X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2024 otsuse nr E14004-1 tühistamise, pensioniõigusliku staaži tuvastamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X, volitatud esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19.11.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning tühistada Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2024 otsus nr E14004-1.
2.Tuvastada, et X töötas AS-s Hevea operaatorina 01.07.1991 kuni 31.08.2001 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 1 järgi.
3.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit uuesti läbi vaatama Xi 27.12.2023 taotlus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1851 eurot ja 22 senti (koos käibemaksuga).
Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
3-24-1400
182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 27.12.2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Kaebaja selgitas, et töötas alates 01.07.1991-31.08.2001 kummidetaile tootvas ettevõttes AS Hevea operaatorina ning kvalifitseerub seega soodustingimustel vanaduspensionile soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 1 alusel. Nimelt tõi X välja, et kummidetailide tootmisega tegelemine on tervist eriti kahjustav ja eriti raske töötingimustega töökoht Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 loetelu nr 1 osa III „Keemiatööstus“ mõttes. Oma väidete tõendamiseks lisas kaebaja taotlusele AS-ga Hevea sõlmitud töölepingu, töötaja isikukaardi ning AS Hevea juhatuse esimehe Y kaks kinnitust kaebaja tööülesannete ja tööstaaži kohta. Kaebaja tööraamat ei ole säilinud.
2.SKA 11.04.2024 otsusega vanaduspensioni määramisest.
nr
E14004-1
keelduti
kaebajale
soodustingimustel
3.X esitas 09.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 11.04.2024 otsuse nr E14004-1 tühistamise, pensioniõigusliku staaži tuvastamise ning vastustaja kohustamise nõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane.
4.1.Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud SVPS § 1 punkti 1. Kaebaja on töötanud ametikohal, mis on tervist eriti kahjustav ja eriti raskete töötingimustega Vabariigi Valitsuse määruse nr 206 loetelu nr 1 järgi. Loetelu keemiatööstust käsitleva osa A lõike 1 punkti 2 järgi on sääraseks ametikohaks kummi- ja tehniliste kummitoodete tootmisel ettevalmistus-, toorme ettevalmistus-, vulkaniseerimis-, kummiliimitsehhis. Vastavalt kaebaja tööandja AS Hevea mitmekordsetele kinnitustele olid säärased ka kaebaja tööülesanded. Vaidlusaluses otsuses toodud väide, et haldusmenetluses kogutud dokumentidest ei selgu kaebaja eriti rasked töötingimused, on kummastav. Kuivõrd kaebaja töökoht kummitoodete tootmisel on vastavas nimekirjas, tuleks seega eriti raskeid töötingimusi eeldada.
4.2.SVPS § 1 punkti 1 eeldused on täidetud. Kaebaja on nimetatud töökohal töötanud vähemalt 10 aastat. Kaebaja esitas vastustajale tööstaaži tõendamiseks töölepingu (vt kaebuse lisa 2), töötamise isikukaardi (vt kaebuse lisa 3) ning kaks AS Hevea juhatuse esimehe allkirjastatud kinnitust kaebaja tööstaaži osas (vt kaebuse lisad 4-5). Kuivõrd isikukaardi peal oli aastate jooksul muudetud kaebaja ametinimetust, pidas vastustaja seda kinnituseks tööstaaži puudumise osas, olenemata AS Hevea juhatuse esimehe kinnitusest, et kaebaja oli kogu 10 aasta jooksul täitnud samu tervist eriti kahjustavaid ja eriti raskete töötingimustega tööülesandeid. On selge, et kümneid aastaid tagasi täidetud dokumentides võib esineda ebakõlasid. Kui aga sama dokumendi täitmise osas tol ajal järelevalvet pidanud isik selgitab 2(6)
3-24-1400
selle sisu, peaks vastustaja säärastest selgitustest lähtuma. Vastustaja ei põhjenda haldusaktis kordagi, miks AS Hevea juhatuse esimehe kinnitused ei ole piisavad tõendid kaebaja tööstaaži kinnitamiseks.
4.3.Vastustaja oleks pidanud AS Hevea juhatuse esimehe tunnistajana üle kuulama (vt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lg 3 järgi välja antud pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise korra (Vabariigi Valitsuse 27.12.2012 määrus nr 59; edaspidi Kord) § 28 lg-d 1 ja 2).
4.4.Kaebaja palub kohtul tuvastada kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik tööstaaž SVPS § 1 p 1 järgi.
5.Vastustaja leiab järgmist.
5.1.Kaebajal on täidetud 20-aastane pensionistaaži nõue. Koos pensioniavaldusega esitas kaebaja AS Hevea 18.12.2023 tõendi (vt vastuse lisa 2), milles kinnitatakse kaebaja töötamist AS-s Hevea alates 01.07.1991 kuni 31.08.2001 tootmise operaatori ametikohal, kelle tööülesanneteks on toorkummi tootmine, kummi ettevalmistamine tootmiseks, kummiliimi tootmine, kummidetailide vulkaniseerimine, liimimine, puhastamine. Kaebaja esitas 08.03.2024 töölepingu nr 16 (31.08.2001 kuupäevaga), milles on kirjas, et tegemist on lepingu uuendamisega ja töötaja asub tööle tootmisjuhi ametikohale. Lisaks esitas kaebaja töölepingu nr 16, 01.02.2005 ümber vormistatud versiooni (kaebuse lisa 2.1), milles on kirjas, et kaebaja asub tööle AS-i Hevea 01.07.1991 tootmisjuhi ametikohale.
5.2.Vastusena SKA päringule teatas AS Hevea 05.02.2024, et neil ei ole säilinud töölepinguid ega ametijuhendeid aastast 1991. Lisaks selgitati kirjas, et AS Hevea põhitoodanguks on lauatennise pealiskummide tootmine, tehniliste kummidetailide tootmine. Nad alustasid tootmist ühes tootmistsehhis 8 tootmise operaatoriga, kelle tööülesanneteks oli kogu tootmisprotsessi haldamine alates valtsimisest kuni valmistoodete pakkimiseni. Lisaks on kirjas toodud tootmise operaatorite ülesanded täpsemalt. Kirja lõpus kinnitatakse, et kaebaja töötas toomise operaatori ametikohal täistööajaga alates tehase tootmise alustamisest 01.07.1991 kuni 31.08.2001.
5.3.Kaebaja esitas 20.03.2024 selgituskirja, milles toob mh välja, et lisatud isikukaart tõendab kaebaja töötamist operaatorina alates 01.07.1991 ja tootmise operaatori ametikoht on Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 kohaselt tervist kahjustav töö. Vastustaja leiab, et isikukaardi 2. lehel on kanne „13.06.91 operaator“, mis on maha kriipsutatud. Järgmine kanne on „01.07.1991 tööline“ ja alates 01.06.1995 on tema ametikoha nimetuseks märgitud operaator. Tootmisjuhi, tootmise operaatori ega ka lihtsalt operaatori või töölise ametikohta nimekirjadesse lisatud ei ole. Seetõttu ei ole ka SKA-l võimalik kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määrata. Täpsemad põhjendused on esitatud vaidlusaluses otsuses.
5.4.Vastustajal on õigus üle kuulata tunnistajaid pensioniõigusliku staaži tõendamiseks (RPKS § 281), kuid antud juhul on küsimus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvas staažis. Kaebajale on telefonivestluses selgitatud, et tal on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ning paluti esitada menetluse peatamise avaldus. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu pidi vastustaja tegema keelduva haldusakti.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd kohtumenetluses on tunnistaja ütlustega tõendatud kaebaja töötamine määruse nr 206 loetelu nr 1 osa III „Keemiatööstus“ peatüki A 3(6)
3-24-1400
lõike 1 punktis 2) nimetatud tehnoloogiaprotsessis täistööajaga AS-Hevea perioodil 01.07.1991-31.08.2001.
7.Kaebaja esitas 24.12.2023 SKA-le pensioniavalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks SVPS § 1 punkti 1 alusel (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 37). Kaebaja selgitas, et töötas perioodil 01.07.1991-31.08.2001 AS-s Hevea operaatorina (dtl-d 7-8).
8.Tulenevalt SVPS § 1 punktist 1 on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel.
9.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebajal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž (dtl 35). Kuigi vastustaja on vaidlusaluses otsuses leidnud, et kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata töötamise aega AS-s Hevea alates 01.07.1991 kuni 31.08.2001, kokku 10 aastat ja 2 kuud, siis 19.11.2024 kohtuistungil on vastustaja nõustunud kaebusega eeldusel, et kui kohus leiab, et vastav töötamise periood on leidnud tõendamist (19.11.2024 kohtuistungi salvestus kell 37:20-38:10).
10.Vabariigi Valitsuse määrusega nr 206 kinnitatud loetellu nr 1 on kantud keemia- ja naftakeemiatööstuse ettevõtete töötajad, kes töötavad täistööpäeva tehnoloogiaprotsessis kummi- ja tehniliste kummitoodete tootmisel ettevalmistus-, toorme ettevalmistus-, vulkaniseerimis-, kummiliimitsehhis (osa III „Keemiatööstus“ peatükk A, punkt 1, alapunkt 2).
11.Seega ei ole vaidlust enam selles, et kaebaja tööülesanded AS-s Hevea perioodil 01.07.1991-31.08.2001 vastasid Vabariigi Valitsuse määrusega nr 206 kinnitatud loetelule nr
12.Vaidlus seisneb selles, kas kaebaja töötas loetelu nr 1 osa III, peatüki A, punkti 1 alapunktis 2 kirjeldatud ülesannetega töökohal vähemalt 10 aastat.
13.Isikukaardist nähtub, et kaebaja võeti alates 01.07.1991 AS-i Hevea tööle töötajana ning alates 01.06.1996 on ametinimetuseks operaator (vt kaebuse lisa 3; dtl 15). Kaebaja on esitanud kaks töölepingut nr 16: 1) 31.08.2001 muudetud tööleping nr 16, mille kohaselt asub töötaja tööle tootmisjuhi ametikohale (dtl 9); 2) 01.02.2005 muudetud tööleping nr 16, mille kohaselt asub töötaja tööle tootmisjuhi ametikohale (töölepingu p 2.1) ning töötaja asub tööle 01.07.1991, töötaja võetakse tööle katseajaga 4 kuud (töölepingu p 1.1) ja pidevat tööstaaži tööandja juures arvutatakse alates 01.07.1991 (töölepingu p 1.2) (vt kaebuse lisad 2 ja 2.1; dtld 9-11).
14.Eeltoodust nähtub, et kaebajal on töölepinguline suhe AS-ga Hevea alates 01.07.1991, mil isik töötas seal alguses töötajana ja seejärel operaatorina kuni 31.08.2001. Kuigi 01.02.2005 muudetud töölepingus nr 16 on kirjas, et kaebaja asus tööle 01.07.1991 ning töötaja asus tööle tootmisjuhina, siiski ei nähtu 31.08.2001 muudetud töölepingust n 16, et kaebaja asus tööle 01.07.1991. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et 01.07.1991 ei olnud neil tsehhis tootmisjuhti, vaid kõik olid töölised/operaatorid (vt 19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 13:15-14:41). Seetõttu on usutav, et 01.02.2005 muudetud töölepingus nr 16 olid jäänud vanast lepingust mõned osad muutmata (vt punkt 1.1). Asjaolu, et algne tööleping on sõlmitud 01.07.1991, nähtub ka töölepingu nr 16 muudatusest kuupäevaga 01.02.2005, kus preambulas on märgitud, et käesolev tööleping on sõlmitud 01.07.1991. a Tallinnas/ ümber vormistatud 31.08.2001.a Tallinna/ümber vormistatud 01.02.2005 (dtl 11).
4(6)
3-24-1400
15.Nii tunnistaja kirjalike selgitustega kui ka ütlustega 19.11.2024 kohtuistungil on tõendatud, et kaebaja tööülesanded perioodil 01.07.1991-31.08.2001 olid samad.
16.Tunnistaja on 19.11.2024 kohtuistungil selgitanud, et alguses töötas kaebaja all operaatorina (vt 19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 9:50), töötas kummiga ja kemikaalidega (vt 19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 10:39-11:03). Tunnistaja märkis, et tsehhis tehti erinevaid kummidetaile, mis läksid ekspordiks (vt 19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 15:27); kaebaja tegeles nende kummitoodetega, mis ongi tehnilised kummitooted (mäetööstusele, erinevad tihendid, raudteedele) (vt 19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 15:50). Tunnistaja kirjeldas operaatorite tööpäeva järgmiselt: alustasid tavaliselt 6.30/7.00 esimene vahetus kuni kella 15.00-i või poole neljani, siis tuli teine vahetus peale; oleneb, mida ta tegema pidi, nt kui pidi valtsima, kummisegu ette valmistama, võttis riiulist kautšuki, kaalus, pani erinevad kemikaalid kokku, lõpuks pani kemikaalidele kiirendajat (nt väävel), valtside peal käis kumm, rullis, hakkas spetsiaalse noaga seda segama, keris kummiga, väga spetsiifiline; teatud ühe segu valmistamiseks läheb umbes pool tundi, siis peab selle ära kerima, võtab valsi pealt ära (ca 25 kg), paneb ettevalmistuseks, hakkab toorikuid ette lükkama, viiakse kärudega presside juurde, kes on presside juures, pannakse presside alla, kus siis kumm vulkaniseerib, nagu küpsetamine; et kumm vulkaniseeriks, on vaja temperatuuri (ca 200 kraadi), kumm muutub vedelemaks kui vesi ja võtab pressvormis kuju, mis vaja; oleneb kui paks detail on, siis võib ka olla tund aega; operaatorid roteerusid (vt 19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 19:09-22:00). Tsehhis kasutati kahte sorti liimi (vt 19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 23:42).
17.Kirjalikult on tunnistaja kinnitanud 05.02.2024 kirjas, et operaatori ülesanded olid järgmised: „1) kummi valtsimine. Tootmise operaatori ülesandeks oli tooraine ettevalmistus – toorkummi valmistamine kummivaltsil vastavalt retseptidele, milles oli info kautšuki koguse, täiteainete, vulkaniseerimiskiirendite jne kohta; 2) Kummitoorikute ettevalmistamine vulkaniseerimiseks. Peale kummi valtsimise protsessi oli tootmise operaatori ülesandeks ja tehnoloogiliselt vajalik kummitoorikute ettevalmistamine vastavalt vulkaniseerimise pressvormide/protsessi vajadustele; 3) Kummidetailide vulkaniseerimine. Vulkaniseerimispressidel reketikummide ja tehniliste kummidetailide tootmine vastavalt juhendile; 4) kummiliimi tootmine. Tootsime kummiliimi vastavalt retseptidele ja kasutasime enda toodetud kummiliimi lauatennise reketikummide liimimiseks. Protsessi osaks oli liimida kokku omavahel reketi aluskumm + pealiskumm. Meie toodetud kummiliimi müüsime ka Eestisse – jalatsitööstusesse; 5) Toodangu stantsimine, puhastamine pakkumine vastavalt joonistele/nõudmistele.“ (dtl 18).
18.Seega on nii kirjalike tunnistaja ütlustega kui ka kohtuistungil antud tunnistaja ütlustega leidnud tõendamist, et kaebaja töötas AS-s Hevea operaatorina 01.07.1991-31.08.2001 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal SVPS § 1 punkti 1 järgi.
19.Kaebaja leiab, et vastustajal on haldusmenetluses õigus kuulata üle tunnistajaid. Senine kohtupraktika on asunud seisukohale, et SKA-l puudub võimalus tunnistajate ütlustega tõendada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži määramiseks või soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva töö sisu, kuid tal on õigus tunnistajate ütlustega tuvastada pensioni määramise aluseks olevat töötatud perioodi kui juriidilist fakti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2014 määrus nr 3-13-70193 ja 14.05.2013 määrus nr 3-13516; Tallinna Halduskohtu 08.05.2015 otsus nr 3-15-139, p 26). Praegusel juhul aga oli vaidlus ka töö sisu osas, mistõttu ei saanud seda haldusmenetluses tunnistaja ütlustega tõendada.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse, tühistab SKA 11.04.2024 otsuse nr E14004-1. Kohus tuvastab, et kaebaja töötas AS-s Hevea operaatorina 01.07.1991 kuni
5(6)
3-24-1400
31.08.2001 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 1 järgi. Samuti rahuldab kohus kohustamisnõude ning kohustab SKA-d uuesti lahendama kaebaja 24.12.2023 taotlus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1851 eurot ja 22 senti (koos käibemaksuga). Kaebajale on osutatud õigusabi summas 1831 eurot ja 22 senti. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud menetluskuludega, mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1851 eurot ja 22 senti (koos käibemaksuga).
22.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuse kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.