiooni erivolituste seaduse § 15 (3) rakendamisest meeleavaldajate suhtes, ei tähenda, et seda nende suhtes ei rakendata. Vastustaja märgib ise, et osa avalikke allikaid viitavad selle rakendamisele. Asjakohatu on ka PPA väide, et kaebaja suhtes algatatud menetlus ei ole seotud mingi konkreetse partei toetamise või valitsust kritiseerivate seisukohtade väljendamisega, vaid vara lõhkumisega. Kaebaja märkis vastustajale selgelt, et ta toetas Bangladeshi Rahvusparteid. Kaebaja vabanes kautsjoni vastu ning lahkus riigist seejärel. Vend on vangis.
5.3.Jääb arusaamatuks, millel põhineb PPA väide, et kaebajat ei pruugi kodumaal oodata tagakius. Vastustaja ei sea kahtluse alla, et kaebaja puhul on tegemist Bangladeshi kodanikuga, kes on kriitiliselt meelestatud Bangladeshi eelmise valitsuse suhtes. Samuti on arusaamatu, miks arvab PPA, et kaebajat ei saa Bangladeshis vastutusele võtta ja karistada.
5.4.Väited ütluste vastuolulisusest ja esitatud dokumentide autentsuse kahtluse alla seadmine ei ole põhjendatud. Kaebaja võis ütluste andmisel olla närvis ja eksida sel põhjusel.
5.5.Kaebaja tõi menetluses välja ja põhjendas, et teda ootab Bangladeshis tagakius ning tema suhtes on seal välja antud vahistamismäärus, mille alusel ootab teda tõenäoliselt mitteproportsionaalne karistus. Vastustaja ei ole enda otsuses toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
5.6.Kaebaja selgitas vastustajale, miks ta ei esitanud taotlust esimesel võimalusel ja mis oli selle käitumise taga. Sel põhjusel on VRKS § 201 punktidele 6 ja 7 tuginemine väär. Vastustaja ei ole kaebaja selgitustega arvestanud. 3(9)
5.7.Võrdlus Eesti ja Bangladeshi vahel ei ole asjakohane.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.PPA 16.09.2024 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. PPA jääb otsuses toodud seisukohtade juurde.
6.2.Kaebaja meelsuse väljendamise peamine motivatsioon oli venna toetamine, st tegevus põhines peamiselt perekondlikel ja isiklikel sidemetel, mitte fundamentaalsetel veendumustel. Kaebaja pole pärast 2021 toimunud meeleavaldust mingil moel meelsuse avaldamisel aktiivne olnud. Sel põhjusel ei ole alust arvata, et koduriiki naasmiselt satuks ta tagakiusu ohtu.
6.3.Kaebaja esitatud vahistamismäärus ei suuda täita tõendusjõu nõudeid mitmel põhjusel. Nt ei vasta dokumentides kasutatud sõnavara ametliku keelekasutuse nõuetele, mis on üks dokumentide usaldusväärsuse põhialuseid. Süüdistusaktis, vahistamistaotluses ja muus kriminaalmenetlust puudutavas dokumentatsioonis kasutatud keelekasutus on piiratud riikliku karistusseadustiku spetsiifikaga, sealhulgas kuriteo kvalifikatsiooni ja toimepandud kuriteo kirjeldamisega. Seetõttu pole usutav, et Bangladeshi ametivõimude esindajad kvalifitseeriks või kirjeldaks kuriteo toimepanemist kui „sepitsemist valitsuse kukutamiseks“ või märgiksid, et nad palvetasid, et kohus väljastaks vahistamismääruse süüdistatavate suhtes. Märkimisväärne on ka asjaolu, et esitatud dokumentides kasutatakse bambuskeppide kirjeldamisel mõõteühikuna jalgasid (foot). Kiire internetiotsing näitab, et Bangladesh võttis alates 01.07.1982 kasutusele meetriühikute süsteem. Teiseks, dokumentides sisalduv teave ei ole kooskõlas isiku enda selgitustega, mis suurendab tõsiselt esitatud dokumentide ebausaldusväärsust. Kaebajal esines vasturääkivusi ka selle osas, kuidas ta dokumendid enda valdusesse sai. Dokumentide saamise või omamise fakt tingib selliseid emotsionaalseid läbielamisi, et ka inimliku muretsemise korral ei läheks see asjaolu lihtsalt meelest ära.
6.4.Eesti ja Bangladeshi võrdlemine on asjakohane, kuna varjupaigaõigus ei ole universaalne kindlustus iga karistuse vastu. Rahvusvahelise kaitse peamine eesmärk on kaitsta isikuid tagakiusamise eest, mis põhineb nende inimõiguste rängal rikkumisel. Sellegipoolest ei kuulu karistused õigusvastaste tegude eest, mis ei ole seotud põhiõiguste teostamisega, varjupaiga saamise aluste alla. Näiteks süüdimõistmine selliste üldtunnustatud kuritegude eest nagu vandalism/avaliku korra rikkumine ja vägivald ei kvalifitseeru tagakiusamiseks, isegi kui süüdistatav väidab, et tema õigusvastane käitumine oli poliitiliselt motiveeritud. Oluline on mõista, et sõnavabadus kui põhiõigus ei õigusta kuritegude sooritamist. Iga riigi ühiskonna tervise, turvalisuse ja sidususe tagamiseks on hädavajalik mitte ainult sõnavabaduse kaitsmine, vaid ka relevantsete piirangute rakendamine. Rahvusvahelise kaitse saamiseks on oluline tõestada põhjuslik seos põhiõiguste teostamise ja karistuse vahel. Ilma sellise seoseta puudub alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Kaebaja esitatud sündmuste kirjeldusest sellist põhjuslikku seost pole tuvastatud. Kui kaebajal oli võimalik väljendada oma meelsust rahumeelselt ja sellele ei järgnenud riiklikku tagakiusu, siis võib järeldada, et väidetav algatatud kriminaalasi avaliku korra rikkumise eest ei ole poliitiliselt motiveeritud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.PPA otsus2, millega loeti kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus VRKS § 20 1 punktide 3, 6 ja 7 alusel põhjendamatuks ning see lükati tagasi, on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebuses ei tooda välja selliseid asjaolusid, mille alusel võiks väita, et PPA 16.09.2024
otsus on õigusvastane ning kaebaja vajadus rahvusvahelise kaitse järele jäeti alusetult tuvastamata. Kaebuses esitatud väited on olemuselt üldsõnalised ja deklaratiivsed, ega lükka PPA järeldusi ümber ega sea neid kahtluse alla viisil, et kohtul oleks alust leida, et PPA on otsuse tegemisel teinud vea. Kohus nõustub PPA 16.09.2024 otsuse põhjendustega ega korda neid (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist. Pagulasseisundi tuvastamata jätmise otsuse õiguspärasuse hindamine
8.Õige on PPA 16.09.2024 otsuse punktis 6.2 märgitu, et kaebaja subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust ning vajadust rahvusvahelise kaitse järele tuleb hinnata poliitilise meelsuse perspektiivist. Ent ainuüksi see asjaolu, et kaebaja suudab rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses kirjeldada oma hirmu ning seostada selle põhjuseid poliitiliste vaadetega, ei tähenda, et temaga toimunu on tagakius poliitiliste vaadete tõttu ning ta vajab rahvusvahelist kaitset. Rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kellel on põhjendatud alus karta tagakiusamist ühe VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tunnuse (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised vaated) tõttu, seal juures pole oluline, kas isikul see tunnus tegelikult on, vaid see, et teda kiusatakse taga selle tunnuse alusel (vt pikemalt Riigikohtu otsus nr 3-17-1026, punkt 13). VRKS § 19 lg-s 2 antakse mitteammendav loetelu tegudest, mida loetakse tagakiusamiseks, sh füüsiline või vaimne vägivald ning seadusandliku-, täidesaatva- või kohtuvõimu diskrimineerivate meetmete rakendamine. Seejuures ei ole tagakius mitte igasugune tegu mis vastab VRKS § 19 lg-le 2 ja § 4 lg-le 1, vaid tagakiusuks peavad teod ületama teatud raskuse lävendi (VRKS § 19 lg 1). Seega on rahvusvahelise kaitse vajaduse jaatamiseks tarvilik tuvastada kolm asjaolu: (1) milles seisneb võimalik tagakiusamine, (2) võimaliku tagakiusamise piisav tõsidus ning (3) võimaliku tagakiusamise põhjuslik seos ühe tagakiusamise tunnusega (vt ka Riigikohtu 13.12.2024 otsus nr 3-23-935, punkt 10).
9.Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ütlused kogumis, sh nendes esinevad vastuolud, annavad põhjendatud aluse arvata, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse vältimiseks, mitte vajadusest rahvusvahelise kaitse järele. Samuti nõustub kohus PPA-ga, et isegi kui kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluses selgitatu on tõene, siis ei ole tegemist võimude poolse tagakiusuga kaebaja poliitilise meelsuse alusel, vaid reaktsiooniga kaebaja toime pandud vandalismile. Asjaolu, et kaebaja vandaalitses üritusel, mis oli korraldatud BNP toetamiseks, ei tähenda, et tagakius oleks ajendatud poliitilisest meelsusest. Kaebaja sõnul toimusid meeleavaldused kahe nädala kuni kahekuuliste vahedega3 ning probleeme ametivõimudega ei olnud4. Politsei sekkus üksnes 11.10.2021 meeleavaldusel 5, kui tekkis konflikt Awami League toetajatega ning toimus palju purustamist, lõhuti autosid ja vandaalitseti6.
10.VRKS § 11 lg 2 punktid 2, 3 ja 5 kohustavad rahvusvahelise kaitse taotlejat esitama PPA-le kaitsevajadust tõendavaid dokumente ning andma kirjalikke ja suulisi seletusi. Rahvusvahelise kaitse menetluse eripäraks on, et tihtilugu ei ole tõendite esitamine võimalik, mistõttu on erilise tähelepanu all taotleja antud ütlused ning see, kas nende alusel saab isikut pidada usaldusväärseks. Ehkki PPA märgib otsuses, et taotleja ütlused on vasturääkivad, mis olulisel määral vähendavad kaebaja üldist usaldusväärsust, siis kohtu hinnangul on ütluste vastuolud sellised, et nende alusel ei ole põhjust pidada kaebajat usaldusväärseks ning
Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 10. Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 14.
Kaebaja on meeleavalduse kuupäevaks esitanud 21.10.2021, kuid dokumentides on selle kuupäevaks märgitud 10.11.2021.
Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 5.
5(9)
ametivõimude huvi tema isiku vastu ei ole seotud kuidagi poliitiliste vaadetega. Nt on vastuolud kaebaja ütlustes osas, mis puudutavad tema venda, lahkumist riigist, kohtumääruse saamist, dokumentidest ilmajäämist jne. Sellistes asjades esinevad vastuolud ei saa olla juhuslikud või olla põhjendatud sellega, et kaebaja võis ütlusi andes närveerida.
11.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esinesid VRKS § 201 punktides 6 ja 7 sätestatud asjaolud, et lugeda kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks. Viidatud alused sätestavad, et taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks, kui taotleja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (punkt 6) või kui taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (punkt 7). Kaebaja ei põhjendanud Schengeni alale saabumist sellega, et teda oleks koduriigis taga kiusatud, vaid sooviga parandada oma majanduslikku olukorda. Enda kinnipidamisel selgitas kaebaja, et tema eesmärk oli minna Prantsusmaale tööle7. Rahvusvahelise kaitse taotluse, põhjusel et teda ohustab kodumaal poliitiline tagakiusamine, esitas kaebaja alles pärast seda, kui talle selgitati kohustust naasta päritoluriiki8. Kohtu hinnangul ei saa pidada usutavaks, et kui isik kardab minna tagasi oma kodumaale, et ta sellisel juhul toob kinnipidamise järgselt mitu tundi hiljem välja, et tema eesmärk Prantsusmaale minnes oli seal töötada, mitte asüüli küsida9. Seejuures ei toonud kaebaja välja ka vestluse lõpus, kus ta märkis, et ta ei soovi Bangladeshi naasta, et ta vajaks asüüli, ehkki teadmised asüüli taotlemisest olid tal olemas. Seda kinnitavad kaebaja selgitused kohtuistungil, kus ta märkis, et Prantsusmaal elavad tuttavad olid talle aslüüli taotlemist selgitanud. Kaebajal oli võimalusi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus kinnipidamisele eelnenud nädalate jooksul, mil ta Lätis ja Eestis viibis ning usutavaks ei saa pidada kaebaja väiteid, et Eestis ei küsinud ta asüüli põhjusel, et ta arvas, et Eesti on sama mis Venemaa ning Lätis ei küsinud põhjusel, et temale teada oleva info kohaselt pakuvad rahvusvahelist kaitset ainult Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja sellised riigid10. Seega nõustub kohus PPA-ga, et esinevad VRKS § 20 1 punktides 6 ja 7 sätestatud alused lugeda kaebaja taotlus selgelt põhjendamatuks.
12.Põhjendatud on ka PPA hinnang, et taotleja hävitas või vabanes enda dokumentidest, et vältida enda isiku kindlakstegemist (VRKS § 20 1 punkt 3). Nt enda kinnipidamisel ütles kaebaja, et viskas enda passi ära Venemaal11, tagasisaatmise nõustajale ütles kaebaja, et kaotas passi Valgevenes12.
13.Tulles nüüd aga selle juurde, kas kaebajal on objektiivselt põhjust karta tagakiusu enda poliitilise meelsuse alusel, siis sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Kohus ei pea vajalikuks seejuures hakata analüüsima üksikasjalikult vastuolusid kaebaja ütlustes, kuid eluliselt ei saa pidada usutavaks, et kui kaebaja oleks reaalselt tagaotsitav seoses 2021. aasta oktoobris toimunud intsidendiga, siis pärast ühekordset kodust otsimist ning tagaotsimismääruse tegemist ei ole kaebaja perekonnaga rohkem ühendust võetud ning ka kaebajat ei ole rohkem otsitud või talle ametlikke dokumente saadetud. Kui kaebaja tagakius oleks seotud tema poliitiliste vaadetega, siis oleks loogiline, et kohalikud ametivõimud püüaks kaebajat tabada läbi tema venna, kes kaebaja sõnul oli BNP toetajana temast oluliselt kõrgemal positsioonil. Kaebaja sõnul oli tema vend BNP kohaliku piirkonna aseesimees 13.
Haldusasja 3-24-1310 02.05.2024 määrusest nähtub, et kaebaja peeti 01.05.2024 kinni kell 08.50, kuid vestlus toimus temaga 02.05.2024 kell 01.2701.49.
Kohtuistungi helisalvestis ja protokoll kell 01:38:2201:42:21; dtl 570.
Dtl 555.
Dtl 557.
Kohtuistungi helisalvestis ja protokoll kell 01:10:4601:11.56; dtl 569.
6(9)
Lisaks märgib kohus, et vaatamata kaebaja arreteerimiskäsule ning tagaotsimisele ei piiranud ametivõimud kaebajal riigist lahkuda. Nimelt selgitas kaebaja, et intsident, millega seoses ametivõimud tema vastu huvi tunnevad, toimus 11. kuupäeval ja politsei tuli teda juba otsima
12.kuupäeval14. Dubaisse lahkus kaebaja aga alles XXX 15. Seega sisuliselt ei pööranud Bangladeshi ametivõimud kaebajale vandaalistemise toimumise järgselt enam kui 1,5 kuu jooksul üldse tähelepanu ning tal ei takistatud ka Bangladeshist lahkuda. Ühestki vestlusest ei nähtu, et kuni Dubaisse lahkumiseni varjas kaebaja end. Ent ka see ei muudaks olukorda, kuna kaebaja sõnul käidi teda kodust otsimas ainult ühel korral.
14.Kaebaja toob ise välja, et ehkki ta tegeles opositsioonipartei BNP toetamisega, siis vaatamata korduvatele kogunemistele ja muule sarnasele ei olnud tal ametivõimudega (sh politseiga) probleeme16. Ka konkreetne intsident eskaleerus vandaalitsemiseks kahe vastaspartei toetajaliikmete vahelisest konfliktist ning politsei sekkus sel põhjusel. On loogiline, et vandaalitsemisse ja teiste isikute vara lõhkumisse politsei sekkub ning püüab ka asjaolud välja selgitada. Kaebaja enda sõnul lahkus ta riigist enne seda, kui ta üldse Bangladeshi politseile midagi selgitas. Nagu kaebaja välja tõi, siis keegi salvestas video, mille kaudu oli ta tuvastatav. Kui see tegelikult ka nii oli, siis peaks olema videos näha ka toimunu17.
15.Samuti on tähelepanuväärsed kaebaja vennaga, kes väidetavalt oli BNP kohaliku piirkonna asepresident, seotud ütluste ajas muutuvus. Kui 2024. aasta mais väitis kaebaja, et tema vend on Bangladeshis vangistatud ning tema vabastati kautsjoni vastu, misjärel ta põgenes riigist18, siis hilisemas menetluses ei ole kaebaja midagi sellist PPA-le kordagi väitnud. PPA tõi selle vastuolu otsuses ka välja, kuid kaebaja ei ole kuidagi vastuolu selgitanud ega väitnud ka seda, et teda oleks valesti mõistetud. PPA esitas selle vastuolu kohta kaebajale ka küsimusi19, kuid neile küsimustele jättis kaebaja sisuliselt vastamata. Samuti selgitas kaebaja vastuseks PPA küsimustele perekonnaga seoses, et neil on kõik hästi, vend ei tööta enam ning temaga ei juhtunud midagi 20. Kohtuistungil selgitas aga kaebaja, et vend on juba neli-viis aastat redus ning seda mitte poliitilistel põhjustel vaid tal on muud kokkupuuted politseiga21. Seega kui vend oleks neli-viis aastat redus olnud, siis ei oleks tal olnud võimalik ju 11.10.2021 aastal olla partei kohaliku organisatsiooni asepresident, korraldada üritusi, olla 11.10.2021 meeleavalduse toimumise ajal tööl22.
16.Kohus nõustub PPA-ga, et vandaalitsemise eest karistamist ei saa pidada tagakiusuks, kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema karistus võiks olla diskrimineeriv või ebaproportsionaalne. Ehkki dokumentides viidatakse 1974. aasta erivolituste seaduse §15 lg-le 3 ja § 25 lg-le d, siis nõustub kohus PPA-ga, et sellest ei saa veel järeldada, et kaebajat karistataks ebaproportsionaalse karistusega. Kohus jääb varem väljendatu juurde, et kui kaebajat soovitaks ebaproportsionaalset või hoiatavalt karistada, siis ei oleks ametivõimud piirdunud ühe korra ukse taga käimisega ning ühekordse tagaotsimismääruse kättetoimetamisega emale. Lisaks nõustub kohus, et erivolituste seadus võimaldaks kaebajale
Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 34. Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 61.
Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimused 14, 51, 52, 53.
Kohus märgib vahemärkusena, et kaebaja esitatud väidetavates asja puudutavates materjalides ei nähtu, et kaebaja oleks video alusel tuvastatud. Kaebaja tuvastati teiste süüdistatavate ütluste alusel (dtl 137).
Dtl 557.
Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 113120), küsimused 38, 39, 41.
Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 113120), küsimused 48.
Kohtuistungi helisalvestis ja protokoll kell 01:43:0601:47:49; dtl 571.
Rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (dtl 104111), küsimus 43.
7(9)
teha ka rahatrahvi. Vandaalitsemise eest rahalise karistuse määramine ei oleks aga ebaproportsionaalne.
17.Kohus möönab ka seda, et kaebaja esitatud tõendite üldine usaldusväärsus on madal. Seda nii vastuolude tõttu kaebaja ütlustega kui ka keelekasutuse ja mõõtühikute süsteemi osas. Nt tõi PPA välja, et kaebaja esitatud dokumentides kasutatakse bambuskeppide kirjeldamisel mõõtühikuna jalgasid. Samas on Bangladeshis juba alates 01.07.1982 võetud kasutusele meetriühikute süsteem. Asjaolu, et dokumentidel on templid, ei tähenda, et need oleks usaldusväärsed, eriti kui nende sisu on vastuolus kaebaja antud ütlustega. Kaebaja räägitud loo elulist usutavust vähendab seegi, et kui tema vend oli BNP kohaliku piirkonna asepresident, st väga kõrgel kohal, et siis ei tunta huvi, kuidas meeleavaldusel toimunud inimestel, kes ka süüdistuse said, tegelikult läheb ning mis protsessist saanud on.
18.Eelnevast tulenevalt nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja ei ole isikuks, keda võiks Bangladeshi naastes oodata ees VRKS §-s 19 sätestatud tagakius poliitiliste veendumuste alusel. Rahvusvahelise kaitse andmise eesmärk ei ole üldjuhul päritoluriigis kriminaalmenetluse vältimise võimaldamine. Praegusel juhul ei taheta kaebajat karistada ja vastustele võtta põhjusel, et ta on BNP liige, vaid põhjusel, et ta osales vandalismiaktis ja lõhkus teiste isikute vara. Täiendava kaitse vajaduse hindamine
19.Kaebajat ei ole alust tunnistada ka täiendava kaitse saajana. Nagu kohus on varasemates asjades välja toonud, siis ei ole Euroopa Liidu õiguses sätestatud täiendava kaitse instituut loodud selleks, et kui rahvusvahelise kaitse taotleja pagulase staatusele ei vasta, et siis võiks isikule samadel põhjustel anda täiendava kaitse. Täiendav kaitse on iseseisev rahvusvahelise kaitse andmise alus, mille aluseks ei ole mitte tagakius, vaid reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Tõsise ohuna on käsitatud muu hulgas surmanuhtluse kohaldamist või täideviimist (punkt 1), piinamise või taotleja suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamist (punkt 2) või konkreetselt taotleja või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumist või taotleja või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamist rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (punkt 3) (VRKS § 4 lg 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Ühtegi sellist asjaolu kaebaja ei väida. Kaebuses märgitakse, et: „Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud, et teda ootab Bangladeshis tagakius ning tema suhtes on seal välja antud vahistamismäärus, mille alusel ootab teda tõenäoliselt mitteproportsionaalne karistus. Vastustaja ei ole enda otsuses toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.“. Kuna kohus tuvastas varasemalt, et kaebaja hirm tagakiusu ees ei ole põhjendatud ning muid põhjuseid, miks kaebaja hinnangul on PPA otsus täiendava kaitse andmisest keeldumiseks õigusvastane, kaebaja välja ei too, siis nõustub kohus vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega, mille kohaselt ei vaja kaebaja täiendavat kaitset. Päritoluriigi territooriumil ei toimu sellist relvakonflikti, mis võiks ohtu seada iga seal viibiva isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et kaebajat ohustaks päritoluriigis surmanuhtlus või muu inimväärikust alandav kohtlemisviis. Asjaolu, et erivolituste seaduses on surmanuhtlus välja toodud, ei tähenda seda, et kaebaja suhtes seda 450 euro suuruse kahju tekitamise eest kohaldatakse.
20.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
8(9)
Vastuväite lahendamine
21.Kaebaja esitas kohtule 03.12.2024 taotluse, mille kohaselt soovib ta esitada täiendavaid tõendeid hiljemalt 10.12.2024. Kohus jättis taotluse kohtuistungil rahuldamata, misjärel esitas kaebaja kohtu tegevusele vastuväite (HKMS § 90). Kohus otsustas, et lahendab vastuväite kohtuotsuses. Kohus jääb kohtuistungil väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole kaebajal vajalik tõendada seda, et ta on BNP liige, kuna selle asjaolu üle ei ole vaidlust. HKMS § 158 lg 33 tähendab kohustust võtta arvesse uusi asjaolusid ja tõendeid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse PPA otsuse vastuvõtmist. Selle sätte eesmärk ei ole võimaldada kaebajal esitada tõendeid, mis olid PPA läbiviidava menetluse ajal olemas ja kaebajale teada, kuid mille ta jättis teadlikult esitamata. Kuna kaebaja soovis esitada tõendeid, mille üle vaidlust ei ole ja mille tõendamine sel põhjusel vajalik ei ole, siis jätab kohus vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Menetluskulud
22.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja sai menetlusabi korras riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. Samuti vabastati kaebaja menetlusabi korras kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise ning kohtuistungi ning kohtuotsuse resolutsiooni ning põhjendava osa tõlkimise kulude kandmise kohustusest23. Need kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kohtuotsuse avaldamine ning tõlkimine
23.Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg ning päritoluriigist lahkumise aeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
24.Kohtu hinnangul tuleb kohtuotsuse resolutsioon ning selle põhjendused tõlkida kaebajale bengali keele asemel inglise keelde. Kaebajale on PPA 16.09.2024 otsus bengali keelde tõlgitud ning kuna kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega, siis ei ole kaebaja õiguste kaitseks kohtuotsuse osaline tõlkimine bengali keelde vajalik. Arvestades asjaolu, et kaebajal on riigi õigusabi korras määratud esindaja, siis peab kohus piisavaks, kui kohtulahend tõlgitakse kaebajale inglise keelde. Kinnipidamiskeskuses on võimalik kasutada internetti ning seeläbi ka GoogleTranslate tõlketeenust. Samuti on kaebajal võimalik kasutada tasuta veebipõhist tõlketeenust TypingBaba.com, mis võimaldab tõlketeenust suunal inglise keel bengali keel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Dtl 53.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.