lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3363/2

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3363/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1058
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3363

Haldusasi

V.E kaebus kohtunike Reena Nieländeri, Peeter Pällini ja Ants Mailendi tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja V.E

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada V.E kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlused menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4; § 204 lg 1).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.V.E esitas 13.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunike tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks seoses kaebaja õiguste rikkumisega tsiviilasjades nr 2-24-18608, nr 2-23-2687 ja nr 2-239885. Täpsemalt esitas kaebaja nõuded: a) tuvastada kohtunike Reena Nieländeri, Peeter Pällini ja Ants Mailendi tegevuses esinenud rikkumised tsiviilasjades; b) tühistada kaebajale määratud sunniraha (192 eurot) ja menetluskulud (720 eurot) ning tagastada need summad; c) hüvitada kaebajale tekitatud moraalne ja rahaline kahju summas 50 000 eurot; d) algatada uurimine kohtunike erapooletuse ja sõltumatuse üle ning tagada, et sellised rikkumised ei korduks; e) võtta meetmeid Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) rikkumiste lõpetamiseks ning kohustada Eesti Vabariiki tagama kaebaja isikuandmete kaitse; f) algatada distsiplinaarmenetlus kaebuses nimetatud kohtunike suhtes.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotlused menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks.
3.Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada tema suhtes tsiviilasjade menetlemisel tehtud maakohtu ja ringkonnakohtu lahendeid ning leiab, et kohtud on rikkunud tsiviilkohtumenetluses nende lahendite tegemisega tema subjektiivseid õigusi (kaebaja suhtes täitemenetluses kohaldatud sunniraha otsuse tühistamata jätmine, kohtumenetluse kulude jätmine kaebaja kanda, kohtu erapooletuse ja sõltumatuse nõuete väidetav rikkumine jne). Ka kaebaja väited tema isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR) tulenevate õiguste rikkumise kohta on seotud sellega, et kohus ei ole tsiviilkohtumenetluses rahuldanud tema taotlusi hagi tagamise abinõude rakendamiseks. See, et kaebaja on nimetanud kaebuses vastustajaks Eesti Vabariiki tervikuna, ei muuda kaebaja nõuete sisu.
4.Halduskohtu pädevusse kuulub HKMS § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tsiviilasjas tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid kaebaja saab sellist tegevust vaidlustada määruskaebuse esitamisega kõrgemale kohtuastmele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1) või kui seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust, siis vastuväite esitamisega apellatsioon- või kassatsioonkaebuses (TsMS § 660 lg 2). Ka juhul, kui maakohtu lahendi peale ei saa seaduse järgi edasi kaevata või Riigikohus ei ole kaebaja määruskaebusele või kaebusele menetlusluba andnud, ei tähenda see, et tsiviilasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust oleks pädev läbi vaatama halduskohus. Halduskohus ei ole tsiviilasju lahendavate kohtute suhtes kõrgemaks kohtuastmeks, kuhu kaebaja saab pöörduda, kui ta ei ole rahul tema suhtes tehtud kohtulahendiga või soovib selle lahendi õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu tuleb kaebus jätta selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata ja kaebajale tagastada.
5.Kaebaja taotleb kaebuses nimetatud kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Kohus selgitab, et kohtuniku distsiplinaarvastutus on reguleeritud kohtute seaduse (KS) 11. peatükis. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku suhtes on KS § 92 lg 2 kohaselt Riigikohtu esimehel, õiguskantsleril ja selle kohtu esimehel, mille koosseisu kohtunik kuulub. Seega tuleb kaebajal distsiplinaarmenetluse algatamise taotlemiseks pöörduda nende isikute poole. Halduskohtule kaebuse esitamisega kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist taotleda pole võimalik.
6.Kaebaja on esitanud ka moraalse ja rahalise kahju hüvitamise nõude kaebajale kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebaja põhjendab kahjunõuet sellega, et kaebuses nimetatud kohtunike otsused on põhjustanud talle „rahalist kahju (sunniraha, menetluskulud) ja vaimset stressi, sealhulgas ebavõrdse kohtlemise, töövõimaluste kaotuse ja kohtumenetluse kulude tõttu.“
7.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse kaebajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebuses ei ole väidetud, et kohtunikud, kelle tegevust kaebaja vaidlustab, oleksid pannud kohtuasjade menetlemisel toime kuritegusid või selle eest jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud. Ka kohtul ei ole andmeid nimetatud kohtunike kriminaalkorras süüdimõistmise kohta. Samuti ei ole põhjust 2(3)

arvata, et RVastS § 15 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise piirang oleks põhiseadusega vastuolus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus asjas nr 3-20-1389, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Neil põhjustel on kahju hüvitamise kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul ebatõenäoline.

8.Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22). Mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada kohtupraktikast tulenevalt väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2023 määrus nr 3- 22-2021, p 23; 17.06.2024 määrus nr 3-23-2878, p 8). Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt Eestis erandlik ja võimalik vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Kokkuvõttes ei ole äratuntav, et kohtu vaidlustatud tegevus võiks käesoleval juhul kaasa tuua moraalse kahju rahas hüvitamise ja selles osas tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.
9.Kaebaja soovib, et talle hüvitataks riigi tekitatud kahjuna lisaks mittevaralisele kahjule ka kulud, mis tekkisid sellest, et maa- ja ringkonnakohus jätsid jõusse kaebajale täitemenetluses määratud sunniraha suuruses 192 eurot ja kaebajalt mõisteti tsiviilasjas välja kohtumenetluse kulud summas 720 eurot. Kohus mõistab kaebust nii, et selles osas taotleb kaebaja talle kohtumenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitamist.
10.Kohtu hinnangul tuleb kaebus ka selles osas HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel kaebajale tagastada. Nagu juba selgitatud, on kahju hüvitamise nõude rahuldamine käesolevas asjas äärmiselt ebatõenäoline. Kuigi pole võimalik üheselt öelda, kui suureks kujuneksid kaebuse läbivaatamise korral õigusemõistmisega seotud kulud, saab kaebaja poolt summana välja toodud väidetavat kahju (alla 1000 euro) käsitleda halduskohtumenetluse kontekstis kaebaja õiguste väheintensiivse riivena (HKMS § 133 lg 1 teine lause).
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, jäävad läbi vaatamata kaebaja taotlused menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium