Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 19.12.2024, Tartu 3-22-1402
Haldusasi
X.X. kaebus Viru Vangla vastu ravimite korraga andmisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a otsus muutmata.
2.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 19.12.2024, arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. (edaspidi kaebaja) esitas 28.04.2022 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/132-1. Kaebaja selgitas, et tal oli 24.03.2022 perearsti vastuvõtt ja selgus, et kaebajal on tekkinud eesnäärme suurenemine ning maksa- ja neerupuudulikkus. Terviseprobleemid põhjustas see, et valvurid andsid rohkem kui aasta jooksul kõik ühes päevas võtmiseks ette nähtud ravimid kaebajale korraga õhtuti, ehkki tegelikult tuli anda hommikul, lõunal ja õhtul.
2.Viru Vangla jättis 30.06.2022. a otsusega nr 6-16/132-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Vangla leidis, et ei väide põhjendamatult suure ravimikoguse ega ka kahju (maksa- ja neerupuudulikkus) tekkimise kohta ei ole tõendatud ning ordineeritud ravimikoguse ja eesnäärme suurenemise vahel puudub põhjuslik seos. Vangla meedikute tegevuses ei nähtu õigusvastaseid asjaolusid. Kaebajale on meedikute, sh psühhiaatri poolt ravi määratud ning vanglale ei ole kättesaadavad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid ravivea (ravimeid oli liiga palju; neid väljastati valel ajal, määratud ravimite manustamise tulemusena tekkis
kaebaja tervisele kahjulik tagajärg) kohta. Tähelepanuta ei saa jätta ka kaebaja tervisekaardist nähtuvat terviseajalugu, kus on viiteid alkoholi liigtarvitamisele (kaebajal on diagnoositud alkoholisõltuvus). Puuduvad viited, et vangla valvemeeskond ei oleks ravimite jagamisel järginud tervishoiutöötajate ettekirjutusi.
3.X.X. esitas 28.06.2022 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 000 eurot. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist raske terviserikke, kalli ravi ning füüsilise valu ja vaeva põhjustamise eest. Vanglasse sattudes oli kaebaja täie tervise juures. Alates 2021. a märtsist andsid valvurid viitsimatusest ja lohakusest kaebajale õhtuti korraga kogu päevase portsu ravimeid (rahustid), ehkki tegelikult oleks arsti ettekirjutuse järgi pidanud ravimeid andma päeva jooksul erinevatel aegadel. Selline ravimite hulk oli ühe korraga võtmiseks ohtlik. Kaebaja eesnääre, maks, neerud, magu, kaksteistsõrmiksool, süda, aju, silmad ja närvid on saanud kahjustada ning kaebajal tekkisid kasvajad, mis eemaldati operatsiooniga. Kaebajal tekkisid vangla tegevuse tagajärjel järgmised terviseprobleemid: hüperplaasia, kaksteistsõrmiksoolehaavandid, retsidiivid, maohaavandid, refluksösofagiit, gastroösofageaalne reflukshaigus, Zollinger-Ellisoni sündroom, kõrgvererõhutõbi, stenokardia, arütmia, palpitatsioon. Ravimite üledoosi tagajärjel tõusis ka kaebaja kehakaal 90 kg-lt 129 kg-le, ta jäi kangetest rahustitest sõltuvusse ning roojas vereklimpe. Lisaks vaktsineeriti kaebajat kaks korda Covid-19 haiguse vastu, vaktsiinidega koos olid korraga võetavad ravimid eriti ohtlikud.
4.Vastuses kaebusele palus Viru Vangla jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jäi 30.06.2022. a otsuses nr 6-16/132-2 väljendatud seisukohtade juurde. Kaebaja pole kordagi kurtnud vanglaarstile, et tema silmadega, maksaga, neerudega, südamega oleks probleeme. Eesnäärmeprobleemiga on kaebaja käinud uroloogi vastuvõtul. Eesnäärmeprobleemi seos varasema vanglas saadud raviga on vähetõenäoline. Närvidega (vaimse tervise probleemidega) seoses on kinnipeetav saanud ravi. Kaebaja on kurtnud verd väljaheites (võimalik probleem maoga) 14.06.2022. a arsti vastuvõtul, siis ta uuringutest keeldus. Kaebaja pole käinud eriarstide vastuvõtul oma probleemidega seoses (silmad, magu, süda, neerud, maks). 08.08.2022. a vereanalüüside põhjal kaebajal maksa-, neeru- ega südameprobleeme pole.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohus jättis 30.11.2023. a otsusega rahuldamata esitatud kaebuse ja ka kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Otsuse põhjendused olid järgnevad.
5.1.Kaebaja väidab, et Viru Vangla valvurid on talle rohkem kui aasta jooksul andnud ravimeid arsti ettekirjutust eirates, so kaebajale anti kõik päeva jooksul võtmiseks ette nähtud ravimid ühe korraga õhtul, ehkki tegelikult tuli need anda päeva peale ära jaotatuna erinevatel aegadel. Kaebaja sõnul tekitas sellisel viisil ravimite andmine talle erinevaid terviseprobleeme (mittevaraline kahju), mis on omakorda põhjustanud ravikulusid (varaline kahju). Kaebaja väitis 24.11.2022. a ja 06.06.2023. avaldustes kohtule, et taolisel viisil anti kaebajale ravimeid 2021. a märtsist kuni 2022. a aprillini. 06.11.2023. a avalduses väitis kaebaja, et kirjeldatud viisil anti ravimeid 2021. a märtsist kuni 2022. a juulini.
5.2.Kaebaja saab vangistusseaduse § 11 lõikest 8 ja HKMS § 47 lõikest 1 tulenevalt taotleda kohtus kahju hüvitamist üksnes samas ulatuses, milles ta taotles kohtueelses menetluses vanglalt. Kaebaja esitas kahjunõude vanglale 28.04.2022, mis tähendab, et kaebaja kahjunõue sai puudutada ainult
perioodi 2021. a märtsist kuni 28.04.2022. Järelikult saab kaebaja kohtumenetluses nõuda kahju hüvitamist samuti ainult perioodi märts 2021 kuni 28.04.2022 eest.
5.3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Kahjunõude rahuldamise eelduste täidetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli järjekord. Kontrollimist võib alustada näiteks põhjusliku seose tingimusest. (RKHK 20.02.2020. a otsus asjas nr 3-16-2267, p 17.) Kui juba üks eeldus on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.
5.4.Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt saabus kaebaja Viru Vanglasse 15.12.2020. Sellest ajast peale kehtis kaebajal järgmine raviskeem: Mirtazapin 15 mg x 1 ÖÖ, Ketipinor 150 mg H + 100 mg L + 200 mg ÖÖ, Paroxetin 40 mg H (haigusjuht A24244). Arst on raviskeemi muutnud 24.03.2022: mirtasapiin 30 mg x 1 kolmeks kuuks, tianeptiin 12,5 mg x 1 kolmeks kuuks, ravi quetiapinega lõpetada (haigusjuht A7982). 21. aprillil 2022 on arst mirtasapiini annust tõstnud: 45 mg x Õ kuni
30.juunini 2022 (haigusjuht A10155). Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini infolehtedest nähtub, et Mirtazapin on antidepressant toimeainega mirtasapiin, Ketipinor on antipsühhootikum toimeainega kvetiapiin ja Paroxetin on depressiooni ja ärevuse ravim toimeainega paroksetiin. Kaebaja tervisekaart kinnitab, et perioodil märts 2021 kuni 24.03.2022 kehtis tõepoolest raviskeem, mille kohaselt tuli kaebajal vaimse tervise raviks mõeldud ravimid võtta päeva jooksul erinevatel aegadel. 24.03.2022 muudetud raviskeem aga ei näinud enam ette ravimite võtmist päevas kindlatel aegadel, vaid märgitud oli üksnes, et neid tuleb võtta kord päevas. 21.04.2022 tehtud raviskeemi muudatuse kohaselt tuli mirtasapiini võtta õhtuti. Meditsiinitöötaja on 07.04.2022 kaebaja tervisekaarti märkinud, et hommikused rohud mõjuvad hästi, õhtune ravim ei anna und (haigusjuht A9089). Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et ehkki 24.03.2022 muudetud raviskeem ei näinud ette ravimite võtmist päevas kindlatel aegadel, on kaebaja siiski vähemalt pärast 24.03.2022 toimunud arsti vastuvõttu ja raviskeemi muudatust saanud ravimeid päeva jooksul erinevatel aegadel, st hommikul ja õhtul. Seega ei ole vangla õigusvastaselt tegutsenud alates 24.03.2022 toimunud arsti vastuvõtust kuni 28.04.2022.
5.5.Küll aga ei saa tervisekaardi põhjal teha tõsikindlat järeldust, et kaebaja oleks saanud alates 2021. a märtsist kuni 24.03.2022 toimunud arsti vastuvõtuni Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini päeva jooksul erinevatel aegadel nii, nagu arst oli määranud. Vastustaja ei ole kohtule esitanud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebajale anti alates 2021. a märtsist kuni 24.03.2022 ravimeid arsti määratud raviskeemi järgi, st hommikul, lõunal ja õhtul. Kaebaja tervisekaardist nähtub ka, et arst on 20.04.2022 kaebajale määranud tamsulosiini 0,4 mg x 1 (haigusjuht A10036). See ravim on internetist kättesaadavate andmete kohaselt mõeldud eesnäärme suurenemisest tingitud kuseteede sümptomite raviks. Kuna kaebaja on selgitanud, et vangla kahju tekitav tegevus seisnes selles, et talle anti õhtuti korraga kõik rahustid, siis ei arvesta kohus praegusel juhul seda ravimit kui ravimit, millega kaebaja tervisele kahju tekitati. Kaebaja ei ole kordagi kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses väitnud, et ta oleks 2021. a märtsist kuni 24.03.2022 suuliselt valvurite tähelepanu juhtinud raviskeemi rikkumisele või esitanud selle kohta kirjalikke avaldusi vanglale. Seega ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks kuidagi väljendanud vanglale rahulolematust raviskeemi rikkumise üle. Kaebaja ei ole väitnud ning ka kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja ei teadnud, milline raviskeem on talle määratud. Järelikult oli tal võimalik selle rikkumisele tähelepanu juhtida, kuid kaebaja on jätnud kasutamata võimaluse kaitsta oma väidetavalt rikutud õigusi RVastS §-s 6
sätestatud viisil. RVastS § 6 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõue olnuks kohane õiguskaitsevahend saavutamaks valvurite poolt ravimite andmine arsti määratud raviskeemi järgi. Kohustamisnõude esitamata jätmise tõttu tulenevalt RVastS § 7 lõikest 1 ei ole täidetud kahjunõude rahuldamise eeldus – nõue ammendada esmased õiguskaitsevahendid.
5.6.Täiendavalt märgib kohus, et tõendamata on kaebaja väited temal teatud tervisekahjustuste tekkimise kohta. Asja materjalide hulgas on olemas kaebaja vanglas peetud tervisekaardi väljavõte alates 13.09.2018 kuni 30.10.2023 ja Tartu Ülikooli Kliinikumis käsitletud haigusjuhtumi nr 20230522-222764 kirjeldus. Nendest dokumentidest ei nähtu, et kaebajal oleks esinenud probleeme maksaga, neerudega ja südamega, samuti ei nähtu, et kaebajal oleks diagnoositud refluksösofagiit, gastroösofageaalne reflukshaigus, Zollinger-Ellisoni sündroom ja kõrgvererõhutõbi. Kaebajale on 12.08.2022 tehtud kõhukoopa sonograafia, mille käigus tuvastati, et kaebaja maks on normaalse suurusega, maksakude normipärase kajaga ja maksasisesed veresooned pole laienenud ning neerud on normaalse suuruse, kuju ja asendiga ja kaja on normipärane (haigusjuht A14847). Kaebaja on 15.07.2022 eitanud südameveresoonkonna haiguseid (haigusjuht A14738). Samuti on kaebaja südametoonid olnud regulaarsed ja patoloogiata 19.07.2022, 08.08.2022 ja 01.11.2022 ning 08.08.2022 oli EKG aktuaalse leiuta (haigusjuhud A14847 ja A17084). Kaebajal on vanglas viibimise ajal regulaarselt mõõdetud ka vererõhku, kuid kõrgvererõhutõbe pole tuvastatud. Kaebaja väide tema aju kahjustamise kohta jääb kohtule arusaamatuks. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles tema aju kahjustamine täpsemalt seisneb. Kaebaja tervisekaardist ajukahjustust ei nähtu.
5.7.Lisaks on kaebaja viidanud sellele, et teda vaktsineeriti kaks korda Covid-19 haiguse vastu ning vaktsiinidega koos olid korraga võetavad ravimid eriti ohtlikud. Kaebaja aga ei ole selgitanud, milline kahju talle vaktsiinidega koosmõjus tekkis. Seega ei ole tõendatud, et vaktsiinidega koosmõjus oleks kaebajale mingisugune tervisekahju tekkinud.
5.8.Muude kaebaja väidetud terviseprobleemide osas ei ole kohtu hinnangul tõendatud põhjuslik seos. Kaebaja sõnul said Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini korraga võtmise tõttu kahjustada tema närvid ja tal tekkis sõltuvus kangetest rahustitest. Kaebaja ei ole täpsustanud, mida ta närvide kahjustamise all silmas peab, kuid kohus saab aru nii, et kaebaja hinnangul mõjus raviskeemi rikkumine halvasti tema vaimsele tervisele. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebajal on juba vähemalt alates 13.09.2018 olnud probleeme vaimse tervisega (sh ärrituvus) ja talle on psühhiaater määranud vastavad ravimid. Seega ei ole kaebaja vaimse tervise probleemid tekkinud raviskeemi rikkumisest. Samuti ei nähtu kaebaja tervisekaardist, et tema vaimse tervise probleemid oleksid süvenenud raviskeemi rikkumise tõttu või et ta vajaks seetõttu kuidagi rohkem vaimse tervise probleemide lahendamiseks määratud ravimeid. Nagu öeldud, kasutas kaebaja juba ammu enne vaidlusaluseid sündmusi Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini.
5.9.Kaebaja sõnul tekkisid tal ravimite valesti andmise tõttu kasvajad, mis tuli eemaldada operatsiooniga. Tartu Ülikooli Kliinikumi kirjeldusest haigusjuhtumi nr 20230522-222764 kohta nähtub, et kaebajal eemaldati sigma- ja pärasoolest polüübid, kuid haigusjuhtumi kirjeldusest ei saa järeldada, et polüübid oleksid tekkinud Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini valesti võtmise tagajärjel. Kaebajale on küll pandud diagnoos „K31.9 Mao ja kaksteistsõrmiku täpsustamata haigus“ (haigusjuht A14847), kuid jällegi ei nähtu kaebaja tervisedokumentidest, et see oleks põhjustatud Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini võtmise raviskeemi rikkumise tagajärjel.
5.10.Kaebajal on tõepoolest 20.04.2022 tuvastatud eesnäärmesuurenemus (haigusjuht A10036), kuid arsti sissekandest ega ka hilisematest sissekannetest ei nähtu, et tegu võiks olla Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini võtmise raviskeemi rikkumise tagajärjega.
5.11.Kaebaja väitis, et Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini korraga võtmise tagajärjel said ka tema silmad kahjustada. Nägemisega on kaebajal olnud probleeme juba ammu enne vaidlusaluseid
sündmusi. Nimelt on kaebaja juba 18.07.2019 kurtnud, et ei näe enam hästi lugeda (haigusjuht A10231). Seega ei saa kaebaja nägemisprobleeme seostada Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini valesti võtmisega. Vaatevälja ja värvustajuga aga kaebajal 30.10.2023 probleeme ei olnud (haigusjuht A16134).
5.12.Samuti väitis kaebaja, et Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini üledoosi tagajärjel tõusis tema kehakaal 90 kg-lt 129 kg-le. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebaja kaal on vangistuses olnud järgnev: 13.09.2018 – 89,2 kg, 19.03.2019 91,5 kg, 01.04.2019 95 kg, 21.11.2019 101,6 kg, 14.01.2020 105 kg, 15.12.2020 – 117 kg, 15.07.2022 104 kg, 19.07.2022 110,2 kg, 30.08.2022 112 kg, 01.11.2022 117 kg, 27.12.2022 120 kg, 18.04.2023 122 kg, 20.04.2023 119 kg, 14.09.2023 124 kg. Kaebaja tervisekaardist nähtub tendents, et kaebaja kehakaal kipub vangistuses viibides tõusma ning see tendents on nähtav juba enne vaidlusaluseid sündmusi. Seega ei saa kaebaja kehakaalu suurenemises süüdistada Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini nö üledoosi. Täiendavalt märgib kohus, et kaebaja kehakaal oli 15.12.2020 117 kg ja 15.07.2022 104 kg. Seega nähtub, et vahepealse perioodi jooksul, kuhu jäid ka vaidlusalused sündmused, on kaebaja kehakaal hoopis langenud.
5.13.Juhul kui kaebajale anti perioodil märts 2021 kuni 24.03.2022 kõik ühes päevas võtmiseks ette nähtud ravimid korraga õhtul, sai kaebaja ravimeid järgmises koguses: Mirtazapin 15 mg, Ketipinor 450 mg, Paroxetin 40 mg. Nende ravimite infolehtede kohaselt on ravimite ööpäevane soovituslik maksimaalne annus Mirtazapini puhul 45 mg, Ketipinori puhul 800 mg ja Paroxetini puhul 60 mg ning infolehtedest ei nähtu, et maksimaalseid annuseid ei võiks võtta ühe korraga. Juhul kui kaebaja võttis need ravimid õhtul korraga, ei ole ta seega ületanud ravimite maksimaalset ööpäevast soovituslikku kogust. Samuti ei nähtu ravimite infolehtedest, et oleks vastunäidustatud nende ravimite koos tarvitamine. Seega ei ole ka ravimite infolehtede põhjal võimalik järeldada, et isegi nende korraga õhtuti kaebajale kätteandmine võinuks kaebaja väidetud tervisekahjustusi tekitada. Kõike eelnevat arvestades puudub alus Viru Vangla vastu esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamiseks RVastS § 7 lõike 1 ja § 9 lõike 1 järgi.
6.Kaebaja palus 06.11.2023. a täiendavas avalduses, et kohus nõuaks Viru Vanglalt välja valvekaamerate salvestised hommikustest, lõunastest ja õhtustest loendustest, et tõendada, et kaebajale anti korraga õhtuse loenduse ajal kogu päevane ravimite ports. Samuti soovis kaebaja, et kohus teeks päringu mõnele psühhiaatrile, et teada saada, kas ja kuidas mõjus kaebaja tervisele Viru Vangla valvurite poolt korraga ravimite andmine, kas sellisel viisil võis üldse kaebajale ravimeid anda ning milline oli ravimite koosmõju.
6.1.Kohus jätab kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata, sest need ei ole asja lahendamiseks vajalikud (HKMS § 62 lõige 2). Kohus on eespool leidnud, et isegi kui kaebajale anti kõik ravimid korraga õhtuti (ehk esines vangla õigusvastane tegevus), ei ole siiski muud hüvitamiskaebuse rahuldamise eeldused täidetud (esmased õiguskaitsevahendid kasutamata, osa väidetud kahju tekkimine ei ole tõendatud, tekkinud kahju ja vangla tegevuse vahel puudub põhjuslik seos). Psühhiaater peaks ravimite korraga andmise kohta hinnangut andes tuginema eelkõige ravimite infolehtedele. Kohus on aga need infolehed juba asja materjalide juurde võtnud ja neid analüüsinud ning leidnud, et ravimite korraga andmine ei saanud kaebaja väidetud tervisekahjustusi põhjustada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas 13.12.2023 apellatsioonkaebuse ja selle hilisemad täiendused, milles taotleb Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada ja mõista kaebaja kasuks Viru Vanglalt välja hüvitis 300 000 eurot selle eest, mida tegi
vangla kaebaja tervisega perioodil 2021. a märts kuni 2022. a aprill. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
7.1.Viru Vangla rikkus kaebaja tervise, sooritades rohkem kui aasta jooksul igal õhtul kaebaja suhtes sisuliselt kuriteo.
7.2.On ebaseaduslik anda ravimeid valesti, so kõik korraga.
7.3.2019. a ja veel ka 2021. a oli kaebaja terve. Nüüd peab kaebaja ennast elu lõpuni ravima sellest ravimite üledoosist, mis vanglas talle igal õhtul anti.
7.4.Kaebaja on vanglas olnud 12 aastat, seega ei saa öelda, et tema haigused on tekkinud alkoholi kuritarvitamisest või suitsetamisest.
7.5.Kaebaja peab nüüd iga päev võtma ravimeid ja valuvaigisteid. Hiljuti, sh 2024. a opereeriti mitu kasvajat. See on ka vangla tegevuse tagajärg.
7.6.Halduskohtus kestis menetlus liiga kaua ja kohtunik, kes sellise otsuse tegi, oli erapoolik ja tuleks vallandada.
8.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
8.1.Vastustaja jääb oma seniste vastuväidete juurde, pidades halduskohtu otsust õigeks ja põhjendatuks. Halduskohus ei ole valesti kohaldanud materiaalõigust ega eksinud kohtumenetluse normide vastu. Halduskohtu otsuse põhjendused on jälgitavad ning otsuse kujunemine arusaadav. Vastustaja ei jaga kaebaja nägemust kohtusüsteemist ja peab tema vastuväiteid halduskohtu tegevusele ilmselgelt alusetuks ning kohut põhjendamatult halvustavaks. Halduskohus tegutses erapooletult ning menetlusreeglitele vastavalt. Vastustaja jääb seisukohale, et Viru Vangla ei ole kaebaja tervist kahjustanud, seda enam käitunud kuritegelikult. Kaebaja sellesisulised väited on alusetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Käesolevas asjas on asjakohatu kaebaja väide, et Viru Vangla rikkus tema tervise, sooritades rohkem kui aasta jooksul igal õhtul kaebaja suhtes sisuliselt kuriteo, andes suures koguses ravimeid talle kätte õhtul ühekorraga. Halduskohus ei alusta kriminaalmenetlust ega lahenda kriminaalasju. Lisaks sellele nähtub KIS-ist (asi nr 1-22-6155), et kaebaja esitas 04.08.2022 kuriteoteate Viru Vangla osas 2021-2022 talle õhtuse loenduse ajal päevase ravimikoguse korraga kätteandmise tõttu, väites, et tegu oli tapmiskatsega vangla poolt. Kriminaalmenetlust ei alustatud mh põhjustel, et kogutud tõendid ei kinnitanud kaebaja väidet, et talle oleks vangla valvemeeskonna poolt õhtuste loenduste ajal antud ravimeid kätte rohkem, kui raviskeemis ette nähtud ning, et vangla meditsiiniosakond oli hinnanud raviskeemis sisalduvate ravimite koosmõju ohtlikkust, leides, et nende manustamine ei ole kuidagi inimese tervist kahjustav. Kriminaalmenetlust ei alustanud ka prokuratuur X.X. edasikaebuste lahendamisel ning vastavad määrused on jõustunud.
9.2.Vastuseks kaebaja väitele, et on ebaseaduslik anda ravimeid valesti, so kõik korraga, märgib ringkonnakohus, et nagu ka halduskohus põhjendatult tuvastas, ei ole vangla õigusvastaselt tegutsenud perioodil 24.03.2022 kuni 28.04.2022, arvestades sel ajal kehtinud raviskeemi. Halduskohus ei ole tuvastanud ka vanglaametnike õigusvastast tegevust perioodil 2021. a märts
kuni 24.03.2022, leides igati põhjendatult, et isegi kui kaebajale anti sel perioodil kõik ühes päevas võtmiseks ette nähtud ravimid korraga õhtul, ei ole ravimite infolehtede põhjal võimalik järeldada, et nende korraga õhtuti andmine võinuks kaebajale tema poolt väidetud tervisekahjustusi tekitada. Halduskohus jättis õigesti esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamata põhjusel, et isegi kui aasta jooksul esines vangla õigusvastane tegevus, siis muud hüvitamiskaebuse rahuldamise eeldused (esmased õiguskaitsevahendid kasutamata, osa väidetud kahju tekkimine ei ole tõendatud, tekkinud kahju ja vangla tegevuse vahel puudub põhjuslik seos) olid kõnealuse hüvitamiskaebuse puhul täitmata.
9.3.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et ta oli isegi 2021. a veel terve, kuid peab nüüd ennast elu lõpuni ravima sellest ravimite üledoosist, mis vanglas talle igal õhtul anti. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest perioodi kohta 13.09.2018 kuni 30.10.2023 ja SA TÜK haigusjuhtumi nr 20230522-222764 kirjeldusest ei nähtu, et kaebajal oleks üldse esinenud tema poolt väidetud terviseprobleeme seoses maksa, neerude ja südamega, samuti ei nähtu, et kaebajal oleks diagnoositud järgmised kaebaja poolt väidetud haigused - refluksösofagiit, gastroösofageaalne reflukshaigus, Zollinger-Ellisoni sündroom ja kõrgvererõhutõbi. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebajal oli vähemalt alates 13.09.2018 probleeme vaimse tervisega ja psühhiaater määras talle vastavad ravimid. Seega ei ole ka kaebaja vaimse tervise probleemid tekkinud väidetavast raviskeemi rikkumisest perioodil 24.03.2022 kuni 28.04.2022. Samuti ei nähtu kaebaja tervisekaardist, et tema vaimse tervise probleemid oleksid pärast seda perioodi süvenenud. Probleemid maoga esinesid tervisekaardi andmetel kaebajal samuti juba 2018. a alates ning juba 18.07.2019 kurtis ta, et ei näe enam hästi lugeda. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja väide, et enne 2021. a oli ta täiesti terve ja kõik tema terviseprobleemid tekkisid pärast kõnealust perioodil 24.03.2022-28.04.2022 ning seega on tõendatud, et terviseprobleemide tekkimise ainus põhjus oli nn ravimite üledoos, mille ta vanglas aasta jooksul igal õhtul sai. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka asjaolust, et kaebajal eemaldati 2023. a mais jämesoolest polüübid, ei saa järeldada seda, et need oleksid tingimata tekkinud Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini väidetavalt valesti võtmise tagajärjel. Polüübid on limaskestakasvajad, mida esineb jämesooles sageli ja enamasti on need healoomulised ning tekivad koe vohamise tagajärjel ja nende tekkimist ei ole võimalik ennetada (https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/jamesoole-poluubid). 20.04.2022 tuvastati kaebajal eesnäärme suurenemine, kuid kaebaja tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et tegu võiks olla Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini võtmise raviskeemi rikkumise tagajärjega. Kõnealuse haiguse osas on üldteada, et see on vanusest sõltuv ja tekib aja jooksul enamasti üle 40-aastastel meestel (https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-jaseisundid/eesnaarme-healoomuline-huperplaasia). Kaebaja oli haiguse diagnoosimise hetkel 49 aastane ja tema tervisekaardi andmetest nähtub, et vähemalt ühe selle haiguse sümptomi (sagedane öine urineerimisvajadus) esinemise üle kurtis ta vanglas juba 2019. a lõpus (tl 27p). Seega ei ole ka nende kahe hiljem tekkinud või diagnoositud haigusliku seisundi puhul millegagi tõendatud kaebaja väide, et haiguste tekkepõhjus oli kindlasti Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini väidetavalt valesti võtmine vanglas aasta jooksul.
9.4.Seda, et kaebaja haigused on tekkinud alkoholi kuritarvitamisest või suitsetamisest, ei ole halduskohus vaidlusaluses otsuses öelnud.
9.5.Kaebaja väidab veel, et vangla väidetavalt õigusvastase tegevuse tõttu peab ta nüüd iga päev võtma ravimeid ja valuvaigisteid ning ka 2024. a opereeriti tal jämesoolest mitu kasvajat. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et ravimeid , sh valuvaigisteid, võttis kaebaja juba enne 2021. a märtsi ning käesolevas asjas eraldi väljatoodud ravimeid Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini võttis kaebaja samuti juba varasemalt, so vähemalt alates aastast 2018 (tl 24p). Nagu juba märgitud, ei ole asja materjalidega kuidagi tõestatud, et kaebajal jämesoole polüüpide tekkimine oli seotud perioodil 24.03.2022 kuni 28.04.2022 vanglas Mirtazapini, Ketipinori ja Paroxetini väidetavalt valesti
võtmisest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal igasugune alus väita, et tema kõikvõimalikud terviseprobleemid on põhjustatud üksnes sellest, et talle anti vangla valvemeeskonna poolt õhtuste loenduste ajal ravimeid kätte rohkem, kui raviskeemis ette oli nähtud ning, et see oli kaebaja arvates sisuliselt ravimite üledoos.
9.6.Alusetu on kaebaja etteheide, et halduskohtus kestis menetlus liiga kaua ning, et halduskohus polnud erapooletu. Ringkonnakohus ei näe asjaolusid, mis viitaksid kohtu erapoolikusele ning selliseid asjaolusid pole välja toonud ka kaebaja ise. See, et halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ei tähenda, et kohus oleks olnud erapoolik. Samuti ei ole alust asuda seisukohale, et halduskohtus oleks menetlus kestnud ebamõistlikult kaua. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse 28.06.2022 ja halduskohus tegi asjas otsuse 30.11.2023. Ligi pooleteise aasta jooksul otsuse tegemiseni jõudmine ei ole käsitatav mõistliku menetlusaja rikkumisena halduskohtu poolt.
10.Eeltoodu alusel jääb .X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata.
11.HKMS § 108 lg-te 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Kaebaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel seadusest tulenevalt riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Seega puudub vajadus menetluskulude jagamiseks ja väljamõistmiseks käesoleva otsusega.
12.Otsuses on kajastatud kaebaja terviseandmeid. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.