Wats OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20. veebruari 2024. a otsuse nr 176/24/9 ja 17. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 17-22.2/24/5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Wats OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Norman Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Madli Heinsoo
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Wats OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. septembri 2024. a kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20. veebruari 2024. a otsuse nr 17-6/24/9 täitmise peatamine).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. jaanuaril 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
1.Wats OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas 11. jaanuaril 2019 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) püügivahendi parendamise toetuse taotluse. PRIA rahuldas 22. aprilli 2019. a otsusega 17-6/19/293 Wats OÜ taotluse nr 811519790146 ning määras maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 74 "Püügivahendi parendamise toetus" (Riigi Teataja andmetel määrus nr 34 – kohtu märkus) alusel toetust tegevuse "AMA535 EST040331157 Enam kui ühe mõrrakerega mõrra soetamine (0,5 m kahe kerega rivimõrd 7 tk)" elluviimiseks 15 000 eurot. PRIA maksis viimase toetuseosa välja 10. mail 2021.
2.PRIA tunnistas 20. veebruari 2024 otsusega nr 17-6/24/9 kehtetuks enda 22. aprilli 2019. a otsuse nr 17-6/19/293 taotluse nr 811519790146 osas selliselt, et Wats OÜ-le määratud toetuse summaks jäi 8071,60 eurot, ja nõudis Wats OÜ-lt tagasi taotluse nr 811519790146 alusel välja makstud toetuse summas 6928,40 eurot. PRIA leidis 29. septembril 2023 toimunud kohapealse järelkontrolli tulemusena kokkuvõtvalt, et toetuse eest soetatud kuut rivimõrda ei olnud taotleja püügile viinud ning üks mõrd oli taotleja selgituste kohaselt püügil 2023. a jaanuaris-veebruaris, kuni torm selle veebruaris 2023 jääga ära viis. Seega ei olnud kuus mõrda kasutusel 29 kuud ja üks mõrd 20 kuud, st need ei olnud sihipärases kasutuses. Taotleja teavitas PRIA-t kaotsiläinud mõrrast alles järelkontrolli ajal. PRIA tugines otsuses kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 32 lg-le 1, § 33 lg 3 p-le 3, § 34 lg 2 p-le 4, § 72 lg-tele 1 ja 3, §-le 73, § 74 lg-tele 1 ja 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 art 71 lg 1 p-le c ning maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 34 "Püügivahendi parendamise toetus" (määrus nr 34 või meetme määrus) § 9 lgle 1 ning § 12 lg-tele 1 ja 4.
3.PRIA jättis 17. aprilli 202. a vaideotsusega nr 17-22.2/24/5 Wats OÜ vaide rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused.
3.1.Sihipärase kasutamise periood on 11. maist 2021 kuni 10. maini 2026 ning toetuse abil soetatud mõrdasid tuleb kogu selle ajavahemiku vältel sihipäraselt kasutada. Taotleja lähenemise korral, et sihipärast kasutamist tuleks hinnata alles pärast viieaastase perioodi lõppu, piisaks kohustuse täitmiseks justkui ühest kasutamise korrast, ja selline kasutus ei aita saavutada toetusmeetme eesmärke.
3.2.Kõnealuse toetuse andmise eesmärk on soovimatu kaaspüügi vähendamine, keskkonnasäästliku kalapüügi ja mere ning siseveekogude bioloogiliste elusressursside säästva kasutuse edendamine. Meetme raames toetatakse olemasolevate püügivahendite asendamist säästlikumatega, et parendada toetuse saaja kasutatavaid püügivahendeid. Kui aga toetuse abil soetatud püügivahendeid kasutusele ei võeta, on toetust antud asjatult. Toetusmeetme eesmärke aitab saavutada üksnes see, kui toetuse saaja rakendab toetuse abil soetatud mõrdasid oma regulaarses majandustegevuses. Seejuures on põhjendatud perioodid, kus mõrrad ei ole kasutuses, võttes arvesse kalapüügi hooajalisust ja ilmastikuolusid. Samas ei ole usutav, et terve aasta või kahe vältel ei ole võimalik ühelgi päeval soetatud mõrdasid püügile viia.
3.3.Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõike 1 kohaselt tuleb alusetult makstud summad tagasi nõuda proportsionaalselt selle ajavahemiku eest, mil nõuded ei ole täidetud. 2(11)
3-24-1481
Järelkontrolli toimumise hetkeks oli ligi pool viieaastasest perioodist juba möödas ning selle aja vältel ei ole võimalik tagantjärgi enam sihipärast kasutust tagada. Viidatud sätte kohaselt tehakse tagasinõue vastavalt ajalisele proportsioonile ning puudub piirang, et seda ei võiks teha viieaastase perioodi kestel mitu korda. Üks PRIA kaalutlus osalise tagasinõude tegemisel oli ka, et see võib motiveerida toetuse saajat rohkem pingutama, et leida toetuse abil soetatud mõrdadele sihipärane kasutus ning vältida toetuse tagasinõudmist ülejäänud sihipärase kasutamise perioodi eest.
3.4.Kõnealuse toetusmeetme puhul ei saa eeldada toetuse abil soetatud mõrdade igapäevast kasutamist aasta ringi, sh vaide esitaja väljatoodud asjaoludega seoses. See aga ei tähenda toetuse saaja vabadust mõrdasid mitme aasta vältel üldse mitte kasutusele võtta, kui see ei sobi muutunud äriliste eesmärkide, seaduste või looduslike oludega. Toetust taotledes peab ettevõtja arvesse võtma kõiki kalapüügi hooajalisuse, looduslike olude ja piirangutega seotud takistusi, sest ta kannab toetuse saamisega seotud kohustusi ning ärilisi riske. Taotlust koostades ja esitades peab taotleja hindama oma võimekust kõigi tingimustega toime tulla. Nii teadaolevaid meetme määrusest tulenevaid nõudeid kui ka ebamääraseid looduslikke tingimusi arvestades peab taotleja otsustama, kas üldse ja millistele püügivahenditele on mõistlik toetust taotleda.
3.5.PRIA on vaidlustatud otsuses lähtunud kutselise kalapüügi registri (KIR) andmetest. Taotluse esitamise ajal aastatel 2018-2019 on olnud rivimõrdadega püügikogused umbes samas suurusjärgus nagu hilisematel sihipärase kasutuse aastatel 2021-2023, s.o vastavalt 0,20,8 tonni ja 0,1-0,73 tonni. Kui toetust saanud projekti ei ole enam seoses muutunud oludega mõistlik ellu viia, on toetuse saajal võimalik toetusest loobuda või see tagasi maksta. Nii saab toetuse saaja vältida toetusega seotud kohustuste täitmist ning rikkumisega kaasnevaid tagasinõudeid.
4.Kaebaja esitas eelnimetatud otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks 17. mail 2024 kaebuse Tallinna Halduskohtusse, kes edastas kaebuse 8. juuli 2024. a kohtumäärusega alluvusjärgselt Tartu Halduskohtule. Kohtumäärus jõustus 28. augustil 2024 ning kaebus registreeriti samal päeval Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohus võttis 29. augusti 2024. a määrusega kaebuse menetlusse. PRIA esitas vastuse kaebusele 27. septembril 2024.
5.Kohus määras 30. septembri 2024. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas 18. novembril 2024 oma täiendava kirjaliku seisukoha, milles sisaldus ka ettepanek kompromissiks, ning menetluskulude väljamõistmise taotluse ja kukudokumendid. Vastustaja esitas 2. detsembril 2024 vastuse kaebaja seisukohale, märkides seejuures ka põhjused, miks ta ei pea võimalikuks kompromissi sõlmimist kaebaja esitatud tingimustel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja väidab järgmist.
6.1.Vaidlustatud haldusakt ei ole kooskõlas seadusega ja on õiguslikult põhjendamatu. Otsuses tagasinõudmise alusena märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõike 1 p-des a, b, ja c sätestatud toetuse tagasinõudmise eeldused ei ole
3(11)
3-24-1481
täidetud. Wats OÜ tootmistegevus ei ole lõppenud, omandisuhted ei ole muutunud, muutusi ei ole eesmärkides ja rakendustingimustes.
6.2.PRIA osundab KTKS § 72 lg-le 1, mis viitab tagasinõude õigusliku alusena ka (EL) määrusele nr 1303/2013. Sihipärase kasutuse nõude rikkumise eest toetuse tagasinõudmise alused on ammendavalt loetletud KTKS §-s 72 ja EL määruse §-s 72 lg 1 ning ainuüksi toetuse abil soetatud investeeringu mittekasutamine ei ole alus toetuse tagasinõudmiseks.
6.3.Kaebaja ei nõustu, et on toetuse saajana rikkunud toetuse abil soetatud mõrdade sihipärase kasutamise nõudeid. Sihipärane kasutamine ei eelda püügivahendite paiskamist loodusstiihia meelevalda ja olukorda, kus eelandmed viitavad kala puudumisele. Sihipärane kasutamine eeldab ka vara kasutamist selliselt, et oleks tagatud selle säilimine ja majandusliku kasu saamine. Ühe mõrra maksumus on ca 3000 eurot. Kui kaebaja oleks kasutanud oma müügipiirkonnas kõiki 7 rivimõrda, ei oleks neist ilmselt alles ühtegi ja kahju oleks olnud suur. Kaebaja ei ole saanud oma vara (rivimõrdu) kasutada mõistlike eelduste puudumisel. Esmalt teostab Wats OÜ enne püügivahendite püüki panemist veealuseid uuringuid allveekaameraga. See annab võimaluse hinnata nii püügivahendite sihtotstarbelise kasutamise tulemuslikkust kui ka põhjapinnase olusid püügivahendite säilimise seisukohast. Kaluri eesmärk ei ole püügivahendite leotamine, vaid nende efektiivne kasutamine ja ka säilitamine.
6.4.PRIA on leidnud, et kaebaja püügipiirkonnas (püügiruudus 171) on ajavahemikul juuli 2021 kuni september 2023 rivimõrraga püügikogused olnud 0,2-0,8 tonni, kuid kahjuks ei selgu, kas kogus on püütud põhja- või lõunakaldal. Kaebaja arvates on see kogus ilmselt püütud põhjapiirkonnas, sest lõunas ei ole rivimõrra kasutamist looduslike tingimuste tõttu märgata. Kaebajal ei ole ajaloolist püügiõigust põhjakaldal. KIR andmetel on Wats OÜ püügikohaks püügiruut 171 Saastna Vanasadam ja püügiruut 172 Virtsu sadam.
6.5.Püügiruudu nr 171 lõunakallas on avatud põhja- ja kirdetuultele, rannikule ja rannikuvette kuhjub vetikaid ja muda, merepõhi on pidevas muutumises. Need asjaolud takistavad rivimõrra kasutamist ja isegi rikuvad neid. Talvekuudel ja kevadel on jää kuhjumine lõunarannikule tähelepanuväärselt suur ja see seab samuti ohtu rivimõrra säilimise. Jagades keskmise koguse 500 kg 37 kuuga (juuli 2021 - september 2023) on kuu keskmiseks koguseks 13 kg. Seda ilmselt põhjakaldal, mitte kaebaja piirkonnas. Seega on kaebaja väide, et kala ei ole, pigem tõene. Kaebaja heaks töötab 3 kalurit, püügikoht asub Pärnust (kaebaja asukohast) 70 km kaugusel. Kütusekulu ja tööjõu kulu on märkimisväärne. Ahvena keskmine kokkuostuhind on 2,50 eurot. 32,5 eurot kuus võrreldes kulutustega on äärmiselt ebaproportsionaalne, võrreldes sihipärase kohustusega leotada rivimõrda piirkonnas, kuhu ahven ei satu. Arvestades keskkonnanõudeid, kus 2021. a. kehtinud ahvena alammõõt 19 cm on tõusnud 21 cm-ni 2024. aastal, on eeldused saagikusele veel rohkem vähenenud.
6.6.PRIA otsus ei ole proportsionaalne eesmärgi suhtes. Antud piirkonnas rivimõrra kasutamine on koormavam ja kahjulikum kui mittekasutamine. Peale ühe kaotatud mõrra on vara säilinud. „Sihipärase“ kasutamise korral ilmselt vara säilinud ei oleks.
6.7.Põhimõtteliselt on õige vaideotsuse väide, et toetuse taotlemisel peab ettevõtja arvesse võtma kõiki kalapüügi hooajalisuse, looduslike olude ja piirangutega seotud takistusi, sest tema ainuisikuliselt kannab toetuse saamisega seotud kohustusi ning ärilisi riske, kuid viimaste aastate kliimamuutused on olnud nii järsud, et kaebaja ei ole tõesti osanud nendega arvestada. Samas on säilimiskohustus tagatud. Kaebaja kavatseb tulevikus kasutada vaidluse objekte ruudus nr 172, kus ilmastikuolud on tunduvalt soodsamad.
4(11)
3-24-1481
6.8.Kaebaja ei ole veendunud, et määruse nr 74 § 12 p-s 4 sätestatud tingimus (“Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse elluviimise raames soetatud põhivara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest“) peaks olema täidetud igal aastal teatud perioodidel. Rivimõrdade sihtotstarbelise kasutamise periood on 5 aastat (60 kuud). Kuna PRIA maksis viimase toetuseosa välja 10. mail 2021, ei saa sihipärase kasutamise puudumisest rääkida enne kui 10. mail 2026. Puudub igasugune seaduslik alus seda perioodi lühemateks osadeks jagada. „Vähemalt viie aasta jooksul“ on tõlgendatav ka ühekordse kasutamisena 5-aastase perioodi jooksul ning puudus kohustus kasutada mõrdasid viie aasta jooksul igal aastal.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, väites järgmist.
7.1.PRIA tugines toetust tagasi nõudes KTKS § 72 lg-le 1, mille kohaselt võib nõuda toetuse selle saajalt taagsi osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1–4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 508/2014, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1139 ning teistes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alustel ja tähtaegadel, kui pärast fondi toetuse maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuete rikkumise tõttu alusetult. Viidatud määruse nr 1303/2013 art 71 lg 1 p c kohaselt peab tegevuse puhul, mis hõlmab investeerimist taristusse või tootlikku investeeringut, maksma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul toimub oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke.
7.2.Toetuse abil soetatud mõrdade kasutuseta seisma jätmine tähendas olulist muutust toetustaotluses märgitud tegevuse iseloomus, eesmärkides ja rakendustingimustes. Toetuse taotlemisel on kaebaja nimetanud tegevuse eesmärgiks asendada olemasolevad kahe kerega mõrrad hülgekindlamate ja suurema selektiivsusega mõrdadega ning projekti eesmärgiks püügivahendite selektiivsus ja püügivahendite ja saagi kaitsmine imetajate ja lindude eest. Määruse nr 74 § 2 lg 1 p-st 2 järeldub, et toetus on ette nähtud uute mõrdade kasutusele võtmiseks, mitte lihtsalt soetamiseks ja säilitamiseks. Kui toetuse saaja ei kasuta parendatud mõrdasid aktiivses majandustegevuses, siis ei vasta tema tegevus taotluses ja meetme määruses kirjeldatule.
7.3.Kaebaja pole selgitanud, kuidas oleks võimalik saavutada taotluses toodud eesmärgid vaatamata toetatud mõrdade sihipärase kasutamise puudumisele. Kui tingimused mõrdade kasutamiseks on muutunud niivõrd ebasoodsaks, et neid polegi võimalik püügile viia, tuleb seda lugeda oluliseks muutuseks rakendustingimustes, mis on tugevalt kahjustanud ja muutnud võimatuks algsete eesmärkide saavutamise. Vastavalt määruse nr 1303/2013 art 71 lg 1 teisele lõigule tuleb sellisel juhul tagasi nõuda alusetult makstud summa proportsionaalselt selle ajavahemiku eest, mil nõuded ei ole täidetud. Ka siseriiklikus õiguses on kehtestatud toetuse saajale nõue kasutada toetuse abil soetatud vara vastavalt määruses ja taotluses ettenähtud tingimustele (KTKS § 33 lg 3 p 3; määruse nr 74 § 12 lg 4). Käesoleval juhul on sihipärase kasutamise puudumise tõttu täidetud KTKS § 72 lõikes 1 sätestatud alused toetuse osaliseks tagasinõudmiseks.
7.4.Meetme eesmärgiga ei ole kooskõlas toetada igaks juhuks tagavaraks soetatud mõrdasid, mida üksnes teatud soodsate tingimuste korral võib-olla püügile viiakse. Toetuse taotlemisel peab kalur kriitiliselt hindama, milliseid püügivahendeid ja kui palju tal tegelikkuses vaja
5(11)
3-24-1481
läheb, et parendatud püügivahendite reaalse kasutamisega aidata kaasa toetuse eesmärgile. Järelkontrolli tulemused seavad kahtluse alla taotletud mõrdade hulga mõistlikkuse.
7.5.Kaebaja väidetest jääb ebaselgeks, kas kliimamuutuste tõttu on püügiruudu 171 lõunakallas avatud põhja- ja kirdetuultele, rannikule ja rannikuvette kuhjub vetikaid ja muda ning merepõhi on pidevas muutumises, mis takistavad rivimõrra kasutamist. Samuti ei ole üheselt mõistetav, kas ainult viimastel aastatel on talvekuudel ja kevadel jää kuhjumine lõunarannikule tähelepanuväärselt suur, mis seab ohtu rivimõrra säilimise. PRIA-le jääb ka arusaamatuks, mis takistas kaebajat seni rivimõrdasid kasutamast püügiruudus 172, kui seal on ilmastikuolud soodsamad. Kui juba viimased kolm aastat pole endistes püügikohtades ahvenat olnud, on kaebajal olnud piisavalt aega uute püügikohtade katsetamiseks.
7.6.Toetuse abil mõrdade soetamisega seotud asjaolusid pidi taotleja hindama enne taotluse esitamist. Toetuse vastuvõtmisega nõustus kaebaja kandma kõiki riske ja vastutama kõigi kohustuste täitmise eest. Kui selgus, et sihipärane kasutus ei ole võimalik, pidi kaebaja astuma ise ennetavaid samme tagasinõude vältimiseks, nt leidma isiku, kes oleks huvitatud kohustuste ülevõtmisest.
7.7.Vara säilitamine ei ole iseseisev kohustus, vaid kaasneb sihipärase kasutamise kohustusega. Kui toetuse saaja ei kavatse viieaastase perioodi vältel mõrdasid pidevalt kasutada, on tal majanduslikult mõistlikum ja ka meetme eesmärgist lähtuvalt parem mõrrad võõrandada ning ühtlasi anda nende uuele omanikule üle ka sihipärase kasutamise kohustus. Ettevõtlusloogikast lähtudes peaks mõrdade soetamisest olema huvitatud üksnes selline kalur, kes näeb võimalust neid oma majandustegevuses regulaarselt kasutada ja nende abil tulu teenida, mis täidaks ka meetme eesmärki.
7.8.Sihipärane kasutus toetuste kontekstis tähendab kohest kasutusele võtmist pärast viimase toetuseosa väljamaksmist. Kõnealuse meetme puhul on eeldatud, et taotleja võtab taotluse koostamisel aluseks paari viimase aasta tulemused arvestusega, et tõenäoliselt on neile tuginedes võimalik pärast tegevuse elluviimist veel vähemalt viis aastat sarnastel tingimustel oma majandustegevust jätkata. Toetuste andmisel ei saa aktsepteerida lubadusi, et kunagi tulevikus võetakse toetuse abil soetatud esemed sihipärasesse kasutusse. Euroopa Liidu fondide alusmäärused näevad üldjuhul ette, et toetustel peab olema võrdlemisi kiire mõju ning tulemused on näha pigem lühema perioodi järel.
7.9.PRIA-l puudub alus toetuse määramise otsuses arvata sihipärase kasutamise kohustuse perioodist välja püügikeeluajad. Siiski arvestab PRIA taotluse järelkontrollis objektiivsete takistustega, mis mõrdade kasutamisel esinevad. PRIA käsitleb iga sihipärase kasutuse aastat kui tervikut ning arvestab püügihooajal toimunud sihipärase kasutuse korral, et sel aastal on sihipärase kasutamise kohustust täidetud. PRIA loeks sihipärase kasutuse hulka kogu ülejäänud aasta, sh keeluaja, kui lubatud püügiajal oleks mõrdasid kasutatud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega otsuse, millega PRIA tunnistas osaliselt kehtetuks enda varasema (toetuse määramise) otsuse, mille tulemusena jäi kaebajale määratud toetuse summaks 8071,60 eurot, ja nõudis kaebajalt tagasi juba välja makstud toetuse summas 6928,40 eurot. Kaebaja on vaidlustanud ka selle otsuse peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et PRIA ei saa nõustuda kaebaja pakutud kompromisslahendusega, mille kohaselt annaks kaebaja PRIA-le tasuta üle kolm toetuse eest 6(11)
3-24-1481
soetatud rivimõrda. Sellise vara ning seonduva kohustuse ülevõtmiseks puudub PRIA-l õiguslik alus. Nagu vastustaja selgitustest ka ilmneb, saaks toetuse eest soetatud püügivahendid koos sihipärase kasutamise kohustusega üle võtta teine kutseline kalur. Kohus ei saa kinnitada õigusvastast kompromissi (HKMS § 154 lg 1 ls 3), mistõttu ei ole kohus suunanud ka pooli kaebuse lõpetamisele kompromissi sõlmimisega ning lahendab kaebuse sisuliselt.
9.Kaebaja on taotlenud püügivahendi parendamise toetust, mis vastab „Euroopa Merendusja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetmele „Kalapüügi poolt merekeskkonnale avaldatava mõju piiramine ning kalapüügi kohandamine vastavalt liikide kaitsele”. Taotletud toetuse sai kaebaja seitsme 0,5 m kahe kerega rivimõrra soetamiseks.
10.PRIA tugines toetust tagasi nõudes järgmistele õiguslikele alustele: haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 3, KTKS § 32 lg 1, § 33 lg 3 p 3, § 34 lg 2 p 4, § 72 lg-d 1 ja 3, § 73, § 74 lg-d 1-2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 art 71 lg 1 p c, maaeluministri 17. aprilli 2017 määruse nr 74 "Püügivahendi parendamise toetus" § 9 lg 1, § 12 lg-d 1 ja 4.
11.Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et nii vastustaja kui ka kaebaja on läbivalt nii haldus-, vaide- kui ka kohtumenetluses viidanud maaeluministri 17. aprilli 2017. a määrusele nr 74 "Püügivahendi parendamise toetus". Sellise numbriga maaeluministri määrust tegelikuses ei eksisteeri ning õigeks määruse numbriks on „34“1. Sellise numbriga maaeluministri määrusele on osundus ka vormikohasel toetustaotlusel (dtl 85) ning meetme
1.5.kohapealse järelkontrolli protokolli vormil (dtl 101). Eksimust viitamisel õigusakti numbrile olukorras, kus õigesti on märgitud ministri määruse kuupäev ja pealkiri ning asjakohaselt välja toodud ka kohaldatavate sätete tekst, ei saa pidada menetluslikuks (põhjendamis-) veaks, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud haldusaktide tühistamise (vt HMS § 58). Liiatigi ei ilmne kaebusest ega kaebaja avaldustest haldus- ja kohtumenetluses, et eksimus viitamisel oleks takistanud kaebajal mõista vaidlustatud haldusaktide sisu ning enda õigusi kohaselt kaitsta. Ka kaebaja ise on märkinud ekslikult kohaldatava määruse numbriks 74.
12.Vastava toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord on seega täpsemalt sätestatud eelnevalt viidatud määruses nr 34 (meetme määrus). Vastavalt meetme määruse § 2 lg 1 p-le 2 antakse toetust rannapüügil sellise ülisuure molekulmassiga polüetüleenkiust valmistatud kalakotiga mõrra kasutuselevõtmiseks, mille suu on varustatud selekteeriva paneeliga ja mis aitab püügivahendit kaitsta hüljeste tekitatud kahjustuste vastu ning takistab hülge sisenemist püügivahendisse. Nimetatud toetuse eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes.
13.Vastustaja on vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse kohaselt jõudnud kokkuvõtvalt järeldusele, et kaebaja ei ole toetuse sihipärase kasutamise perioodil (11. mai 2021 kuni 10. mai 2026) toetuse abil soetatud mõrdasid sihipäraselt kasutanud.
https://www.riigiteataja.ee/akt/114052020006
7(11)
3-24-1481
14.Kaebaja arvates on toetuse tagasinõudmise alused ammendavalt sätestatud KTKS §-s 72 ja määruse (EL) nr 1303/2013 art 72 lg-s 1 ning praegusel juhul selliseid toetuse tagasinõudmise aluseid kaebaja meelest ei esine. KTKS § 72 lg 1 sätestab: „Kui pärast fondi toetuse maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuete rikkumise tõttu alusetult, võib toetuse nõuda toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1–4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 508/2014, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1139 ning teistes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alustel ja tähtaegadel“. Ka KTKS § 72 lg-st 2 tuleneb, et osaliselt või täielikult võib nõuda tagasi abi, kui pärast abi maksmist selgub, et abi saaja, ei ole täitnud abi maksmise aluseks olevaid nõudeid või ei ole kasutanud abi sihipäraselt. Määruse (EL) nr 1303/2013 art 71 lg 1 punkt c sätestab toetuse tagasinõudmise aluse juhuks, kui tegevuse puhul, mis hõlmab investeerimist taristut või tootlikku investeeringut, peab maksma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul leiab sellega aset oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke.
15.KTKS § 33 lg 3 p 3 sätestab toetuse abil soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise kohustuse. Sihipärase kasutuse nõuet täpsustab määrus nr 34 § 12 lg-s 4 järgmiselt: „Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse elluviimise raames soetatud põhivara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest“.
16.Pooled on erineval arvamusel selles, kuidas sisustada praeguse vaidluse kontekstis sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmist, ning kas põhjendatud oli nõuete täitmise kontrollimine ja selle järelduste põhjal toetuse osaline tagasinõudmine enne viieaastase toetusperioodi lõppu.
17.Vaidlust ei ole selle üle, et PRIA maksis kaebajale viimase toetuseosa välja 10. mail 2021 ning seetõttu kestab viieaastane toetusperiood 11. maist 2021 kuni 10. maini 2026. PRIA on 29. septembri 2023. a järelkontrolli tulemusena välja selgitanud, et seitsmest mõrrast kuus ei olnud veel meres käinud ning üks mõrdadest on taotluse selgituste kohaselt jäänud merel kadunuks (järelkontrolli protokoll dtl 101-103). Kaebaja ei ole kontrolli tulemust kahtluse alla seadnud.
18.Kaebaja on aga arvamusel, et toetuse kasutamise nõuete rikkumiseks ei saa pidada toetusega soetatud vara (mõrdade) aktiivselt kasutamata jätmist. Kaebaja rõhutab, et toetuse saaja kohustus ei ole ainult vara sihipärane kasutamine, vaid ka vara säilitamise kohustus. Ta on kaebuses selgitanud, et ei pea võimalikuks mõrdade arutut paiskamist piirkonda, kus kala ei ole või vara mittesäilimise oht on suur. Kaebaja on mõrdade säilitamise osas viidanud asjaolule, et üks toetuse eest soetatud mõrdadest on juba meres kaduma läinud.
19.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuigi meetme määruse § 12 lg 4 näeb ette ka toetuse raames soetatud vara säilimise tagamise kohustuse, ei saa toetuse tingimuste täitmiseks pidada 8(11)
3-24-1481
üksnes vara (praegusel juhul mõrdade) kasutuseta seismist (säilitamist), ilma et neid üldse kasutataks kalapüügi eesmärgil, milleks nad on soetatud. Säilimise tagamine ei ole iseseisev kohustus, vaid seda tuleb täita koos sihipärase kasutamise kohustusega. Vastustaja ei ole tähelepanuta jätnud kalapüügi hooajalist iseloomu ega ilmastikust tingitud mõju saagikusele ning püügivahendite ohutusele. Kohus möönab sarnaselt vastustajaga, et mõrdade kasutuses võib olla ajavahemikke, mil nende kasutamine ei ole otstarbekas majanduslikus mõttes (nt saagikuse hooajalisus) või ilmastikust ja looduskeskkonnast tingitud iseärasuste tõttu. Samas nõustub kohus aga vastustajaga ka selles, et niisugused asjaolud ei saa õigustada toetuse sihipärase kasutamise hindamise aspektist vara kasutamata jätmist üldse või äärmiselt episoodilist kasutamist. Üksnes kaebaja hirm püügivahendite purunemise ees loodus- ja ilmaolude tõttu ei saa õigustada loobumist nende sihipärasest kasutusest, kuid samas eeldada, et õigus toetusele sälib. Vastupidisele järeldusele ei vii kohtu hinnangul ka kaebaja väide viimaste aastate kiiretest kliimamuutustest, millega kaebaja pole enda sõnul osanud arvestada. Kaebaja fotod (dtl 120-122), mis väidetavalt kajastavad olukorda püügiruudu nr 171 põhjakaldal, ei tõenda veenvalt, et kaebajal poleks võimalik üldse kogu püügipiirkonna ulatuses rivimõrdasid kasutada.
20.Vastuseks PRIA esitatud andmetele rivimõrraga püütud kalakoguse kohta kaebaja püügipiirkonnas (püügiruut 171) ajavahemikul juuli 2021 kuni september 2023 märgib kaebaja, et tema arvates on tegemist ala põhjakaldal püütud kalaga, kus kaebajal ajaloolist püügiõigust ei ole, ning samas püügiruudu lõunakaldal takistavad rivimõrdade kasutamist ja rikuvad neid ilmastikutingimused – ala on avatud põhja-ja kirdetuultele ning rannikule ja rannikuvette kuhjub vetikaid ja muda ning merepõhi on pidevas muutmises. Talvekuudel ja kevadel aga seab seal rivimõrrad ohtu jää ulatuslik kuhjumine. Püütavaid kalakoguseid, tööjõukulusid ja kala kokkuostuhinda ning keskkonnanõuete mõju saagikusele (sh ahvena alammõõdu tõstmine 2 cm) arvestades peab kaebaja sihipärase kasutamise kohustust ebaproportsionaalseks selle eesmärgi suhtes ning leiab, et kaebaja püügipiirkonnas on rivimõrdade kasutamine koormavam ja kahjulikum kui mittekasutamine. Kaebaja väide tema püügipiirkonna vähese kalavaru ja püügitegevuse majandusliku ebaotstarbekuse kohta ei õigusta kohtu hinnangul samuti mõrdade kasutamata jätmist.
21.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et juba toetust taotledes tuleb taotlejal hinnata realistlikult vara eelduslikke kasutusvõimalusi ja riske, mis võivad takistada vara sihipärast kasutust ning toetuse kasutamise nõuete järgimist. Praegusel juhul on kaebaja puhul tegemist kalapüügile pühendunud äriühinguga ja kutseliste kaluritega, kellel on eelduslikult kogemus ja teadmised, milliseid enda püügipiirkonnas sobivaid püügivahendeid ning kui suures koguses soetada. Vastustaja on ka asjakohaselt osundanud võimalusele, et kui taotleja tõdeb keset toetusperioodi, et ei suuda toetuse kasutamise nõudeid täita, on tal võimalus loobuda toetusest juba enne selle tagasinõudmist PRIA poolt ning võõrandada toetusega soetatud vara (püügivahendid) teisele ettevõtjale, kes saaks üle võtta ka toetuse kasutamisega seotud kohustuse. Kaebaja ei ole sellist võimalust kasutanud.
22.Asja materjalidest ilmneb, et KIR andmetel on Wats OÜ püügikohaks püügiruut 171 Saastna Vanasadam ja püügiruut 172 Virtsu sadam. Kaebaja on väljendanud kaebuses kavatsust kasutada tulevikus toetusaluseid mõrdasid püügiruudus nr 172, kus ilmastikuolud on soodsamad. Sarnaselt vastustajaga jääb ka kohtule arusaamatuks, miks kaebaja pole juba varem mõrdasid paremate oludega püügikohas kasutanud – pole usutav, et ta polnud talle määratud püügikoha olude ja püügivõimalustega juba varem tuttav või et tal puudunuks võimalus nendega tutvuda. 9(11)
3-24-1481
23.Pooled on ka eri meelt määruse nr 34 § 12 lg 4 sõnastuse „toetatava tegevuse elluviimise raames soetatud põhivara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul“ tõlgendamise osas. Kaebaja lähenemise kohaselt puudub kohustus kasutada mõrdasid viie aasta jooksul igal aastal ning tema arvates on see sõnastus mõistetav ka selliselt, et piisab isegi ühekordsest kasutusest viieaastase perioodi jooksul. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vastustaja selgituste kohaselt hindab PRIA kohustuste täitmist iga toetusperioodi aasta lõikes, kuid sinna sisse arvestatakse nii püügikeeluaeg, mil kalur ei saa püügivahendeid kasutada, kui ka püügiaeg. Tuvastades püügivahendite kasutamise püügihooajal, hindab PRIA kohustuse vastaval aastal täidetuks. Kohus nõustub vastustajaga, et meetme eesmärgiga on kooskõlas kohustuse iga-aastane täitmine kogu viieaastase perioodi vältel. Toetuse andmise püügivahendite soetamiseks ei saa olla eesmärgipärane, kui nende kasutusaeg või kasutus üldse sõltub taotleja enda äranägemisest ning jääb seetõttu väga lühiajaliseks või jäävad püügivahendid üldse kasutamata.
24.Kaebaja on ka arvamusel, et vastustaja poleks tohtinud toetuse nõuete täitmist kontrollida enne viieaastase perioodi lõppemist. Kohus nõustub ka siinkohal vastustajaga. Kehtivast õigusest ei tulene täpseid juhiseid kontrolli läbiviimise aja kohta. Kuna kohus nõustus eelpool vastustaja lähenemisega, et tegemist oli iga-aastaselt täidetava (mitte ühekordse või episoodilise) kohustusega, on võmalik ja lubatav selle kohustuse täitmise kontrollimine ka juba enne viieaastase perioodi lõppu. Praegusel juhul oli järelkontrolli ajaks (september 2023) möödunud 2 aastat ja 4 kuud viieaastasest toetusperioodist, mis on piisavalt pikk aeg, et anda hinnang taotleja tegevusele toetuse sihtotstarbelise kasutamise aspektist. Kuna tegemist on iga-aastaselt täidetava püsiva kohustusega, millest on vastustaja pidanud võimalikuks välja jätta püügikeeluga hõlmatud ajavahemikud, on vastustajal olnud piisav alus järelduseks, et kaebaja ei olnud kontrollitaval ajavahemikul püügivahendeid sihipäraselt kasutanud. Isegi juhul, kui ta jätkanuks aktiivse püügitegeveusega pärast 2023. a septembrikuus toimunud järelkontrolli, ei muudaks see olematuks nõuete mittetäitmist enne kontrolli. Toetusperioodi keskel toimunud järelkontroll on vastustaja arvates põhjendatud ka selleks, et suunata toetuse saajat ülejäänud toetusperioodil toetust sihipäraselt kasutama. Toetusperioodi keskel toimunud järelkontrolli tulemusena on kaebajalt tagasi nõutud toetussumma vaid osaliselt ning toetuse kasutamise nõuete edasisel täitmisel on kaebajal olnud võimalik vältida ülejäänud toetuseosa tagasimaksmist.
25.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega vaidlustatud otsuse ebaproportsionaalsusest selle eesmärgi suhtes. Kõnealuse meetme raames antava toetuse eesmärk on ennekõike keskkonnakaitseline (suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes), kuid lähtub eeldusest, et toetusega soetatavaid püügivahendeid kasutatakse majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu. Toetuse abil soetatud vara nõuetkohaselt kasutamata jättes ei käitu toetuse saaja kooskõlas toetuse eesmärgiga ning toetuse nõuete täitmata jätmisel ei ole toetuse tagasinõudmine ebaproportsionaalne. Ühtlasi ei ole kaebajalt vaidlustatud otsusega tagasi nõutud kogu toetust, vaid proportsionaalselt kontrollitava ajavahemikuga, mille osas vastustaja rikkumise tuvastas. Kaebajal on olnud võimalus vältida ülejäänud toetuseosa tagasinõudmist ülejäänud toetusperioodi vältel mõrdasid sihipäraselt kasutades.
10(11)
3-24-1481
26.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on kohaldanud õiguspäraselt vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses viidatud õiguslikke aluseid ning viinud läbi õiguspärase haldusmenetluse. Seejuures on vastustaja võimaldanud kaebajal esitada enda arvamus ja vastuväited nii järelkontrolli käigus (dtl 103) kui ka vastuseks kavandatavale haldusaktile (dtl 105-110) ning kaebaja on saanud enda seisukohti ja arvamusi väljendada veel ka kohustusliku vaidemenetluse käigus. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus sisuliselt õiguspärane ning ei esine vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid kaasa tuua otsuse tühistamise. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kohtu arvates ei ole vastustaja eksinud ka vaideotsuse tegemisel ega teinud seejuures menetlusvigu, mis kaebaja õigusi iseseisvalt rikuks, puuduvad ka alused vaideotsuse tühistamiseks. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
27.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
28.Kuna kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus käesoleva kohtuotsusega ka HKMS § 253 lg-le tuginedes ka Tartu Ringkonankohtu 5. septembri 2024. a kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20. veebruari 2024. a otsuse nr 17-6/24/9 täitmise peatamine). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.