X kaebus Eesti Töötukassa 7. veebruari 2024. a otsuse tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20. jaanuaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 22. detsembril 2023 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Avaldusega koos esitas ta teiste dokumentidega äriplaani.
2.Eesti Töötukassa jättis 7. veebruari 2024. a otsusega nr 7-8.1/24/0130 Xle ettevõtluse alustamise toetuse määramata. Töötukassa leidis, et esitatud äriplaan on suure riskiga (Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90
3-24-1156 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (THP 2024–2029) § 29 lg 8 p 6 ja tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS)).
2.1.Taotleja äriidee on meediaserveri sisseseadmine iPhone või MacOS tasuliste rakenduste videofailide roteerimiseks ja suumimiseks, objektide kaameraekraanile toomiseks nende geo-asukoha järgi jm taolisteks toiminguteks. X taotleb toetust 5796 eurot ja 46 senti. Taotleja esitab samasisulise teenuse äriplaani teist korda. Töötukassa esitas taotlejale täpsustavad küsimused (klientide, turunduse jmt kohta), kuid taotleja vastused olulist ja sisulist informatsiooni juurde ei andnud.
2.2.Äriplaanis sisalduv teave kliendi ülevaate kohta on puudustega. Taotleja pole esitanud infot, mis toetaks või kinnitaks müügi prognoosi ja selle stabiilsust. Taotleja vastused pole ammendavad. Klientuur on olemas, ent pole selge, kes nad on (kas noorem või vanem generatsioon); kuidas nendeni jõuda (millised on nende tarbimisharjumused); kuidas taotleja neid näeb ja tunneb, et jõuda oma toodete või teenustega nende eest maksva kliendini. Kuna ülevaade turunõudlusest ja potentsiaalist on puudulik, pole müügiprognoosis esitatud müügimahtude saavutatavus kindel.
2.3.Ka turundusplaan on puudulik. Vastused küsimusele, milliseid turundusvõimalusi taotleja näeb, pole piisavad. Taotleja viited Tartu linna tuntuse kohta kohalike seas ei ole arvestatavad, kuna äriplaanis on esitatud sihtgrupp laiem. Turundusmeetmete mõjuanalüüsi planeeritud turul, valdkonnas ja sihtrühmades pole esitatud.
2.4.Teenuse kirjeldus, üldine ettevõtte toimimine ja tootlikkus peavad olema avatud üksikasjalikult. Kui taotlejal on suur kogemus ning pakutav teenus on talle tavapärane tegevus, on äriplaanis vaja see põhjalikult lahti kirjutada. Äriplaanis pole kirjeldatud, kui kaua läheb arendustega, mis on tavapärane aeg või milliseid erandlikke asjaolusid võib ette tulla. Samuti pole esitatud teavet selle kohta, milleks on taotleja ettevõttes vaja meediaserveri kasutajaliidese disainielementide tellimist vabakutseliselt disainerilt, moodulite programmeerimist JavaScripti koodis kohalikult vabakutseliselt programmeerijalt jmt.
2.5.Konkurentsianalüüsis jääb arusaamatuks, kes on otsesed konkurendid (eelised ja tugevused) jmt. Plaan B osas pole analüüsi selle kohta, millised raskused ja ohud on võimalikud ettevõtlusega alustamisel. Samuti ei selgu, millised on lahendused ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Oluline on välja tuua, millised riskid esineda võivad ja kuidas neid maandada. Äriplaan on ekspordi suunaga (kohtumised välismaal, artistid jmt).
3.X esitas Eesti Töötukassa 7. veebruari 2024. a otsuse peale vaide. Töötukassa kõikidele küsimustele on vastatud. X esitas kohalikule turule sobiva toote, et vähendada ekspordi osakaalu. X kavatsus on Apple’i rakendustelt saadavat tulu investeerida kohaliku filmivaliku laiendamiseks.
3.1.Alates käesolevast aastast peab tasuta rakenduse tegija maksma 50 senti EL-i iga allalaaditava toote eest. Tasuta rakenduste Apple’i poodi müüki panemine ei ole mõttekas. Taotlejal ei ole võimalik piirata rakenduse müüki vanuserühma, soo, rahvuse, rassi, jm järgi. See oleks inimõiguste rikkumine. Apple tegutseb kui X toodete müügiagent ja tema osaks on rakenduste turundus ja jaotamine. Seni on turundusalgoritmid hästi toiminud: kliendid leiavad endale sobiva rakenduse lihtsalt. Taotleja esitas keskmise Apple’i arendaja teenistuse ning ühe sarnase rakenduse tegija 2(9)
3-24-1156 nime ja teenistuse. Teisele olemasolevale rakendusele pole otsest konkurenti, aga huvi on suur.
3.2.Plakatid ja flaierid on parim meetod kultuuritoodete turundamiseks Tartu linnas. Erinevalt kontserdi või teatri plakatist oleks neil plakatitel ka QR-kood, millega mööduja saab kohe oma mobiiliseadmes tootega tutvuda. Tuleb jäädvustada kuupäevad, hankida piletid ja reserveerida õhtupoolik. Kindlat sihtgruppi pole võimalik sellele määratleda. Teatrisse võib minna pensionär, keskklassi ärijuht ja tudeng. X kirjeldas äriplaanis täpselt, millistel organisatsioonidel on oma meediaserverid ning milliseid meediatooteid millistel tingimustel need organisatsioonid pakuvad. Teistsuguse suunitlusega ja ärimudelil põhinev teenus oleks seega konkurentsivõimeline.
3.3.Programmide arendustöid pole võimalik lahti selgitada üksikasjalikult. Tuleb määratleda, milliseid mooduleid ja funktsioone idee teostamine vajab. Tuleb luua kasutajaliidese eskiis, see kirja panna ja testida, kuidas see toimib. Edasi tuleb teha parandused ning testida uuesti. Kui rakendus hakkab ilmet võtma, tuleb leida valdkonna professionaalid, kes annavad tagasisidet. Lõpuks tuleb palgata professionaalne disainer, kes kasutajaliidese viimistleb.
3.4.Äriplaanis on esitatud juba olemasolevad Apple’i rakendused, mille turule toomine on siiani maksuresidentsuse ja Apple’i lepingu taga. Meediaserverile kasutajaliidese saamiseks esitas taotleja tehnilised spetsifikatsioonid, mille alusel võiks mõni kohalik programmeerija või disainer need kirjutada. Ostes turult mõne valmisoleva põhja, kasutades Aasias olevat veebidisainerit ning parandades ja kirjutades Javascripti moodulid ise, saaks võib-olla odavamalt. Riskide puhul on kirjeldatud täpselt, milliseid alternatiivseid tooteid on võimalik kohe samu tehnoloogiaid ja partnerlepinguid kasutades turule tuua, kui piisavat sissetulekut ei ole. Samuti oleks lisasissetuleku jaoks võimalik Tartu linnas töökoht leida. Taotleja kavatses ekspordist laekuvat raha kasutada kohaliku turu osakaalu kasvatamiseks. X pole nõus väitega, et teenitud raha kasutamine uute filmide õiguste hankimiseks ja filmitootjatega välismaal kohtumiseks oleks ekspordile suunatud. Samuti ei nõustu taotleja väitega, et ta pole teinud Apple’i toodete turuanalüüsi. Taotleja on olnud Apple’i tehnoloogia arenguga kursis alates IT tegevuse algusaastatest (1980-ndad) ja pärast iPhone’i seadme turule toomist sektoris aktiivselt tegutsenud. See on esitatud lühidalt CV-s.
Töötukassa tegi 9. aprillil 2024 vaideotsuse nr 89.
4.1.Töötukassa jääb vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste juurde. Pole informatsiooni, mis toetaks või kinnitaks vaide esitaja ootusi müügi tekkimise ja selle stabiilsuse osas. Oluline on see, kuidas vaide esitaja näeb ja tunneb enda potentsiaalseid kliente, et ta jõuaks oma toodete või teenustega maksva kliendini. Pole selge, millel põhineb vaide esitaja arvamus, et kliendini jõudmiseks piisab flaierite jagamisest ja plakatite üles panemisest.
4.2.Äriplaanist ei selgu vaide esitaja ettevõtte eelised ja tugevused, mis konkurentidel puuduvad ning mis ajendaks klienti pöörduma just vaide esitaja ettevõtte poole. Äriplaani „plaan B“ osas tuleb välja tuua, millised on riskid ja kuidas neid maandatakse. Riskide maandamine üksnes alternatiivsete toodete turule toomisega partnerluslepingute alusel ei ole piisav, kuna puudub garantii, et olukord selliselt lahendatakse (nt kui algseid tooteid ei müüda ja klientidel huvi pole, pole sissetulekut). Puudub kindlus, et alternatiivtooted on ettevõttele kasumlikud. 3(9)
3-24-1156
4.3.Äriplaani eesmärk on veenduda toetuse abil loodava ettevõtte jätkusuutlikkuses, mille üheks eelduseks on piisava nõudluse olemasolu loodava ettevõtte toote või teenuse järele. Äriplaani riskantsuse hindamisel pole oluline mitte niivõrd informatsiooni hulk, kuivõrd selle kvaliteet ja järeldused, mis informatsiooni põhjal saab teha.
4.4.Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on töötukassa kaalutlusotsus. Selleks tuleb kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus. Selle tulemusena peaks töötukassa jõudma järeldusele, kas plaanis seatud eesmärke on võimalik ellu viia ning kas selliselt toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Kui äriplaani hinnates selgub, et loodav ettevõte pole jätkusuutlik või otsustajal pole selle jätkusuutlikkuse suhtes kindlust, ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga. Äriplaanis tuleb esitada strateegiad, mis viiksid riskide realiseerumise võimaluse võimalikult madalale. Kui seda pole, on põhjendatud kahelda loodava ettevõtte jätkusuutlikkuses.
4.5.Vaide esitajal ei ole keelatud asuda tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana ning see pole põhjuseks, miks vaide esitajale otsustati toetus andmata jätta. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, samuti pole esitatud uusi tõendeid ja dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 19. aprillil 2024 kaebuse töötukassa 7. veebruari 2024. a otsuse tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi.
5.1.Töötukassa nõuded äriplaanile ei ole rahvusvahelise õiguse ja praktikaga kooskõlas (eeskätt ekspordikeeld). Ekspordist laekuv raha elavdaks kohaliku majandust ja tooks riiki lisatulu. Lisaks nõutakse inimeste jagamist sihtgruppidesse vanuse, soo, rassi, jms tunnuste alusel. Selline tegevus on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustega. Nõutakse ebaefektiivsete turundusmeetmete kasutamist, samas kui kaebaja pakutud odavad turundusvõimalused on tagasi lükatud. Äriplaanis on esitatud näited, kuidas turunduskuludeta äriidee on õnnestunud.
5.2.Töötukassa otsuste tegijatel pole piisavat kompetentsi. Nende taustauuringust ei selgu, et kellelgi oleks praktilist ettevõtluskogemust. Otsuse sõnastustest võib välja lugeda viha ja vaenu. Kaebaja kohta esitatakse valeväiteid, mis lähevad tema selgitustega vastuollu. Kaebaja pakkus välja Tartu ärinõuandla eksperdihinnangu tegemist oma äriplaani kohta, kuid sellest keelduti. Otsused on tehtud ideoloogilisest kaalutuselt lähtuvalt.
5.3.Otsuse tegijatele pole olnud arusaadav, millist rolli esindavad meediaserveri kasutajaliidese disainielemendid ning kasutajaliidese programmeerimine. Töötukassa veebilehel olid täpselt kirjas tingimused, millele vastavalt kaebaja tehnilised spetsifikatsioonid äriplaanile lisas. Väide, et äriplaanis pole selgelt välja toonud, kui kaua läheb aega rakenduse arendusega, on vale. Eelkõige ei nõustu kaebaja väitega, et tuues turule pidevalt uusi innovaatilisi tooteid, ei ole ettevõtlus jätkusuutlik. Äriplaanis on piisavalt ära mainitud konkurentide vead ning see, mida ja kuidas suudaks kaebaja paremini teha.
5.4.Tegevuse püsikulud oleksid minimaalsed (u 100 eurot aastas Apple’i arendajatasu ja u 100 eurot aastas serveriruumi üüritasu), seetõttu ei näe avaldaja reaalseid riske oma äritegevusega pankrotti minna. Lepingute jätkamiseks Euroopa Liidu residendina peab kaebaja end mõnes riigis maksukohuslasena arvele võtma. 4(9)
3-24-1156 Kaebajal tekivad maksekohustused Eesti Vabariigi ees ettevõtluse käivitusetapil, kus piisavat sissetulekut pole veel olnud. Kaebaja tuleks oma kogemuste ja oskustega sellise eelarvega toime.
6.Eesti Töötukassa esitas 24. mail 2024 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
6.1.Vastustaja peab toetuse andmisel olema äriplaani alusel veendunud, et loodav ettevõte on jätkusuutlik ja taotleja on võimeline looma endale püsiva ja tasustatava töökoha. Vastasel juhul ei täida toetuse andmine eesmärki. Kaebaja koostatud äriplaan ei anna terviklikku ja ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest. Kaebaja esitatud äriplaan ja selgitused on pealiskaudsed, need pole piisavalt detailsed ja konkreetsed. Sellise äriplaani puhul ei ole võimalik veenduda kavandatava ettevõtluse jätkusuutlikkuses ja selles sisalduvate prognooside realistlikkuses.
6.2.Äriplaanis pole informatsiooni, mis toetaks või kinnitaks kaebaja ootusi müügi tekkimise ja selle stabiilsuse osas. Ülevaade turunõudlusest ja -potentsiaalist ning turundusplaan on puudulikud. Turundusplaanist ei selgu, millel põhineb kaebaja arvamus, et kliendini jõudmiseks piisab blogijatest, flaierite jagamisest ja plakatite väljapanemisest, arvestades mh seda, et turundustegevus peaks jõudma võimalikult laia ja erineva sihtrühmani.
6.3.Üldine ettevõtte toimimine ja tootlikkus peaksid olema detailselt lahti selgitatud. Äriplaani konkurentsianalüüsi osas pole arusaadav, kes on kaebaja otsesed konkurendid. Samuti ei selgu kaebaja ettevõtte need eelised ja tugevused, mida konkurentidel pole ning mis ajendaks klienti pöörduma just kaebaja ettevõtte poole. Iga ettevõtte alustamine sisaldab teatud riski, kuid äriplaani eesmärk on luua strateegiad, mis viiks nende realiseerumise võimaluse võimalikult madalale. Kaebaja esitatud äriplaanis ei ole riske ja nende maandamise kirjeldust esitatud. Vastustaja on otsuses ja vaideotsuses põhjendanud äriplaani puuduseid, mis tingisid toetuse andmisest keeldumise.
7.Kaebaja esitas 3. detsembril 2024 selgitused ja lisadokumendid, sh parandatud finantsprognoosid ja eelarve. Prognoosides on arvestatud 2025. a-l kehtima hakkavate uute maksudega. Samuti on selles arvestatud uue tootega, mida kaebaja on vahepeal arendanud ja tahab turule tuua.
8.Töötukassa esitas 13. detsembril 2024 seisukoha, milles palus jätta kaebaja esitatud lisadokumendid tähelepanuta, kuna kaebaja esitas neis uued andmed, mis polnud otsuse tegemise ajal teada. Lisaks hindab vastustaja finantsprognoose koos äriplaaniga, milles on aga olulisi puudusi. Kaebajal on võimalik esitada toetuse saamiseks uus avaldus koos uue äriplaani jm dokumentidega.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Arvestades seda, et kohtul tuleb hinnata vastustaja 7. veebruari 2024. a otsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga, ei arvesta kohus kaebaja 3. detsembril 2024 esitatud korrigeeritud finantsprognoosi ja eelarvet. Neid dokumente on kaebaja muutnud pärast töötukassa otsust (s.o pärast 7. veebruari 2024).
5(9)
3-24-1156
10.Kaebaja esitas töötukassale taotluse 22. detsembril 2023, mil kehtis veel TTTS (redaktsioon RT I, 30. juuni 2023, 89; kehtiv kuni 31. detsembrini 2023). Töötukassa tegi kaebaja taotluse kohta otsuse 7. veebruaril 2024, mil jõustunud oli uus THP 2024– 2029 (jõustus 1. jaanuaril 2024, RT I, 3. oktoober 2023, 21). THP 2024–2029 rakendussätte § 57 lg 1 p-ide 1 ja 2 järgi osutatakse tööturuteenust selles määruses sätestatud tingimustel ja korras, kui taotlus on esitatud TTTS-i või vana THP (tööhõiveprogramm 2021–2023) alusel, kuid töötukassa ei ole tööturuteenuse osutamist otsustanud enne THP 2024–2029 jõustumist.
11.THP 2024–2029 § 29 lg 1 kohaselt on ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk see, et inimene looks majandusliku aktiivsuse kaudu endale püsiva tasustatud töökoha. Sama paragrahvi lõike 8 p-i 6 järgi ei anta ettevõtluse alustamise toetust, kui äriplaan on suure riskiga. Toetuse andmiseks peab äriplaan olema seega jätkusuutlik ja realistlik.
12.Vaidlus on selle üle, kas töötukassa 7. veebruari 2024. a otsus on õiguspärane. Kaebaja leiab, et tema äriplaan, mis on vastustaja hinnangul suure riskiga ja puudulik, on piisav talle toetuse määramiseks.
13.Töötukassa 7. veebruari 2024. a otsus selle kohta, et kaebaja äriplaan on suure riskiga, ei ole kaalutlusotsus, nagu vastustaja märgib, vaid hindamisotsus. Sel puhul tehakse õigusnormi kohaldamise eeldused kindlaks hinnanguliselt, õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside abil (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. detsembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-1198, p 12).
14.Erinevalt kaalutlusotsusest ei ole hindamisotsuse puhul kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontroll, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades seda. Kohus võib piirduda teatud juhtudel siiski täiskontrolli asemel nõrgemate kontrollistandarditega – ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Ratsionaalsuse test tähendab eeskätt selle selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid ja asjakohaseid fakte (samas, p 14). Ilmselgete vigade testi puhul peab otsuse tühistamiseks olema selge, et haldusorgan on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega (Riigikohtu halduskolleegiumi
9.augusti 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.2).
15.Praegusel juhul on tegu hinnangulise otsusega, mille langetamiseks kehtestatud õiguslik regulatsioon on hõre. Äriplaani hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja kogemust. Hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne: kaebajal olemasolevaid õigusi ei piirata. Otsusest sõltub see, kas kaebaja saab oma äriplaani realiseerimiseks soovitud toetuse. Seetõttu piirdub kohus praegusel juhul nõrgema kontrollistandardiga. Selgitada tuleb, kas vastustaja otsus oli ratsionaalne ja selgete vigadeta.
16.Ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks tuleb toetuse taotlejatel esitada töötukassale avaldus, kulude infoleht, finantsprognoosid ja vajaduse korral teised dokumendid. Lisaks tuleb taotlejal esitada äriplaan, mille juhend on töötukassa veebilehel kättesaadav.1
Arvutivõrgus kättesaadav https://www.tootukassa.ee/et/teenused/ettevotlusega-alustamine/evat-taotlemine (18. detsember 2024).
6(9)
3-24-1156 Vastustaja on nii vaideotsuses kui ka vastuses selgitanud, et toetuse määramiseks peab töötukassa olema veendunud kavandatava ettevõtluse jätkusuutlikkuses ning selles, et toetuse taotleja on võimeline looma endale püsiva tasustatava töökoha.
17.Vastustaja hinnangul pole äriplaanis kliendi ülevaate kohta infot, mis toetaks või kinnitaks kaebaja ootusi müügi tekkimisest ja selle stabiilsusest. Kaebaja ei ole esitanud teavet, kes on tema klient (noorem või vanem generatsioon) ja kuidas ta kavatseb klientideni oma toodete või teenustega jõuda (millised on nende tarbimisharjumused). Turunõudlust ja turupotentsiaali on analüüsitud puudulikult ning pole kindlust, et kaebaja müügiprognoosis esitatud müügimahud on saavutatavad.
18.Kaebaja ei ole esitanud äriplaanis selget kirjeldust, milline on tema toodet või teenust tarbiv klient. Äriplaani vormis soovitakse erakliendi puhul teavet järgmistele küsimustele: kui vana ja millisest soost klient on, kus on ta asukoht ja milline on tema hinnatundlikkus. Ärikliendi puhul tuli äriplaanis selgitada, millises valdkonnas klient tegutseb ning kes ja mille alusel teeb ettevõttes ostuotsuseid (digitoimiku leht (dtl) 22– 23). Kaebaja ei ole nendele küsimustele äriplaanis vastanud. Ka kaebaja 2. veebruari 2024. a vastusest töötukassa küsimustele neid asjaolusid ei sisaldu. Kaebaja ei ole täpsustanud, kuidas ja millise Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga kliendi vanuse ja soo küsimine tema arvates vastuollu läheb. Samuti pole kaebaja selgitanud, millest tulenevalt ta leiab, et äriplaani kohta esitatavad nõuded on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Kohus leiab, et äriplaanis küsitav info kliendi vanuse ja soo ning muude andmete kohta ei ole inimeste jagamine sihtgruppidesse selliselt, mis oleks vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga või rahvusvahelise õigusega. Äriplaanis tuleb esitada kirjeldus, milline klient on kaebaja toote või teenuse tarbijaks. Toetuse maksmise otsustamiseks on selle küsimine põhjendatud. See aga ei tähenda inimeste diskrimineerimist vanuse, soo või muu tunnuse järgi, samuti nende rühmitamist kategooriatesse negatiivses tähenduses.
19.Vastustaja leiab, et äriplaanis esitatud turundusplaan on puudulik. Vastustaja soovib teavet, kuidas kaebaja kavatseb maksva kliendini jõuda. Kaebaja viidet Tartu linna tuntusele kohalike seas pole võimalik arvestada, kuna äriplaanis tervikuna on kaebaja käsitlenud laiemat sihtgruppi. Kaebaja pole esitanud turundusmeetme mõjuanalüüsi planeeritaval turul, valdkonnas ja sihtrühmades. Vaideotsuses on vastustaja märkinud ka seda, et äriplaanist ei selgu, millel põhineb kaebaja seisukoht, et kliendini jõudmiseks piisab flaierite jagamisest ja plakatite üles panemisest. Kohus nõustub vastustaja esitatud põhjendustega, kuid lisab, et äriplaanist ei selgu, millise tegevusega kaebaja planeeritud tulemuseni kavatseb jõuda (dtl 27–29). Näiteks on kaebaja selgitanud, et AppStore otsingud on toonud pidevalt 20–30 uut klienti nädalas, kuid see on tulemuse kirjeldus. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas ta kavatseb selle tulemuseni AppStore otsingutega jõuda. Niisamuti ei selgu äriplaanist seda, kuidas täpsemalt kavatseb kaebaja blogijate või Youtube’i kanalite kaudu oma tooted ja teenused nähtavaks teha. Kaebaja on selgitanud üksnes seda, et nende näol on tegemist parimate partneritega ja kõigest üks kommentaar toob mitu tuhat huvilist. Kaebaja on küll põgusalt selgitanud seda, kuidas ta seni on sellist teenust tasuta saanud, kuid kuidas ta kavatseb vastavat teenust saada või tellida äriplaani rakendamise korral, pole kirjeldatud. Äriplaani toimivust näitab eeskätt toetuse taotleja kavandatav strateegia, kuidas ta tulemuseni jõuda soovib. Piisav pole soovitud tulemuse kirjeldus. Strateegia tuleb esitada äriplaanis üksikasjalikult, et äriplaani hindajatel tekiks veendumus selle realiseeritavuses.
7(9)
3-24-1156
20.Vastustaja hinnangul pole teenuse kirjeldus, üldine ettevõtte toimimine ja tootlikkus piiavalt üksikasjalikult lahti selgitatud. Pole teavet selle kohta, kui kaua arendustegevus aega võtab ja mis on erandlikud olukorrad. Pole selge ja arusaadav, milleks on vaja meediaserveri kasutajaliidese disainielementide tellimine vabakutseliselt disainerilt ja moodulite programmeerimine Javascripti koodina vabakutselise programmeerija poolt. Vastustaja esile toodud puudused äriplaanis on asjakohased ja põhjendatud. Neid andmeid ei ole kaebaja äriplaanis esitanud. Äriplaani toote või teenuse jaos tuli äriplaani osaks olevat toodet või teenust kirjeldada. Kui taotleja plaan on lähitulevikus toodet või teenust arendada, tuli kirjutada, mida, kuidas, millal jne taotleja seda teeb. Kaebaja äriplaanis on nimetanud üksnes sõltumatu filmitoodangu müük Pay per View ärimudelil veebi kaudu ja erinevad unikaalsed nutitelefoni rakendused (dtl 23). Selles pole kirjeldatud müüdavat teenust ja toodet täpsemalt. Seetõttu pole selge näiteks see, millised on need „erinevad unikaalsed“ nutitelefoni rakendused ning milline on nende täpsem funktsionaalsus. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas toimub kaebaja valitud ärimudeli põhiselt filmitoodangu müük.
21.Vastustaja hinnangul jääb arusaamatuks, kes on kaebaja konkurendid (eelised ja tugevused). Vaideotsuses on vastustaja täpsustanud, et äriplaanist ei selgu kaebaja ettevõtte eelised ja tugevused, mida konkurentidel pole ja mis ajendaks kliendi just kaebaja ettevõtte poole pöörduma. Äriplaanis „minu konkurendid“ juures pole kaebaja esitanud teavet, kes on tema konkurendid. Kaebaja on selgitanud, et Eestis pakuvad streaming media teenuseid telekommunikatsioonifirmad Telia ja Elisa ja ka Eesti Rahvusringhääling, lisades aga, et nendesse sõltumatut toodangut jõua (dtl 24–27). Kuna kaebaja leiab, et ta pakub sõltumatut filmitoodangut, jääb arusaamatuks, kas nimetatud ettevõtete ja asutuse puhul on tegu kaebaja konkurentidega või mitte. Kaebaja kirjeldab äriplaani konkurentide osas erinevaid näiteid, mida on rahvusvahelisel tasemel tehtud, kuid see ei asenda analüüsi kaebaja enda planeeritava äri konkurentide kohta. Vastustaja on seega jõudnud õigele järeldusele, et äriplaanis esitatu konkurentide kohta pole piisav.
22.Äriplaani „minu plaan B“ osas leiab vastustaja, et kaebaja pole selgitanud, millised riskid, raskused ja ohud on võimalikud ettevõtlusega alustamisel. Samuti pole kaebaja analüüsinud ühtki varianti, mis pakuks lahendusi ettevõtte tegevusega jätkamiseks. Kohus leiab, et ka plaan B osas ei ole vastustaja järeldus ebaõige. Küsimusele, mis võib äris plaanitust teisti minna ja mida sellisel juhul teha, ei ole kaebaja sisuliselt vastanud (dtl 33–34). Kaebaja on märkinud, et kuna filmide arv ja nende turg pole piiratud, võib ta alati leida oma klientuurile sobilikuma toodangu või laiendada kasutajaskonda rahvusvaheliselt. Tegemist on kinnitusega sobilikuma toote leidmiseks või klientide ringi laiendamiseks, mis iseenesest sisaldub juba küsimuses endas. Sellest vastusest ei ilmne aga, mil viisil kaebaja sobilikuma toote leiab ja mis see sobilikum toode on. Samuti pole arusaadav, mida kaebaja mõtleb plaani all „laiendada kasutajaskonda rahvusvaheliselt“. Kaebaja toodete ja teenuse tarbijaskonna laiendamine rahvusvaheliselt on liialt abstraktne. Ka on kaebaja märkinud seda, et ta on kirjutanud palju programmikoodi, mida pole veel turule toonud ning et ta võib alati uue toote valmistada või olemasolevatele kasutajatele midagi uut pakkuda. Kaebaja viide programmikoodile, mida ta pole veel turule toonud või uue toote valmistamine ei vasta samuti eelpool nimetatud küsimusele. Kaebaja pole selgitanud, millised programmikoodid ta sel juhul turule toob ning kuidas need on seotud sõltumatu filmitoodangu müügi ja nutitelefoni rakendustega, mida kaebaja äriplaanis müüa plaanib. Nimetatud jaotise 8(9)
3-24-1156 juures on esitatud ka näited, milliseid probleeme tuleks plaan B all analüüsida. Kaebaja ei ole nende kohta äriplaanis kirjeldust esitanud.
23.Vastustaja leiab ka seda, et kaebaja äriplaan on ekspordi suunaga (kohtumised välismaal, artistid jms). Kohus möönab, et vastustaja ei ole esitanud põhjendusi ekspordi mittesobivuse kohta. See puudus ei tooks siiski kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuivõrd see ei muudaks vastustaja otsust sisuliselt (haldusmenetluse seaduse § 58). Vastustaja on põhjendanud kaebaja äriplaani teisi puudusi, mille tõttu tuleks kaebaja avaldus toetuse saamiseks rahuldamata jätta.
24.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja otsus on õige – kaebaja äriplaan on puudustega ning selles ei ole esitatud kogu olulist teavet ja analüüsi, mida äriplaani juhendi järgi esitada tuli. Kaebaja vastused ei ole piisavalt üksikasjalikult lahti kirjutatud ning need pole konkreetsed. Seetõttu on õige ka järeldus, et äriplaan ei anna terviklikku ja ammendavat ülevaadet kaebaja kavandatava ettevõtte toimimisest. Vastustaja on äriplaani hindamisel ja otsuse tegemisel arvestanud ettevõtluse alustamise toetuse eesmärgiga. Vastustaja otsus on ratsionaalne ja selles pole ilmselgeid vigu.
25.Kuivõrd töötukassa 7. veebruari 2024. a otsus pole õigusvastane ning selle tühistamiseks pole alust, jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue.
26.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude välja mõistmist kaebajalt nõudnud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.