Politsei- ja Piirivalveameti taotlus India Vabariigi kodaniku X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Anti Vendel
1.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.02.2025 (k.a).
2.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku nimi, kelle paigutamiseks luba taotletakse, tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.20.12.2024 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba India Vabariigi kodaniku X (sünd xx xx xxxx) kinnipidamiseks kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused on alljärgnevad:
1.1.PPA selgitab esmalt, et India Vabariigi kodanik X (snd xx xx xxxx) peeti 20.12.2024 kell 10:10 VSS § 15 lg 1 alusel PPA Põhja prefektuuri politseiametnike poolt 48-tunniks kinni Tallinnas aadressil Tartu mnt 101 Tallinn ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse, et välja selgitada kas isik omab Schengenis viibimiseks seaduslikku viibimisõigust.
1.2.X kinnipidamise põhjuseks oli asjaolu, et 20.12.2024 reisijate kontrollimisel esitas lennujaamas tööd teinud politseiametnikule India Vabariigi passi nr xxxxxx, mis on 16.08.2022 kehtetuks
muudetud kirjaga „PASSPORT CANCELLED, VISA IF ANY REMAINS VALID“ ja „PASSPORT OFFICE KOZHIKODE“, kehtetu Malta elamisloakaardi nr. xxxxxxx, kehtetu alates 04.11.2022. Lisaks eelpool toodule näitas isik telefonist kehtiva India Vabariigi passi fotot, millesse on sisse kantud Kreeka elamisloakleebis. Isiku sõnul omab ta ka seaduslik alus viibida Kreekas ning Portugalis, kuna esitas aprillis 2024 elamisloa taotluse Portugalis töötamiseks. Isik esitas ametnikele portugalikeelse dokumendi (dtl 4). Kuna isikul pole Politsei- ja Piirivalveametile esitada ühtegi kehtivat dokumenti ning pole teada, kas isik omab Schengenis viibimiseks seaduslikku alust, peeti isik politseiametnike poolt kinni.
1.3.20.12.2024 esitas PPA päringud Kreeka, Läti Vabariiki ja Portugali ametivõimudele. E-kirja teel saabunud Kreeka ametivõimude vastusest (dtl 5) selgus, et nende andmebaasides tehtud kontrolli järgi puudub igasugune teave X sünd xx xx xxxx nimelise isiku kohta Kreeka andmebaasidest. Läti Vabariigis omas isik elamisluba ja alates 29.10.2024 ei ole isikul õigust Läti Vabariigis viibida. Taotluse esitamise ajaks Portugalist vastust ei ole saabunud.
1.4.PPA on alustas illegaalimenetluse esmaste menetlustoimingutega ja koostas selle tulemusena isikule lahkumisettekirjutuse numbriga 1052284913 (dtl 42-44), mis kuulub koheselt sundtäitmisele alates lahkumisettekirjutuse vormistamisest. 20.12.2024 viidi isikuga piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnike poolt läbi vestlus eesmärgiga küsitleda isikut ning selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Esmasel vestlusel piirivalveametnikega selgitas isik, et lendas eile Portugalist (Lissabonist) Itaaliasse (Milaanosse) ja täna Milaanost Tallinna. Isiku sõnade kohaselt oli tal plaan/eesmärk minna Eestist bussiga edasi Riiga, et külastada oma sõpra ja veeta koos temaga jõulud Riias. Bussipiletit Tallinnast- Riiga isikul ametnikele esitada polnud. Isiku väite kohaselt võib ta kaasas olnud dokumentide alusel Euroopas vabalt reisida.
1.5.Isikule on selgitatud, et PPA taotleb Tallinna Halduskohtult luba tema kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni tema sunniviisiliseks väljasaatmiseks koduriiki Indiasse.
1.6.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eesti Vabariigis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 sätestatu keelab välismaalasel viibida Eestis seadusliku aluseta. VSS § 15 lg 1 alusel PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg 1-s sätestatud alusel. VSS § 15 lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 kohaselt PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
1.7.VSS §68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja
käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku kontrollimisel puudusid isikul kehtivad reisija isikut tõendavad dokumendid. Isik esitas ametnikele valeandmeid luues sel viisil kontrolli teostanud politseiametnikele kujutluse, et isik omab Schengenis viibimiseks seaduslikku alust st isik üritas teadlikult ametnike ja lennutöötajaid eksitada, esitades ametnikele kehtetuks tunnistatud reisidokumendi kehtiva dokumendina. PPA on arvamusel, et isik ei soovi lahkuda Schengeni alalt ning soovib jätkata viibimist Schengeni alal. PPA hinnangul isik vabaduses viibides võib isik jätkata oma ebaseadusliku viibimist talle sobivas Schengeni liikmesriigis. Praeguse juhtumi puhul jätkaks isik ilmselgelt teekonda Riiga, et külastada oma sõpra. Hinnates juhtumit kogumis ei pea PPA X usaldusväärseks isikuks ja PPA teeb sellest järeldused, et isiku huvi viibida(reisida) Schengenis ebaseaduslikult on suurem kui tema huvi lahkumisettekirjutust täita. Lähtudes isiku käitumisest on PPA-l alus arvata, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust ja üritab iga hinna eest jõuda Riiga, et täide viia oma reisi eesmärk, tuginedes eelpool väljatoodule ei ole isiku suhtes võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10) kohaldada. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt.
1.8.PPA hinnangul isiku kinnipidamine on ainukene viis, et tagada isiku kättesaadavus dokumenteerimiseks ja peale dokumentide saabumist väljasaatmise lõpuleviimiseks. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, isikul puudub seaduslik alus Schengeni territooriumil, sh Eestis viibimiseks ning ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale. Schengeni alal ei ole liikmesriikide piiripunkte ning Schengenisisene liikumine on vaba.
1.9.Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole see ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
1.10.Isikul ei ole Schengeni alal lähedasi, ega sugulasi, isiku sõnul tema vanemad elavad Indias ja abikaasa Kanadas. X soov oli jõuda sõbra juurde Riiga. Isiku osas ei ole võimlik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel ning antud juhtumi puhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete edaspidist kohaldamist (RK halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13).
1.11.Isikul puudub reisidokument ja Eestil puudub otselend India Vabariigiga ning isikut pole võimalik koheselt st 48 h koduriiki Indiasse välja saata. Isiku kinnipidamine lõppeb 22.12.2024 kell
10.10.Kuna isikut pole võimalik 48 tunni jooksul Eesti Vabariigist välja saata, pöördub PPA isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tallinna Halduskohtu poole.
1.12.PPA selgitab, et välja saatmine sõltub isikule tagasipöördumise dokumendi saamisest, lennupiletite ja lennu teekonna ettevalmistamisest, saatkonna teavitamisest ning lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase lennule. PPA kinnitas, et asub viivitamata väljasaatmist korraldama. Ettenägematute takistuste vältimiseks taotleb PPA pikemat tähtaega, kuid kinnitab, et vabastab isiku kinnipidamise asjaolude äralangemisel.
2.Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
3.Kohtuistungil ei vaielnud X taotlusele vastu. Ta märkis, et soovib võimalikult kiiresti reisidokumendid saada ja teeb selleks PPA-ga koostööd. Isik selgitas, et ta soovib kiiresti tagasi minna Portugali ja soovib kasutada telefoni, sest tal on pooleli äriasjad ja ta ei soovi neid kaotada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.VSS § 15 lg 1 sätestab, et 1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
6.Kohus nõustub PPA seisukohaga selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht lähtudes VSS § 6 8 p
6.Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku kontrollimisel puudusid isikul kehtivad reisija isikut tõendavad dokumendid. Isik esitas ametnikele valeandmeid luues sel viisil kontrolli teostanud politseiametnikele kujutluse, et isik omab Schengenis viibimiseks seaduslikku alust st isik üritas teadlikult ametnike ja lennutöötajaid eksitada, esitades ametnikele kehtetuks tunnistatud reisidokumendi kehtiva dokumendina. Samuti selgitas ta, et soovib minna ikkagi Portugali. PPA on kohtu hinnangul põhjendatult arvamusel, et isik ei soovi lahkuda Schengeni alalt ning soovib jätkata viibimist Schengeni alal ja vabaduses viibides võib isik jätkata oma ebaseadusliku viibimist talle sobivas Schengeni liikmesriigis. Praeguse juhtumi puhul jätkanuks isik Tallinna lennujaamas riiki pääsedes ilmselt teekonda Riiga, et külastada oma sõpra.
7.Kohus märgib, et põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Kohus jagab PPA põhjendatud kahtlust ja leiab, et on vägagi võimalik, et vabaduses viibides ei hakkaks isik suure tõenäosusega tegema PPA-ga koostööd väljasaatmise võimaldamiseks ning võib asuda ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil ja
selleks võib ta ka lahkuda talle sobivasse EL liikmesriiki kuna selle sisepiiridel isikute liikumise üle tõhusat kontrolli ei ole.
8.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).
9.Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes põhjendatult ei ole. Isik on esitanud PPA-le mitmeid aegunud või kehtetuid dokumente ja tunnistanud, et reisis teadlikult ilma kehtiva reisidokumendita. Seega ei ole isiku käitumine olnud teadlikult õiguskuulekas.
10.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on käesoleval juhul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole käesoleval juhul kindlasti ka perspektiivitu. Kohtu hinnangul on isikule võimalik India Vabariigi reisidokument hankida ja isiku võimalik koostöö kindlasti kiirendab seda. Kohus leiab, et kinnipidamise kuni kahe kuuline tähtaeg on õigustatud. PPA kinnitas ka kohtuistungil, et juhul, kui ilmneb, et isikul on õigus viibida EL territooriumil (Portugalis), võetakse ette vajalikud sammud isikule reisidokumendi hankimiseks ja tema saatmiseks Portugali, kuhu ka isik ise väljendas soovi tagasi minna.
11.Eeltoodud põhjustel annab kohus loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.02.2025 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.