lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3384/2

Haridus ja kultuur › Kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3384/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
776
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3384

Haldusasi

X kaebus MTÜ Saaremaa Rahvakultuuriselts, SA Saaremaa Muuseum ja Saaremaa Vallavalitsuse vastu 4802,59 euro suuruse kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Merily Rool

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 144.08 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule .

ASJAOLUD

1.X esitas 16.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kahju hüvitamist kokku 4802,59 euro ulatuses või alternatiivselt varalise kahju hüvitamist 2802,59 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel Kaebaja põhjendab, et kahju tekkis, kui ta 08.06.2024 toimunud Saare maakonna 48. tantsupeo „Oma saar“ peaproovis kukkus ürituse toimumispaigas olnud auku või lohku. Tantsupidu leidis aset SA Saaremaa Muuseum hallataval alal Kuressaare lossihoovis. Tantsupeo korraldamisega on vahetult seotud nii Saaremaa Vallavalitsus kui ka MTÜ Saaremaa Rahvakultuuriselts. Kaebajale kutsuti kiirabi, tal diagnoositi parema kodarluu distaalse osa murd ning seetõttu hospitaliseeriti ta operatiivseks raviks. Otsene varaline kahju seisneb töövõimetuslehel viibimises (töötasu ja haigushüvitise vahe, kokku 1704,59 eurot), sellele lisandub mittevaraline kahju hinnangulises suuruses 2000 eurot. Kaebaja hinnangul tuleneb nõudeõigus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1, mille kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Samuti viitab kaebaja RVastS § 7 lg-le 4, mis sätestab, et kui seadusega 1(3)

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Kaebaja selgitab, et tugineb nõudeõiguse õigusliku põhjendamise esitamisel eraõiguse sätetele, kuivõrd temaga vahetu lepingulise suhte puudumisel tuleb hinnata ürituse korraldajate vastutust lepinguvälisel alusel, so kahju õigusvastast tekitamist reguleerivate sätete alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud kohtul kaebust menetlusse võttes kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
3.Kaebaja väidetav õigusvastane tegevus seisneb ürituse korraldajate poolses käibekohustuse rikkumises. Kaebaja kirjeldab, et ürituse korraldajad tegelevad ürituste korraldamisega järjepidevalt, kusjuures SA Saaremaa Muuseum ala ja hoone on avalikus kasutuses (so kolmandatele isikutele külastamiseks avatud), kaebaja aga komistas märgistamata auku ning sai kukkumise tulemusel kehavigastusi.
4.Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel on määrav õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, lahendatakse vaidlused isiku õiguste rikkumise üle RVastS § 1 lg 1 kohaselt riigivastutuse seaduse alusel. Kui aga avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis, loetakse RVastS § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes (vt Riigikohtu 12.06.2021 otsus nr 3-3-1-3-12, p 12).
5.Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kaebaja väidetavat kahju tekitatud avalikõiguslikus suhtes avalike ülesannete täitmisel. Riigikohus on selgitanud, et avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osapoole poolt (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus nr 3-3-1-49-12, p 23). Praegusel juhul on kaebaja nimetanud vastustajatena SA-d Saaremaa Muuseum, MTÜ-d Saaremaa Rahvakultuuriselts ning Saaremaa valda, kelle korraldatud üritusel ja kelle hallataval alal õnnetus juhtus (Lossihoov 1 on eraomandis ja selle omanikuks ongi SA Saaremaa Muuseum).
6.Nimetatud isikud ei täitnud suhtes kaebajaga ürituse korraldamisel avalik-õiguslikke ülesandeid, olles olemuslikult samas olukorras, milles võivad olla eraisikud. Seejuures ongi kaks nimetatutest eraõiguslikud juriidilised isikud. Õigussuhe ei ole avalik-õiguslik pelgalt seetõttu, et kohaliku omavalitsuse üksus on iseenesest avaliku võimu kandja. Nagu ülal viidatud, siis juhul, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis, loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes. Seega ei kohaldu käesoleval juhul kahju tekitamisele RVastS normid. Eraisikul on kahju õigusvastase tekitamise korral võimalik esitada eelkõige deliktiõiguslikke kahju hüvitamise nõudeid. Ka kaebuses on õigusliku aluse põhjendamisel tuginetud just võlaõigusseaduse §dele 1043 ja 1045. Tegemist on tsiviilõiguse valdkonda kuuluvate normiga.
7.Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus esitada kaebus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras maakohtule, kes lahendab eraõiguslikest suhetest tõusetunud tsiviilvaidlusi (TsMS § 11 lg 1).
8.HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

2(3)

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja tasunud riigilõivu 144.08 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastada pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja