Finkre Tehnika OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 9. detsembri 2022. a otsuse nr 13-30.3/22/1963 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Finkre Tehnika OÜ, seaduslik esindaja Martin Krapp, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Lisbet Sadam
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Finkre Tehnika OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. jaanuaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Finkre Tehnika OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse toetuse saamiseks põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel. Kaebaja taotles toetust töökoja ning meelelahutus- ja koolituskeskuse rekonstrueerimiseks summas 138 317,16 eurot.
2.PRIA jättis 9. detsembri 2022. a otsusega nr 13-30.3/22/1963 kaebaja toetustaotluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) art 60 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p 1 ja lg 5 ning määruse nr 25 § 8 lg 2 ning § 15 lg 5 ja 6 alusel rahuldamata. PRIA hinnangul on Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ vaadeldavad ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena. Kaebaja muutis vahetult enne toetustaotluse esitamist näilikult äriühingu juhatuse liikme koosseisu ning kunstlikult seati 12. septembril 2022 hoonestusõigus kinnistule, kus asub ka Finkre OÜ toetustaotluse nr 64001800213 toetusega planeeritud suurmasinate hoiu- ja remondiruumiks rekonstrueeritud kaarhall. Toetustaotluse projektikirjelduse ja esitatud dokumentide alusel ei ole toetustaotlusele lisatud hinnapakkumustel kajastatud tööde teostamise järgselt võimalik Vana-Kaie meelelahutus- ja koolituskeskuse ehitist sihipäraselt kasutusele võtta.
3.Kaebaja esitas 6. jaanuaril 2023 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide, mille PRIA jättis
5.veebruari 2023. a vaideotsusega nr 13-30.3/23/45-1 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 22. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA 9. detsembri 2022. a otsuse nr 13-30.3/22/1963 ja kohustada PRIA-t tegema uus otsus.
5.Tartu Halduskohus võttis 23. veebruari 2023. a määrusega Finkre Tehnika OÜ kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
6.Vastustaja esitas 27. märtsil 2023 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus määras 23. oktoobri 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
8.1.PRIA on meelevaldselt tõlgendanud asjakohaseid õigusnorme ning ebaõigesti ühendanud äriühingud üheks põllumajandustootjaks. Isikute omavaheliste seoste hindamisel ei ole arvestatud nende tegevusalade erinevust ja meelevaldselt on lähtutud tulumaksuseaduses (TuMS) nimetatud sugulusseosest. Finkre Tehnika OÜ puhul ei ole tegemist tütar ega sidusettevõttega. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 4 tingimustele kaebaja ei vasta. Määruses nr 25 puudub viide TuMS § 8 lg-le 1, mistõttu ei ole PRIA viide sellele korrektne. Seda normi ei saa kohaldada ka analoogia korras. PRIA tõlgendus ühiselt toimiva põllumajandusliku majapidamise kohta on meelevaldne ega ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas (nt määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 p b). Erinevatele isikutele kuuluvad ettevõtted on teinud omavahel küll tehinguid, kuid tegemist ei ole seostega, mida võiks hõlmata mõiste „valitsev mõju” alla. PRIA põhjendused toetustaotluse rahuldamata jätmiseks on otsitud ning ei tugine faktilistele asjaoludele ja dokumentaalsetele tõenditele. Finkre Tehnika OÜ ja Finkre
3-23-403 OÜ loodi mitu aastat enne vaidluse esemeks oleva toetustaotluse esitamist, tegemist on reaalselt tegutsevate ettevõtetega, kelle tegevusvaldkonnad ei kattu. Nimetatud äriühingud on eraldiseisvad põllumajandustootjad iseseisva käibega. PRIA on esitanud vaid kaudse kahtlustuse ega ole tõendanud, et tingimusi täideti kunstlikult.
8.2.Kaebaja peamine tegevusvaldkond on metsandus. Asjaolu, et kaebaja on varasematel aastatel tegelenud marginaalses osas ka põllumajandusega ei ole määrav, sest põllumajandusega tegelemisest saadud käive moodustab väikse osa kogukäibest. Seetõttu on meelevaldne PRIA hinnang, et Finkre OÜ ja kaebaja tegutsevad samal tegevusalal. PRIA viidatud vastastikuste teenuste osakaal oli kogukäibest vähene. PRIA käsitluse järgi võiks kõiki ühistegevuse kriteeriumi alusel investeeringutoetuste voorudes hindepunkte saanud ettevõtjaid käsitleda üksteisega seotuna, mis kindlasti ei ole määruse eesmärgiks. Ühtse majandusüksuse määratlemiseks on vajalik tihe majanduslik side, mis antud juhul puudub.
8.3.Ebaõige on PRIA seisukoht, et kaebaja on kunstlikult muutnud andmeid selleks, et varjata seoseid teise äriühinguga. Kaebaja juhatuse liige uuris enne kande muutmist PRIA-lt juhatuse liikme seostele kehtestatud tingimuste kohta, kuid see ei kinnita, et tegemist oli kunstlike tingimuste tekitamise või sidemete varjamise tahtega. Pealegi olid PRIA-le varasemad sidemed äriühingute vahel teada. Kaebaja konsulteeris enne taotluse esitamist taotluse korrektsuse ja vastavuse tagamise eesmärgil PRIA-ga. Muudatused äriregistris olid tingitud asjaolust, et PRIA käsitlus nn seotud isikute hindamise kohta oli ebaselge ning kaebaja soovis vältida tingimuste rikkumist. Hoonestusõigus seati vastavalt hoonete tegelikule kasutamisele. Seatud hoonestusõigus tagab kinnistu erinevate osade kasutamise autonoomsuse ja ei tõenda ettevõtete seotust. Ettevõtete vaheline koostöö ei ole asjaolu, mis kinnitaks ühist majandustegevust.
8.4.2021. aastal taotlesid kaebaja ja Finkre OÜ ka muid toetusi ning PRIA ei käsitlenud siis kaebajat Finkre OÜ-ga koos ühe majandusüksusena. Puudub igasugune õiguspärane põhjendus, miks erinevate meetmete lõikes on PRIA käsitlus olnud erinev. Isegi kui käsitleda kaebajat Finkre OÜ-ga ühe majandusüksusena, oleks kaebaja saanud taotleda toetust 97 429,90 euro ulatuses, muutes selleks vajadusel projekti, kuid PRIA vastavaid selgitusi ei andnud. Toetustaotluse oleks saanud rahuldada osaliselt.
8.5.Toetustaotlusega hõlmamata tegevused ei kajastu hinnapakkumistes, sest ehitusprojektis ettenähtud kasutuselevõtuks vajalikke töid tehakse võetud hinnapakkumisest eraldiseisvana. Ettevõte tagab, et projektis sisalduvate, kuid toetustaotlusega hõlmamata tegevuste osas, viiakse ehitustegevused läbi õigeaegselt enne määruses ettenähtud tähtaja saabumist omavahenditest ning nõutud ajal esitatakse PRIA-le hoone kasutusluba. Sisuliselt on PRIA ka ise möönnud, et kui tööd teostatakse vastavalt ehitusprojektile ja ohutusnõuetele, siis on esimese etapi tööde teostamise järgselt võimalik hoonet sihipäraselt kasutada.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
9.1.PRIA jääb otsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Määruse nr 1306/2013 art 60 alusel ei olnud kaebaja toetustaotluse rahuldamiseks alust. Kaebaja ei ole järginud määruse nr 25 § 8 lg-st 2 tulenevaid toetustingimusi. Kaebaja muutis enne toetustaotluse esitamist kunstlikult äriühingu juhatuse koosseisu ja seadis hoonestusõiguse kavandatava Vana-Kaie meelelahutus- ja koolituskeskuse rajamise asukoha kinnistule nii, et varjatud oleks seosed kaebaja ja Finkre OÜ vahel. Tegemist on seotud isikutega, kes on füüsiliste isikute perekondlike, asukohaliste ja tehinguliste sidemete kui ka ühise majandusliku huvi kaudu seotud.
9.2.Enne juhtkonna vahetust loeti määruse nr 25 § 8 lg 2 järgi kaebaja ja Finkre OÜ üheks majandusüksuseks, mistõttu ei oleks taotleja toetust üldse saanud või ei oleks see ületanud 150 000 eurot. Arvestades, et kaebaja taotles toetust summas 138 317,16 eurot, mil kehtinud
3-23-403 määruse nr 25 § 8 lg-te 2 ja 3 kohaselt said omavahel seotud ettevõtjad taotleda toetust kuni 150 000 eurot ning Finkre OÜ oli juba taotlenud toetust summas 52 570,10 eurot, ei oleks saanud kaebaja sellises ulatuses toetust taotleda, kui ettevõtte juhtorganeid ei oleks muudetud. Kui kaebaja oleks toetust taotledes järginud meetme määruses sätestatud piirmäära, oleks toetustaotlus olnud nõuetekohane. Kaebaja taotles toetustaotluses aga toetust summas 138 317,16 eurot ehk lubatust suuremast määras.
9.3.Vaatamata sellele, et PRIA selgitas teabepäringule esitatud vastuses ettevõtete seotuse hindamisel arvestatavaid tingimusi, seotud ettevõtetele kehtestatud maksimaalset toetuse suurust ning asjaolu, et keelatud on üksnes toetuse tingimustele vastamiseks toetuse saamise eesmärgil kunstlikult muudatusi teha, püüdis kaebaja enne toetustaotluse esitamist Finkre OÜga seoseid kõrvaldada nii, et taotles toetust näilikult iseseisva ettevõttena. Enne taotluse esitamist (kuni 8. septembrini 2022) oli lisaks Martin Krapile juhatuse liikmeks ka Ljudmilla Krapp (M. Krapi ema), kes oli samal ajal ka Finkre OÜ juhatuse liige ja osanik. L. Krapi taandumine kaebaja juhatusest ei olnud tingitud objektiivsetest asjaoludest, vaid selle kaudu üritati näilikult kõrvaldada vastuolu määruse tingimustega. Kaebaja kinnitas vaides, et äriregistris tehtud muudatused olid tingitud PRIA käsitlusest nn seotud isikute hindamise kohta. Vahetult enne toetustaotluse esitamist tegi kaebaja juhtkonnas seega muudatused, mille eesmärgiks oli näilikult kõrvaldada määruse nr 25 § 8 lg-s 2 sätestatud tingimuse riive. Kaebaja ei ole suutnud veenvalt ära põhjendada, mis muu asjaolu võis tingida juhatuse koosseisus muudatuste tegemise vajaduse. Kaebaja muutis äriregistris andmeid selleks, et varjata seoseid teise äriühinguga.
9.4.Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ on tihedalt seotud omavahelise majandustegevuse ja laenude kaudu ning nad tegelevad sarnastel tegevusaladel (metsandus ja põllumajandus). Kaebaja esitatud arvelduskonto väljavõtted ja pearaamatu kanded kinnitavad tihedat omavahelist seost. PRIA arvestas ka asjaoluga, et üks osa kaebaja investeeringust (Vana-Kaie meelelahutus- ja koolituskeskuse rajamine) planeeriti katastriüksusele nr 71201:001:0193, kus asub ka Finkre OÜ rajatud suurmasinate hoiu- ja remondiruumiks rekonstrueeritud kaarhall, mis rajati PRIA toetuse abil. Vahetult enne toetustaotluse esitamist sõlmiti eeltoodud katastriüksusele kaebaja kasuks hoonestusõigus nii, et see ei hõlmaks kaarhalli alust maad ning varjatud oleks seosed Finkre OÜ-ga. Kunstlikult tekitatud eelise loomise objektiivne ja subjektiivne koosseis on täidetud ning toetuse määramine ei olnud määruse nr 1306/2013 art 60 alusel lubatav.
9.5.Kaebaja viide sellele, et tema teine toetustaotlus 2021. aastal sarnastel asjaoludel rahuldati, ei oma määravat tähtsust. Tegemist on kahe erineva toetusmeetmega, millel on erinevad tingimused. Mõlema toetustaotluse hindamisel esinesid erinevad asjaolud. Seega on kaebaja väide, et vastustaja on põhjendamatult kohelnud taotlejaid ebavõrdselt, ebaõige.
9.6.Kaebaja menetluskulud on ülemääraselt suured. Haldusasja kestust ja mahukust ning haldusasjas tehtud toiminguid arvestades ei ole kaebaja esindaja kulud taotletavas ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Kaebuses on suures osas korratud vaides esitatud seisukohti, mistõttu on ajakulu ülepaisutatud. Kuna kaebaja on oma seisukohad kujundanud juba enne halduskohtumenetluse algust, on vastustaja hinnangul kaebuse koostamine olnud liiga ajamahukas. Põhjendatuks ei saa pidada ka kaebaja ja lepingulise esindaja vahelise suhtlemise ajakulu.
KOHTU SEISUKOHT
10.Vaidluse all on PRIA 9. detsembri 2022. a otsuse nr 13-30.3/22/1963, millega jäeti kaebaja toetustaotlus rahuldamata, õiguspärasus.
3-23-403
11.Kaebaja taotles PRIA-le esitatud toetustaotluses toetust töökoja ning meelelahutus- ja koolituskeskuse rekonstrueerimiseks summas 138 317,16 eurot, millest töökojahoone ehitustöödeks oli toetussummaks märgitud 70 945,80 eurot ja Vana-Kaie kinnistul oleva abihoone ümberehitamiseks meelelahutus- ja koolituskeskuseks sooviti toetust 67 371,36 eurot.
12.PRIA hinnangul on Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ vaadeldavad ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena. PRIA hinnangul muutis kaebaja vahetult enne toetustaotluse esitamist näilikult äriühingu juhatuse liikme koosseisu ning seadis 12. septembril 2022 hoonestusõiguse katastriüksusele nr 71201:001:0193, kus asub ka Finkre OÜ toetustaotluse nr 64001800213 toetusega planeeritud suurmasinate hoiu- ja remondiruumiks rekonstrueeritud kaarhall. PRIA hinnangul on kaebaja täitnud toetuse saamise tingimused kunstlikult. Samuti tugineb PRIA asjaolule, et toetustaotluse projektikirjelduse ja esitatud dokumentide alusel ei ole toetustaotlusele lisatud hinnapakkumustel kajastatud tööde teostamise järgselt võimalik Vana-Kaie meelelahutus- ja koolituskeskuse ehitist sihipäraselt kasutusele võtta. Kaebaja nende seisukohtadega ei nõustu ja rõhub äriühingute iseseisvale tegutsemisele, lubatud omavahelistele sidemetele ning omavaheliste tehingute marginaalsele ulatusele, samuti asjaolule, et kaebaja juhatuse liikmete muutmine oli tingitud just PRIA-lt saadud teabest. Kaebaja hinnangul ei ole tegemist toetusõiguslikkuse tingimuste kunstliku täitmisega, vaid vajadusega mitte eirata kehtestatud tingimusi. PRIA põhjendused ja faktiliste asjaolude kogum on ebapiisavad käsitlemaks kaebajat ja Finkre OÜ-d ühise põllumajandusliku majapidamisena määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 mõttes.
13.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud määruse nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Nimetatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna EL toetusõiguse üldpõhimõte. Euroopa Kohus on rõhutanud, et õigussubjektid ei tohi liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil ning liidu õigusnormide kohaldamisala ei tohi laiendada nii kaugele, et see kataks ettevõtjate kuritarvitusi. Õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Lisaks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada EL-i õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu otsuseid asjades nr C-176/20 (p 68), C-432/12 (p-d 27 ja 29), Riigikohtu 17. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-567 (p 10), Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2024. a otsus asjas nr 3-22859 (p 17)). Kuritarvituse tuvastamiseks võib vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla näiteks tegu ka siis, kui kulutuse kandmine on poolte tiheda seose tõttu vaid formaalne (eelviidatud Riigikohtu otsuse p 12). Oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2006. a otsus asjas 3-3-1-80-06, p 23). Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist võib järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p 29).
3-23-403
14.Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest (nt Tartu Ringkonnakohtu 5. detsembri 2024. a otsus asjas nr 3-222659). Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud ELÜPS § 111 lg 1 nägi ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 1303/2013 ja nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Lisaks määruse nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil (ELÜPS § 79 lg 3 p-d 1 ja 3).
15.Seega nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui ka toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuleb PRIA-l keelduda toetuse määramisest ehk PRIA-l ei ole eeltoodud rikkumise tuvastamise korral kaalumisruumi. Eeltoodud järeldusele on jõutud ka varasemas kohtupraktikas (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p-d 18-20).
16.Valitsev mõju oli algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loeti formaalselt erinevad ettevõtjad sisuliselt üheks ettevõtjaks (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-18-1287, p 24). Valitseva mõju tuvastamisel tuleb arvestada lisaks määruse nr 14 tingimustele ka konkurentsiseaduse normidega (eelkõige KonkS § 2 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitega). KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2). KonkS § 2 lg 4 sisustamisel on lisaks asjakohane võtta analoogia korras aluseks ka TuMS §-s 8 sätestatud seotud isikute kriteeriumid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474 ja Tartu Halduskohtu otsuseid asjades nr 3-23-866, 3-22-679, 3-22-2282, 3-22-1744). TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud muu hulgas juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või külgjoones sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1). Asjaolu, et määruses nr 14 ei ole tehtud viidet tulumaksuseadusele ei ole määrav, sest senises kohtupraktikas on analoogia korras peetud lubatavaks kohaldada ka TuMS § 8 lg-s 1 sätestatud tingimusi. Kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad (vt täpsemalt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474, p 24). Nimetatud normidest lähtuvalt ei ole valitseva mõju hindamisel oluline ainuüksi isikute õiguslik staatus ja asjaolu, kas isikud tegutsevad iseseisvate isikutena ja millises ulatuses üks isik teist isikut lähtuvalt osalusest ja juhtorganite tegevuses osalemisest mõjutada saab. Valitsev mõju võib seisneda ka muudes otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses.
17.Formaalselt iseseisvate äriühingute käsitlemisel PRIA toetuste kontekstis ühtse põllumajandusliku majapidamisena tuleb silmas pidada ka Euroopa Liidu õigust. Määruse nr
3-23-403 1307/2013 art 4 lg 1 punkti a kohaselt on „põllumajandustootja“ füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma või rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti b kohaselt on põllumajanduslikuks majapidamiseks kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nimetatud sätete kohaselt on võimalik olukord, kus ühel füüsilisel või juriidilisel isikul on mitu põllumajanduslikku majapidamist, kuid võimalik on ka olukord, kus mitmel füüsilisel või juriidilisel isikul on üks põllumajanduslik majapidamine. Viimasel juhul saab rääkida ka isikute rühmast, kes on määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt samuti üks põllumajandustootja, isegi kui tegemist on mitme erineva juriidilise isikuga. Samuti võib isikuid käsitleda ühtse põllumajandusliku majapidamisena olukorras, kus ühe ja sama põllu kohta esitavad ühisest majanduslikust huvist ajendatult vaheldumisi taotlusi äriühingud, kellel on sama osanik ja juhatus, millest nähtub, et äriühingute üle teostab kontrolli sama isik. Euroopa Liidu õiguse järgi ei oma tähtsust asjaolu, et tegemist on erinevate juriidiliste isikutega. (vt Tartu Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-19-648, p 19). Määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktis b määratletud mõiste „põllumajanduslik majapidamine“ hõlmab kõiki põllumajandustootja juhitavaid tootmisüksusi ning oluline on, et juhtimise mõiste ei tähenda, et põllumajandustootjal on asjasse puutuva maa kasutamisel põllumajanduslikel eesmärkidel piiramatu käsutusõigus, kuid põllumajandustootja peab olema põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu (Euroopa Kohtu 7. aprilli 2022. a otsus asjas nr C-176/20, p-d 55-56). Samade isikute kontrolli all olevaid äriühinguid saab seega käsitleda määruse nr 1307/2013 mõttes ühtse põllumajandusliku majapidamisena. Kohus juhib lisaks tähelepanu sellele, et sarnaselt maksumenetlusega ja selle raames kasutatud ühise majandusüksuse mõistega on ühise põllumajandusliku majapidamise näol tegemist samuti juriidilise abstraktsiooniga, mille kasutamist ei välista asjaolu, et äriühingud tegutsevad erinevate juriidiliste isikute vormis (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2023. a otsus maksuasjas nr 3-20-2331).
18.Finkre Tehnika OÜ kanti äriregistrisse 21. jaanuaril 2019 ning selle juhatuse liige ja ainuosanik oli ajavahemikul 21. jaanuar 2019 kuni 3. märts 2021 L. Krapp. 18. jaanuaril 2021 sai Finkre Tehnika OÜ juhatuse liikmeks ka L. Krapi poeg M. Krapp. Finkre Tehnika OÜ ainuomanikuks sai M. Krapp 3. märtsil 2021. Ajavahemikul 3. märts 2021 kuni 8. september 2022 olid Finkre Tehnika OÜ juhatuse liikmeteks L. Krapp ja M. Krapp. Seega säilitas L. Krapp Finkre Tehnika OÜ juhtimisõiguse kuni 8. septembrini 2022 ehk taandus vahetult enne toetustaotluse 12. septembril 2022 esitamist. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja haldusmenetluses ja kohtumenetluses esitatud põhjendustest neid objektiivseid asjaolusid, mis lisaks toetustaotluse tingimuste formaalse täitmise vajadusele, kinnitaks Finkre Tehnika OÜ-s juhatuse liikmete koosseisus muudatuse tegemise vajadust. Kaebaja pole haldus- ega kohtumenetluses suutnud veenvalt põhjendada, et juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise vajadus ei olnud tingitud peaasjalikult formaalselt toetustaotluse tingimustele vastavuse tagamise eesmärgiga, vaid et seda tingisid ka muud majanduslikud vms põhjused. Veenev ei ole PRIA-le esitatud vastuses (dtl 241) esitatud põhjendus, et kuna Finkre Tehnika OÜ põllumajanduslikku tegevust on tulevikus plaanis vähendada ja L. Krapil ei ole seetõttu enam ettevõtte juhtimises suurt rolli, siis otsustati see juhatuse liige taandada ettevõtte juhtimisest. Sedavõrd üldsõnaline põhjendus ei veena kohut, et olukorras kus PRIA-lt saadud vastuses oli viidatud perekondlikele sidemetele ja vahetult enne toetustaotluse esitamist tehti kaebaja juhatuse liikmete koosseisus muudatus, siis oli muutmise vajadus tingitud
3-23-403 peaasjalikult majanduslikest põhjustest lähtuvalt. Selline tegevus ei viita mitte majandustegevuse ümberkorraldamisele ja äriühingu juhtimise olulisele muutmisele, vaid asjaolule, et juhatuse liikme kohalt taandumine oli seotud üksnes toetustaotluse esitamise ja toetustingimustele formaalselt vastamise vajadusega. Seda ei ole täielikult eitanud ka kaebaja ise, et juhatuse liikmete koosseisu muutmise vajaduse tingisid esmajoones PRIA-lt saadud selgitused. Kogumis viitab kaebaja tegevus sellele, et juhatuse liikme koosseisus muudatuse tegemine oli tingitud peaasjalikult sellest, et vähendada formaalselt Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ omavahelist seotust kinnitavaid asjaolusid, kuid see ei kinnita, et mõju kahe eelnimetatud äriühingu tegevusele oleks Finkre OÜ osanikul L. Krapil ka tegelikkuses vähenenud määral, et Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ omavahelised sidemed oleksid ka sisuliselt oluliselt muutunud. Juhatuse liikme kohalt taandumine ei tähenda, et L. Krapil ei ole läbi perekondliku suhte ning äriühingute omavaheliste tehingute võimalik Finkre Tehnika OÜ tegevust jätkuvalt mõjutada ja suunata.
19.Vastustaja ei ole tehinguid Finkre OÜ ja Finkre Tehnika OÜ vahel otsuses ja vaideotsuses detailselt analüüsinud, kuid halduskohtule esitatud materjalid (arvelduskonto väljavõte, müügiarved ja pearaamatu väljavõte) kinnitavad PRIA järelduse õigsust, et Finkre OÜ ja Finkre Tehnika OÜ ning nende juhatuse liikmete vahel oli toetustaotluse esitamisele eelnenud kahel aastal tihe majanduslik side. Kohtule esitatud kaebaja 2021. ja 2022. aasta arvelduskontode (dtl-d 245-272) ja pearaamatu väljavõtetest (dtl-d 321-376) ning PRIA-le esitatud müügiarvetest (dtl 274-290) nähtub Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ tihe majanduslik seotus, sest Finkre Tehnika OÜ osutab teenuseid Finkre OÜ-le, samuti on endine juhatuse liige L. Krapp 2020. a ja 2021. a andnud mitukümmend korda laenu kaebajale ja saanud ka laenu tagasimakseid. Kaebaja pearaamatu väljavõtetest nähtub, et laenude andmise kaudu on L. Krapi mõju kaebaja majandustegevuse finantseerimisel olnud ulatuslik. 2021. aastal on Finkre Tehnika OÜ andnud laenu ka Finkre OÜ-le ja saanud tagasimakseid. Seega on äriühingute omavaheline side ilmne. Samuti kinnitavad kohtule esitatud materjalid, et Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ teevad omavahel tehinguid, kusjuures kaebaja on soetanud põllumajanduslikku toodangut ning hakkepuitu ka Finkre OÜ-lt 2021. aastal. Kaebaja 2020. a müügitulust oli väike osa seotud põllumajandusliku toodangu müügiga (silopallide müük) ja suurem osa metsamajandamisega seotud teenuste (puidu väljaveoteenus ja hakkepuit) osutamisega. Näiteks 2020. a metsaveoteenusega seotud müügitulust (kokku 25 000 eurot) moodustasid Finkre OÜ-le osutatud teenused ca 25%. Samuti on kaebaja osutanud metsandusega seotud teenuseid Finkre OÜ-le ka 2021. aastal arvestatavas mahus. Kaebaja kogu müügitulust moodustasid Finkre OÜ-lt saadud tasud 2020. a ca 12% ja 2021. a ca 10%. Kohus möönab, et Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ tegevusala suures osas ei kattu, sest Finkre Tehnika OÜ tegeles peaasjalikult metsamajanduse abistavate tegevuste teenuste osutamisega, mitte põllumajandusega, kuid mööda ei saa vaadata sellest, et üheks tegevussuunaks oli ka põllumajandus- ja metsamasinate valmistamine ja ümberehitamine ning arvestatav osa teenustest osutati ka Finkre OÜ-le. Arvestada tuleb ka sellega, et kuni toetustaotluse esitamiseni Finkre Tehnika OÜ juhatuse liikmeks olnud L. Krapp finantseeris Finkre Tehnika OÜ majandustegevust laenude andmisega arvestataval määral, mis nähtub ka kaebaja esitatud pearaamatu ja arvelduskonto väljavõtetelt. Äriühingud on seega olulisel määral seotud omanike ja juhatuse liikmete perekondlike sidemete kaudu ning ka majanduslikult läbi erinevate toodangute tootmiseks vajalike tooraine soetustehingute ja omavaheliste laenulepingute sõlmimise, samuti teenuste osutamise kaudu. Seega ei ole PRIA väited sarnaste tegevusalade ja majanduslike sidemete kohta meelevaldsed ega väärad, samuti ei kinnita kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtted ja müügitulu andmed seda, et Finkre OÜ ja selle omaniku L. Krapi mõju kaebaja tegevusele ning äriühingute vaheline vastastikuste teenuste osutamise ja toodangu soetamise osakaal oleks olnud üksnes marginaalne.
3-23-403
20.Väheoluline ei ole asjaolu, et kaebaja toetustaotluses märgitud üks investeeringuobjekt (meelelahutus- ja koolituskeskus) asub Finkre OÜ katastriüksusel ja sama katastriüksusega seonduvalt on varasemalt saanud toetust ka Finkre OÜ. Mõlemad investeeringuobjektid asuvad sedavõrd lähestikku, et moodustavad sisuliselt tervikliku hoonetekompleksi. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja toetustaotluses märgitud ehitis plaaniti Finkre OÜ kinnistule ning toetustaotluse esitamise päeval 12. septembril 2022 sõlmis kaebaja hoonestusõiguse kavandatava Vana-Kaie meelelahutus- ja koolituskeskuse rajamiseks katastriüksusele nr 71201:001:0193. Hoonestusõigus seati teise äriühingu omandis oleva PRIA toetuse najal juba renoveeritud ehitise vahetusse lähedusse jäävale maa-alale. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et mõni mitteseotud äriühing saaks samadel tingimustel hoonestusõiguse Finkre OÜ kinnistul tema rekonstrueeritud kaarhalli vahetusse lähedusse jäävale maa-alale. Ka PRIA veebikaardilt ja Maa-ameti ortofotodelt ning kohtule esitatud hoonestusõigust puudutavatelt piltidelt on tuvastatav, et kuigi hoonestusõigus katastriüksusele nr 71201:001:0193 on seotud nii, et see ei hõlma Finkre OÜ kaarhalli alust maad, vaid piirneb sellega, moodustaksid hoonete läheduse tõttu need sisuliselt tervikliku hoonetekompleksi, mida ümbritsevad metsaga kaetud ala, põllumaad ning teedevõrgustik. PRIA veebikaardi rakendusest ja Maaameti fotolao ortofotodelt nähtuv viitab, et ka varasemalt on tegemist olnud ühtse hoonetekompleksiga. Seega on kohus seisukohal, et kuigi Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ investeeringuobjektide piirid täielikult ei kattu ning hoonestusõiguse piirid Finkre OÜ investeeringuobjekti ei hõlma, asetsevad investeeringuobjektide realiseerimisel hooned üksteisele sedavõrd lähedal, et moodustavad väliselt tervikliku hoonetekompleksi ning sisuliselt arendavad Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ koos ühel katastriüksusel asetsevaid hooneid ehk neil on ka ühised majandushuvid.
21.Kohus möönab, et eraldiseisevalt ei oleks eeltoodud asjaolud ühise põllumajandusliku majapidamisena ja tingimuste kunstliku täitmise käsitlemiseks ehk piisavad, kuid kaebaja jätab teadlikult tähelepanuta või vähemalt üritab pisendada asjaolu, et PRIA on arvestanud asjaolusid kogumis. Koosmõjus äriühingute omavahelist seotust ja investeeringuobjektide vahetut lähedust kinnitavate asjaoludega, kinnitab juhatuse liikme koosseisu muutmine just vahetult enne toetustaotluse esitamist kaudselt, et äriühingute omavaheline side on jätkuvalt tihe olenemata sellest, et formaalselt on äriregistris juhatuse liikmete koosseisus muudatus tehtud. Asjaolu, et Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ on asutatud mitmeid aastaid enne kaebaja toetustaotluse esitamist ning nende tegevusala täielikult ei kattu, ei ole määrava tähendusega.
22.Kohtu hinnangul on PRIA hinnatud asjaolud kogumis piisavad, et käsitleda toetustaotluse menetlemisel Finkre Tehnika OÜ-d ja Finkre OÜ-d ühtse põllumajandusliku majapidamisena. Asjaolud kogumis võimaldavad asuda seisukohale, et omavaheliste sidemete (nii juhatuse liikmete perekondliku sideme kui ka majanduslike sidemete) läbi on need äriühingud vaadeldavad ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena, kuigi formaalselt on tegemist erinevate ettevõtjatega.
23.Kuna Finkre OÜ on samast meetmest saanud PRIA-lt toetust kaarhalli rekonstrueerimiseks, siis ei oleks Finkre Tehnika OÜ juba seetõttu saanud ühtseks põllumajanduslikuks majapidamiseks pidamise tõttu toetust maksimaalses ulatuses, sest kokku taotles kaebaja toetust summas 138 317,60 eurot ning Finkre OÜ oli varasemalt juba saanud samast meetmest toetust 52 570,10 eurot, mistõttu oleks toetuste kogusumma ületanud maksimaalmäära 150 000 eurot (määruse nr 25 § 8 lg 2). Seejuures on PRIA põhjendatult juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja ei esitanud taotlust piirmääras võimaldavas
3-23-403 summas ega muutnud esialgset toetustaotlust sisuliselt. Juba seetõttu ei oleks kaebajale toetustaotluse rahuldamiseks alust. Seega saanuks PRIA jätta toetustaotluse rahuldamata piirmäära ületamise tõttu.
24.PRIA on õigusliku alusena siiski tuginenud määruse nr 25 § 15 lg-tele 5 ja 6 ning heitnud kaebajale ette toetustingimuste kunstliku täitmist eesmärgiga vastata toetustingimustele. Toetustingimuste kunstlike täitmise osas tuleb silmas pidada, et ainuüksi ühtse põllumajandusliku majapidamise tuvastamisest ja äriühingute seotusest ei piisa selleks, et väita toetuse taotlejate poolt toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikku tekitamist (Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2024. a otsus asjas nr 3-22-859, p 18). Tartu Ringkonnakohus on viidetega Riigikohtu praktikale selgitanud, et PRIA-l tuleb kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate EL-i normide tähendust ja eesmärki kui ka taotleja teguviisi. Teiseks tuleb tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Kohtupraktikas on näiteks tingimuste kunstlikuks loomiseks peetud uute äriühingute asutamist eesmärgiga luua tingimused neile toetuste väljamaksmiseks, vältides seeläbi tagasinõutavate toetussummade tasaarvestamist, ning toetuste taotlemist samas ulatuses ja samadele põldudele olukorras, kus äriühingud on kõik ühe isiku kontrolli ja juhtimise all (vt Tartu Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-19-648 ja 28. mai 2024. a otsus asjas nr 3-22-859).
25.Kohtu hinnangul on eelnimetatud objektiivne ja subjektiivne koosseis täidetud. Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest. Sellise olukorraga on praegusel juhul tegemist. Kaebajaga seonduvad asjaolud viitavad tahtele tekitada teadlikult ja kunstlikult toetuse saamiseks vajalikke tingimusi nii, et seos Finkre OÜ-ga ja selle omanikuks oleva L. Krapiga oleks varjatud. Kaebaja juhatuses tehtud muudatused ning hoonestusõiguse seadmine Finkre OÜ kinnistule nii, et moodustub terviklik hoonetekompleks, kuid toetused on määratud erinevatele äriühingutele, on tehtud näilikult eesmärgiga jätta formaalselt mulje, et kaebaja ei ole seotud Finkre OÜ ja selle omaniku tegevusega ning tagada toetuse saamine piirmäärast suuremas ulatuses. Finkre OÜ ei oleks ise samasuguse toetustaotluse esitamisel toetust piirmäära ületamise tõttu saanud. Kuna Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ on omavahel tihedalt seotud, siis saaksid need äriühingud koostöös ligi suuremale toetusele ja saaksid seeläbi põhjendamatu konkurentsieelise teiste ettevõtjate ees. Kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele. Kaebaja on kunstlikult kujundanud mulje, et tal ei ole Finkre OÜ ja selle omanikuga olulisi majanduslikke ja isikulisi sidemeid. Vahetult enne toetustaotluse esitamist kaebaja juhatuses muudatuste tegemine oli kantud eesmärgist varjata äriühingute ja nende omanike omavahelist seotust kinnitavaid asjaolusid, et seeläbi vastata formaalselt toetustingimustele. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis ei ole kaebaja suutnud veenvalt ära näidata äriühingute omavahelist mitteseotust ega neid objektiivseid asjaolusid, mis kinnitaks vajadust kaebaja juhatuse muutmiseks just enne toetustaotluse esitamist. Kuna PRIA saadetud vastusest nähtus kaebajale asjaolu, et perekondlikud sidemed ning äriühingute vahelised majanduslikud seosed võivad saada toetustingimustele vastamisel takistuseks, kandis Finkre OÜ omaniku L. Krapi taandumine Finkre Tehnika OÜ juhatuse liikme kohalt vahetult enne toetustaotluse esitamist peaasjalikult eesmärki luua näilik mulje omavaheliste sidemete vähesusest. Seeläbi said omavahel tihedalt seotud äriühingud teiste taotlejate ees eelise, mis seisnes suuremal määral toetuse saamises kui nad saaksid eraldi tegutsedes.
3-23-403
26.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et asjaolud kogumis viitavad piisavalt tingimuste kunstlikule täitmisele ja eesmärgile saavutada ebakohane konkurentsieelis (toetuste koondumine omavahel tihedalt seotud äriühingute kätte). Lähtuvalt määruse nr 1306/2013 artst 60 ning määruse nr 25 § 15 lg-st 5 ei olnud kaebaja toetustaotluse rahuldamine lubatav, sest toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise puhul on tegemist toetuskõlblikkuse tingimuse rikkumisega. Ka toetustaotluse võimalik muutmine eesmärgiga saada väiksemas ulatuses toetust on hüpoteetiline ega muuda vaidlustatud otsust õigusvastaseks. Seega on PRIA õigesti jätnud kaebaja toetustaotluse rahuldamata.
27.Kaebuses viidatud varasemalt PRIA määratud toetuste õiguspärasus ja toetuse määramise asjaolud ei seondu praeguse vaidlusega ega ole vaidluse esemeks, mistõttu asjaolu, et kaebaja on saanud PRIA-lt teisi toetusi 2021. aastal ei mõjuta eeltoodud järeldust kunstlikult tingimuse täitmise kohta selles asjas.
28.Kuna kaebaja on toetustingimused täitnud kunstlikult, siis ei oma investeeringuobjekti sihipärasesse kasutusse võtmise asjaolud toetustaotluse rahuldamise hindamisel tähtsust. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et nõustub PRIA-ga ka selles, et haldusmenetluses kogutud materjalid võimaldavad lisaks järeldada, et Vana-Kaie meelelahutus- ja koolituskeskuse ehitist ei oleks kaebajal olnud võimalik tähtaegselt tervikuna ka sihipäraselt kasutusele võtta. Kohus nõustub vaidlustatud PRIA otsuses, vaideotsuses ja kaebusele vastuses esitatud PRIA seisukohtadega selles osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).
29.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Finkre Tehnika OÜ kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.