Y.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.12.2023 otsuse nr 12306010005-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus, alternatiivselt kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kaaluma sissesõidukeelu mittekohaldamist või selle vähendamist
Menetlusosalised
Kaebaja – Y.F, esindaja Uljana Ponomarjova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Andrei Krassilnikov, Regina Lider, Mirja Sarap
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 19.03.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Politseija Piirivalveameti 12.12.2023 otsus nr 12306010005-1. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb kaebaja 01.06.2023 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldada.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveamtilt välja kaebaja kasuks menetluskulu 227,40 eurot. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
3.Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.05.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Y.F on Venemaa kodanik, kes saabus Ukrainast aa.aa.aaaa Eestisse ja esitas 02.04.2022 ajutise kaitse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 02.04.2022 otsusega kaebajale ajutise kaitse ja elamisloa kehtivusega 02.04.2022 kuni 02.04.2023.
2.Kaebaja esitas 04.01.2023 ajutise kaitse pikendamise taotluse, kuid asjaolude kontrollimisel selgus, et kaebaja sai ajutise kaitse valedel alustel ning tema elamisluba ajutise kaitse alusel ei saa pikendada, kuna ta on Venemaa kodanik. 01.06.2023 esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 12.12.2023 otsusega nr 12306010005-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu 6 kuuks Schengeni alale alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3). Õige on kaebaja väide, et Ukraina valitsus ei ole huvitatud Venemaa kodanike elamislubade pikendamisest, kuid puudub informatsioon selle kohta, et Venemaal kiusatakse taga inimesi, kellel on olnud Ukraina elamisluba. Kaebaja ei ole esitanud eelneva kohta tõendeid. PPA on leidnud informatsiooni, et Venemaa ametivõimud tunnevad teatud huvi Ukraina ja muude välisriikide kodanike vastu. Samas leidub avalikest allikatest informatsiooni, et näiteks Ukraina kodanikud ületavad massiliselt Eesti – Venemaa piiri selleks, et Ukrainasse jõuda. Seega ei saa tõenäoliseks pidada kaebaja väidet, et Venemaal olles ei saa olla neutraalne, vaid isik peab poole valima. Päritoluriigiinfo põhjal on Ukrainast Venemaale põgenenud sajad tuhanded või miljonid inimesed ja Ukraina kodanikel on ligipääs näiteks terviseabile. Venemaal tegutseb palju gruppe, kes aitavad Ukrainast saabujaid. Kaebaja tegeles Eestis viibides Ukraina sõjapõgenikega ning asjaolu, et selliste tegevustega tegeletakse ka Venemaal, näitab, et kaebaja tegevus ei ole Venemaal keelustatud. Seega ei ole kaebaja Venemaal suuremas tagakiusuohus kui teised ühiskonnaliikmed. Pelgalt sõjavastasus või sellega mittenõustumine ei muuda kaebajat Venemaa julgeolekuorganitele huvipakkuvaks isikuks. Kuigi kaebaja võib olla Venemaa ametivõimude osas kriitiline, pole ta olnud oma meelsuse väljendamisel Venemaal aktiivne ega nähtav. Samuti puudub alus arvata, et kaebajast oleks tänaseks saanud poliitaktivist, kelle elu olulise osa moodustab Venemaa poliitilise režiimi vastu võitlemine. Käesoleval ajal puudub Venemaal vajalik ressurss ulatuslike repressioonide elluviimiseks, erinevalt näiteks Nõukogude Liidu ajast. Seetõttu eelistatakse hirmutamistaktikat, võttes sihtmärgiks Venemaal või välismaal viibivad kõrge profiiliga isikud. On viidatud, et kriminaal- ja administratiivuurimistele eelneb otsus, et seda inimest soovitakse karistada, ehk karistuse määramisel on olulisem inimese profiil kui see, kas isik seaduserikkumise reaalselt toime pani. Samuti on võimude jaoks oluline sarnase profiiliga inimesi hirmutada, mida on täheldatud näiteks ajakirjanike puhul. Kaebaja eeltoodud inimeste hulka ei kuulu. Kaebajal ei ole kuidagi suuremas ohus kui ülejäänud Venemaa elanikkond. Kaebaja ei vaja VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendavat kaitset. Kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis sellest tulenevalt on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Kaebaja on PPA-le kinnitanud, et ta on nõus seadust täitma ja vajadusel vabatahtlikult lahkuma. Kaebajal ei ole majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada talle lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. Kaebaja on viibinud Eestis alates aa.aa.aaaa ning ta elas ja töötas siin seaduslikult omades elamisluba ajutise kaitse alusel, kehtivusega 02.04.2022 – 02.04.2023. Kaebajal on Eestis tekkinud sõbrad, Eestis tal vara ei ole, ta 2(13)
õpib eesti keelt. Oma tervislikku seisundit hindas kaebaja heaks. Peale selle, et kaebajal on tekkinud Eestis elukaaslane, muid takistusi Eestist lahkumiseks ei ole. Kaebaja on Venemaa kodanik ja tal on kehtiv Venemaa pass. PPA hinnangul on põhjendatud Venemaa Föderatsiooni määramine kaebaja sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). PPA hinnangul ei välista elukaaslase olemasolu sissesõidukeelu kohaldamata jätmist, kuna elukaaslase olemasolu ei ole nii püsiv nagu seda oleks registreeritud kooselu või abielu. 01.06.2023 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluses ei toonud kaebaja lähedaste sugulaste ja pereliikmete ankeedis välja, et tal oleks Eestis mõni lähedane. PPA arvestab, et sissesõidukeelu rakendamisega kaasneb isikule tagajärgi, mis võiks mõjutada tema sotsiaalseid sidemeid, kuid kaebajale on sissesõidukeelu kohaldamine 6 kuuks proportsionaalne ja põhjendatud.
4.Kaebaja esitas 18.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 12.12.2023 otsuse nr 12306010005-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.PPA on rikkunud VRKS § 18 lõiget 2 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/32/EL artikli 10 lg 3 punkti A ja B, kuna pole vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ning tõendeid kontrollides. PPA seisukohad ei haaku päritoluriigi infoga ning on vastuolulised.
6.PPA ei ole kaebaja profiili õigesti hinnanud, otsuses on märkimisväärselt faktilisi vigu ning kaebajaga seotud asjaolusid ei ole kogumis hinnatud. Kaebaja selgitas PPA-le, et ta kardab tagakiusu mitte seetõttu, et ta Ukrainas elas, vaid tema tagakiusu kartus baseerub erinevatele elementidele, mida tuleks hinnata kumulatiivselt.
7.Otsuses pole määratud, kas kaebajat peeti usaldusväärseks isikuks või mitte. PPA ei ole määranud, millise VRKS § 4 lg 1 sätestatud alust nad üldse hindasid. Pole selge, kas PPA hindas tagakiusu kartuse põhjendatust rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. PPA otsuse p 7. kohaselt hinnati kartust üksnes kaebaja poliitilise meelsuse omamise ja omistamise ning selle väljendamise perspektiivist. Kaebaja selgitas PPA-le, et ta elas viimased aastad Ukrainas, tal on seal tuttavaid, sõpru jne, so on ka sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Samuti abistab kaebaja aktiivselt Ukrainas elavaid inimesi ja Ukrainast lahkunud põgenikke, see on samuti sotsiaalsesse gruppi kuulumine.
8.Kaebaja partner, kellega nad Ukrainas tuttavaks said ja kes teda Eestis aitas ning kellega tal on suhe, tegeleb Ukraina relvajõudude aktiivse abistamisega, saadab sinna lahinguautosid ja muud taktikalist varustust, ka see on sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Seda asjaolu pole üldse hinnatud. Samuti on kaebajal mitmeid sõpru ja kliente, kellega ta on pidevalt kontaktis ning kes praegusel hetkel võitlevad Ukraina relvajõududes, ka see on sotsiaalsesse gruppi kuulumine.
9.Lisaks poliitilisele meelsusele, selle väljendamisele ja sotsiaalsesse gruppi kuulumisele, selgitas kaebaja PPA-le, et ta on etniline ukrainlane, ta vanaema on Ukrainast pärit ning ta identifitseerib ennast ukrainlasena. Kaebaja käis Ukrainas, enda kodus F-s, 2022.a. suvel ehk peale Venemaa sissetungi algust Ukrainas. See on samuti sotsiaalsesse gruppi kuulumine, kuna kaebaja on isik, kelle kodakondsusjärgne riik ründas tema elukohariiki ning ta on käinud seal ja ka võimuorganid on teda territooriumile lubanud. PPA otsusest ei nähtu, et neid asjaolusid oleks hinnatud, ei ole ka kumulatiivset hindamist.
10.PPA eksis haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 vastu. Kaebaja ei elanud viimased aastad Venemaal, ta elas Ukrainas. Venemaa ametivõimud ei saanudki kaebajast huvitatud olla ning seetõttu ei olnud kaebajal varasemalt ka probleeme Venemaal. Sõda algas 24.02.2022 ja sel ajal kaebaja elas juba Ukrainas. Konkreetselt sissetungi päeval oli kaebaja ajutiselt Venemaal, see oli lühike visiit, mis on ka passi templite järgi kontrollitav. Kaebaja ei karda tagakisu asjaolude tõttu, 3(13)
mis aset leidsid enne 24.02.2022, vaid tema kartus on tugineb asjaoludele, mis juhtusid peale 24.02.2022.
11.Kaebaja lahkus päritoluriigist 2019.a Ukrainasse, kuna talle ei meeldinud Venemaa režiim. Tagakiusukartust kaebajal tol hetkel polnud. Eluliste asjaolude tõttu sõja esimesel päeval oli ta Venemaal ajutiselt ning lahkus sealt nii kiiresti kui võimalik. Kaebajal ei olnud passi, kuna see oli Hispaania saatkonnas. Kaebaja eesmärk oli Ukrainasse naasta, tema korterisse oli jäänud tema kass, kes oli kaebaja jaoks kui pereliige. Kahjuks õigeaegselt ei jõudnudki kaebaja koju, kass suri ära. 2022.a. suvel õnnestus kaebajal naasta elukohariiki Ukrainasse. Selleks, et koju naasta, pidi kaebaja pöörduma Ukraina võimuorganite poole.
12.2022.a. suvel pääses kaebaja Ukrainasse neljandal katsel. Eestis oli kaebajal ajutine kaitse. Kaebajal õnnestus Ukrainasse naasta Rumeenia kaudu, kõik templid on tal passis olemas. Kaebaja oli Ukrainas juunist 2022.a. kuni juuli keskpaigani 2022.a. Kuna kaebajal oli emotsionaalselt raske viibida F-s, mis on hävitatud ning kus leiti massiliselt tapetud tsiviilisikud (osa nendest kaebajale tuttavad), lahkus ta Ukrainast Eestisse ning jätkas oma tegevust. Kaebaja aitas Ukraina põgenikke ja inimesi, kes elavad Ukrainas, k.a neid, kes olid sõjakuriteo ohvrid. Kaebaja oli kutsutud F-sse ametlikult selleks, et ohvritele anda bbbbbbbb bbbb. Lisaks majutas ta Ukraina põgenikke oma J majas kui ka oma F korteris. Kaebaja toetas rahaliselt Venemaa tegelikku olukorda kajastatavat kanalit „RRR“, osales üritusel, kus korraldati Ukraina heaks korjandust, abistas Ukraina inimesi ja relvajõude oma võimete kohaselt, postitas sotsiaalmeedias Ukraina sõjast ja ka tema kodulinnast Fst, suhtles ja abistas Ukraina relvajõududes teenivaid inimesi. Kaebaja osutab bbbbbbbb bbbb Ukraina relvajõududes teenivate meeste abikaasadele, sugulasi, ka neid, kes tulid sõjast tagasi ja põevad QQQQ-d.
13.Kaebaja viibis Eestis seaduslikult, tal oli elamisluba ning ta ei mõelnud selle peale, et ta peaks taotlema rahvusvahelist kaitset Eestis. Selline olukord näitab, et kaebaja läbiviidav abistamine ja tagakiusu kartuse aluseks olev tegevus ei saa olla rahvusvahelise kaitse saamiseks.
14.Kaebaja toetas rahaliselt PayPal kaudu Ukraina relvajõude. Ta tegi neli ülekannet kokku summas 185,65 dollarit organisatsioonile „TTTT“, kes hetkel tegeleb taktikalise varustuse ostmisega Ukraina relvajõududele. Kaebaja ei ole PayPal väljavõtteid PPA-le edastanud, kuna tal ei olnud haldusmenetluses esindajat. Kaebaja selline tegevus on Venemaal kriminaalkorras karistatav.
15.Kaebaja elu enne 2019.a. Venemaalt lahkumist ei mängi rolli tema rahvusvahelise kaitse taotluse kontekstis. Sõja eelnev periood saab üksnes näidata ja kinnitada kaebaja motivatsiooni ja tegevust Ukraina riigi ja Ukraina inimeste aitamisel. Kaebaja omab detailseid andmeid toimepandud sõjakuritegude kohta, ta on QQQQ ja iiiiiiii tegelev gggggggg, kellele usaldavad Ukraina elanikud ja põgenikud nende vastu sooritatud sõjakuritegude detaile. PPA ei ole sisuliselt üldse uurinud, millist abi kaebaja Ukraina põgenikele osutab ja mis on selle tagajärg Venemaal.
16.PPA ei ole menetlust läbi viies kaebaja ütlusi otsuses õigesti märkinud. Näiteks PPA otsese p 7.3.1 (lk 3) kohaselt „taotleja väitis, et Venemaal teda karistatud ei ole, tagaotsitav ta pole, kuhugi liikumisse ta ei kuulu ning sotsiaalmeedias ta postitusi ei tee.“ PPA ei ole kaebajalt küsinud, kas ta postitusi teeb, vaid küsis, et kas tal on mõnes sotsiaalmeedia platvormis konto. Sellele küsimusele vastas kaebaja, et ta kasutab Facebooki, millest võib järeldada, et ta seal ka ilmselgelt postitab. Postitustele viitas kaebaja ka oma arvamuse ja vastuväidete võimaldamise kirjas, kuid PPA otsustas sotsiaalmeedia kontosid põhjalikult mitte uurida.
17.Kaebaja esindaja pöördus PPA poole ning küsis, kas kaebaja sotsiaalmeedia kontode osas on tehtud vaatlusprotokoll. PPA vastas, et seda ei olnud tarvis teha kuna kaebaja profiil on avalik ning seal ei olnud midagi tähtsat. Ometigi „diskrediteerib“ kaebaja oma Facebooki kontol Venemaa armeed ning kirjutab võimuvastaseid postitusi. Kaebaja kritiseerib ametivõime, postitab pildi 4(13)
üritusest, kus ta on koos ajakirjanik M-ga, kes on ka Venemaal tagaotsitav. Kaebaja mõistab oma postitustes Venemaa sissetungi hukka, soovib Venemaa sõduritele surma ja oma kommentaarides väljendab vägagi reljeefselt oma seisukohti Venemaast ja olukorrast, toetades Ukrainat ja Ukraina relvajõude. Tema postituste all on sadu kommentaare PPA seisukoht, et kaebajat ei oota Venemaal tagakiusamine tema Facebook postituste tõttu, on väär.
18.Päritoluriigi info kohaselt tehakse viimasel ajal venelastele üha enam lisakontrolle piiriületusel. Mõne inimese jaoks lõpeb vestlus piirivalvuriga haldusasjaga, harvadel juhtudel ka kriminaalasjaga. 2022. aasta juulis võttis riigiduuma vastu riigireetmise seaduse muudatused, nüüd on seal punkt vaenlase poolele ülemineku kohta. Kontrollitakse nii Venemaalt väljumisel kui ka sisenemisel, lennujaamades ja maismaapiiridel. Isikuid vaadatakse läbi ja kontrollitakse Venemaale sisenemisel ja lahkumisel juba sõja algusest alates. Uute andmete kohaselt küsitletakse piiril mitte ainult mehi, vaid jõhkrate ülekuulamise ohvriteks on ka koduperenaised. Valikulised ülekuulamised Venemaa piiri ületades on muutunud rutiiniks.
19.Piiril kontrollitakse isiklikke telefone pidevalt, tehakse ülekuulamisi, piiril arreteeritakse inimesi, algatatakse haldusrikkumise menetlusi, hiljem juba kriminaalmenetlusi. Erilise tähelepanu all on välismaalased ja Ukrainast tulnud isikud. On ilmselge, et kaebaja satub kontrolli. Kaebaja ei hakka oma telefoni ega dokumente Eestisse jätma. Tänapäeval on üldtuntud, et inimesed hoiavad telefonis palju isiklikku ja sentimentaalset infot. Piiril tuleks see kohe välja. Kaebaja satuks seega piiriületusel võimuorganite huviorbiiti.
20.Väär on PPA seisukoht, et Ukraina kodanikud ületavad massiliselt Venemaa ja EL-i maismaapiiri (otsuse lk 7). PPA on teadlik, et Ukraina kodanikud ei tohi alates 16.10.2023 Venemaa territooriumile siseneda Eesti ja Venemaa vahelise maismaa piiri kaudu, Venemaa on seda nendele keelanud. Venemaa territooriumile saavad maismaapiiri kaudu siseneda üksnes need Ukraina kodanikud, kellel on ka ühtlasi Venemaa kodakondsus.
21.Päritoluriigi info kohaselt on riigireetmise sätte alusel juba mitmele isikule süüdistusi esitatud. Riigireetmise eest süüdistatavate isikute asjaolude väljaselgitamine on eriliselt raske, asjad on salastatud, ajakirjanikel puudub ligipääs infole. 2023.a. alguses kuue kuu jooksul algatas FSB rekordarvu riigireetmise juhtumeid, so vähemalt 80 asja. Tegelik juhtude arv võib aga olla mitu korda suurem. Pigem on tõenäoline, et kaebajal tekib probleeme koheselt piiri ületusel.
22.Vale on PPA väide, et kaebaja jaoks ei olnud probleeme oma telefoni sisu Venemaalt väljasõitmiseks ära kustutada, seega ei teki tal probleeme piiriületusel. Kaebajal oli kaks telefoni, üks Venemaa SIM-kaardiga ja teine Ukraina SIM-kaardiga. PPA otsuses väljatoodud järeldus põhineb valele infole.
23.Väär on PPA seisukoht, et teda ei karistata Ukraina põgenike abistamise eest. PPA ei uurinud, mida täpselt kaebaja teeb. Kaebaja tegevus on otseselt seotud relvakonfliktis osalevate või kannatada saanud poolega, mitte humanitaarabi osutamisega. Kaebaja profiil on erinev sellest, mida PPA oma otsuses välja tõi. Venemaal on humanitaarabi osutajatel ohtlik, millega PPA ise nõustus.
24.Kaebaja edastas 26.12.2023 PPA-le lisaargumente ja tõendeid, sh toetuskirja ukrainlastelt Eestis, mida ei ole kajastatud otsuses. PPA ei ole kinnitanud dokumentide kättesaamist ega seda, et tegelikkuses otsus on juba tehtud ning dokumente arvesse ei võeta. Alles 08.01.2024 edastas PPA kaebajale juba 15.12.2023 tehtud otsuse. PPA ei ole selgitanud, et nad ei võta edastatud materjale menetlusse, ei ole nad ka kaebajaga ühendust võtnud 28.12.2023, et teda teavitada, et otsus on tegelikkuses tehtud. Kuna PPA ei ole kaebajat teavitanud, et menetlus on läbi, nad oleks pidanud oma otsuses ka 26.12.2023 edastatud tõendeid hindama.
25.PPA määratud sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne ning see tuleb tühistada. Kaebaja ajutine kaitse lõppes 02.04.2023. Kaebajal ei olnud võimalik reisida peale nimetatud tähtaega. Kaebaja 5(13)
käis viimati J-is 18.12.2022 selleks, et aidata oma naabreid F-st, kes põgenesid sõja eest J-i. Kaebaja on ka Ukraina põgenike bbbbbbbb bbbb keskuse asutaja ja juht, mida PPA ei ole arvesse võtnud. Kaebaja ei ole midagi valesti teinud ega olukorda kuritarvitanud. PPA-l pole alust sissesõidukeelu kehtestamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
26.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/95/EL art 10 (1) d ei saa sotsiaalsesse gruppi kuulumist määratleda isiku iga (eri)tunnuse alusel, eriti olukorras, kus ümbritsevad inimesed ega riigivõim ei taju isikut päritoluriigis selgelt teistsugusena. Kaebaja on märkinud sotsiaalsesse gruppi kuulumise seoses kaebaja elukaaslasega. Samas ei ole tegemist kaebaja sünnipärase tunnuse või taustaga, mida ei saa muuta või niivõrd olulise osa kaebaja identiteedist moodustava veendumusega, millest isikut ei saa sundida loobuma. Samuti ei ole tegemist kaebajat kindlalt teistest eristava tunnusega, mille pärast kaebajat tajutaks teisteks erinevana ning kaebaja väited selles osas ei ole põhjendatud. Perekondlik positsioon on sotsiaalse grupi määratlemise kontekstis midagi enamat, kui pelgalt abielu või kooselu konkreetse isikuga.
27.Kuigi kaebaja on PPA-le tõepoolest selgitanud, et tema vanaema on pärit Ukrainast, ei nähtu kaebaja selgitustest, et tal oleks olnud Venemaal probleeme või kardaks kaebaja Venemaal probleeme seoses enda rahvuskuuluvusega.
28.Kuigi kaebaja on PPA-le hilisemas menetluses selgitanud hirme, mis on seotud sündmustega pärast 24.02.2022, siis vaidlust ei ole, et just seletuskirjas toodud asjaolusid pidas kaebaja sellisteks, mida esmajärjekorras välja tuua. PPA on otsuse tegemisel võtnud arvesse kaebaja asjaolusid nii enne kui pärast 24.02.2022.
29.Kui kaebaja ei karda tagakiusu asjaolude tõttu, mis leidsid aset enne 24.02.2022, siis ei ole kaebaja päritoluriigist lahkumise ja Ukrainasse elama asumise põhjused PPA otsuse õiguspärasuse hindamise kontekstis olulised. Samuti, kuigi inimlikult mõistetavad, ei ole PPA otsuse õiguspärasuse hindamise kontekstis olulised asjaolud, mis puudutavad kaebaja katseid pääseda Ukrainasse sealses korteris lõksus oleva kassi juurde. Kaebaja on enda vastuses PPA 31.10.2023 kirjale nr 15.6-8/364-1 märkinud, et 07.03.2022 Venemaalt väljumisel probleeme ei tekkinud, mh selle tõttu, et kaebajal oli turismibroneering ravihotellis ning kaasas oli vähe asju. Kaebaja on sama põhjenduse andnud ka PPA piirivalvuritele Eestisse sisenemisel. Ehkki kaebaja on korduvalt väitnud, et Ukrainas korterisse lõksu jäänud kassi juurde pääsemine oli kaebaja jaoks suureks prioriteediks, otsustas kaebaja anda Eesti piirivalvuritele valeinformatsiooni riiki sisenemise põhjuste osas.
30.Arvestades eeltoodut ja kaebaja varasemat käitumist (kaebaja selgitas 21.06.2023 vestlusel, et oli soovitanud enda tütrele anda piirivalvuritele valeinformatsiooni reisi eesmärkide kohta), siis PPA ei ole varjupaigamenetluses kaebaja üldist usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Samas nähtub teatud muster, kaebaja moonutab enda eesmärkide saavutamiseks tõde.
31.Vastustaja nõustub kaebajaga, et tema tegevus ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivuse ajal ei viita asjaolude konstrueerimisele varjupaiga saamise eesmärgil. Kaebaja on viidanud venekeelses PPPs ilmunud artiklile, mis jutustab konkreetselt kaebaja juhtumist. Mh on artiklis välja toodud kaebaja ees- ja perekonnanimi, foto kaebajast, aga ka kaebaja endine elukohalinn Venemaal ning kirjeldatud kaebaja annetusi ja sotsiaalmeedias väljendatud positsiooni Venemaa algatatud sõja osas. Sarnase sisuga artikkel kaebajast on ilmunud ka cc.cc.cccc. Kuigi kaebajal on õigus sõna- ja väljendusvabadusele, siis Eesti Vabariigis mõistab õigust ainult kohus. Taolisel viisil meediasse pöördumine kannab manipulatiivset eesmärki.
32.Kaebaja on välja toonud, et toetas rahaliselt Ukrainat ka PayPali rahakoti vahendusel, kuid enda PayPal konto väljavõtet ei ole kaebaja PPA-le haldusmenetluses esitanud. Kaebaja põhjendus 6(13)
väljavõtte esitamata jätmise kohta ei ole usutav. PPA otsuses on välja toodud, et kaebaja on esitanud PPA-le väljavõtted enda tehtud annetustest ning PPA on vastavat asjaolu ka enda otsuses analüüsinud. Arusaamatuks jääb, kuidas esindaja puudumine haldusmenetluses ei takistanud kaebajal PPA-le pangakontodel kajastuvate annetuste esitamist. PayPal’i vahendusel tehtud annetused ei muuda PPA otsuse järeldusi.
33.Arvestades, et PPA on otsuses (lk 7) välja toonud, et ka Venemaal tegutseb palju gruppe, kes aitavad Ukrainast saabujaid, saab järeldada, et ka Venemaal on Ukrainast saabunud isikud usaldanud neid abistavatele gruppidele detaile enda poolt läbielatust ning seega antud asjaolu ei erista kaebajat teistest Venemaal ukrainlaste abistamisega tegelevatest gruppidest.
34.Arvestades vestlusel vahetult eelnenud küsimusi, on ilmselge, et küsimuses „kuulute te parteisse, ühingutesse, organisatsioonidesse, liikumistesse, rühmitustesse“ on peetud silmas eelkõige pagulasstaatuse tuvastamise kontekstis tähtsust omavaid ühinguid ja organisatsioone – millesse kuulumist tuleks käsitleda võimaliku tagakiusamise kontekstis. Kaebaja kuulumine erialasesse ametiühingusse seda aga kindlasti ei ole.
35.Arvestades vestluse ning ka varjupaigataotluse konteksti, on ilmselge, et sotsiaalmeedia kasutusega seotud küsimuste puhul ongi oluline see, kas isikul on mõnes sotsiaalmeediavõrgustikus kontosid ning kas ja millist sisu isik sinna postitab. Juhul, kui isik kardab tagakiusu päritoluriigis mh sotsiaalmeedias tehtud postituste tõttu, siis lähtuvalt vestluse eesmärgist on igati loogiline, et isik toob vestlusel antud asjaolu ka välja. Sotsiaalmeedias postituste tegemisega on PPA otsuse tegemisel arvestanud (PPA otsuse lk 9).
36.Kuigi kaebaja on toonud mitmeid näiteid Venemaal isikutele karistuste määramise kohta sotsiaalmeedias tehtud postituste tõttu, siis ei saa jätta tähelepanuta Venemaa elanike arvu ning algatatud menetluste arvu. Venemaal elab ligi 140 miljonit inimest, kellest tõenäoliselt paljud ei toeta Venemaa algatatud agressioonisõda. On ilmselge, et Venemaa ametivõimudele ei ole jõukohane kõigi selliste vaadetega inimeste tegevuste jälgimine ja karistamine. Päritoluriigi informatsiooni kohaselt on 2024. a veebruari seisuga alustatud 825 kriminaalasja inimeste vastu seoses nende sõjavastase tegevusega (mh kuulub siia alla ka terrorism ja vandalism) Halduskaristuste arv on 2024. a jaanuari seisuga 8693.
37.Kaebaja viitab allikatele, mille kohaselt on Venemaa piiri ületamisel sagenenud isikute lisakontrollid. Kuigi erinevate allikate kohaselt on taolisi intsidente esinenud, siis ei saa kaebaja viidatud artiklitest järeldada, et tegu oleks laiaulatusliku ja süstemaatilise praktikaga, mis puudutaks kõiki Venemaa piiri ületavaid isikuid. Ka kaebaja enda viidatud allikate kohaselt puudutavad täiendavad kontrollid piiril sagedamini mehi, mitte naisi. Allikad, mis puudutavad lisakontrolle Venemaa piiri ületavate Ukraina kodanike puhul ei ole kaebaja kontekstis asjakohased. Kaebaja on Venemaa kodanik. Kaebaja väited selle kohta, et passis olevate templite tõttu tekib kaebajal koheselt piiriületusel probleeme, on spekulatiivsed.
38.Seoses kaebaja väidetega piiri ületamisel võimaliku telefoni kontrollimise kohta ning, et kaebaja ei hakka oma telefoni ega muid dokumente Eestisse jätma, et pelgalt küsitlemine, telefoni läbivaatamine või isegi kinnipidamine ei ole käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses.
39.Kaebaja on vastuskirjas PPA 31.10.2023 kirjale nr 15.6-8/364-1 välja toonud, et tal oli Venemaa piiri ületamisel kaks telefoni, millest ühe ta peitis oma isiklike asjade vahele. Kaebaja väide on vastuolus tema ütlustega 21.06.2023 vestlusel, kus kaebaja selgitas, et enne piiriületust ta kustutas sotsiaalmeediakanalite sisu. Taolist väidete muutmist ei saa selgitada pelgalt detailide unustamisega. Sõltumata sellest, kas kaebaja oli Venemaa piiri ületamisel oma telefoni sisu puhastanud või peitnud ühe enda telefonidest isiklike asjade vahele, ei anna see alust arvata, et Venemaale naastes muudaks kaebaja senist käitumist.
7(13)
40.Kaebaja on PPA otsuses kajastatu kontekstist välja rebinud. Konkreetne otsuses kajastatud informatsioon puudutas kaebaja enda väiteid, et Venemaal ei saa olla seotud mõlema osapoolega, vaid peab valima poole. Kaebaja etteheide, et PPA on teadlik, et Ukraina kodanikud ei tohi alates 16.10.2023 Eesti maismaapiiri kaudu Venemaale siseneda on asjakohatu, kaebaja on Venemaa kodanik.
41.Vaidlusalune PPA otsus oli tehtud 12.12.2023, ehk enne seda, kui kaebaja oli PPA-le täiendavaid dokumente edastanud. PPA praktika kohaselt edastatakse otsused pärast nende tegemist PPA tõlkebüroosse taotlejale sobivasse keelde tõlkimiseks. Antud etapil taotlejaid otsuse tegemisest ei teavitata, kuna otsuse teatavakstegemise ajaga on seotud otsuse vaidlustamise tähtaeg. Kaebaja 26.12.2023 saadetud dokumentides ei sisaldu midagi sellist, mis annaks alust PPA otsuses tehtud järelduste ümberlükkamiseks. Toetuskiri ukrainlastelt Eestis küll näitab teatud isikute toetust kaebajale, kuid kaebaja pagulasstaatuse küsimuses ei esine selliseid väiteid, mida peaks tõendama toetuskirjade kaudu.
42.PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel ja selle tähtaja määramisel võtnud arvesse kaebaja asjaolusid, sh teatava side tekkimist Eestiga, mistõttu PPA pidas põhjendatuks sissesõidukeelu kohaldamist VSS § 74 lg-s 1 sätestatust lühemaks ajaks. Arvestades kaebaja asjaolusid, ei saa 6kuulist sissesõidukeeldu pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks
KOHTU PÕHJENDUSED
43.Kaebus tuleb rahuldada ja saata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus PPA-le uuesti läbivaatamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 5 lg 1 p-d 1 ja 2).
44.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba tagakiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2) või saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). UNCHR-i varjupaigamenetluse käsiraamatu p 82 kohaselt võib poliitilise tagakiusu põhjendatud kartus olla ka siis, kui isik pole oma meelsust päritoluriigis avalikult väljendanud, kuid tema kindlameelsus viib järeldusele, et ta varem või hiljem oma vaateid väljendab ja satub seetõttu ametiisikutega konflikti.
45.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise 8(13)
(p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Pagulasena tunnustamiseks ei ole alust, kui päritoluriigi teave ei kinnita isiku enda kartust, et teda võidakse naasmisel hakata taga kiusama.
46.Riigikohus selgitas 12.12.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-2509, p-des 18.1 ja 18.2 järgmist: „Asjakohased rahvusvahelise kaitse andmist põhjendavad asjaolud võivad niisiis tekkida pärast taotleja päritoluriigist lahkumist. Need asjaolud võivad olla tekkinud päritoluriigis tema äraolekul ja olla rahvusvahelise kaitse taotlejast sõltumatud, kuid neil peavad olema otsesed tagajärjed taotleja olukorrale, tekitades põhjendatud tagakiusamishirmu. Need sündmused võivad viidata asjaolude olulisele muutusele päritoluriigis, sealhulgas juba olemasolevate tegurite süvenemisele pärast taotleja lahkumist päritoluriigist. Siiski nõutav ei ole, et need sündmused toimuksid päritoluriigis. Põhjendatud hirm tagakiusamise ees võib põhineda rahvusvahelise kaitse taotleja enda tegevusel, millega ta on tegelenud pärast päritoluriigist lahkumist. Isik võib saada pagulaseks sur place omaenda tegevuse tulemusena, näiteks kui ta ühineb juba tunnustatud pagulastega või väljendab oma poliitilisi seisukohti oma asukohariigis. See, kas selline tegevus on piisav, et õigustada põhjendatud tagakiusamishirmu, tuleb kindlaks teha asjaolusid hoolikalt uurides. Eelkõige tuleks arvesse võtta, kas sellised tegevused võisid saada teatavaks isiku päritoluriigi ametiasutustele ja kuidas need ametiasutused neid tõenäoliselt hindavad. Samuti seda, kas tegevus, millele rahvusvahelise kaitse taotleja tugineb, on päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus ja jätkamine. Direktiivi 2011/95 EL art 4 lg 3 punkti d kohaselt arvestatakse rahvusvahelise kaitse taotluse individuaalsel läbivaatamisel seda, kas taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga, et hinnata, kas kõnealune tegevus põhjustaks nimetatud riiki tagasipöördumisel taotleja tagakiusamist või talle suure kahju tekitamist.“ Kolmandate isikute tegevus võib samuti mõjutada taotleja individuaalset olukorda.
47.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on Venemaa kodanik ning PPA andis 02.04.2022 otsusega kaebajale ajutise kaitse ja elamisloa kehtivusega kuni 02.04.2023. Samuti ei ole vaidlust, et kaebajal oli Ukraina elamisluba ega selles, et Ukrainas ei pikendata Venemaa kodanike elamislube. Kaebaja tõi kohtuistungil välja, et soovis saada Ukraina kodakondsust, kuid Ukraina ei anna enam peale 2022.a kodakondsust. Samas ei võta Venemaa vastu avaldusi Venemaa kodakondsusest loobumiseks. Vastustaja eelnevat ei vaidlustanud. Seega on mõistetav kaebaja olukord, kus kaebaja ei saa astuda samme oma õiguste kaitseks temast olenematutel põhjustel.
48.PPA tõi vaidlustatud otsuses välja, et kaebaja sai ajutise kaitse valedel alustel ning tema elamisluba ajutise kaitse alusel ei saa pikendada, kuna ta on Venemaa kodanik. Kohtu hinnangul vajab kaebaja aga jätkuvalt kaitset.
49.PPA on eksinud järeldades, et kaebaja taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks ei ole põhjendatud taotluses toodud asjaoludel. Kaebaja suhtes esineb alus tema pagulasena tunnustamiseks, kuna ta tõenäoliselt kogeb Venemaale naastes oma poliitiliste veendumuste tõttu tagakiusu. Kaebaja tagakius on tingitud tema riigivõimu ja sõjavastasest meelsusest, nimetatud asjaolude kohta tehtud avaldustest ning ukrainlaste abistamisest. Samas ei ole vastustaja hinnanud kaebaja sotsiaalsesse gruppi kuulumisega seonduvat, st hinnatud ei ole kaebaja tegevust seoses Ukrainas elavate ja sealt lahkunud inimeste abistamisega ega asjaolu, et kaebaja elukaaslane tegeleb aktiivselt Ukraina relvajõudude abistamisega. 9(13)
50.Kaebaja ei vaidlusta, et tal puudusid kokkupuuted Venemaa ametivõimudega. Kohtu hinnangul on eelnev ka mõistetav, kuivõrd kaebaja elas Ukrainas F linnas juba enne sõja puhkemist, st alates 2019. a. Kaebaja tõi välja, et ta viibis sõja puhkemise päeval Venemaal ning puudus võimalus Ukrainasse naasta. Võimalus selleks avanes alles juunis 2022.a, kus viibis kuni juulini 2022.a. Kaebaja lahkus F-st, kuna linn oli hävitatud, tsiviilisikud tapetud, sh osad kaebaja tuttavad.
51.Kaebuse ja kohtuistungil antud kinnituste kohaselt nõustas kaebaja F-s viibides Venemaa sõdurite poolt vägistatud ja rasedaks jäänud alaealisi. Lisaks majutas kaebaja Ukraina põgenikke oma J majas ja F korteris. Ka Eestisse saabumisel asus kaebaja aitama Ukraina põgenikke ja inimesi, kes elavad Ukrainas, sh sõjakuriteo ohvreid. Ukraina Eestis asuva ühenduse liikmed on kinnitanud, et kaebaja toetas aktiivselt Ukraina pagulasi, organiseeris ning juhtis pagulaste bbbbbbbb bbbb tugikeskust. Keskust külastas 2023.a jooksul üle 300 Ukraina pagulase ning lapse (dtl 778). Vastustaja ei vaidlustanud toodut kohtuistungil ega seda, et PPA ei ole eelneva osas ka vaidlustatud otsuses seisukohta võtnud. Kohus ei nõustu vaidlustatud otsuses toodud väitega, et ka Venemaal elavad venelased aitavad Venemaale saabunud ukrainlasi, kuivõrd nad ei näita otseselt meelsust Venemaa sõjategevuse vastu. Tegemist on üksnes teise inimese aitamisega inimlikul tasandil.
52.Kaebaja toetas rahaliselt Venemaa tegelikku olukorda kajastatavat kanalit „RRR“. PPA ei vaidlustanud asjaolu, et kaebaja on teinud Ukraina sõja toetuseks annetusi (otsuse lk 11 viimane lõik). Kaebaja esitas PPA-le väljavõtted annetustest (dtl 77, 225). Samuti tõi kaebaja välja oma seotuse organisatsioonidega nagu „LLLL“ ja „OOOO“. PPA selgitas otsuses, et LLLL on sõltumatu Venemaa televisiooni kanal ning OOOO on heategevuslik organisatsioon. Seega vaidlust ei ole, et tegemist on sõjavastaste organisatsioonidega.
53.PPA on ka ise kaevatavas otsuses (lk 10 viimane lõik ja lk 11) kajastanud, et igale Venemaa julgeoleku vastu suunatud välisriigi rahalisele ja muule abi osutamisele antakse juriidiline hinnang. Venemaa julgeoleku vastaseks tegevuseks loetakse välisriigile, rahvusvahelisele või välismaisele organisatsioonile või nende esindajatele rahalise, logistilise, nõustamis- või muu abi osutamist. Seda käsitletakse Venemaa kriminaalkoodeksis 275. artiklis riigireetmisena. Sellise kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette kuni 20-aastase vangistuse.1 29.09.2022 Lenta.ru artikli järgi on 25 aasta jooksul riigireetmise artikli alusel süüdi mõistetud üle 130 inimese. 2 Venemaa on juba algatanud mitu riigireetmise kriminaalasja seoses väidetava koostööga Ukrainaga. Samuti väidetakse, et FSB on koostöös siseministeeriumiga võtnud kinni ühe Moskva elaniku, keda kahtlustatakse riigireetmises (Venemaa kriminaalkoodeksi artikkel 275). Põhjuseks oli see, et ta oli väidetavalt andnud rahalist abi Ukraina relvajõududele. [---] Naine peeti kinni, kui ta üritas Venemaalt lahkuda. Moskva Lefortovo kohus saatis ta kaheks kuuks vahi alla. Riigireetmise paragrahvi järgi on karistuseks 12 kuni 20 aastat vangistust. „Esimese osakonna“ inimõiguste projekt rõhutas, et tegemist on esimese teadaoleva juhtumiga, kui Ukrainale rahalise abi andmise tõttu algatatakse riigireetmise menetlus.3 Vaatamata eelnevale asus PPA vääralt järeldusele, et Venemaa ametivõimud ei ole teadlikud asjaolust, et kaebaja on teinud Ukraina jaoks pisiannetusi Eesti pangakontolt. Kohus leiab, et Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattumisel ei lähtuta sellest, kas asjaolud on piisavalt tõendatud. Süüdimõistmiseks piisab ka fabritseeritud tõenditest või muudest asjaoludest. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tuleb lähtuda eeldusest, kas oht taotlejale on kogumis välistatud. Praegusel juhul ei saa vastavat ohtu kaebajale välistada.
54.Kaebaja tõi kohtuistungil välja, et asus 2019.a Venemaalt Ukrainasse elama. Sõja puhkedes kogus ta F-s tõendeid toimunu kohta, st filmis kõike ning postitas sotsiaalmeediasse tõendeid
3 Интерфакс: Генпрокуратура пояснила, какая помощь Украине будет расцениваться как измена Родине, 27.02.2022 – https://www.interfax.ru/russia/824934 (10.04.2024).
Lenta: Преданные или предатели. Кого в России осуждают за государственную измену, 29.09.2022 – https://lenta.ru/articles/2022/09/29/pred/ (10.04.2024).
Samas
10(13)
Ukraina sõjast ja kodulinnast F-st. Kaebaja heidab vastustajale ette, et PPA ei ole hinnanud kaebaja Facebooki konto postitusi. Kaebaja selgitas 26.06.2024 PPA-le, et ta on Facebooki kasutaja. Kaebajal on ka Instagramis konto, kuid ei kasuta seda aktiivselt. Samuti on kaebajal Telegramis konto. Kontosid kasutab oma nimega (vt p 35, dtl 748). PPA ei ole kaebaja sotsiaalkontode vaatlemise osas teinud vaatlusprotokolli, millega rikkus VRKS § 1 lg 3, HMS § 18 lg 2 p 5. Vaidlustatud otsuses on PPA vääralt tõlgendanud kaebaja selgitust ning toonud välja, et kaebaja ei tee postitusi (lk 4). Hilisemalt on PPA siiski leidnud, et kaebaja teeb postitusi, kuid postitustest ei nähtu poliitaktivismi (lk 9). Kohus on eelnevas PPA-ga erineval arvamusel. Kaebaja esitas väljavõtted oma sotsiaalmeedia kontolt (dtl 102-224), millelt nähtuvalt on kaebja avaldanud märkimisväärselt oma sõjavastast meelsust. Lisaks tõi kaebaja välja, et ta avaldas ka foto, millel ta poseerib koos poliitaktivisti Mga. Osasid postitusi on näinud ja meeldivaks märkinud üle tuhande inimese. Seega ei nõustu kohus vaidlustatud otsuses tooduga, et kaebaja kontol esinevad üksikud viited Ukrainale ning ei ole väljendatud läbivalt poliitaktivismi.
55.Kaebaja on avaldanud ka PPP portaalis artkli oma elust, kus on välja toodud kaebaja nimi (dtl 793). PPA hinnangul on nimetatud artikkel avaldatud manipulatiivse eesmärgiga, millega kohus ei nõustu. Menetlusosalised on ühel meelel, et kaebaja tegevus ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivuse ajal ei viita asjaolude konstrueerimisele varjupaiga saamise eesmärgil. Samuti ei eita vastustaja, et kaebajal on õigus sõna- ja väljendusvabadusele. Kuivõrd kaebaja väljendas artiklis oma positsiooni Venemaa algatatud sõja osas väga laia venekeelse lugejaskonna ees, ei saa lugeda kaebaja tegevust manipulatiivseks, vaid kaebaja kirjeldas tegelikku olukorda. Eelnevast võib samas kaebajale järgneda negatiivsed järelmid juhul, kui ta reisib kodakondsusjärgsesse riiki.
56.Kaebaja väidete kohaselt on kaebajal Ukraina relvajõududes teenivaid sõpru, kes jagavad infot, mida neil vaja oleks. Suheldakse portaalide Viber, Telegramm ja Messenger kaudu. Eelnevat aluseks võttes nähtub, et kaebajal on olemas seos Ukraina relvajõududega, mille avalikukstulek talle Venemaal kahtlemata tagakiusu tekitaks. Seega on kaebaja osutanud olulist abi ukrainlastele ning Ukrainale. Kohus peab tõenäoliseks, et kaebaja profiiliga olevat isikut võidakse hakata Venemaal diskrimineerima või esitada alusetu süüdistus. Eelkõige võib kaebaja sattuda ohtu seetõttu, et abistas Ukraina relvajõududes teenivaid inimesi, st osutas bbbbbbbb bbbb Ukraina relvajõududes teenivate meeste abikaasadele, sugulastele ning sõjast naasnud inimestele, sh sõjavangidele. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja kirjeldatud tegevust Ukraina heaks lugeda pelgalt sõjavastasuseks. Pigem viitab kaebaja tegevus käitumisele, mis võib huvi pakkuda julgeolekuorganitele Venemaale naasmisel.
57.Kaebaja esitas PPA-le 04.01.2023 taotluse ajutise kaitse pikendamiseks, millele menetlust ei järgnenud pika aja vältel ning talle ei edastatud vastavat otsust. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et talle helistati mais 2023 PPA-st ning paluti esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, mida ta ka tegi. Vastustaja eelnevat ei vaidlustanud.
58.Kaebaja kirjeldas kohtuistungil 26.06.2023 vestlusel toimunut ning teatas, et talle ei tutvustatud tema õigusi. Asja juurde lisatud kaebaja allkirjaga kinnitatud väljavõttelt nähtuvalt on kaebaja kinnitanud, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Samas nähtuvad väljavõttelt ainult kohustused (dtl 717). Ka 26.06.2023 vestluse protokollist nähtub, et kaebajale on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi (dtl 744). Seega kaebaja väited talle õiguste tutvustamata jätmise kohta tõendamist ei leidnud.
59.Kaebaja heitis kohtuistungil PPA-le ette, et kaebajalt ei küsitud vestlusel küsimusi seoses Ukrainaga, vaid keskenduti põhjalikult asjaolule, et kaebaja isa oli sõjaväelane ning lapsepõlves koliti seetõttu palju. Keskenduti ka kaebaja Venemaalt lahkumise põhjendustele. Kaebaja tõi lisaks välja, et ta tarvitas esimese intervjuu ajal antidepressante, mistõttu tema tervislik seisund ei olnud hea. Samas nähtub 26.06.2023 protokollist kaebaja kinnitus, et tervislik seisund on hea ning antidepressante ei tarvita (p 5, dtl 745). Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheited osas, et temalt ei 11(13)
küsitud küsimusi Ukraina olukorraga seonduvalt. PPA ametnik on palunud rääkida kõikidest põhjustest, mis ajendasid kaebajat kodumaalt lahkuma ja Eestis kaitset taotlema (p 6, dtl 745). Samuti on kaebaja kirjeldanud oma olukorda, elades Eestis (p 45 ja 46, dtl 750). Lõpetuseks on PPA ametnik täiendavalt pakkunud võimalust kaebajal selgitada asjaolusid, mida PPA peaks otsuse langetamisel arvestama (p 63, dtl 752). Seega ei ole PPA ametnik keskendunud üksnes ebaolulisele. Tõsi on, et PPA ametnik küsis ise kaebaja elu kohta Venemaal, kuna kaebaja on Venemaa kodanik.
60.Täiendavalt heidab kaebaja PPA-le ette, et ta lootis peale vestlust veel asjaolusid selgitada, kuid vastav võimalus anti alles arvamuste ja vastuväidete esitamisel. VRKS § 15 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetleja teeb pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist viivitamatult järgmised toimingud: seletuste võtmine Eestisse või Eesti piirile saabumise ja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta (p 5). Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 01.06.2023 ning andis vastavad selgitused 01.06.2023 (dtl 711). VRKS § 18 lg 4 järgi rahvusvahelise kaitse taotluse menetleja viib taotlejaga läbi vestluse, mille käigus on taotlejal võimalik esitada fakte ja anda seletusi oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas asjaolude kohta, mis takistavad tema riigist väljasaatmist. Vastav vestlus viidi läbi 26.06.2024. Kuigi kohtupraktikast nähtuvalt viib PPA enne lõpliku otsuse vormistamist veelkord taotlejaga läbi vestluse, siis seekord tuli kaebajal esitada seisukohad kirjalikult (dtl 755), millist võimalust kaebaja ka kasutas.
61.Vastustaja ei ole vaidlustanud, et kaebaja väited on väärad või ei ole ühesugused tema Venemaale naasmisel ohtu sattumise kohta poliitilise veendumuse ning sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. Kohtu hinnagul vajab kaebaja rahvusvahelist kaitset, kaebaja subjektiivne tagakiusukartus objektiivsete asjaoludega on põhjendatud ja kaebaja on seda ka haldusmenetluses PPA-le piisavalt usaldusväärselt näidanud.
62.Eeltoodud põhjustel tühistab kohus PPA otsuse (HKMS § 5 lg 1 p 1). Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ning sissesõidukeeld 6 kuuks on õigusvastane rahvusvahelisest kaitsest keelduva otsuse õigusvastasuse tõttu ja tuleb koos sellega tühistada. Lisaks on otsus õigusvastane sissesõidukeelu osas seetõttu, et PPA ei ole arvestanud seda, et kaebajal on J-is kinnistu. PPA on märkinud üksnes nimetatud asjaolu osas, et kaebaja ei külastanud 2023.a oma kinnistut. Nimetatud asjaolu ei ole piisav sissesõidukeelu kohaldamiseks. Kaebaja selgitustest nähtuvalt elasid eelnevalt tema kinnistul ukrainlastest pagulased, praegusel ajal rentnikud. Samuti oli kinnistu külastamine raskendatud Ukraina põgenike bbbbbbbb bbbb keskuse asutaja ja juhi töö tõttu. Kaebaja jaoks on Ji külastamine vajalik. Eelnevat ei ole PPA vaidlustatud otsusest käsitlenud.
63.HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12.12.2023 otsuse nr 3-22-2509, p-s 16.4, et kohtud saavad olenevalt konkreetsest asjast ise piisava põhjalikkusega hinnata rahvusvahelise kaitse vajadust. Seda tehes tuleb neil muuhulgas lähtuda direktiivist ja kohtumenetluse ajal muutunud olustikust. See ei tähenda, et kohus peaks igal juhul ise andma haldusakti, küll saab ta teha juhise haldusorganile, mis kohustab haldusakti andma. Kohtu hinnangul ei ole PPA hinnanud vaidlustatud otsuses piisaval määral kaebaja antud rahalist ning vaimset toetust Ukraina põgenikele ning asjaolu, et kaebaja elukaaslane osutab relvalist abi Ukraina sõjaväele. Arvestades kohtu eelnevaid seisukohti oleks PPA pidanud kohasel hindamisel asuma järeldusele, et kaebaja vajab rahvusvahelist kaitset. Kohus rahuldab kohustamisnõude selliselt, et PPA-l tuleb rahuldada kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus.
64.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja esitas 21.03.2024 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 227,40 eurot. Kohus peab kaebaja menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuks, kuivõrd kaebaja kulud koosnevad tasutud riigilõivust
12(13)
ning kohtuistungil osalenud tõlgi kulust. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 227,40 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
65.Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.