Y.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale lükata rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi, teha lahkumisettekirjutus ning kohaldada sissesõidukeeldu Schengeni alale
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – Y.F (ik XXX), esindaja F.A ja X.L Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja K.L
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
31.10.2024 kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Politsei- ja Piirivalveameti ja Y.F apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
2.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.04.2024 otsus muutmata.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja Y.F kasuks apellatsiooniastme menetluskulu katteks 162,97 eurot. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti menetluskulu tema enda kanda.
Otsuse avaldamisel asendada tähemärgiga otsuse punktis 29 nimetatud andmed. Selgitused Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
3-24-176 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.F on Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik, kes saabus Ukrainast XX.XX.XXXX Eestisse ja esitas 02.04.2022 ajutise kaitse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 02.04.2022 otsusega kaebajale ajutise kaitse ja elamisloa kehtivusega 02.04.2022 kuni 02.04.2023. Kaebaja esitas 04.01.2023 ajutise kaitse pikendamise taotluse. Asjaolude kontrollimisel selgitas PPA, et kaebaja sai ajutise kaitse valedel alustel ning tema elamisluba ajutise kaitse alusel ei saa pikendada, kuna ta on VF kodanik. Kaebaja esitas 01.06.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet tegi 12.12.2023 otsuse nr 12306010005-1, millega luges kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks VF-i vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2); kohaldas kaebajale VSS 7 4 lg 1 alusel sissesõidukeelu 6 kuuks Schengeni alale alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3). PPA otsuse põhjenduste kohaselt puudub informatsioon selle kohta, et Venemaal kiusatakse taga inimesi, kellel on olnud Ukraina elamisluba. Ei saa tõenäoliseks pidada, et Venemaal olles ei saa kaebaja olla neutraalne, vaid ta peab poole valima. Päritolumaa teabe põhjal on Ukrainast Venemaale põgenenud sajad tuhanded või miljonid inimesed. Venemaal tegutseb palju gruppe, kes aitavad Ukrainast saabujaid. Kaebaja tegeles Eestis viibides Ukraina sõjapõgenikega ning asjaolu, et selliste tegevustega tegeletakse ka Venemaal, näitab, et see tegevus ei ole Venemaal keelustatud. Seega ei ole kaebaja Venemaal suuremas tagakiusamise ohus kui teised ühiskonnaliikmed. Karistuse määramisel on oluline inimese profiil, mitte see, kas isik pani seaduserikkumise reaalselt toime. Samuti on võimude jaoks oluline hirmutada sarnase profiiliga inimesi, mida on täheldatud näiteks ajakirjanike puhul. Kaebaja nende hulka ei kuulu. Kaebajal ei ole majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada talle lahkumisettekirjutuse tegemist. Kaebajal on tekkinud Eestis elukaaslane, kuid muid takistusi Eestist lahkumiseks ei ole. Kaebaja on VF kodanik ja tal on kehtiv VF pass.
3.Y.F esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 12.12.2023 otsus ning kohustada PPA-d vaatama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Vaidlustatud otsuses hindas PPA, kas kaebajal on põhjendatud kartus Venemaale naasta tulenevalt kaebaja poliitilisest meelsusest või sellise meelsuse talle omistamisest. Kaebaja selgitas PPA-le, et ta elas viimased aastad Ukrainas, tal on seal tuttavaid ja sõpru. Samuti abistab kaebaja aktiivselt Ukrainas elavaid inimesi ja Ukrainast lahkunud põgenikke. Seetõttu kuulub kaebaja sotsiaalsetesse gruppidesse, mis võivad sattuda tagakiusamise ohvriks. Kaebaja partner, kellega nad Ukrainas tuttavaks said, tegeleb Ukraina relvajõudude aktiivse abistamisega. Kaebajal on mitmeid sõpru ja kliente, kellega ta on pidevas kontaktis ning kes praegu võitlevad Ukrainas. Kaebaja lahkus VF-st 2019. a-l Ukrainasse. Tagakiusamise kartust kaebajal tol ajal polnud. Eluliste asjaolude tõttu oli ta täiemahulise sõja esimesel päeval ajutiselt Venemaal ning lahkus sealt nii kiiresti kui võimalik. 2022. a suvel pääses kaebaja Ukrainasse 2(11)
3-24-176 neljandal katsel. Eestis oli kaebajal ajutine kaitse. Kaebajal õnnestus Ukrainasse naasta Rumeenia kaudu, kõik templid on tal passis olemas. Kaebaja oli Ukrainas juunist kuni juuli keskpaigani. Kuna kaebajal oli emotsionaalselt raske viibida X-s, mis on hävitatud ning kus leiti massiliselt tapetud tsiviilisikud, lahkus ta Ukrainast Eestisse ning jätkas oma tegevust. Kaebaja aitas Ukraina põgenikke ja inimesi, kes elavad Ukrainas, ka neid, kes olid sõjakuriteo ohvrid. Kaebaja oli kutsutud X-sse ametlikult selleks, et anda ohvritele XXX abi. Lisaks majutas ta Ukraina põgenikke nii oma Portugali majas kui ka X-s korteris. Kaebaja toetas rahaliselt Venemaa tegelikku olukorda kajastatavat kanalit „QQQ“, osales üritusel, kus korraldati Ukraina heaks korjandust, abistas Ukraina inimesi ja relvajõude oma võimete kohaselt, postitas sotsiaalmeedias Ukraina sõjast ja ka tema kodulinnast X-st, suhtles ja abistas Ukraina relvajõududes teenivaid inimesi. Kaebaja osutab XXX abi Ukraina relvajõududes teenivate meeste abikaasadele. Kaebaja toetas PayPali kaudu Ukraina relvajõude ka rahaliselt.
4.Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kaebaja vanaema on pärit Ukrainast, kuid kaebaja selgitustest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud Venemaal probleeme või kardaks kaebaja tagakiusamist oma rahvuskuuluvuse tõttu. Venekeelses YYY on ilmunud artikkel, mis jutustab kaebaja juhtumist. Artiklis on välja toodud kaebaja ees- ja perekonnanimi, foto kaebajast ning kaebaja endine elukohalinn Venemaal. Artiklis on kirjeldatud kaebaja annetusi ja sotsiaalmeedias väljendatud positsiooni Venemaa algatatud sõja kohta. Sarnase sisuga artikkel kaebajast on ilmunud ka XX.XX.XXXX. Sellisel viisil meediasse pöördumine kannab manipulatiivset eesmärki. Kaebaja väited selle kohta, et passis olevate templite tõttu tekib kaebajal piiriületusel probleeme, on spekulatiivsed. Küsitlemine, telefoni läbivaatamine või kinnipidamine ei ole käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Venemaal tegutseb palju gruppe, kes aitavad Ukrainast saabujaid. Setõttu ei eristu kaebaja teistest Venemaal ukrainlaste abistamisega tegelevatest gruppidest. Sotsiaalmeedias postituste tegemisega on PPA otsuse tegemisel arvestanud. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel ja selle tähtaja määramisel võtnud arvesse kaebajaga seotud asjaolusid, sh teatava sideme tekkimist Eestiga, mistõttu pidas PPA põhjendatuks kohaldada sissesõidukeeldu VSS § 74 lg-s 1 sätestatust lühemaks ajaks.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 22.04.2024 otsusega kaebuse. Kaebaja on VF kodanik. Kaebaja soovis saada Ukraina kodakondsust, kuid Ukraina ei anna pärast 2022. a kodakondsust. Samas ei võta VF vastu VF kodakondsusest loobumise avaldusi. Kaebaja ei saa astuda samme oma õiguste kaitseks temast olenematutel põhjustel. Kaebaja vajab jätkuvalt kaitset. Venemaale naastes kogeks kaebaja poliitiliste veendumuste tõttu tagakiusamist. See on tingitud kaebaja riigivõimu ja sõja vastasest meelsusest, nende asjaolude kohta tehtud avaldustest ning ukrainlaste abistamisest. PPA ei ole hinnanud kaebaja tegevust seoses Ukrainas elavate ja sealt lahkunud inimeste abistamisega ega asjaolu, et kaebaja elukaaslane tegeleb aktiivselt Ukraina relvajõudude abistamisega. Kaebaja elas Ukrainas X-s linnas enne sõja puhkemist, alates 2019. a-st. Kaebaja viibis sõja puhkemise päeval Venemaal ning tal puudus võimalus Ukrainasse naasta. Võimalus selleks avanes alles juunis 2022. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tuleb lähtuda eeldusest, et oht taotlejale on kogumis välistatud. Praegusel juhul ei saa sellist ohtu kaebajale välistada. X-s viibides nõustas kaebaja vene sõdurite poolt vägistatud ja rasedaks jäänud alaealisi. Lisaks majutas kaebaja Ukraina põgenikke oma Portugali majas ja X-s korteris. Ka 3(11)
3-24-176 Eestisse saabumisel asus kaebaja aitama Ukraina põgenikke ja inimesi, kes elavad Ukrainas, sh sõjakuritegude ohvreid. Eestis asuva Ukraina ühenduse liikmed on kinnitanud, et kaebaja toetas aktiivselt Ukraina pagulasi, organiseeris ning juhtis pagulaste XXX tugikeskust. Kaebaja toetas Venemaa tegelikku olukorda kajastatavat kanalit QQQ rahaliselt. PPA ei vaidlustanud asjaolu, et kaebaja on teinud Ukraina sõja toetuseks annetusi. Samuti tõi kaebaja välja oma seotuse sõjavastaste organisatsioonidega F ja MTÜ W. PPA on kaevatavas otsuses kajastanud, et igale Venemaa julgeoleku vastu suunatud välisriigi rahalisele ja muule abi osutamisele antakse juriidiline hinnang. Venemaa julgeoleku vastaseks tegevuseks loetakse välisriigile, rahvusvahelisele või välismaisele organisatsioonile või nende esindajatele rahalise, logistilise, nõustamis- või muu abi osutamist. Seda käsitab VF kriminaalkoodeksi art 275 riigireetmisena. Sellise kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 20-aastane vangistus. VF on juba algatanud mitu riigireetmise kriminaalasja väidetava koostöö eest Ukrainaga. Samuti väidetakse, et FSB on koostöös VF siseministeeriumiga võtnud kinni ühe Moskva elaniku, keda kahtlustatakse riigireetmises. „Esimese osakonna“ inimõiguste projekt rõhutas, et tegemist on esimese teadaoleva juhtumiga, kui Ukrainale rahalise abi andmise tõttu algatatakse riigireetmise menetlus. PPA asus vääralt järeldusele, et Venemaa ametivõimud ei ole teadlikud asjaolust, et kaebaja on teinud Ukraina jaoks pisiannetusi Eesti pangakontolt. VF võimude huviorbiiti sattumisel ei lähtuta sellest, kas asjaolud on piisavalt tõendatud. Süüdimõistmiseks piisab ka fabritseeritud tõenditest. PPA ei ole kaebaja sotsiaalmeedia kontode vaatlemise kohta teinud vaatluse protokolli, rikkudes VRKS § 1 lg-t 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 2 p-i 5. PPA on vääralt tõlgendanud kaebaja selgitust ning toonud välja, et kaebaja ei tee postitusi. Kaebaja selgitas 26.06.2023 PPA-le, et ta on Facebooki kasutaja. Kaebaja esitas väljavõtted oma sotsiaalmeedia kontolt, millelt nähtuvalt on kaebaja avaldanud märkimisväärselt oma sõjavastast meelsust. Lisaks avaldas kaebaja foto, millel ta poseerib koos poliitaktivisti Arkady Babchenkoga. Osasid postitusi on näinud ja meeldivaks märkinud üle tuhande inimese. Kaebaja on avaldanud YYY artikli oma elust, kus on välja toodud kaebaja nimi. Kaebaja tegevus ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivuse ajal ei viita asjaolude fabritseerimisele varjupaiga saamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Politsei- ja Piirivalveamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsus on vastuoluline, sest otsuse p-s 43 leidis kohus, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb saata PPA-le uuesti läbivaatamiseks, aga p-s 63, et PPA-l tuleb kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldada. See, et Ukraina ei pikenda VF kodanike elamislube, ei saa olla aluseks anda rahvusvahelist kaitset. Ei ole teada, kas kaebajal oleks õigus saada Ukraina kodakondsust. Kaebaja identifitseerib ennast rahvuselt ukrainlasena, kuid osad kaebaja väited, sealhulgas enda rahvuskuuluvusega seonduvalt, on ülepaisutatud. Näiteks ei vasta tõele kaebaja väide, et ta kolis Ukrainasse teadlikult elama, sest halduskohtu 13.09.2024 istungil kinnitas kaebaja, et 2019. aastal Venemaalt kolides oli tal kavatsus kolida Portugali, kuid enne kolimist külastas kaebaja Ukrainat ning otsustas siis sinna kolida. Kaebaja on isikuandmete ankeedis märkinud rahvuse või rahvusrühma lahtrisse „venelane“. Seega ei ole rahvuskuuluvus kaebaja jaoks varem olulist tähtsust omanud. Ka ei ole kaebajal esinenud Venemaal elades probleeme või tagakiusamist enda rahvuse tõttu.
4(11)
3-24-176 Halduskohtu arvates ei ole PPA hinnanud küsimust sellest, et kaebaja on abistanud Ukrainas elavaid ja sealt lahkunud inimesi. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et isiku sotsiaalsesse gruppi kuulumist ei saa määratleda mistahes tunnuse alusel. Vaadates kaebaja tegevust ja eluolu Eestis ning tõstes selle tegevuse ja eluolu Venemaa konteksti, ei nähtu, et kaebaja tegeleks otseselt sellise tegevusega, mis võiks talle Venemaal kaasa tuua tagakiusamise. Sõltumata kaebaja motivatsioonist Ukraina põgenike XXX abistamisel, ei ole selline abistav tegevus Venemaal keelustatud. Päritolumaa teabest nähtub, et Venemaale tuleb jätkuvalt Ukrainast pärit inimesi ning enamik neist vajab tuge ja taastusravi. Kõigil Ukrainast lahkunutel on õigus saada rahalist abi 10 000 rubla, kuid sellest ei piisa kõigeks vajalikuks. Sellega seoses pakuvad erinevad organisatsioonid ja ühendused ukrainlastele eri tüüpi abi, sealhulgas XXX abi. Kuigi Venemaal on hiljuti vahistatud Ukraina pagulasi abistavaid vabatahtlikke, mis omakorda muudab küsitavaks vabatahtlike tegevuse tulevikus, ei nähtu, et tegemist oleks olnud kaebajaga sarnast profiili omavate inimestega või et vahistatud oleks konkreetselt sõjapõgenikele XXX abi osutavaid inimesi. Ukraina poolel sõdiva elukaaslase olemasolu pole asjaolu, mille tõttu oleks kaebajal päritoluriigis selgelt eristuv identiteet. Kaebajaga seotud isiklikke asjaolusid aluseks võttes ei saa pidada tema tegevust selliseks, mis toob kaasa VF julgeolekujõudude tähelepanu ja tõenäoliselt kriminaalmenetluse, mis võib päädida pika vanglakaristusega või muude raskete sanktsioonidega, mis oma olemuselt küündiks tagakiusamiseni. Juhul kui kaebaja pälvibki VF võimude tähelepanu, siis oleks tema sanktsiooniks pigem haldustrahv, kui elu ja tervist ohustav karistus. „Kahtlusega vaatamine“, kui sellega ei kaasne ohtu elule ega tervisele, ei ole tagakiusamine. Kaebaja tegevus põgenike XXX nõustamise näol ei ole poliitiline aktivism, vaid pigem tervishoiuteenus. Selleks et kontrollida inimese tehtud võimalikke annetusi, peab riigivõimul olema tema vastu teatav huvi. Venemaa ametiasutustele ei ole jõukohane jälgida kõiki Ukraina heaks annetanud inimesi. Pärast täiemahulise sõjategevuse algust hakkasid inimesed massiliselt tegema annetusi Ukraina sihtasutustele ja valitsusele. VF peaprokuratuur reageeris sellele avaldusega, et Venemaa julgeoleku vastu suunatud rahalise või muu abi andmine teisele riigile loetakse riigireetmiseks. Ligikaudu kuu aega pärast seda avaldust hakkasid FSB ametnikud käima venelaste kodudes, kes olid teinud rahaülekandeid Ukrainasse, kuid kriminaalmenetlusi ei algatatud. 2022. a suvel hakkasid FSB teenistujad välja andma hoiatusi seaduse rikkumise lubamatuse kohta, täpsustades, et raha ülekandmist võib teatud tingimustel pidada riigireetmiseks. Esimesed kriminaalasjad annetuste tegemise eest hakkasid ilmuma 2023. a kevadtalvel. PPA on vaadanud kaebaja Facebooki kontol olevaid postitusi. HMS § 18 lg-st 1 ei tulene kohustust protokollida sotsiaalmeedia kontode vaatlemise toimingut. Kaebaja äranägemisel tehtud valikuline väljavõte ei saa olla objektiivne, sest kaebajal on võimalik nii luua moonutatud kuvand enda sotsiaalmeedia profiilist. PPA lisab koopia kaebaja hiljutistest postitustest ning jääb seisukohale, et nendes on poliitilist aktivismi vähe (kaebaja tegi perioodil 17.05.2023–30.12.2023 ca 10 postitust, millest 4 puudutavad sõda). Fundametaalsed veendumused ei avaldu statistilistest näitajatest, kuna need peaks siiski väljenduma pikaajalises regulaarses tegevuses. Halduskohus eksis tõendite hindamisel. Kuigi kaebaja tegevus ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivuse ajal ei viita asjaolude fabritseerimisele, puudub sellel seos kaebaja kohta YYY avaldatud artiklitega. Artiklid on avaldatud XX.XX.XXXX ning XX.XX.XXXX ning tehtud ilmselge vastureaktsioonina PPA 12.12.2023 otsusele.
5(11)
3-24-176 Kaebaja ise selgitas ajakirjanikule, et tema loo avalikustamine tähendab tema jaoks võimatust Venemaale naasta. Paljudel praegu Venemaal elavatel ukrainlastel või Ukraina kodanikel on sugulasi Ukrainas ning võib eeldada, et paljudel naistel on Ukrainas mehed, pojad või isad, kes teenivad Ukraina armees. Kuigi võib pidada usutavaks, et Ukraina relvajõududes teenivate sõpradega suhtlemise või XXXse abi osutamise käigus võivad kaebajale teatavaks saada nende inimeste poolt kogetud sõjaõudused ning sündmused, mis ei lähe kokku Venemaa ametliku narratiiviga, siis ei ole usutav, et sellise tegevuse kaudu on kaebajale saanud teatavaks Venemaa ametivõimudele huvipakkuv sõjalis-taktikaline teave. Kaebaja elukaaslase kui Eesti kodaniku isiklikud andmed, sh pangaandmed Ukraina relvajõudude toetamise kohta on VF võimude huvi eest piisavalt kaitstud. Kaebaja ei ole abielus, mis tähendab seda, et pole dokumente, mis kinnitaksid seoseid. Seega ei ole see asjaolu äratuntav ega väliselt nähtav VF võimudule.
7.Y.F vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Halduskohus kohustas PPA-d andma kaebajale kaitset faktiliste asjaolude alusel, mitte seetõttu, et kaebajal ei pikendatud Ukrainas elamisluba. Asjakohane ei ole PPA väide, et Venemaal ei ole kaebajal rahvuse tõttu probleeme tekkinud. Kaebaja ei ole Venemaal elanud alates 2019. aastast. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tema rahvuslik enesemääratlemine tooks eraldiseisvalt temale kaasa tagakiusamise ohu. Ukraina pagulasi abistavad isikud on VF-s taga kiusatud. Kaebaja tegevus (Ukraina relvajõudude rahaline toetamine ja sõjavastaste postituste tegemine) on VF-s kriminaalkorras karistatav. Kaebaja postituste all on sadu kommentaare ja veel rohkem on reaktsioone nendele. Kaebaja on teinud annetusi mitmeid kordi, tal on märkimisväärne jälgijaskond sotsiaalmeedias, kus ta on avaldanud oma poliitilist meelsust, ning kaebaja passis on tempel Ukraina piiriületuse kohta pärast 24.02.2022. Päritolumaa teabe kohaselt on olukord VF piiril muutunud ning nüüd küsitletakse inimesi rohkem, otsitakse isikuid, kellel on seos Ukrainaga, vaadatakse läbi nende telefonid ja hiljem ka karistatakse telefoni sisu eest. Isegi kui kaebaja saaks piiri ületada, pälvib ta võimuorganite tähelepanu oma tegevuse tõttu hiljem. Kaebaja on käinud ukrainlasi abistamas Ukraina territooriumil ka pärast sõja algust ning jätkas selle tegevusega Eestis. VF-s XXX tuge pakkuvatest isikutest eristab kaebajat see, et ta ka väljendab enda meelsust Venemaa sõjategevuse vastu. PPA väide, et kaebaja profiiliga isikuid ei ole VF-s vahistatud, ei vasta päritolumaa teabele. 09.03.2024 uudise kohaselt on VF-s kriminaalasjade arv kasvanud pärast kodanike kontrollimist Venemaa piiri ületamisel. Selle põhjuseks võivad olla annetused või postitused sotsiaalvõrgustikes. Artikli kohaselt võivad annetused Ukraina organisatsioonidele, sõjavastased kommentaarid ja “kahtlased” viisad välispassis olla aluseks venelastele kodumaale sisenemisel teostatavatele kontrollidele ja küsitlustele, millest mõnel juhul võivad areneda kriminaalasjad. Selliseid küsitlusi korraldatakse Eesti ja Venemaa piiril, kus kontrollitakse ka telefone. Riskigrupis on isikud, kellel on seos Ukrainaga, näiteks on passis näha templeid Ukraina külastamise kohta või on aru saada, et väljasõit ei olnud turismi eesmärgiga. Kõiki teisi, kes konkreetsesse kategooriasse ei kuulu, küsitletakse juhuslikult. Piisab, kui esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub ning ohu realiseerumise tõenäosus võib Euroopa Varjupaigaameti (EUAA) materjalide kohaselt jääda alla 50%. See, et kaebaja sotsiaalmeedias on ka muud peale poliitilise aktivismi, ei pisenda seda, mida kaebaja on sotsiaalmeedias avaldanud. PPA-l oli võimalus ja kohustus koguda 6(11)
3-24-176 kaebaja positsiooni kirjeldavad tõendid. Kuna PPA seda ei teinud, koostas kaebaja ise väljavõtte olulisest materjalist. Kaebaja hinnangul ei ole kohus eksinud tõendite hindamisel. Artiklite avaldamine on tõendatud ning menetluse kestel ei ole tõusetunud küsimust artiklites väljendatud kaebaja veendumuste siiruse osas. Halduskohus ei ole ka omistanud artiklitele ebaproportsionaalselt suurt kaalu. PPA ei ole teinud kaebaja ajutise kaitse pikendamise taotluse kohta otsust. Seetõttu polnud PPA-l seaduslikku alust kohaldada kaebajale sissesõidukeeldu ega kohustada kaebajat Eestist lahkuma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4). HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seetõttu võtab ringkonnakohus vastu apellatsioonimenetluses poolte poolt esitatud uued tõendid ja arvestab nendega otsuse tegemisel.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Apellandi arvates on halduskohtu otsuse p-d 43 ja 63 omavahel vastuolus. Ringkonnakohtu hinnangul otsuses sisuline vastuolu puudub. Kohus saab täielikult hinnata rahvusvahelise kaitse vajadust ning asendada haldusorgani hinnangud enda omadega. Seda tehes tuleb kohtul muu hulgas lähtuda direktiivist 2011/95/EL ning kohtumenetluse seisuga kindlaks tehtud asjaoludest. Halduskohtu on kohtuotsuse põhjendustes märkinud, et kohustab PPA-d rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi vaatama, rahuldades kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse. See tähendab, et haldusorgan on seotud halduskohtu poolt kaitse vajadusele antud hinnanguga ning kui edaspidi ei ilmne muid kaitse andmist välistavaid asjaolusid, peab PPA andma kaebajale rahvusvahelise kaitse.
11.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited on ülepaisutatud ega anna alust kaebaja lugemiseks sotsiaalsesse gruppi, kes on päritoluriigis taga kiusatud. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu kogumis, et halduskohtu järeldused poleks asjakohased ja põhjendatud. See, et kaebaja ei saa praegusel ajal taotleda Ukraina kodakondsust, ei oma rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamise seisukohast tähendust. Samuti ei oma siinses asjas tähtsust see, et kaebaja ei kogenud tagakiusamist päritoluriigis enne Ukrainasse elama asumist 2019. a-l, sest kaebaja tugineb põhiliselt väidetele, et ta on pagulane sur place. PPA sellesisulised vastuväited pole seetõttu asjakohased. Rahvusvahelise kaitse taotlus
12.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiivi 2011/95/EL art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. Tagakiusamisena on käsitatav muu hulgas VRKS § 19 lg-s 2 (vt direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 2) loetletud asjaolude esinemine. Selleks et tegu või tegude kogumit oleks alust pidada tagakiusamiseks, peab see oma olemuse, kordumise 7(11)
3-24-176 või ulatuse tõttu olema piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste (nt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt) rasket rikkumist (VRKS § 19 lg 1; direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Tagakiusamise tuvastamisel ei tule siiski rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus. Igasugune õiguste riive või rikkumine, mis ei ole piisava raskusastmega ega mõjuta isikut märkimisväärselt, ei kujuta endast veel tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, pd 13 ja 15).
13.Kaebaja on põhjendanud kartust tagakiusamise ees eeskätt sellega, et ta on väljendanud Venemaa riigivõimule vastanduvaid poliitilisi vaateid, tegeleb Ukraina põgenike abistamisega ning Ukrainas sõdivate inimeste toetamisega. Seega on kaebaja tagakiusamise aluseks tema poliitilised veendumused. Tagakiusajana on siinkohal käsitatav Venemaa riigivõim (VRKS § 19 lg 5 p 1; direktiivi 2011/95/EL art 6 punkt a). Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajat ei ole Venemaal seni taga kiusatud ja enamik kaebaja riigivõimule vastanduvatest poliitilist meelsust väljendavatest tegudest on tehtud pärast tema päritoluriigist lahkumist. Põhjendatud hirm tagakiusamise ees võib põhineda ka rahvusvahelise kaitse taotleja enda tegevusel pärast päritoluriigist lahkumist (pagulane sur place).
14.Direktiivi 2011/95/EL art 10 lg 1 punkti d tähenduses sotsiaalse grupina käsitamiseks peab kumulatiivselt olema täidetud kaks tingimust: 1) rühma liikmetel on ühine loomupärane omadus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine omadus või veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema; 2) rühmal on asjaomases kolmandas riigis selgesti eristuv identiteet, kuna ümbritsev ühiskond tajub seda erinevana (nt Euroopa Kohtu 16.01.2024 otsus kohtuasjas C-621/21, p-d 40, 54–56; EUAA praktiline juhend, 2020, lk 11–15; ÜRO Pagulasameti käsiraamat, 2019, lk 24, 93–97).
15.Oluline on hinnata, kas päritoluriigis võetakse sageli kinni ja väärkoheldakse isikuid, kes osalevad rahumeelselt opositsiooniliikumises või inimõigustealases tegevuses, kas nende isikute hulgas on ainult poliitiliste organisatsioonide juhid ja muud kõrgetasemelised isikud või ähvardab igaüht, kes demonstreerib praegusele režiimile vastuhakkamist või on mingil muul moel sellele vastu, kinnipidamine ning väärkohtlemine või piinamine. Arvesse tuleb võtta nii üldist olukorda päritoluriigis kui ka taotleja isiklikku seisundit ja seda, kas taotleja põhilugu oli kogu menetluse vältel järjepidev (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus asjas nr 3-22-2509). Pagulase sur place puhul tuleb hinnata, kas taotleja on pidevalt osalenud üha intensiivsemas tõelises poliitilises ja inimõigustealases tegevuses, esinenud oma fotode ning nimega nt veebisaitidel ja telesaadetes, kas ta on muu hulgas väljendanud oma individuaalseid arvamusi inimõiguste küsimustes. Arvesse tuleb võtta, kas päritoluriigi võimud jälgivad tõhusalt internetisuhtlust ja režiimikriitikuid nii päritoluriigis kui ka väljaspool järjepidevalt (vt Riigikohtu 12.12.2023 otsus asjas nr 3-22-2509, p18.6).
16.Ringkonnakohtu hinnangul omab kaebaja püsivat opositsioonilist meelsust ning tema ütluste üldises usaldusväärsuses puudub põhjus kahelda. Seda ei ole kahtluse alla seadnud ka PPA, kes on apellatsioonkaebuses märkinud, et halduskohus on õigesti märkinud, et poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja tegevus ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivuse ajal ei viita asjaolude konstrueerimisele varjupaiga saamise eesmärgil. Küll aga ei kuulu PPA hinnangul kaebaja sotsiaalsesse gruppi, keda kiusatakse päritoluriigis taga. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
8(11)
3-24-176
17.Kaebaja kinnitusel õppis ta enne Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu neli ja pool aastat XXX (XXX) Venemaa-Ukraina ühises kõrgkoolis. Kaebaja väitel need kaks instituuti eraldusid pärast sõja algust ning neil kummalgi on nüüd oma vaated. Kaebaja on Ukraina XXX seltsi liige ega jaga Vene kolleegide seisukohti. Alates 2022. aasta novembrist töötab kaebaja põgenikke XXX Ukraina põgenike XXX abi keskuses (dtl 746). PPA ei ole vaielnud vastu, et kaebaja nõustas X-s viibides sõjakuritegude ohvreid ning töötas XXX-s FFF (dtl 714). Lisaks majutas (ja majutab endiselt) kaebaja Ukraina põgenikke oma Portugali majas ning X-s olevas korteris. Eestis viibides on kaebaja järjepidevalt, ka 2024. a-l aidanud Ukraina põgenikke ja inimesi, kes elavad Ukrainas, sh ilmsete sõjakuritegude ohvreid. Ukraina Eestis asuva ühenduse liikmed on kinnitanud, et kaebaja toetas aktiivselt Ukraina pagulasi, organiseeris ning juhtis pagulaste XXX tugikeskust (dtl 37). Keskust külastas 2023. a jooksul üle 300 Ukraina pagulase ning lapse (dtl 778). Tegemist ei ole üksikute poliitilist meelsust väljendavate käitumisaktidega, vaid väljakujunenud ja süstemaatilise tegevusega. Kaebaja töö on otseselt seotud sõjapõgenike nõustamise ja abistamisega.
18.PPA on vaidlustatud otsuses välja toonud, et ka Venemaal tegutseb palju gruppe, kes aitavad Ukrainast saabujaid ning sellest saab järeldada, et Venemaal on Ukrainast saabunud isikud usaldanud neid abistavatele gruppidele detaile enda poolt läbielatust ning seega see asjaolu ei erista kaebajat teistest Venemaal ukrainlaste abistamisega tegelevate gruppide liikmetest. Samas viitas PPA allikatele, mille kohaselt ei võta põgenike aitajad sõna toimuva sõja kohta, sest isegi humanitaartegevust vaadatakse Venemaal kahtlusega (dtl 90). PPA on päritoluriigi andmetele viidates samuti selgitanud, et VF kasutab hirmutamistaktikat, võttes sihtmärgiks Venemaal või välismaal viibivad kõrge profiiliga isikud (dtl 91). Teiseks sihtmärgiks on kohaliku tasandi aktivistid ehk nn troublemakers1, kes valmistavad kohalikele võimudele probleeme. Lisaks sellele on opositsiooni mahasurumine seotud erinevate ametkondade töötajate huviga edendada oma karjääri, mille tõttu võidakse algatada menetlusi ka tavakodanike suhtes (dtl 91).
19.Eelmärgitu on kooskõlas kaebaja esitatud artiklitega, mille kohaselt on tagakiusamise ohvriks sattunud mitmed tavakodanikud ka pisiannetuste tegemise vm tegevuse eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole veenev PPA väide, mille kohaselt saaks kaebaja jätkata oma senist tööd ka Venemaal viibides. PPA ei ole vaielnud vastu, et Venemaa ja Ukraina XXX praktiseerivad terapeudid on pärast sõja algust oma erinevate vaadete tõttu liikunud praktikaga eri suundades. Kaebaja on Ukraina XXX seltsi liige ega jaga Vene kolleegide seisukohti. On usutav, et Venemaale naasmisel nõutaks kaebajalt tema töös Venemaa poliitiliste narratiivide järgimist Venemaa Ukraina vastast sõda puudutavates küsimustes, sh selle tagajärgedes inimeste psüühikale, kuid see ei oleks kooskõlas kaebaja poliitiliste veendumustega. Enda ja oma lähedaste turvalisuse huvides tuleks kaebajal VF-i naastes poliitilise meelsuse avaldamisest hoiduda – mida ei saa rahvusvahelise kaitse taotlejalt oodata–, või päritoluriigi teavet arvestades riskida oluliselt tõsisemate tagajärgedega kui pelgalt diskrimineerimine või mõningad ebamugavused (dtl 1180–1183). PPA arvamus, et juhul kui kaebaja pälvibki mingit tähelepanu, siis oleks tema sanktsiooniks pigem haldustrahv, mitte elu ja tervist ohustav karistus, ei ole kooskõlas PPA viidatud päritoluriigi informatsiooniga2.
20.Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja töö spetsiifika selline, mis ei võimalda tal VF-i tagasi pöördudes oma tööülesandeid turvaliselt täita. Lisaks töö iseloomule või töö
Sõna tähendus sõltub kasutuskontekstist, kuid üldiselt viitab see inimesele, kes põhjustab segadust, konflikte või probleeme.
The Moscow Times: As Russia Targets Activists Helping Ukrainian Refugees, Future Aid Grows Uncertain, täiendatud 06.02.2024 – https://www.themoscowtimes.com/2024/02/06/as-russia-targets-activists-helpingukrainian-refugees-future-aid-grows-uncertain-a83992
9(11)
3-24-176 tegemise viisile, võib kaebaja paista silma ka muude asjaolude tõttu (Ukraina külastamine pärast 24.02.2022, annetused, Facebooki postitused, YYY artiklid). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja profiil samastatav isikutega, kes on küll riigivõimu suhtes kriitilised, kuid väljendavad end pigem tagasihoidlikult, sõprade ja pere ringis või osalevad mõnel üksikul meeleavaldusel.
21.Kaebaja on teinud regulaarselt sõjavastaseid postitusi oma Facebooki lehel. See nähtub nii kaebaja esitatud Facebooki kuvatõmmistest (dtl 102 jj) kui ka PPA esitatud väljavõtetest (dtl 1206 jj). Asjaolu, et kaebaja on teinud ka muu sisuga postitusi, ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul siinsel juhul järeldust, et kaebaja on oma poliitilisi seisukohti siiski järjepidevalt (ringkonnakohtule esitatud väljavõtete kohaselt alates 2022. a-st) sotsiaalmeedias väljendanud. Kaebaja Facebooki lehel on foto vene ajakirjanikuga Arkadi Babtšenkoga kuu peale seda, kui ta kuulutati Venemaal tagaotsitavaks. Kaebaja Facebooki sotsiaalmeedia kontot jälgib ca 1200 inimest.
22.Lisaks tuleb arvestada, et ka PPA esindaja nõustus ringkonnakohtu istungil, et Venemaa kodanikke, kes on külastanud Ukrainat pärast sõjategevuse algust, ei ole palju. Vaidlus puudub, et kaebaja on üks nendest inimestest. On usutav, et selline asjaolu eristab kaebajat muudest Venemaa piiri ületavatest isikutest, mistõttu tema kinnipidamine ja küsitlemine piiril (ning Venemaa võimuorganite huviorbiiti sattumine) on pigem tõenäoline. Kaebaja viitab allikatele, mille kohaselt on Venemaa piiri ületamisel sagenenud isikute lisakontrollid (dtl 1104 jj). PPA vaidles vastu, et kuigi erinevate allikate kohaselt on taolisi intsidente esinenud, siis ei saa kaebaja viidatud artiklitest järeldada, et tegu oleks laiaulatusliku ja süstemaatilise praktikaga, mis puudutaks kõiki Venemaa piiri ületavaid isikuid. Siinkohal on aga ringkonnakohtu hinnangul oluline see, et kaebaja eristub Venema piiri ületavatest muudest isikutest Ukrainasse sisenemise ja väljumise ning elamisloa templite olemasolu tõttu (Ukraina elamisloa kleebis ning templid Ukraina piiriületuse kohta – 18.06.2022 saabus Ukrainasse, 13.07.2022 lahkus, dtl 745).
23.Kaebaja võib piiriületusel sattuda võimude huviorbiiti ka venekeelses YYY portaalis XX.XX.XXXX ning XX.XX.XXXX avaldatud artiklite tõttu. Kuigi PPA arvates on tegemist manipulatiivsetel eesmärkidel avaldatud artiklitega, ei mõjuta see eespool toodud järeldust. PPA ka ei vaidle vastu, et artiklites kajastuv info ei ole iseenesest uudne ning vastab kaebaja senisele tegevusele ja elukäigule. Setõttu ei ole välista see kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamist.
24.PPA ei ole vaielnud vastu, et kaebajal tuleb Venemaa võimusid informeerida ka oma Portugali ja Ukraina kinnisvara olemasolust ning nende kasutamise eesmärkidest ning sellest kohustusest hoidumise korral kohaldatakse kriminaalkaristust. Kuigi Venemaa ametivõimudele ei ole jõukohane kõigi inimeste tegevuste jälgimine ja karistamine, võib kaebaja oma passi kantud templite, professionaalse tegevuse tõttu või kinnisvara omamise tõttu sattuda ametivõimude huviorbiiti suurema tõenäosusega.
25.Kaebaja partner W valmistab ette ja tarnib autosid Ukraina relvajõududele. Riigikohus selgitas lahendis asjas nr 3-22-2509, et kolmandate isikute tegevus (siinkohal kaebaja partneri tegevus) võib samuti mõjutada taotleja individuaalset olukorda. Kuigi W ja kaebaja ei ole abielus ning ei ole teada, kas W võib olla Venemaa võimude arvates nn kõrge profiiliga isik, on kaebaja elukaaslase tegevus asjaolu, mis kogumis teiste faktiliste asjaoludega kinnitab, et kaebaja kuulub oma poliitiliste veendumuste tõttu sotsiaalsesse gruppi, mida ohustab VF-s tagakiusamine.
26.Kokkuvõttes esineb kaebaja suhtes alus tema pagulasena tunnustamiseks, kuna ta tõenäoliselt kogeks Venemaale naastes oma poliitiliste veendumuste tõttu tagakiusamist.
10(11)
3-24-176 Kaebaja tagakiusamine on tingitud tema riigivõimu ja selle peetava sõja vastasest meelsusest, nimetatud asjaolude kohta tehtud avaldustest ning sõja ohvrite abistamisest. Menetluslikud otsustused
27.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.04.2024 otsus muutmata.
28.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 4 ja §-le 106 tuleb PPA-lt välja mõista kaebaja kasuks apellatsiooniastme menetluskulu katteks 162,97 eurot (tõendi tõlkimise kulu 42,97 eurot ja kohtuistungil osalenud tõlgi tasu 120 eurot). PPA võimalikud kulud jäävad tema enda kanda.
29.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga kaebaja nimi ja isikukood, Eestisse saabumise aeg ning elukoht Ukrainas, YYY artiklite kuupäevad ja portaali nimetus, elukaaslase nimi, viited XXXle, XXXle ja XXXle (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.