Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, muus osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2830 vastustajat kaebaja taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul otsuse tegemisest. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vastustajat maksma kaebajale septembri 2024 eest toimetulekutoetust 365,20 eurot.

3-24-2830 Kaebaja selgitas 25.11.2024, et ta soovib, et Tallinna linn alustaks kaebaja taotlusi menetlevate ametnike suhtes järelevalvemenetlust, et välja selgitada, kas kaebajat on koheldud võrreldes teiste taotlejatega samaväärselt. Kohus mõistab kaebaja eesmärgist lähtuvalt kaebust kui kohustamiskaebust, kohustamaks vastustajat distsiplinaarmenetlust läbi viima (avaliku teenistuse seaduse §-d 72‒73), kuna keeldumine kui toiming oli õigusvastane (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kohustamiskaebus hõlmab endas keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist vastustaja ametnike suhtes. Haldusorganil on distsiplinaarmenetluse algatamise üle otsustamisel suur kaalutlusruum. See diskretsioon hõlmab ka otsustust selle üle, kas käsitada konkreetset rikkumist bagatelljuhtumina ja jätta distsiplinaarmenetlus alustamata (Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2018 otsus nr 3-17-969, p 9 ja seal viidatud allikad). Distsiplinaarvastutuse kaudu ei ole võimalik otseselt mõjutada menetluses oleva asja läbivaatamist ega kaitsta seega kaebaja õigusi haldusmenetluses (vrdl Riigikohtu 06.02.2006 otsus nr 3-3-1-4-06, p 15). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega selgitusi, millest lähtuvalt oleks vastustaja kaalutlusruum menetluse algatamisel taandunud nullini. 21.10.2024 kirjas toodud põhjendusi menetluse algatamata jätmiseks ei saa pidada ilmselgelt asjakohatuteks (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13 ja selles viidatud kohtupraktika). Eeltoodu alusel tagastab kohus kaebuse distsiplinaarmenetluse läbi viimise kohustamiseks (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja on esitanud distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seotud kohustamisnõude esitamiseks menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks (HKMS § 110 lg 1). Kaebuse tagastamise tõttu selles nõudes jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-2830 apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 119 lg 1 esimene lause sätestab, et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või RÕS § 15 lg-s 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse. Halduskohus ei ole 10.12.2024 määrusega lahendanud kaebaja menetlusabi taotlust sisuliselt ega ole keeldunud menetlusabi andmisest. Kohus jättis määruse resolutsiooni p-ga 3 taotluse läbi vaatamata. HKMS ei näe ette sellise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust HKMS § 203 lg 1 tähenduses. Halduskohus on küll selgitanud, et 10.12.2024 määruse resolutsiooni p 3 peale saab esitada määruskaebuse, kuid see eksitav selgitus ei tekita siiski kaebajale määruskaebuse esitamise õigust. Seega tuleb määruskaebus halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni p 3 peale HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg-te 1 ja 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).

3-24-2830 kohustamisnõudena vastustaja kohustamiseks viima läbi distsiplinaarmenetlust ja tagastas kohustamisnõude osas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et haldusorganil on distsiplinaarmenetluse algatamise üle otsustamisel suur kaalutlusruum. Huvitatud isikul on küll õigus esitada taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja saada oma pöördumisele vastus, kuid kaebajal ei ole siiski subjektiivset õigust nõuda, et vastustaja ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algataks ja distsiplinaarmeetmeid rakendaks. Vastustaja ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise võimalus ei ole ette nähtud huvitatud isiku õigushüvede kaitseks. Praegusel juhul on kaebaja taotlusele vastatud 21.10.2024 kirjaga nr 5-42.14/3521-304 (dtl 306). Kaebajale on selgitatud, miks vastustaja ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks alust ei ole. Kirjas toodud põhjendusi ei saa pidada ilmselgelt asjakohatuteks. Distsiplinaarmenetluse tulemus ei kaitseks ka ametnike karistamise korral kaebaja subjektiivseid õigusi. Eelneva tõttu tagastas halduskohus kohustamisnõude õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.