Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.10.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 186-24/272693 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad): ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikool, volitatud esindaja vandeadvokaat Kati Jakobson-Lott Vastustaja (hankija, kaebuse esitaja): Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, volitatud esindajad Siret Suurväli ja vandeadvokaat Diana Minumets Kolmandad isikud (pakkujad): ühispakkujad Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool, volitatud esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Alan Paas
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung, 04.12.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaebus.
2.Tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.10.2024 otsus vaidlustusasjas nr 18624/272693 ning teha asjas uus otsus, millega jätta ühispakkujate Sihtasutuse Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikooli vaidlustus riigihankes nr 272693 rahuldamata.
3.Mõista Sihtasutuselt Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikoolilt solidaarselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kasuks välja menetluskulud 3623,13 eurot.
Mõista Sihtasutuselt Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikoolilt solidaarselt kolmandate isikute (s.o ühispakkujad Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool) kasuks välja menetluskulud 4200 eurot.
1(22)
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avaldas 08.12.2023 riigihangete registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine“ hanketeate (riigihanke viitenumber 272693).
2.EIS tunnistas 18.09.2024 otsusega nr 1-10/24/3261 edukaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koja (80567413), Civitta Eesti AS-i (11092241), Sihtasutuse Tartu Teaduspark (90001121) ja Tartu Ülikooli (74001073) pakkumuse.
3.Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikool esitasid 30.09.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse EIS-i 18.09.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
4.VAKO rahuldas 29.10.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 186-24/272693 esitatud vaidlustuse ning tunnistas EIS-i 18.09.2024 otsuse kehtetuks. VAKO leidis, et hankija poolt pakkumusele RHAD p 6.8.1. alakriteeriumi c, p 6.8.3. alakriteeriumi c ja p 6.8.4. alakriteeriumi a alusel punktide andmine ei vasta vastavale alakriteeriumitele ja pakkumusele. Sellest tulenevalt oleks pakkumus nende alakriteeriumite alusel võinud saada lisaks 7 punkti (kokku seega 73 punkti), mis on rohkem kui kolmandate isikute pakkumusele antud punktid (71). Seega ei ole hankija otsus ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS-i, Sihtasutuse Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikooli pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg-ga 1 ning see otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Ühtlasi mõistis VAKO hankijalt vaidlustajate kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot.
5.EIS esitas 08.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 29.10.2024 otsuse tühistamiseks.
VASTUSTAJA (KAEBUSE ESITAJA) NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Vastustaja nõuab VAKO 29.10.2024 otsuse tühistamist ning kaebajate vaidlustuse osas uue otsuse tegemist.
2(22)
7.VAKO otsuses esitatud etteheited hankija hindamistulemustele ning nende põhjendustele on tervikuna alusetud. VAKO on sekkunud põhjendamatult hankija diskretsiooniruumi ning asunud pakkumusi hankija eest sisuliselt ümber hindama.
8.Vaidlustatud riigihanke näol on tegemist väga spetsiifilise ning innovaatilist lähenemist eeldava hankega, mille läbiviimiseks kasutati eesmärgist ja paindlikkuse vajadustest lähtuvalt konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust. Tagamaks riigihanke eesmärkideni jõudmist, oli riigihankes eriline tähelepanu suunatud kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide seadmisele ning pakkumuse kvalitatiivsete aspektide väljaselgitamisele. Pakkujad pidid lähtuvalt etteantud peamistest fookustegevustest ja oodatavatest tulemustest välja töötama ning esitama pakkumuses oma nägemuse/lahenduse sihtgrupile suunatud tervisetehnoloogia ja teenuste toimemudelist ning selle elluviimiseks vajalikest tegevustest (RHAD ptk 9). See on edaspidiselt aluseks raamlepingu alusel läbiviidavate tegevuskavade ja eesmärkide realiseerimisele (RHAD p 9.4). Samuti kehtestati hindamiskriteeriumid selliselt, et kvaliteedikriteeriumid moodustavad pakkumuse hindamiskriteeriumidest 95% ja maksumus üksnes 5%.
9.Tulenevalt riigihanke spetsiifilisest esemest ning raamlepingu täitmisele seatud kõrgetest ootustest, moodustas hankija pakkumuste hindamiseks spetsiaalselt vastava valdkonna tippspetsialistidest koosneva hindamiskomisjoni, kes hindas pakkumusi kollegiaalselt (st ühiselt) hindamiskriteeriumide alusel määratud punktide andmise teel (RHAD p 6.10).
10.Riigikohtu seniste suuniste kohaselt võib hankija hindamisotsuse sisuline kontroll piirduda täiskontrolli asemel ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga, kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Õiguste riive ulatuse määrab hanke eeldatav maksumus, õigusraamistiku detailsuse aga valitud hankemenetluse liik.
11.Kuigi riigihange on rahvusvahelist piirmäära ületav, on konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidud riigihanke õigusraamistik võrreldes avatud hankemenetlusega oluliselt paindlikum ning vähem reguleeritud. Samuti eeldab pakkumuste hindamine spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja kogemust, millist kompetentsi omavad vaid valdkonna tippspetsialistidest moodustatud hindamiskomisjoni liikmed (st mitte VAKO ega kohus). Suuremat paindlikkust ja hankija laiemat diskretsiooni iseloomustab asjaolu, et see on suunatud innovatiivseid aspekte sisaldava lahenduse väljatöötamisele, mida EL riigihankedirektiivid tunnustavad põhjendatud vajadusena paindlikuma menetlusliigi kasutamiseks (nt direktiiv 2014/24/EL preambuli p-d 42-42).
12.Seega on kohtuliku kontrolli ulatus käesoleva hindamisotsuse üle oluliselt piiratum ning lähedasem pigem ideekonkursi omale. Kohtulik kontroll peaks piirduma vaid ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga.
13.VAKO on kontrollipiire ilmselgelt ületanud. VAKO ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et pakkumusena esitatud toimemudeli lahenduse näol on tegemist hankija poolt etteantud probleemi pakkujapoolse unikaalse lahendusega. Seega vastava lahenduse hindamine ei saa toimuda arvandmetel põhineva läbinisti objektiivse hindamise kaudu. Tegemist on kvaliteedi hindamisega, mis juba olemuslikult kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi ja hinnanguruumi. VAKO on praegusel juhul asunud aga pakkumusi hankija eest sisuliselt ümber hindama, milleks VAKO-l aga sisuline (st hindamiskomisjoniga võrdväärne) kompetents puudub. Ka Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et pakkumuste hindamise ainupädevus on seaduse järgi vaid hankijal.
14.Hankija ei nõustu VAKO-ga, et kaebaja pakkumusele RHAD p 6.8.1. alakriteeriumi c, p
6.8.3.alakriteeriumi c ja p 6.8.4. alakriteeriumi a alusel hindepunktide andmine ei vasta viidatud 3(22)
alakriteeriumitele. Hankija hindamiskomisjoni protokollis (vt kaebuse lisa 2) ning hankija poolt vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud põhjendustest nähtub, et viidatud alakriteeriumide alusel maksimumpunktide andmata jätmiseks esineb mõistlik, objektiivne ning kontrollitav põhjendus ning et hankija ei ole maksimumpunktide andmata jätmisel käitunud meelevaldselt: -
RHAD p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“ alakriteerium c: „Meeskonna töökorralduse põhimõtted on arusaadavad ja väga selgelt esitatud“ Kaebaja tegevmeeskonna ajaline panus on pakkumuses küll põgusalt kirjeldatud (nt pakkuja valmisolek projekti eesmärke ja mõõdikuid täita, meeskond panustab igapäevaselt jm), kuid (nt erinevalt laiendatud meeskonna kohta toodust) puudusid piisavad selgitused tegevmeeskonna töökoormuse ja ressursikasutuse osas. Näitena toodud meeskonnaliikme Dr P. R. ja projektijuhi M. V. puhul olid pakkumuses rollid küll määratletud, kuid ajaline panus oli pakkumuses määratlemata (igapäevane osalemine ei anna infot igapäevase ajalise panustamise kohta). Samuti oli töökorralduse aspektist piisavalt lahti kirjutamata ühispakkujate omavahelist suhtlust ja töökorraldust puudutav aspekt. Pakkumuses kirjeldati küll partnerite varasemat koostööd ja tööjaotust, kuid puudus töökorralduse kirjeldus käesoleva projekti raames. Ka varasemat koostööd puudutav töökorraldus oli liiga üldsõnaline („Aastate jooksul on partneritel välja kujunenud selge tööjaotus ja koostöömudelid”), kuna ei andnud infot selle kohta, millised koostöömudelid ja tööjaotus on siis partneritel välja kujunenud. Seega oli põhjendatud hinnata pakkumust vastava alakriteeriumi osas aste madalamate hindepunktidega.
-
RHAD p 6.8.3. „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium c: „Kaasatud/kaasatavate osapoolte (nt ühispakkujad, alltöövõtjad) valik ja valiku põhimõtted on väga hästi selgitatud ja põhjendatud.“ Maksimumpunktide saamiseks tuli kaasatud/kaasatavate osapoolte valik ja valiku põhimõtted pakkumuses väga hästi selgitada ja põhjendada. Kaebajal oli see kriteerium täidetud aga üksnes olulises osas (hästi), kuna puudu jäi põhjendustest, mis veenaksid, et pakkuja valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele parimal moel kaasa: Pakkumuse lisas 5 toodud 9-st võtmepartnerist kaks on Eesti sisesed võtmepartnerid (Eesti investorkogukonnad), kuid võtmepartneritena ei esitata ega kirjeldata ühtegi teist Eestis määrava tähtsusega tervisevaldkonna võtmepartnerit, näiteks tervishoiuasutused, valdkonna ettevõtted. Võimalikule koostööle Tartu Ülikooliga viidati vaid tudengite õppetöö, kuid mitte selle põhilise rolli - tervisevaldkonna tehnoloogiaja teadmussiiret puudutava koostöö osas. Samuti oli pakkumuses vähene teiste regioonipõhiste organisatsioonide panuse ja ka nende tegevuste kirjeldus, kuidas muudes Eesti regioonides asuvate haiglate, tervishoiuteenuste osutajate jt osapoolteni üldse jõuda. Ekslik ja asjatundmatu VAKO arvamus justkui ei saanud viidatud alakriteeriumi alusel hinnata tehinguvooni jõudmist puudutavaid põhjendusi. Tehinguvooni jõudmine on toimemudeli toimimise vältimatu osa. Kaebaja pakkumuses on küll kirjeldatud toimemudeli lahenduse elluviimisesse kaasatud osapooli, kuid ebapiisavalt selgitatud, kuidas kaasatud osapooled aitavad leida toimemudeli programmidesse osalejaid ja tagada seeläbi tehinguvooni jõudmine.
-
RHAD p 6.8.4 „Riskid“, alakriteeriumi a: „Tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on väga hästi välja toodud ning prioritiseeritud, s.t hinnatud on nende olulisust ja esinemistõenäosust.“ Kaebajate pakkumuses ei ole kõiki oodatud riske kohaselt välja toodud, mistõttu vastas kaebaja pakkumus vastavale alakriteeriumile vaid olulises osas, mitte täielikult. Kaebaja 4(22)
on riskidena välja toonud vaid kitsalt toimemudeli elluviimiseks pakutud programmi elluviimisega seotud 2 riski. Olulistest riskidest oli aga puudu juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vähese (ajalise) panustamisega seotud riskianalüüs (RHAD lisa 1 p 9.5.7), samuti oli hindamata makrokeskkonnaga seotud riskid (nt regulatiivsed kitsaskohad). Seega oli põhjendatud hinnata pakkumust vastava alakriteeriumi osas aste madalamate hindepunktidega.
15.Eelnevast nähtub, et hindamiskomisjon on iga pakkumust hinnanud igakülgselt ja iseseisvalt, lähtudes kehtestatud hindamiskriteeriumidest ja -metoodikast. Protokollis toodud põhjendused on piisavad komisjoni poolt ühiselt antud hindepunktide põhjendamiseks (pakkumuse põhilised tugevused ja nõrkused on hindamisprotokollis esitatud). Ka Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et pakkumuste kvalitatiivsel hindamisel ei peagi kõiki pakkumuse aspekte ühtemoodi hindama ja põhjendama, kuna maksimumpunkte õigustavad töö tugevused ning madalamat hinnet puudused. Erinevate hinnete põhjendamisel tulebki esile tuua pakkumuste erinevused, mitte sarnasused.
16.VAKO etteheited hindamise tulemustele on ekslikud. VAKO seisukoha järgi tuleb maksimumpunktid omistada alati siis, kui mingilgi määral on info pakkumuses olemas. Hindamiskomisjoni põhjendustest nähtuvalt ei ole aga nõutud info täielikku puudumist kaebaja (ega ka kolmandate isikute) pakkumustele ette heidetud. Selline nõutud andmete faktilise olemasolu kontroll on teostatud juba pakkumuste vastavuse kontrolli etapis. Pakkumuste hindamise etapis hinnatakse esitatud andmete põhjalikkust, veenvust ning teisi hindamiskriteeriumides kajastatud sisulist kvaliteeti näitavaid aspekte. Seda väljendavad ka hankija hindamiskriteeriumid – vastab täielikult, olulises osas või vähesel määral etteantud kriteeriumidele.
17.Olukorras, kus pakkumus sisaldab põgusalt, üldsõnaliselt või mõningal määral hankija poolt oodatud infot, ei olnud hankijal võimalik pakkumusele maksimumpunkte omistada. Vastasel juhul muutuks hindamisskaala olemasolu ebavajalikuks ja sisutühjaks. Kui maksimumpunktide saamiseks piisab vaid pakkumuses info olemasolu faktist, siis peaks hankija samast kriteeriumist lähtuvalt hakkama ümber hindama ka kolmandate isikute pakkumusele antud väiksema skaala hindepunkte.
18.VAKO heidab otsuses hankijale ette ka seda, et hankija komisjoni põhjendustest ei selgu, milliste andmete esitamist hankija selle kriteeriumi all ootas ja mis informatsioon konkreetselt pakkumuses puudu on. Hankija aga ei saanudki detailselt ette kirjutada, millise sisuga pakkumust ta pakkujatelt ootas, kuna hankija püsitatud probleemile lahenduse väljamõtlemine oli pakkuja ülesandeks ning selle lahenduse toimivuse veenev, läbimõeldud ja põhjalik kirjeldamine oli just see, mida hankija riigihankes pakkumuse kvalitatiivsete aspektidena üldse hindas.
19.Kaebaja on 19.11.2024 esitatud kaebuse vastuses täiendanud vaidlustuse alust – st põhjendusi, miks vaidlustaja arvates on vaidlustatud edukaks tunnistamise otsus õigusvastane. RHS § 191 lg 1 kohaselt võib vaidlustaja vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid peavad olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Kuna uued alused on esitatud alles halduskohtumenetluses vaidlustaja kaebuse vastuses, on need esitatud RHS § 191 lg 1 mõistes hilinenult ning tuleb jätta asja lahendamisel arvesse võtmata (Trt HKo 3-22-2270 p 20.1). Isegi, kui kohus peaks mistahes põhjusel need uued argumendid arvesse võtma, on need etteheited sisult põhjendamatud.
5(22)
20.Kahtlus justkui poleks hindamiskomisjon objektiivne, on alusetu. Vastustaja on teinud kõik endast oleneva, et tagada erapooletu, valdkonna ekspertide põhine komisjon. Hindamiskomisjoni koosseis oli pakkujatele teada alates 28.06.2024, mil hankija esitas pakkujatele lõplike pakkumuste esitamise ettepaneku. Lõplike pakkumuste esitamise tähtaeg oli 08.08.2024, seega oli kaebajatel piisavalt aega oma kahtlustest hankijat teavitada.
21.Valdkondlikku eriharidust pakub Eestis ainult Tartu Ülikool, mistõttu on ilma fakte esitamata meelevaldne järeldada sellest tulenevaid soosingukahtlusi. Asjaolu, et hindamiskomisjoni kuulub liikmeid, kes on töötanud või töötavad Tartu Ülikoolis, ei anna alust kahtlustada vastavat liiget kallutatuses. Kõik liikmed on kinnitanud enda erapooletust, samuti ei osale ükski hindamiskomisjoni liige hankelepingu täitmises.
22.Hankija ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud. Asjaolu, et kõiki samu puudusi ei ole täpselt ühesuguselt mõlema pakkuja pakkumuse hindamisel välja toodud, ei tähenda, et hankija poleks neid võrdselt kohelnud.
23.Pakkumuse maksumuse jagunemise põhjendused tuli esitada pakkumuses (RHAD lisas 1 p 9.5.8). Kaebaja on aga asunud alles vaidlustuse käigus selgitama, et turundus- ja kommunikatsioonitegevused tehakse töötajaskonda kasutades, mis tähendab, et eelarveline maht ongi väiksem ja jaguneb erinevate eelarveridade vahel. Hankija ei ole eeldanud, et pakkujate eelarvelised vahendid peavad olema sarnaselt planeeritud, kaebajate sellekohased väited on meelevaldsed. Hindamiskomisjon on hinnanud toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemist lähtuvalt hindamiskriteeriumis ja konkreetses pakkumuses toodust.
KAEBAJATE SEISUKOHT
24.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna VAKO otsus on õiguspärane ning põhjalikult motiveeritud.
25.Hindamismenetlus ei vastanud kohtupraktikas kujundatud põhimõtetele. Hankija hindamisotsuste paikapidavuse eeltingimuseks on, et hindamisotsuste põhjendatuse suhtes puuduvad olulised kahtlused, hindamisotsused põhinevad asjakohastel, täielikel ja tõendatud faktidel ning et hindamisotsused oleksid tehtud hindamiskriteeriumite kohaselt. Hankija eiras neid kohtupraktikas kujundatud põhimõtteid ega kohaldanud hindamiskriteeriume õiguspäraselt, hinnates hindamiskriteeriumite järgi asjaolusid, mille hindamist kriteeriumi kirjeldus ette ei näinud; jättes pakkumuses märgitud asjaolusid meelevaldselt arvestamata; jättes negatiivsed hinnangus olulises osas põhjendamata jne, omistades seega kokkuvõttes vaidlustajate pakkumusele õigusvastaselt vähem hindepunkte. Lisaks kohtles hankija pakkujaid ebavõrdselt, omistades samadele asjaoludele erinevat kaalu ning nõudes pakkujatelt erineva informatsiooni esitamist.
26.Kaebajad jäävad vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde ning paluvad nendega arvestada.
27.VAKO tuvastas hankija hindamisotsuste õigusvastasuse kolme kaebajate pakkumusele antud hinde puhul (RHAD p 6.8.1 alakriteerium c, RHAD p 6.8.3 alakriteerium c ja p 6.8.4 alakriteerium a), jättes aga sisulise hinnangu andmata ülejäänutes kaebajate poolt tõstatatud punktides. Kaebajad paluvad kohtul arvestada kõikide hankija hindamisotsuse õigusvastasusele viitavate asjaoludega, sh paluvad kaebaja kohtul sisuliselt kontrollida ka hankija hindamisotsuste õiguspärasust RHAD p 6.8.1 alapunktis a, RHAD p 6.8.2 alapunktis c, RHAD p 6.8.3 alapunktis d, RHAD p 6.8.3 alapunktis e ja RHAD p 6.8.5 alakriteeriumis a, mille
6(22)
õigusvastasuse tõstatasid kaebajad oma vaidlustuses, ent millele VAKO omapoolset hinnangut ei andnud.
28.Hankija on ekslikult leidnud, et hankija hindamisotsuste õiguspärasuse kontrolli ulatus peaks käesoleval juhul piirduma vaid nn ilmselgete vigade testiga. Arvestades hanke maksumust, pakkumuste esitamise hetkeks kujunenud menetluslikku olukorda ning tulenevalt Riigikohtu praktikast, pidi VAKO praeguses asjas minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). Neid põhimõtteid on VAKO hankija hindamisotsuste õiguspärasuse kontrollimisel ka kohaldanud.
29.Miski ei viita kaevatavas otsuses sellele, et VAKO oleks pakkumust hankija asemel hindama asunud. Vastupidi, VAKO on kaevatavas otsuses osundanud läbivalt faktidele, mida hankija on jätnud kaebajate pakkumusest arvestamata; samuti on VAKO välja toonud hankija hinnangud, mille VAKO on lugenud vastuoluliseks kaebajate pakkumuses esitatut arvestades. Lisaks on VAKO välja toonud hankija poolt pakkumusele antud hinnangud, mille puhul hankija on väljunud hindamismetoodika raamidest, st hinnanud asjaolusid, mille hindamist hankijale siduv hindamismetoodika ette ei näinud. Teostades hankija hindamisotsuste õiguspärasuse kontrolli, on VAKO järginud Riigikohtu praktikas sätestatut, ületamata oma volitusi.
30.Asjaolu, et hindamine toimus asjatundjatest koosneva hindamiskomisjoni liikmete teadmistele tuginedes, ei tähenda, et selliste hinnangute kontroll oleks hilisemalt välistatud. Pakkumuste hindamise pädevus on RHSi alusel antud hankijale ning hankija hinnangute kummutamiseks võib kohus, aga ka VAKO hinnata ka muid asja tundvate isikute arvamusi, ilma et neil oleks ette kindlaks määratud jõudu. Käesoleval juhul on kaebajad esitanud valdkonna asjatundjatena selgitusi, mida VAKO võis hankija hinnangute kummutamiseks õiguspäraselt arvesse võtta.
31.Enamus hindamiskomisjoni koosseisu kuuluvatest ekspertidest on olnud tihedates sidemetes kolmandate isikute konsortsiumisse kuuluvate ühispakkujatega. Tulenevalt ekspertide seotusest Tartu teadus-arendusasutustega ei ole välistatud, et ekspertide teadlikkus valdkonnast on Tartukeskne ning enam huvi ja tähelepanu on pälvinud justnimelt Tartu Ülikooli kui teadmuskeskusega seotud tegevused, sh võib ekspertide puhul esineda alateadlikku soosingut kolmandate isikute kui tihedate koostööpartnerite suhtes.
32.Kaebajad nõustuvad kaevatavas otsuses (punktid 10.1 kuni 10.1.3) selgitatuga, sh et hankija kahtlused meeskonna liikmete ajalise panuse kohta on paljasõnalised ja põhjendamata ning et RHAD p 6.8.1 alakriteeriumi c alusel ei saanud hankija hinnata meeskonna omavahelist suhtlust (suhtluskanaleid). Hankija etteheited selle kohta, nagu kaebajate tegevmeeskonna liikmete panustamine projekti oleks kaheldav, on endiselt paljasõnalised ja põhjendamata. Hankija on taas välja toonud oma kahtlused dr P. R ja projektijuht M. V. ajalise panustamise suhtes, asudes meelevaldsele seisukohale justkui ei suudaks vastavad meeskonnaliikmed tulenevalt nende isikute praegustest kohustustest projektis piisaval määral osaleda. Meeskonnaliikmete ajalise panuse välja toomine FTEdes ei ole pakkumuse esitamise hetkel sellises detailsuses võimalik ega vajalik, seda enam, et tegevuste täpne sisu ja fookus kuulus hankelepingu täitmise faasis hankijaga täpsustamisele.
33.Kaebajad toonitavad, et pakkumuse esitamise hetkel on tegemist võimaliku tuleviku projektiga, mille jaoks eraldatakse vajalik ressurss siis, kui projekti elluviimiseks sõlmitakse vastavad lepingud ning kui tegevused on hankijaga kooskõlastatud ja kindlaks määratud. Tervisevaldkonna tippekspertidelt ei saa eeldada, et nad oleksid pakkumuste esitamise ajahetkel 7(22)
töötud. Samuti ei saa kõrgtasemel ekspertide mitmekülgsetest kohustustest järeldada, et neil puudub võimekus end projektiga siduda. Isikute võimekus on erinev, sealjuures on valdkonna tippekspertidel reeglina suurem võimekus ja valdkondlik pühendumus. Kuna hankija kahtlused kaebajate meeskonnaliikmete võimekuse suhtes põhinevad paljasõnalistel ja ekslikel arusaamadel, ei saa hankija poolt RHAD p 6.8.1 alakriteeriumile c alusel antud hindepunktidele lisatud põhjendust pidada tõsiseltvõetavaks ega õiguspäraseks.
34.Ekspertide ja meeskonnaliikmetega suhtluse pinnalt saidki kaebajad märkida, et tegevmeeskonda kuuluvad vaid isikud, kes pühenduvad igapäevaselt projekti elluviimisele ning neile on selleks eraldatud vajalik ajaline ressurss (pakkumus, lk 20). Seega olid kaebajad veendunud, et meeskonnaliikmed saavad projekti tegevustesse täiel määral panustada. Hindamisprotokollist ei nähtu, et hankija oleks hinnanud kolmandate isikute pakkumuses märgitud meeskonna liikmete ajalise panustamise võimekust samasuguste standardite järgi.
35.Kaebajad nõustuvad kaevatava otsusega ka selles osas, et RHAD p 6.8.1 alakriteeriumi c alusel ei olnud põhjendatud hinnata kaebajate omavaheliste suhtluskanalite loendit, kuna tegemist ei ole töökorralduse põhimõttega. Ka juhul, kui kriteerium võimaldas anda hinnangut suhtluse toimivusele, oli kaebajate pakkumuses nimetatud info esitatud. Arvestades, et konkreetne tegevuskava pidi hankelepingu täitmise faasis formuleeruma koostöös hankijaga, oli pakkumuses põhjendatult märgitud, et regulaarse infovahetuse sagedus lepitakse kokku avakoosolekul (lk 103). Samuti oli pakkumuses märgitud, et kohtumised ja suhtlus toimub vastavalt vajadusele, st konkreetne suhtluse ajakava pannakse paika siis, kui tegevuste detailid on täpsustunud. Seejuures olid hankija kahtlused meeskonna sisese info liikumise suhtes seda enam põhjendamatud, et hankija oli teadlik kaebajate omavahelisest koostööst Connected Health tervisetehnoloogia klastri juhtimise (8+ aastat) valdkonnas juba pakkumuse hindamise ajal."
36.Samuti oli hankijale pakkumuse pinnalt teada, et kaebajad korraldavad suure osa tööst oma töötajaskonna või olemasoleva juba toimiva võrgustiku kaudu, st hankijal puudusid mistahes põhjused kahtlustada kaebajate vahelise infovahetuse puudulikkust. Kuna hindamiskriteerium ei näinud ette meeskonna omavaheliste suhtluskanalite konkretiseerimist, ei olnud hankijal võimalik seda hinnata. Lisaks ei saanud hankijal olla mistahes alust pidada kaebajate infovahetust peetunuks. Erinevalt kaebajatest on kolmandate isikute konsortsiumi näol tegemist uue konsortsiumiga, mille puhul omavaheline suhtlus ei ole juurdunud. Seega pidanuks hankija kontrollima kolmandate isikute suhtluskanaleid ja suhtlemise sagedust, seda enam, et kolmandad isikud on nn uue konsortsiumi liikmed ning põhjusel, et kolmandad isikud ostavad suure osa teenuseid sisse.
37.Kaebajate hinnangul jäävad hankija põhjendused kriteeriumi hinde alandamise suhtes endiselt pinnapealseks, kaebajate pakkumuses toodud infot eiravaks ja sisutuks. Hankija etteheited selle kohta, et kaebajad ei ole oma võtmepartnerite rolli ja kaasamist kirjeldanud, ei põhine pakkumuses toodud infol. Tartu Ülikooli kui partneri rolli kohta leiavad kaebajad endiselt, et kuna tegemist oli kolmandate isikute konsortsiumi liikmega, ei saanud kaebajad sisulisi kokkuleppeid Tartu Ülikooli kaasamise kohta esitada. Konkreetse kokkulepe saanuks ülikooliga sõlmida alles pärast hanke tulemuste selgumist ja hankelepingu sõlmimist ning kokkulepet ennast rakendama hakata alates teisest tegevusperioodist. Kaebajad leiavad, et kui hankija pidas suuremate ja mõjukamate ülikoolide kaasamist vajalikuks, pidanuks hankija pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kontrollima ka kolmandate isikute pakkumusest, kuidas kolmandad isikud plaanisid kaasata Tallinna Tehnikaülikooli kui tervisetehnoloogia valdkonnas mõjukat teadmuskeskust.
38.Arusaamatuks jäävad hankija väited, et tervisevaldkonna kogukond ei kata kogu Eestit. Praegune tervisevaldkonna kogukond katab kogu regiooni, kogukonna lepingulised kliendid on 8(22)
erinevad haiglad üle Eesti - TÜK, Viljandi Haigla, Narva Haigla, ITK, PERH, HNRK ehk juba on loodud üle-eestiline võrgustik, mida tahetakse rahastuse toel laiendada. Kaebajad on kogukonna liikmete kohta info avalikustanud ning vastav info oli hankijale teadaolev mh tervisetehnoloogia klastri tegevuse ja rahastamise kaudu.
39.Tehinguvooni jõudmise küsimuses leiavad kaebajad, et VAKO on õigesti hinnanud, et tehinguvooni jõudmise teekonda ei olnud hindamiskriteeriumi alusel nõutud. Juhul, kui hankija soovis nimetatud asjaolusid hinnata, pidanuks hankija hindamiskriteeriumid vastavalt koostama. Isegi aga, kui tehinguvoo küsimus olnuks oluline, on tehinguvoo küsimused lahendatud kaebajate pakkumuses (vt vaidlustuse p 23), millega hankija ei ole nõutud põhjalikkusega tutvunud.
40.RHAD p 6.8.4. alakriteerumi a osas nõustuvad kaebajad kaevatavas otsuses (punktid 10.3, kuni 10.3.4) tooduga. Riskide hindamine eeldas hindamismetoodikast lähtuvalt justnimelt tegevuste spetsiifikast lähtuvate asjakohaste riskide hindamist, mida ei saa laiendada meelevaldselt mistahes valdkondlike riskide hindamisele. Sealjuures nõustuvad kaebajad VAKOga, et kaebajate pakkumuses sisaldus tegelikkuses riskide kirjeldusi, mille hankija luges esitamata jäetuks („hinnatud ei ole“). Kuna hankija on väitnud, et hinde alandamise põhjuseks oli esitamata jäetud info, oli ka VAKO õigustatud kontrollima, kas vastav info oli faktiliselt esitatud või mitte. VAKO on seejuures õigesti täheldanud, et näiteks tegevmeeskonnaga seotud risk on toodud välja pakkumuse lk 65. Hankija poolt kaebuses esitatud täiendav argumentatsioon meeskonnaliikmete vähese ajalise panuse kohta on seejuures täielikult põhjendamata ning meelevaldne. Kaebajad on selgitanud, et tegevmeeskond on kinnitanud valmisolekut projekti elluviimisesse panustada, ent konkreetsed kokkulepped sõlmitakse tavapäraselt siiski pärast seda, kui projekti elluviimiseks tekivad ressursid.
41.Hankija ei ole järginud võrdse kohtlemise printsiipi. Hankija on mitmetes hindamismenetluse aspektides kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. Kaebusega koos esitatud materjalid ning kolmandate isikute vaidlustusmenetluses esitatud seisukohad on võimaldanud kaebajatel tuvastada, et: -
Kolmandate isikute pakkumus on RHAD p 6.8.3 alakriteeriumi a hindeks saanud CIMIT ja EIT mudeli kasutamise eest maksimaalsed punktid. Kaebajate pakkumusele on antud alakriteeriumis seevastu omistatud vähem punkte, kuna kaebajad ei lähtunud väidetavalt antud mudelist. Tegemist on selgelt pakkujate ebavõrdse kohtlemisega ja kallutatud hindamismenetlusega hankija poolt, kuna kaebajad on pakkunud täiuslikumat mudelit – EIT Health – , mis sisaldab ühtlasi CIMIT mudelit (pakkumus, lk 35, kasutatav elukaare mudel, sh mudelit täpsustav joonealune märkus nr 12) ning lisaks neile veel täiendavaid mudeleid. Seega on kaebajad loonud Eesti tervisetehnoloogia ettevõtetele kombineeritud mudeli lähtudes parimast praktikast (pakkumus, lk 35- kasutatava elukaare mudeli selgitus ja viited mudelitele; kombineeritud toimemudel on kirjas pakkumuse lk 43 joonisena). Hankija on jätnud ilmselgelt arvestamata, et kaebajate pakkumus sisaldas mudeleid (CIMIT ja EIT), mille kasutamist hankija oluliseks pidas. Samuti on hankija hinnanud pakkumusi ebavõrdselt, väärtustades ühel juhul CIMIT ja EIT mudelite kasutust, ent teisel juhul jättes mudelite kasutuse tähelepanuta.
-
Kolmandate isikute pakkumus on RHAD p 6.8.3 alakriteeriumi c hindeks saanud maksimaalse punktiarvu, kuna kaasatud on lai ülevaade osapooltest. Seejuures ei sisaldu osapoolte seas ei Tehnopoli ega TalTechi, kes on Eestis ühed olulisemad valdkondlikud partnerid – TalTech on Eesti suurim Tehnikaülikool, pakkudes tervisetehnoloogiate alast väljaõpet ning Tehnopoli juures tegutseb Eesti suurim tervisetehnoloogia kogukond. Olukorras, kus hankija pidas oluliseks koostöö kirjeldamist Tartu Ülikooliga, katmaks Eestis valdkonnas olulisi kompetentse, pidi hankija nõudma kolmandatelt isikutelt ka 9(22)
kaebajatega koostöö kirjeldamist, kuna kaebajad esindavad samuti olulist osa Eesti tervisetehnoloogiate valdkonna alasest kompetentsist. -
Kolmandate isikute pakkumuses sisalduv toimemudel keskendub suurel määral esimesele fookustegevusele, kuid hankija on nõudnud võrdset panust kõigi kolme fookussuuna vaates. Täpsemalt on hanke kirjelduses välja toodud väärtuspõhise toimemudeli loomine, mille fookustegevusteks on eelkõige: 1. teadmuspõhise tervisetehnoloogia iduettevõtete, sh hargettevõtete tekkimisele ja kasvule suunatud teenuste välja arendamine ja käivitamine; 2. tervisetehnoloogia idu- ja kasvuettevõtete globaalse kasvu ja rahvusvahelistumise toetamine; 3. tervisealase innovatsiooni ning interdistsiplinaarse ja üle-eestilise koostöö soodustamine ökosüsteemi osapoolte vahel. Kolmandate isikute pakkumusele antud hindepunktide (RHAD p 6.8.5, toimemudeli elluviimise maksumus) põhjendusest selgub aga, et“1 tegevus moodustab 40% kuludest, kliinilistele partneritele eraldatakse kogu toimemudeli raames vaid 15 000€ ning KPI’ks on toodud koostöösuhted 10 välisturul, eraldades vaid 12 500€ sellele tegevusele aastas.“ Seega ei ole hankija hinnanud pakkujaid võrdselt, võimaldades kolmandatel isikutel keskenduda vaid ühele fookussuunale.
-
Kolmandate isikute pakkumust on hinnatud RHAD p 6.8.3 alakriteeriumi e puhul kõrgemalt, kuna neil on justkui plaanitud kommunikatsiooniks piisavalt vahendeid. Samas on hankija hinnanud kaebajate pakkumust minimaalse arvu hindepunktidega, tuues puuduseks mh eelarve vähesuse. Kaebajad leiavad, et hankija on vastavate hinnangute andmisel tõenäoliselt pakkumusi kõrvutanud, jättes siiski tähelepanuta, et kolmandate isikute eelarve on suurem, kuna kasutatakse agentuuri teenuseid (teenuste maksumus sisaldab ka nn overhead kulu). Kaebajate turundus- ja kommunikatsioonitegevused tehakse aga töötajaskonda kasutades (tugev, toimiv ja kuluefektiivne in-house turundustiim), mis tähendab, et eelarveline maht ongi väiksem ja jaguneb eri eelarveridade vahel.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
42.Kaebus tuleb rahuldada ning VAKO 29.10.2024 otsus tühistada.
43.Hankijal on lai kaalutlusõigus nii hindamiskriteeriumite kehtestamisel kui nende tõlgendamisel. Hankija otsuste kehtetuks tunnistamisega on VAKO hankija kaalutlusõigusesse õigusvastaselt sekkunud ja asunud vaidlustajate pakkumust sisuliselt ise hindama. Sellega on VAKO oma pädevust ületanud. Lisaks jättis VAKO tähelepanuta olulised asjaolud (sh pakkumusele esitatud nõuded), mis viis VAKO õigusvastaste otsusteni. VAKO ei ole oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud.
44.Hankija põhjendused on kooskõlas RHS-i põhimõtetega. Hanke eseme puhul ei ole tegemist asja või teenusega, mille kvaliteedinõuded oleksid tuletatavad õigusaktidest või standarditest. Seetõttu ei saanud pakkumusele määrata ka rangeid vastavustingimusi, vaid hankija jättis endale ulatusliku kaalutlusõiguse pakkumuste kvaliteedi hindamisel ja hindamiskriteeriumite rakendamisel. On oluline, et pakkumuse kirjelduse nõuded ei tulenenud mitte hindamiskriteeriumitest, vaid muudest RHAD osadest, sh tehnilisest kirjeldusest. Eeltoodud põhjustel ei saanud hankija kõrged ootused pakkumuse kirjeldustele olla pakkujatele üllatuslikud.
45.VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust (3-20-1198, p 12).
10(22)
46.Hindamiskriteeriumid, mida VAKO vaidlustatud otsuses analüüsis (RHAD p-d 6.8.1 alapunkt c; 6.8.3. alapunkt c ja 6.8.4. alapunkt a), ei eeldanud faktiliste asjaolude väljaselgitamist ega õiguslike hinnangute andmist, vaid hankija kui teenuse tellija hinnangut sellele, kuivõrd vastab pakkumuses kirjeldatud lahendus hankija vajadustele ja RHAD-s kirjeldatud tingimustele. Tegemist on õigusvälise standardiga, mille osas ei saa VAKO ise pakkumusi hinnata. Hankija jättis pakkujatele laia otsustusõigus mh meeskonna ja koostööpartnerite valikul, eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste seadmisel ja eelarvestamisel. Seepärast on mõistetav, et hankija pidi seadma võimalikult paindlikud hindamiskriteeriumid, mis võimaldaksid erinevate lahenduste ja nende kvaliteedi hindamist. Ka oli pakkumuse kvaliteedil märkimisväärselt suurem tähendus kui pakkumuse maksumusel (pakkumuse maksumuse osakaal hindamiskriteeriumites oli vaid 5 %), mistõttu ei saanud hankija anda maksimaalseid hindamispunkte kergekäeliselt, vaid pidi läbi viima põhjaliku pakkumustes esitatud lahenduse hindamise.
47.Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et hankija on pakkumusi hinnanud ja teinud selle kohta põhjendatud otsuse, nagu näeb ette ka RHS § 117 lg 1. Vaidlustatud VAKO otsuses käsitletud hindamiskriteeriumite osas hindas hankija, et vaidlustajate pakkumus vastab olulises osas etteantud kriteeriumitele. Seega ei ole hankija nende kriteeriumite puhul väitnud, et pakkumusest puuduksid RHAD-ga nõutud kirjeldused üldse, vaid et pakkumuses toodud kirjeldused ei ole piisavad, et vastata täielikult etteantud kriteeriumitele. Järelikult saab vaidluse all olla üksnes see, kas hankija on hindamispunktide andmisel ja põhjendamisel eksinud RHS nõuete vastu.
48.Ka juhul, kui hankija oleks mingite RHS nõuete vastu eksinud, ei vii see paratamatult järelduseni, et vaidlustajate pakkumus pidi saama kõrgema arvu punkte hindamiskriteeriumite alusel. Maksimaalsete hindamispunktide andmist ei õigusta see, kui pakkumuses on kirjas üksnes minimaalne RHAD-ga nõutav info. Hankija on hinnanud pakkumusi eri aspektide vaatest ning nii kolmandate isikute kui vaidlustajate pakkumustel olid oma puudused, millele hankija osundas tähelepanu ka hindamispunktide andmisel. Lõplik hinnang iga hindamiskriteeriumi alusel punktide andmisel kujuneski pakkumuse tugevuste ja nõrkuste kaalumisel.
49.Arvestades kirjeldatud hanke eripärasid ei saa hindamiskriteeriume tõlgendada n-ö keskmise isiku vaatepunktist, vaid lähtuvalt hanke eesmärgist leida riigile kõige parem koostööpartner, kes aitaks kaasa Eesti tervisetehnoloogia innovatsiooni tõmbekeskuse ehk nn healthtech hub-i asutamisele (tehnilise kirjelduse Lisa 1 visioondokument). Hindamiskriteeriume tuleb seega tõlgendada arvestades riigihanke eesmärki, RHAD-s kirjeldatud nõudeid pakkumusele, hankija antud selgitusi jne. Sellises olukorras oli VAKO kontrollikohustus piiratud ja VAKO sai seega kontrollida vaid ilmselgete kaalutlusvigade esinemist.
50.VAKO eiras Riigikohtu praktikat ja põhimõtteid ning sekkus hankija kaalutlusõigusesse, asudes ise pakkumusi hindama ja otsustama selle üle, kas pakkumusele tuli anda maksimaalne võimalik punktide arv. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et VAKO oleks lähtunud millestki muust peale hindamiskriteeriumite grammatilise tõlgenduse ja enda subjektiivse hinnangu vaidlustaja pakkumusele. Pakkumuse kvalitatiivsel hindamisel ei ole olemas objektiivset punktide arvu, mida pakkumus peaks kindlasti saama. Hindamiskriteeriumi alusel maksimumhinde andmine eeldab, et pakkumus vastab kõige paremini hankija vajadustele.
51.VAKO-l ei olnud põhjust ega alust asuda omal algatusel hindepunktide andmist ümber hindama. Hankija sõnastust hindamisprotokollis ei saa hinnata eraldiseisvalt hanke kontekstist ja RHAD tingimustest. Seda on VAKO aga teinud, väljudes sellega oma pädevuse piiridest. Isegi kui VAKO ei nõustunud teatud hankija põhjendustega, ei saa VAKO asuda pakkumusi ise hindama ja otsustada, mitu punkti pidi pakkumus saama. Kuna käesolevas hankes toimus mitu 11(22)
läbirääkimiste etappi, oli pakkujatel parem võimalus saada aru hankija vajadustest ja ootustest pakkumuse koostamisel. See asetab aga suurema hoolsuskohustuse pakkumuse koostamisel just pakkujale, mitte ei piira hankija kaalutlusõigust. Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alapunkt c
52.RHAD-st ja hankija antud selgitustest on ilmne, et maksimumpunktide saamiseks ei piisa üldsõnalisest kinnitusest pakkuja meeskonnaliikmete igapäevase töö kohta. Nt on RHAD p 9.5.3 kirjas, et pakkumuses esitatud lahenduse kirjeldus peab mh sisaldama esialgseid planeeritavaid töömahtusid (võimalusel tundides). Sealjuures on hankija 21.12.2023 pakkujale saadetud teates (riigihangete registri ID 805203) selgitanud, et „Näiteks näeb hankija, et tundides on võimalik välja tuua projektijuhtimiseks kuluv töömaht.“ Lisaks on RHAD p 9.2.7 välja toodud, et „Hankija näeb ühe olulise riskina juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vähest (ajalist) panust, näiteks seoses tavapärase töö ja muudes projektides osalemisega, samuti juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vahetumist.“ Nimetatud riski vaatest on mõistlik ja arusaadav hankija soov, et pakkumuses oleks välja toodud meeskonnaliikmete ajaline panus, mis võimaldaks veenduda isikutel piisava ajalise ressursi olemasolu ja et oleks maandatud RHAD p-s 9.2.7. nimetatud risk. Eeltoodud RHAD tingimustest on arusaadav, et hankija eeldab pakkujatelt põhjalikumalt kirjeldust ajalisest panusest, sh meeskonnaliikmete puhul. Ainuüksi kinnituse alusel, et meeskonnaliikmed osalevad töös igapäevaselt, ei ole võimalik hinnata, kas pakkuja on meeskonna tegeliku ajalise panuse vajalikkuse läbi mõelnud ja arvestanud nt võimalike meeskonnaliikmete asendamisega, lisaliikmete vajadusega teatud töömahukamatel perioodidel jne. Pakkuja meeskonna näol on tegemist lepingu täitmise eest vastutavate kesksete isikutega, kelle puhul peab pakkuja tagama, et neil oleks piisavalt ajalist ressurssi, arvestades hangitava teenuse ulatuslikku mahtu.
53.Mis puudutab ühispakkujate omavahelise suhtluse puudulikku kirjeldust pakkumuses, ei saa seda samuti pidada asjakohatuks kaalutluseks maksimumpunktide andmata jätmisel. Suhtlus ühispakkujate vahel ja kasutatavad suhtlusvahendid määravad oluliselt selle, kui sujuvalt toimub info liikumine ja kas lepingu täitmise käigus võib esineda takistusi.
54.Ühispakkujate puhul on tegemist eri organisatsioonidega. Suhtluse korraldamine ühispakkujate vahel on seega oluliseks osaks meeskonna töökorraldusest. Asjakohatu ei ole nõuda pakkumuses kommunikatsiooniplaani selgitamist, veendumaks, et lepingu täitmisel ei teki takistusi.
55.Projektide kavandamisel on tavapärane arvestada, kui suur hulk töötunde ja FTE-d (Full Time Equivalent ehk täistööaja ekvivalent) mõnele projektis olulisele ametikohale kulub. See võimaldab nii projekti elluviijal kui hankijal veenduda, et ülesannete täitmiseks vajalik ajaline ressurss on läbimõeldud ja arvestatud. Jooksvalt puuduolevate projektimeeskonna positsioonide täitmine ja liikmete asendamine võib pikendada projekti ülesannete täitmist, raskendada suhtlust osapoolte vahel ja tekitada muid raskusi hankelepingu täitmisel. Hankija ei ole oma otsuses eeldanud, et projektimeeskonnaliikmed oleksid pakkumuse esitamise ajal töötud või et lõplikud kokkulepped vastavate isikutega oleksid sõlmitud juba pakkumuse esitamise hetkeks, nagu vaidlustajad põhjendamatult väidavad. Hankija on üksnes välja toonud, et pakkumuses ei ole piisavalt täpselt välja toodud vajalik ajaline panus projektimeeskonna liikmete poolt. Arvestades projekti mahtu, on taoline hankija etteheide ka põhjendatud.
56.Hindamiskriteeriumi 6.8.1 alapunkt c alusel said nii vaidlustajad kui kolmandad isikud võrdse arvu punkte (4) ning seega on alusetu väita, et kolmandate isikute pakkumusele oleks selle kriteeriumi alusel antud eelist. 12(22)
57.Hankija ei hinnanud vaidlustajate olemasolevat suhtlust, sh Connected Health tervisetehnoloogia klastri raames ning seda ei ole hankija ka oma hindamise otsuses välja toonud. Kolmandatele isikutele arusaadavalt hindas hankija konkreetses pakkumuses väljatoodud suhtluse korralduse kirjeldust ning sai lähtuda vaid sellest. Hindamiskriteeriumite alusel ei saanudki hankija hinnata ettevõtja isikut ja asjaolusid, mida pakkumuses kirjeldatud ei ole. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alapunkt c
58.Isegi kui pakkumuses on välja toodud minimaalne vajalik ja RHAD-s nõutud info, ei tähenda see, et hankija peaks andma seetõttu pakkumusele maksimaalsed punktid. Hindamiskriteerium annab hankijale võimaluse subjektiivselt hinnata, kas kaasatud osapoolte valik ja valiku põhimõtted on hästi selgitatud ja põhjendatud. Kui VAKO pidaski vaidlustajate pakkumuse valiku põhimõtteid hästi selgitatuks ja põhjendatuks, ei tähenda, et hankija pidi jõudma samale seisukohale. Hankija ei pidanud pakkumuste hindamisel kirjeldama oma ootusi pakkumuste põhjendustele.
59.Teiseks ei ole õige VAKO väide, nagu ei saaks käesoleva hindamiskriteeriumi all hinnata tehinguvooni jõudmist ega seda, et pakkuja tooks välja konkreetsed kokkulepped partneritega, kellel on oluline roll valdkonnas tehinguvoo tekkimisele kaasa aitamisel. Hanke tehnilises kirjelduses (nt punktis 6 kirjeldatud fookustegevustest) on kirjeldatud, et lepingu täitmise käigus peavad mh olema loodud rahvusvahelised koostööpartnerlused ja idu- ja kasvuettevõtetele peavad olema avatud välisturgudele laienemise võimalused (p 6.2.1), samuti peab koostöös kliiniliste partneritega olema loodud valmisolek ettevõtete innovaatiliste lahenduste testimiseks ja rakendamiseks erinevates Eesti regioonides, sh väljaspool tõmbekeskusi (p 6.3.2). Nende eesmärkide valguses ei ole asjakohatu hankija ootus, et toimemudeli kirjelduses esitatakse ka tehinguvooni jõudmiseks vajalikke tegevusi ja etappe.
60.Samuti ei saa vastupidiselt VAKO arvamusele pidada asjakohatuks, et vaidlustaja ei ole kirjeldanud koostööd Tartu Ülikooliga. Sõltumata sellest, et käesoleva hanke raames olid vaidlustaja ja Tartu Ülikool konkureerivad pakkujad, ei ole tervisetehnoloogiate ökosüsteemi arendustöö ilma Tartu Ülikooliga koostöö tegemiseta mõeldav. Ilma Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasamiseta ei ole võimalik Eestis tervisetehnoloogiate sektorit edukalt arendada, kuna need institutsioonid on valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning kliiniliste rakenduste keskmes.
61.Kaebajate seisukoht justkui pidanuks võrdse kohtlemise põhimõtte alusel oleks ka kolmandad isikud vähemalt sama põhjalikult kirjeldama Tallinna Tehnikaülikooli kaasamist projekti partnerina, on väär ja põhjendamatu. Kuivõrd ilma Tartu Ülikooli kaasamisteta pole hanke eesmärgi saavutamine mõeldav, ei saa hankijale ette heita, et Tartu Ülikooli kaasamise põhjalik kirjeldus on pakkumuses nõutav. Hankijale ei saa võrdse kohtlemise põhimõttest tuleneda kohustust hinnata samaväärsete punktide arvuga erineva sisuga pakkumusi. Hindamiskriteerium p 6.8.4 „Riskid“, alapunkt a
62.VAKO asus nimetatud kriteeriumi puhul pakkumust ise hindama, otsustades selle üle, kas asjakohased riskid olid välja toodud ja piisavalt maandatud (VAKO otsuse p 10.3.1). Sellega väljus VAKO ilmselgelt oma pädevuse piiridest, mille tõttu kuulub VAKO otsus juba ainuüksi seetõttu tühistamisele. Meeskonnaga seotud riski on hankija pidanud kõige olulisemaks riskiks ning ainuüksi pakkuja kinnitusest, et ta kaasab selle maandamiseks vajadusel lisapersonali, ei pruugi olla hankija vaatest piisav meede selle riski maandamiseks. Maksimaalsete punktide andmine eeldaks, et personalirisk on kirjeldatud ja maandatud nii hästi kui võimalik. 13(22)
Makromajanduslike riskide kirjelduse eeldamine pakkumuses ei ole asjakohatu, arvestades, et lepingu täitmise ja toimemudeli elluviimise edukus sõltub olulisel määral nii globaalsest kui Eesti majanduslikust olukorrast. Seda ilmestab nt Lisa 1 RHAD Lisa 1 (Visioondokument). Kui pakkumuses ei ole arvestatud majandusliku olukorra muutumisega, ei saa sellisele pakkumusele anda maksimaalseid punkte, kuna kõik asjakohased riskid ei ole sel juhul kirjeldatud ega maandatud.
63.Vaidlustajad esitasid 19.11.2024 seisukohas esmakordselt hindamiskriteeriumi 6.8.3. alapunktiga a seotud väiteid ebavõrdse kohtlemise kohta. Tegemist on vaidlustajate uue väitega, mida VAKO menetluses ei esitatud ning mida ei käsitlenud ka VAKO oma otsuses. Nimetatud hindamisotsused ei ole vaidluse esemeks, vaid kaebus on esitatud VAKO otsusele, milles VAKO analüüsis hankija otsust ainult kolme hindamiskriteeriumi. Vaidlustajad ei esitanud VAKO otsuse peale kaebust ning on järelikult VAKO menetluse lõpptulemusega nõus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (HKMS § 41 lg 1 ls 2). Sellest tulenevalt ei saa halduskohtumenetluses hakata hindama hankija otsuseid ulatuses, mida VAKO ei käsitlenud ning mille osas ei ole kaebust esitatud. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta rahuldamata vaidlustajate taotlused vaidluse eseme laiendamiseks ja jätta tähelepanuta kõik argumendid, mis VAKO otsust ei puuduta.
64.Lisaks on vaidlustajate väited sisuliselt valed: -
CIMIT mudeli kasutamise osas ei ole vaidlustajate ja kolmandate isikute pakkumused võrdsed. CIMIT mudeli töötas välja Ameerika Ühendriikide samanimeline konsortsium (Consortia for Improving Medicine with Innovation and Technology), kuhu kuuluvad maailma juhtivad meditsiini- ja teadusasutused (sh Harvardi ülikooli, Yale’i ülikool) ning kelle kolmand isikud on kaasanud projekti võtmepartnerina (kolmandate isikute pakkumuse lk 23). Sealjuures on CIMIT mudeli looja John Collins kaasatud nõuandvasse kogusse (kolmandate isikute pakkumuse lk 19). Vaidlustajate väited seoses „EIT Health mudeliga“ jäävad arusaamatuks, kuna tegemist ei ole mudeliga, vaid organisatsiooniga (Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tervisevaldkonnale keskendunud innovaatikavõrgustik). Tartu Ülikool on ka ainuke ülikool Balti riikidest, kes kuulub EIT Health partnerite hulka. Vaidlustajate väited nende pakkumuse ebavõrdse kohtlemise kohta on seega asjakohatud, kuna kolmandate isikute pakkumusel on kõikides nimetatud aspektides selge eelis vaidlustajate pakkumuse ees.
-
Hindamiskriteeriumi 6.8.5 alusel on hankija andnud võrdselt 3 punkti nii vaidlustajate kui kolmandate isikute pakkumustele ning toonud mõlema puhul puudusena välja, et eelarve on tugevalt kaldu varajase faasi ettevõtluse arendamisele, samuti riski, et eelarves ettenähtud vahenditest võib jääda puudu rahvusvahelistumise ja strateegilise partnerluse (kolmandate isikute pakkumuse puhul) ja hargettevõtluse soodustamise tegevustele (vaidlustajate pakkumuse puhul). Hankija on seega võrdse kohtlemise põhimõtet järginud.
-
Hindamiskriteeriumi 6.8.3. alapunkt e osas leiavad kolmandad isikud jätkuvalt, et turundustegevuseks professionaalse turundus- ja kommunikatsioonipartneri kaasamine ning strateegilisele raamistikule toetumine tagab suurema tõenäosusega projektil parema kommunikatsiooni ja turunduse võrreldes vaidlustajate enda personaliga kommunikatsiooni ja turundustegevuse korraldamine. Hankija otsus kõrgemate punktide andmiseks hindamiskriteeriumi 6.8.3 alapunkt e all on seega õiguspärane.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14(22)
65.Kaebus tuleb rahuldada ning VAKO otsus tühistada.
66.Vaidlusaluse riigihanke üldandmete kohaselt on hanke esemeks välja arendada ja ellu viia tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhine toimemudel, mille fookustegevusteks on eelkõige: 1. teadmuspõhise tervisetehnoloogia iduettevõtete, sh hargettevõtete tekkimisele ja kasvule suunatud teenuste välja arendamine ja käivitamine; 2. tervisetehnoloogia idu- ja kasvuettevõtete globaalse kasvu ja rahvusvahelistumise toetamine; 3. tervisealase innovatsiooni ning interdistsiplinaarse ja üle-eestilise koostöö soodustamine ökosüsteemi osapoolte vahel.
67.Hankemenetluse liigiks valis hankija konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, kuna hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemus, nendega seotud õiguslikud või rahalised asjaolud või riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena.
68.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et tegemist oli konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega ega ka selle üle, et valdavas osas oli pakkumuste hindamise näol tegemist kvaliteedi hindamisega (istungi helisalvestis, 07:51). Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas VAKO on sekkunud põhjendamatult hankija tegevusse ja ületanud hindamisotsuse kontrolli piire ning kas sellest tulenevalt on VAKO otsus õigusvastane.
69.Kohus selgitab esmalt hankija võimalusi hindamiskriteeriumide kehtestamisel ning analüüsib menetlusosaliste väiteid, mis seonduvad VAKO (ning ka kohtu) kontrolli ulatuse ning selle lubatava intensiivsusega (I), kontrollib, kas VAKO etteheited seoses alakriteeriumitele antud hindepunktidega on põhjendatud (II) hindab seejärel menetlusosaliste muid väiteid ja lahendab kaebuse (III) ning jagab viimaks menetluskulud (IV). I
70.Hindamaks vastustaja ja kolmandate isikute väiteid justkui oleks VAKO kaebajate pakkumust sisuliselt hindama asunud ning seega õigusvastaselt hankija kaalutlusõigusesse sekkunud, tuleb välja selgitada, milline oli hankija kaalutlusruum ning millistes raamides oli VAKO-l õigus kriteeriume ning nendele vastavust kontrollida.
71.RHS § 77 lg 1 ja lg 4 p 4 kohaselt koostab riigihanke alusdokumendid hankija vastavalt samas seaduses sätestatud nõuetele ning riigihanke alusdokumentide osaks on kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi.
72.RHS § 3 p-st 2 tuleneb hankijale nõue kohelda kõiki isikuid võrdselt ning jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hindamiskriteeriumid olla sätestatud selliselt, et need eelistavad põhjendamatult ühte pakkujat teisele, kuna vastasel juhul võib neil olla konkurentsi piirav mõju. See oleks aga vastuolus konkurentsi efektiivse ärakasutamise eesmärgiga (RHS § 2 lg 1).
73.Nii vastustaja kui kolmandad isikud on õigesti märkinud, et hankijal on lai kaalutlusõigus nii hindamiskriteeriumide kehtestamisel kui nende tõlgendamisel.
74.Kohtupraktikas (Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2380) on leitud, et hindamismetoodika valik – kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või detailid – on vastustaja otsustada. Samuti on vastustaja otsustada, kas kehtestada kriteeriumid, 15(22)
mille alusel anda teenusele koondhinne või jagada kriteeriumid alakriteeriumiteks, mille kohta anda osahinded, mille liitmisel saadakse koondhinne (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 320-1198, p 19).
75.Käesolevas asjas on hankija ette näinud kuus pakkumuste hindamiskriteeriumit (Vt RHAD p 6) ning iga kriteeriumi puhul on välja toodud alakriteeriumid, mida hinnatakse punktidega. Alakriteeriumite alusel pakkumusele antavad punktid sõltuvad sellest, kas pakkumus vastab etteantud kriteeriumitele täielikult, olulises osas või vähesel määral. RHAD lisa 1 „Raamlepingu eseme tehniline kirjeldus“ sisaldab nõudeid nii pakkuja meeskonnale kui pakkumuse lahenduse kirjeldusele. Seega ei saa vaidlust olla selles, et pakkujatele olid teada nii hindamiskriteeriumid kui ka nende alakriteeriumid. Ka ei vaidle pooled üle, et pakkumuse esitamise ajaks oli RHAD-i täpsustatud ning kõikidel pakkujatel oli võimalik ajakohase versiooniga tutvuda (istungi helisalvestis 22:31).
76.Riigikohus on selgitanud, et kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse (hindamismetoodika, sh punktiskaala) ei ole võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 20). Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (samas, p 21). Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-17-269 sedastanud, et hindamiskriteeriumit ei muuda läbipaistmatuks ega kontrollimatuks see, kui hankijale jääb hindamiskriteeriumi sisustamisel teatav hindamisruum või kui erinevate pakkujate jaoks võivad olulised olla erinevad riskid.
77.Eeltoodut arvestades ei saanud ega pidanud vastustaja hankedokumentides üksikasjalikult iga konkreetse alakriteeriumi osas lahti kirjutama ega esitama ammendavat loetelu selle kohta, mida pakkumus iga konkreetse alakriteeriumi täitmiseks peaks sisaldama. Samuti ei saa esitada terviklikku nimekirja sellest, milliste asjaolude väljatoomisel ning mainimisel on tegemist maksimumhindele vastava pakkumusega. Kolmandad isikud on õigesti märkinud, et pakkumuse kvalitatiivsel hindamisel ei ole olemas objektiivset punktide arvu, mida pakkumus peaks kindlasti saama.
78.Vastustaja on õigesti selgitanud, et kuna tegemist oli läbirääkimistega riigihankega, kus oodati innovatiivsete ning hankijale endale mitte teada olevate lahenduste pakkumust, ei saanudki kõikide detailsete aspektide esitamist hankijalt oodata. Ka kolmandad isikud on õigesti märkinud, et olukorras, kus hankija jättis pakkujatele laia otsustusõiguse, pidi hankija seadma võimalikud paindlikud hindamiskriteeriumid, mis võimaldaksid erinevate lahenduste ja nende kvaliteedi hindamist.
79.Kohtu hinnangul on kaebaja pakkumust esitades nõustunud hindamismetoodika valikuga ega näinud ette, et see võiks kaasa tuua õigusvastase hindamise. Vaidlust ei ole selles, et soovi korral olnuks kaebajal võimalik vaidlustada ka RHAD-d. Ka kohtuistungil nõustus kaebaja kohtu seisukohaga, et kuna kaebaja RHAD-d ei vaidlustanud, võib järeldada, et ta nõustus sellega (vt kohtuistungi helisalvestis, 04:20).
80.Kuigi kohus on seisukohal, et hankijal on nii hindamiskriteeriumite valikul kui ka pakkumuste sisulisel hindamisel avar kaalutlusruum, ei tähenda see ilmtingimata, et igasugune hindamiskriteeriumide või neile antud hinnangute sisuline hindamine VAKO poolt oleks igal juhul käsitatav põhjendamatu sekkumisena.
81.VAKO ja kohus võivad hankeasjas kaebuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on tegutsenud õigusvastaselt (vt nt Riigikohtu 11.12.2020 otsust asjas nr 3-20-1198, p 12). Seda ning eespool selgitatut arvestades tuleb kohtul hinnata, kas vaidlusalusel juhul oli VAKO õigustatud sellisel viisil ning sedavõrd süvitsi hankija (sh hindamiskomisjoni) tegevust analüüsima.
16(22)
82.Kaebaja on eespool viidatud Riigikohtu otsusele tuginedes leidnud, et VAKO-l oli õigus minna kaugemale ilmselgete vigade testist. Vastustaja ning kolmandad isikud on seisukohal, et kohtuliku kontrolli ulatus on praeguse vaidluse esemeks oleva hindamisotsuse üle oluliselt piiratum ning lähedasem pigem ideekonkursi omale ning seetõttu peaks kohtulik kontroll piirduma vaid ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga.
83.Kohtupraktikas on rõhutatud, et haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne, võib kohus olla vähem või rohkem vaoshoitud (vt eespool viidatud Riigikohtu otsust, p 14).
84.Vaidlust ei ole selles, et praegusel juhul on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava hankemenetlusega. Samas omab kohtu hinnangul määravat tähtsust asjaolu, et tegemist oli konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega ning sellise hankega, mis eeldas spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi, mille abil hinnata innovaatilist lahendust kirjeldavaid pakkumusi. Seega olnuks kohtu hinnangul põhjendatud hinnata hankija hinnangulisi otsuseid ratsionaalsuse testi abil. Ratsionaalsuse test tähendab hindamisotsuste puhul analoogselt HMS § 4 lg-ga 2 ennekõike selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki asjakohaseid fakte.
85.Kuigi kohus leidis eelnevalt, et VAKO saanuks kasutada ratsionaalsuse testi, ei saa üksnes sellest, et VAKO otsustas intensiivsema kontrolli kasuks, järeldada VAKO tegevuse õigusvastasust (vrd Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1198 p 14: „Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust.“).
86.Vaatamata sellele, et hindamisotsuse intensiivsem kontroll ei olnud praegusel juhul välistatud (seda toetas ka nt asjaolu, et tegemist oli rahvusvahelist piirmäära ületava hankega), on VAKO hankija otsuse kontrollimisel ning selle sisulisel hindamisel ja hankija otsuse tühistamist põhjendades lähtunud asjakohatutest kaalutlustest.
87.Kohus nõustub vastustajaga selles, et pakkumuses esitatud toimemudeli lahendust on asjakohane võrrelda „proovitööga“, mille hindamise puhul ei ole tegemist arvandmetel põhineva läbinisti objektiivse hindamisega. Kuivõrd selline hindamine eeldab õigusväliseid teadmisi (mida kinnitab ka vastustaja moodustatud hindamiskomisjoni koosseis, nende haridus- ning uurimisvaldkonnad), puudus VAKO-l alus ka hindamisotsuse intensiivsemat kontrolli valides õigus asendada hindamiskomisjoni hinnanguid enda hinnangutega. Ka hindamisotsuste sisulisel kontrollimisel sai VAKO roll piirduda sellega, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1).
88.Vaidlusalusel juhul hindas VAKO hankija otsuste põhjendatust õigusväliste standardite järgi ning asus ise hindama seda, kas pakkumus vastab konkreetse alakriteeriumi osas täielikult esitatud kriteeriumitele või mitte. Vaidlusaluse hanke olemust arvestades ei olnud selline lähenemine põhjendatud.
89.Hinnete „vastab täielikult“ ning „vastab olulises osas“ sisuline erinevus ei saa kohtu arvates olla sedavõrd suur, et võimaldaks VAKO-l asuda hindamiskomisjoni asemele ning väita, et kaebajate pakkumus on konkreetse alakriteeriumi puhul sedavõrd täpne ning kõikehõlmav, et vastab täielikult etteantud kriteeriumitele ning seetõttu tuleks selle alakriteeriumi eest omistada pakkumusele maksimumpunktid.
17(22)
90.Eeltoodud minetuste tõttu jõudis VAKO ebaõige järelduseni justkui olnuks hankija tegevus õigusvastane (vt ka põhjendusi allpool).
91.Kohtu hinnangul annab juba ainuüksi eespool kirjeldatu aluse VAKO otsuse tühistamiseks. Arvestades haldusasja asjaolusid peab kohus siiski vajalikuks analüüsida eraldi kõiki kolme hindamiskriteeriumi alapunkti, mille osas VAKO vaidlustust põhjendatuks pidas. II
92.VAKO leidis, et hankija poolt pakkumusele RHAD p 6.8.1. alakriteeriumi c, p 6.8.3. alakriteeriumi c ja p 6.8.4. alakriteeriumi a alusel punktide andmine ei vasta vastavale alakriteeriumitele ja pakkumusele.
93.Asjaolu, et VAKO ei pidanud vajalikuks võtta seisukohta teistes vaidlusalustes alakriteeriumites pakkumusele antud punktide kohta, ei anna alust pidada VAKO otsust õigusvastaseks. Kui osa väiteid ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis on need ebaolulised ning nende suhtes ei pea võtma ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 320-1198, p 26). Järgnevalt analüüsib kohus 3 alakriteeriumi, millele tuginedes pidas VAKO vaidlustust põhjendatuks.
6.8.1.alakriteerium c „Meeskonna töökorralduse põhimõtted on arusaadavad ja väga selgelt esitatud.“
94.Hindeid omistati iga alakriteeriumi eest 7-palli skaalal, mis kokku liideti: „7“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumidele; „4“ punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele; „1“ punkt – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele. Kaebajate pakkumusele omistati alakriteerium c eest 4 punkti (vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele).
95.VAKO leidis, et hankija kahtlused meeskonna liikmete ajalise panuse kohta on paljasõnalised ja põhjendamata. Meeskonna liikmete ajaline panus on VAKO sõnul pakkumuses kirjas - on antud teada, et meeskonna liikmed osalevad töös igapäevaselt (ja neil on selleks võimalused olemas). Pakkumusest sai hankija ka järeldada, et dr. P. R. osaleb küll igapäevaselt, kuid kuna tema ühtegi programmi ei koordineeri, võib tema ajaline panus võrreldes teiste meeskonna liikmetega olla väiksem.
96.Kohtu hinnangul on VAKO etteheide alusetu. Asjaolu, et praegusel juhul hinnati kaebajate pakkumust 4 punkti vääriliseks ning seega vastas nende pakkumine „olulises osas“ etteantule, piisas maksimumhindest ühe hinde võrra madalama hinde põhjendamiseks juba ühe puuduse või ebaselguse väljatoomisest. Ilmselgelt marginaalsete puuduste liigselt, s.o hinnet muutval viisil mõjule pääsemist aitab vähendada hankija valitud konsensuslik hindamisviis. Konsensushindamine asjatundjatest koosnevas hindamiskomisjonis tagab eelduslikult selle, et iga pisipuudus ei mõjuta komisjoni konkreetse alakriteeriumi lõpphinnet.
97.Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus väidetakse ressursi olemasolu „projekti igapäevaseks juhtimiseks ja arendamiseks“, võis hindamiskomisjonil tekkida põhjendatud kahtlus töökorralduse põhimõtete mõnetise ebaselguse osas. Põhjendamatuks ja paljasõnaliseks ei saa pidada vastustaja osundust, et sellises olukorras jääb ebaselgeks, kas tegevmeeskonna liikmed panustavad igapäevasest täistööajast 100% või 15 minutit. Isegi, kui möönda VAKO (ja seega ka kohtu) õigust hinnata seda aspekti sisuliselt ning nõustuda kaebajate ja VAKOga, et „igapäevaselt“ on piisavalt täpne kirjeldamaks meeskonnaliikmete ajalist panust, ei ole see sedavõrd täpne, et lugeda pakkumust alakriteeriumile „Meeskonna töökorralduse põhimõtted on 18(22)
arusaadavad ja väga selgelt esitatud“ täielikult vastavaks. Seda järeldust toetab ka RHAD-i lisa 1 p 9.5.3., mille kohaselt peab pakkumuses esitatud lahenduse kirjeldus sisaldama esialgseid planeeritavaid töömahtusid (võimalusel tundides). Ka kaebajate selgitused kohtuistungil (vt kohtuistungi helisalvestis, 23:35) ning täpsustused (30:40) ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Vastustaja viitas ka kohtuistungil punktile 9.5.3. (helisalvestis, 25:37) ning selgitas, et meeskonnatöökorraldus on hindamiskriteeriumitest kõige suurema osakaaluga, meeskonnatöö olulisust on rõhutatud võimalikult palju erinevates punktides ning meeskonna ajalise panuse küsimus tõstatati ka läbirääkimiste käigus.
98.Vastustaja seisukohta, et kuna pakkumuses ei ole tegevmeeskonna liikmete ajalist panust arusaadavalt ja selgelt esitatud, siis ei saa hinnata ka dr P. R. tegelikku ajalist panust projekti, ei ole alust pidada põhjendamatuks.
99.Kohus leiab, et asjaolusid arvestades oli VAKO etteheide hankija hinnangu paljasõnalisusele alusetu. Kui hindamiskomisjon on konsensusliku hindamise tulemusena leidnud, et konkreetne pakkumus vastab selle alakriteeriumi puhul olulisel osas etteantud kriteeriumitele ja oli seega 4 punkti vääriline, ei saa VAKO otsuses toodud põhjendustel pidada sellist hinnangut põhjendamatuks.
100.Lisaks ei saa pelgalt sellest, et mõni hindamiskomisjoni protokollis esitatud põhjendus VAKO hinnangul piisavalt põhjendatud pole, teha järeldust justkui vääriks pakkumus selle alakriteeriumi eest igal juhul maksimumpunkte („vastab täielikult“).
6.8.3.alakriteerium c „Kaasatud/kaasatavate osapoolte (nt ühispakkujad, alltöövõtjad) valik ja valiku põhimõtted on väga hästi selgitatud ja põhjendatud.“
101.Pakkumusele omistati 3 punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele.
102.VAKO hinnangul ei selgu hankija põhjendustest, milliseid põhjendusi võtmepartnerite kaasamise kohta hankija ootas ja mis informatsioon konkreetselt pakkumuses puudu on.
103.Kohus nõustub kolmandate isikute seisukohaga, et isegi kui pakkumuses on välja toodud minimaalne vajalik ja RHAD-s nõutud info, ei tähenda see, et hankija peaks andma pakkumusele maksimaalsed punktid. Kui VAKO pidas kaebajate pakkumuse valiku põhimõtteid hästi selgitatuks ja põhjendatuks, ei tähenda see, et hankija hindamiskomisjon pidi jõudma samale sisukohale.
104.Kuigi kaebajad on asjakohaselt märkinud, et Tartu Ülikool kuulub konkureerivasse konsortsiumi (kolmandate isikute koosseisus), on kolmandad isikud põhjendatult selgitanud, et Tartu Ülikooli ning Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasamiseta ei ole Eestis võimalik tervisetehnoloogia sektorit edukalt arendada.
105.Olukorras, kus hindamiskomisjon on leidnud, et kaebajate pakkumuses on kaasatud/kaasatavate osapoolte valiku põhimõtted olulises osas hästi selgitatud ja põhjendatud, ei saanud VAKO üksnes seetõttu, et VAKO hinnangul on võtmepartnerite loetelu piisav järeldada, et kaebajate pakkumust tulnuks hinnata maksimumhindega.
106.Kohus ei pea selle kriteeriumi osas menetlusosaliste kõikide väidete ja seisukohtade täpsemat analüüsimist vajalikuks, kuna nimetatud kriteerium ei oma kaebuse lahendamise seisukohalt määravat tähtsust. Isegi kui pidada VAKO etteheidet selle kriteeriumi osas põhjendatuks, ei mõjutaks see tulenevalt sellest, et teise kahe alakriteeriumi osas kohus VAKOga ei nõustu (vrd eespool ja allpool), menetluse lõpptulemust. Maksimumhinde korral olnuks kaebajatel võimalik saada 3 punkti asemel 5 punkti ehk kaks punkti rohkem. See ei oleks hankemenetluse lõpptulemust mõjutanud. 19(22)
6.8.4.alakriteerium a „Tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on väga hästi välja toodud ning prioritiseeritud, s.t hinnatud on nende olulisust ja esinemistõenäosust.
107.Pakkumusele omistati 3 punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele. Vastustaja hindamiskomisjoni hinnangul on pakkumuse peamiseks puuduseks tegevmeeskonna ja makrokeskkonnaga seotud riskide puudumine. Sellele vaatamata leidis hindamiskomisjon, et tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on olulises osas hästi välja toodud ning prioritiseeritud.
108.VAKO leidis, et selle alakriteeriumi alusel 3 punkti andmine ei ole kooskõlas alakriteeriumiga ja pakkumuses toodud andmetega. On oluline, et pakkumuses on just konkreetsest pakkumusest ja vastavatest tegevustest tuleneva olulisemad riskid välja toodud, hinnatud nende olulisust ja esinemistõenäosust.
109.Kohtu hinnangul on VAKO asunud ise seda alakriteeriumi sisustama ning järeldanud, et „oluline on see, et pakkumuses on just konkreetsest pakkumusest ja vastavatest tegevustest tulenevad olulisemad riskid välja toodud, hinnatud nende olulisust ja esinemistõenäosust“ (vt VAKO otsuse p 10.3.1.). Kohtu hinnangul on VAKO järeldus ebatäpne. RHAD-i lisa 1 punkt
9.5.7.sätestab: „Riskid, sh valdkonna arendamisega seotud ja olemasolul varasemate samalaadsete projektide läbiviimisel tekkinud probleemide väljatoomine ja nendest lähtumine. Hankija näeb ühe olulise riskina juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vähest (ajalist) panust, näiteks seoses tavapärase töö ja muudes projektides osalemisega, samuti juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vahetumist.“ Viidatud sätte sõnastusest nähtub, et hankija ei oodanud üksnes konkreetsest pakkumusest ja vastavatest tegevustest tulenevate olulisemate riskide välja toomist.
110.Eeltoodut arvestades ei saanud VAKO üksnes põhjusel, et kaebajad teatud riskid välja tõid, pidada pakkumusele antud hinnangut põhjendamatuks.
111.Vastustaja selgitas kohtuistungil (helisalvestis 45:55), et selle kriteeriumi juures pidas ta oluliseks nii tegevusriske kui ka meeskonnaga seotud riske. Vastustaja ei andnud ette riskikategooriaid, see oli pakkuja meeskonna hinnata, millised riskid võivad tekkida ning milline on nende realiseerumise tõenäosus.
112.Kohus ei nõustu kaebajatega väitega, et tegevmeeskonnaga seotud risk on välja toodud programmi juhtimise alalõigus (kaebajate pakkumuse lk 65). Kaebajad selgitasid kohtuistungil (helisalvestis 48:12), et risk „Programmidega liitub suur hulk osapooli ning programmid muutuvad raskesti hallatavaks, mis tekitab keerukuse seatud eesmärkideni jõudmisel.“ on tegevuskavast tulenev risk ning seotud mitmete erinevate pooltega, sh meeskonnaga. Kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu, kuna pakkumuses kirjeldatud kujul ei ole see käsitatav tegevmeeskonnaga seotud riskiga (või on üksnes kaudselt).
113.Olukorras, kus hankedokumentides on hankija üht enda hinnangul olulist riski eraldi rõhutatud, kuid sellele vaatamata seda kaebajate pakkumuses välja ei tooda ega analüüsita, on VAKO etteheide justkui polnuks selle alakriteerium alusel 3 punkti andmine („vastab oluliselt“) kooskõlas alakriteeriumiga ja pakkumuses toodud andmetega põhjendamatu.
114.Ka kaebaja selgitused kohtuistungil (helisalvestis 49:41), mille kohaselt oli programmi juhtimise ning koordineerimisega seotud risk tegevmeeskonna vastutusvaldkonnas, ei anna alust pidada hindamiskomisjoni seisukohta riskide osaliselt puuduliku hindamise kohta alusetuks. III
20(22)
115.Kaebajad on vastuses kaebusele palunud, et kohus hindaks neid kaebajate poolt vaidlustusmenetluses esitatud väiteid, mille osas VAKO seisukohta ei kujundanud (s.o hindamisotsuste õiguspärasust seoses RHAD p 6.8.1 alapunktiga a, RHAD p 6.8.2 alapunktiga c, RHAD p 6.8.3 alapunktiga d, RHAD p 6.8.3 alapunktiga e ja RHAD p 6.8.5 alakriteeriumiga a).
116.Kohus jätab need väited tähelepanuta. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all VAKO otsuse õiguspärasus ning kohus ei pea põhjendatuks analüüsida kõiki kaebajate poolt vaidlustusmenetluses esitatud, kuid VAKO otsuses kajastamata jäänud etteheiteid.
117.Kolmandad isikud on põhjendatult viidanud asjaolule, et kaebajad ise on VAKO menetluse lõpptulemusega nõus olnud. Ka vastustaja kaebusele vastates on kaebajad ise märkinud, et VAKO otsus on „õiguspärane, põhjalikult motiveeritud ning puuduvad alused otsuse tühistamiseks“.
118.Lisaks on kaebajad palunud, et kohus hindaks nende 19.11.2024 vastuses esitatud väiteid seoses RHAD p 6.8.3. alakriteeriumiga a. Kuivõrd kaebajad seda alakriteeriumit vaidlustusmenetluses ei vaidlustanud ning esitasid sellega seotud väite alles kohtumenetluses, jätab kohus ka need väited tähelepanuta.
119.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab VAKO otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab ühispakkujate Sihtasutuse Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikooli vaidlustuse riigihankes nr 272693 tehtud ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS-i, Sihtasutuse Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikooli pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele rahuldamata. IV
120.Tulenevalt RHS § 198 lg-st 3 ja lg-st 8 on hankijal ja kolmandal isikul õigus nõuda VAKO-s kantud lepingulise esindaja kulude hüvitamist vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Vastustaja ega ka kolmandad isikud ei ole vaidlustusmenetluse käigus tekkinud võimalike menetluskulude hüvitamist taotlenud.
121.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuivõrd otsus tehakse kaebaja kahjuks, jäävad kaebajate võimalikud menetluskulud (sh vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv) nende endi kanda.
122.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetluskulude väljamõistmist taotleva menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (Riigikohtu 11.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-663, punkt 23).
123.Vastustaja (kaebuse esitaja) nõuab kokku 3623,13 euro suuruse menetluskulu (s.o õigusabikulud (koos käibemaksuga) 2343,13 eurot ning riigilõiv 1280 eurot) väljamõistmist. Kohus leiab, et tegemist on vajalike ning põhjendatud kuludega. Vastustaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
124.Kolmandad isikud nõuavad kokku 5659,50 euro (ilma käibemaksuta) suuruse menetluskulu väljamõistmist.
21(22)
Kolmandad isikud ei ole eespool viidatud kinnitust käibemaksu kohta esitanud, mistõttu tuleb kolmandate isikute õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kolmandate isikute õigusabile kulunud aeg ning sellega seotud menetluskulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades saab õigusabi osutamisega seotud menetluskulusid pidada põhjendatuks 4200 euro ulatuses.
125.Arvestades eeltoodut mõistab kohus kaebajatelt solidaarselt vastustaja kasuks välja 2623,13 eurot (koos käibemaksuga) ning kaebajatelt solidaarselt kolmandate isikute kasuks menetluskuludena välja 4200 (ilma käibemaksuta) eurot.
126.Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.