Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-668 13. detsember 2024 Maria Lõbus O.J-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses meditsiiniabi andmata jätmisega 8., 9. ja 16. aprillil 2020 ning 14. juunil 2020 Kaebaja – O.J Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta O.J-i kaebus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13. jaanuar 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Viru Vangla kinnipeetav O.J (edaspidi kaebaja) esitas 8. aprillil 2020 Viru Vanglale kahjunõude, milles palus talle välja mõista hüvitise selle eest, et ta jäeti 8. aprillil 2020 vanglas meditsiinilise abita ning sellega tekitati kahju tema tervisele. Kaebaja selgitas, et tal on tugev valu kaelapiirkonnas. 2020. aasta alguses määrati talle valuvaigisti Skudexa. Esialgu see aitas, kuid hiljem läks valu veel tugevamaks. Raviskeemi muudeti ja koos Skudexaga pandi pinalisse ravim Keto. Kaebaja proovis kaks korda Skudexa asemel Ketot tarvitada, kuid Keto üldse ei aidanud. Kuna Skudexa kuur pidi lõppema 7. aprillil 2020, teavitas kaebaja enne seda korduvalt arsti, et vajab abi. Kaebajal läks 8. aprillil 2020 kell 9.00 kaelavalu väga tugevaks. Kaebaja palus valvuril kutsuda medõe, kes teeks talle valu leevendamiseks süsti. Medõde tuli kell 10.40, keeldus süsti tegemisest ja andis kaebajale ühe Keto tableti, selgitades, et tablett peab võtma valu maha 30 minuti jooksul ning mõjuma vähemalt 6 tundi. Tablett ei mõjunud ja kell 12.40 palus kaebaja valvuril kutsuda medõe, kes teeks valuvaigistava süsti. Medõde ei tulnud. Kaebaja kutsus päeva jooksul veel vähemalt neli korda medõde uuesti enda juurde, kuid medõde ei tulnud. Kaebaja tundis tugevat valu. Kaebaja palus lugeda kahju tekitamise algusajaks 8. aprill 2020 kell 12.40 ning lõpuajaks selle, kui talle antakse ravim või tehakse süst, mis võtab valu ära.
10.aprillil 2020 esitas kaebaja kahjunõude täpsustuse, osutades, et medõde tuli 8. aprillil 2020 tema juurde kell 21.10 ning tegi talle valuvaigistava süsti. 9. aprillil 2020 oli kaebaja jälle valudes, mistõttu palus ta valvuril kell 9.30 kutsuda enda juurde medõe. Kaebaja ootas abi terve päeva. Peale talumatu valu oli kaebajal veel verejooks ninast, külmavärinad jne. Medõde tuli kell 21.09 ja väljastas kaebajale ühe Algocalmi tableti. Kaebaja märkis, et kuna ta ei saa öelda, et ta pole meditsiiniabi üldse saanud, sest meditsiiniõde tuli ja andis ravimit, palus ta kahju tekitamise perioodiks lugeda 9. aprilli 2020 kell 9.3021.10.
3.Kaebaja esitas 30. aprillil 2020 vanglale kahjunõude, milles palus talle välja mõista hüvitise selle eest, et vangla on oma lohakusega tekitanud tema tervisele kahju. Kaebaja kannatas 9. aprillil 2020 kaelavalu 13 tundi, sest medõde ei tulnud tema juurde ega teinud valuvaigistavat süsti. Viru Vangla valvur A. Korikov fikseeris oma 9. aprilli 2020. a ettekandes nr 6-20/139-1, et meditsiiniosakonda teavitati juba 9. aprilli 2020. a hommikul, et kaebaja ootab valuvaigistavat süsti, kuid millegipärast pereõde ei soovinud kaebajat vastuvõtule.
18.juunil 2020 esitas kaebaja kahjunõude, milles palus talle välja mõista hüvitise selle eest, et vangla põhjustas kahju tema tervisele. Taotluse kohaselt palus kaebaja valvuril 16. aprilli 2020. a õhtuse loenduse ajal kutsuda medõe, kuna tal oli tugev kaelavalu. Kell 22.00 teatas valvur, et medõde ei tule kaebaja juurde. Kaebaja ootas hommikuni ehk kaheksa tundi valuvaigistit.
18.juunil 2020 esitas kaebaja kahjunõude, milles palus talle välja mõista hüvitise selle eest, et ta vaevles tugevate valude käes. Taotluse kohaselt kutsus kaebaja 14. juunil 2020 kell 21.30 välja medõe, sest tema kaela tabasid tugevad valud. Saabunud meditsiinitöötaja I. Gumennaja abi ei osutanud, vaid selgitas, et arstiabi osutab arst.
6.Viru Vangla jättis 22. märtsi 2021. a otsusega nr 6-16/56-2 kaebaja kahjunõuded läbi vaatamata. Vangla leidis, et tegu on tsiviilõigusliku ettepanekuga kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) järgi, mida ei saa lahendada haldusmenetluse sätete järgi ning see
3-21-668 tuleb riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt jätta läbi vaatamata. Vangla märkis siiski, et kaebaja nõuetest on näha, et kõikidel nimetatud juhtudel otsustas valuvaigisti väljastamise vajaduse üle meditsiiniõde ning vanglal ei ole alust arvata, et meditsiiniõde oleks jätnud vajaduse korral ravimi väljastamata.
7.Kaebaja esitas 24. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täiendas. Kaebaja palus mõista vanglalt välja hüvitise, kuna ta kannatas valu ja tema väärikust alandati.
7.aprillil 2020 lõppes kaebaja ravikuur ja seda jätkati alles 12. aprillil 2020. Vahepealsel ajal pidi kaebaja kannatama pidevat valu. 8. ja 9. aprillil 2020 jättis Viru Vangla meditsiiniõde andmata raviabi, kuna ta ei tulnud tegema valuvaigistavat süsti. 16. aprillil 2020 palus kaebaja õhtuse loenduse ajal valvuril kutsuda meditsiiniõe, kuna kaebajal esinesid tugevad valud. Kell 22.00 teatas valvur, et meditsiiniõde keeldus kutsest. 14. juunil 2020 kell 21.30 soovis kaebaja uuesti meditsiiniõelt valuvaigistavat süsti kaelavalu vastu, kuid meditsiiniõde keeldus ja ütles, et abi peab osutama arst.
8.Tartu Halduskohus tagastas 7. detsembri 2021. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist väärikuse alandamise ning 10.‒12. aprillil 2020 meditsiiniabi andmata jätmise eest, sest kaebajal oli vastavas osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohus võttis kaebuse menetlusse tervisekahju hüvitamise nõudes seoses 8., 9. ja 16. aprillil 2020 ning 14. juunil 2020 meditsiiniabi andmata jätmisega.
9.Vastustaja palus 11. aprilli 2022. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust. VÕS § 770 lõike 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige diagnoosi- ja ravivigade eest ning seda juhul, kui ta on selles süüdi. VÕS § 762 sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse osutada tervishoiuteenust selliselt, et see vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda osutataks tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Kaebaja tervisekaart alates 23. jaanuarist 2012 näitab kaebaja kaebuste dünaamikat (järjest tugevamate ravimite nõudmine) ning kaasuvaid terviseprobleeme (sõltuvusprobleemid, isiksusehäired). Ka käesoleva vaidluse põhietteheited on need, et kaebajale ei antud tema arvates piisavalt kiiresti nii tugevat valuvaigistit ja just sellisel kujul, nagu tema soovis. Sellisest käitumisest tõusetub aga küsimus, kas kaebaja poolt ravimi nõudmine võis olla esmases seoses sõltuvusprobleemiga (nt diagnoosiga F15.72) ja just talle meelepärase ravimi mittesaamisega (nt Skudexa, mis sisaldab tramadoolvesinikkloriidi, mis omakorda kuulub opioidide rühma). Esmased valuvaigistid (vabaduseski käsimüügis olevad ibuprofeen ja paratsetamool) on valvuritelt saadavad, kuid kaebaja ei püüdnudki nendega oma väidetavat valu kontrolli alla saada. Ettekandest nr 6-20/1390-1 nähtub, et kaebaja küll väitis tugevat kaelavalu, kuid samal ajal suutis ta lõhkuda vastu elukambri metallust. Ei ole eluliselt usutav, et tugeva valuga patsient seda suudaks.
10.Kohus otsustas 8. aprilli 2024. a määrusega viia kaebaja suhtes läbi isiku kohtuarstliku ekspertiisi. Eksperdiarvamus esitati kohtule 20. juunil 2024.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
11.Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses talle Viru Vanglas nõuetekohase tervishoiuteenuse osutamata jätmisega. Kaebaja heidab vanglale ette järgmist tegevusetust:
3-21-668
meditsiiniõde ei tulnud 8. aprillil 2020 kell 12.40 kaebaja palve peale kohe valuvaigistavat süsti tegema, vaid saabus alles õhtul kell 21.10; meditsiiniõde ei tulnud 9. aprillil 2020 kell 9.30 kaebaja palve peale kohe valuvaigistit andma, vaid saabus alles õhtul kell 21.09;
16.aprilli 2020. a õhtuse loenduse ajal ei tulnud meditsiiniõde kaebaja palve peale valuvaigistit andma;
14.juunil 2020 kell 21.30 saabunud meditsiiniõde ei osutanud kaebajale seoses tugeva kaelavaluga meditsiiniabi.
12.Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib üldnormina RVastS § 7 lõige 1, mis sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lõike 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lõige 1 sätestab, et mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib nõuda selles sättes nimetatud õigushüvede süülise rikkumise korral.
13.Kohus kontrollib esmalt, kas kaebaja poolt Viru Vanglale ette tegevust/tegevusetust tervishoiuteenuse osutamisel saab pidada õigusvastaseks.
heidetud
14.Vaidlusalusel ajal kehtinud vangistusseaduse (VangS v.r) § 49 lõige 1 sätestas: „Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“ VangS v.r § 52 lõike 1 esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS v.r § 52 lõike 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Kinnipeetava ja vangla pidaja (riigi) vaheline õigussuhe on eeskätt avalik-õiguslik. Riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis ning ka tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted (VÕS 41. ptk) (vt Riigikohtu erikogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30, punktid 24 ja 25 ning seal viidatud praktika). Seega tuleb kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamise õiguspärasuse üle otsustada nii vangistusseaduse kui ka võlaõigusseaduse 41. peatüki („Tervishoiuteenuse osutamise leping“) sätete alusel (vt Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-21-924, punkt 16). VÕS § 762 esimese lause kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.
3-21-668
15.8. aprillil 2020 on meditsiinitöötaja E. Tuuling teinud kaebaja tervisekaarti järgmise sissekande (haigusjuht nr A6396): „08.04.2020 Hommikul: Kp-val on lõppenud psühhotroopne ravim Scudexa. Valud ei taandu - eriti kaelapiirkonnas. Nõuab süsti ja võimalikult kanget. Esmaabiks antud 1 Tbl Ketonali 100 mg. Pärast õhtust loendust sama küsimus. Tabletist oli mõningast leevendust vaid kaheks tunniks. Tahab öösel magada ja mitte kambrikaaslast ringikõndimisega häirida. Sol Ketonali 100 mg/2ml 2ml i/m.“
9.aprillil 2020 on meditsiinitöötaja K. Kevato teinud kaebaja tervisekaarti järgmise sissekande (haigusjuht nr A6502): „Anamnees: Kp. olevat kogu päeva õde oodanud, pereõe vastuvõtule päeval ei saanudki, polevat juba kuid saanud vastuvõtule. Probleem kaelavaluga, eriti paremoolselt. Skudexa ravikuur lõppenud, peale seda hakanud end halvasti tundma, tekkinud köha ja nohu ning ninast olevat ka verd jooksnud. RR 120/74, Fr 62 x min, T 37,1. Pinalis ei ole ühtegi valuvaigistit, Keto tabletina ei aitavat, kuid eile õhtul saanud süstina, siis tundis mõju. Antud Algocalm õhtuks, edasi hommikuti ja õhtuti kuni perearsti vastuvõtuni. Annab Algokalmi jätkamisest perearstile teada kui ravim on hea toimega. Kokkuvõte ja soovitused: tbl. Albocalm 500mg h, õ perearsti vv- ni; tbl. Paracetamoli 500mg x 2 n 3.“
19.juunil 2020 on meditsiinitöötaja I. Gumennaja teinud kaebaja tervisekaarti järgmise sissekande (haigusjuht nr A10570): „14.06.2020 peale õhtust loendust kaebab kaelavalu ja palub seda kindlasti fikseerida arvutis. Antud Tab.Keto 100mg x ühekordselt.“
16.Kaebaja tervisekaardist nähtub, et meditsiinitöötaja E. Tuuling on 8. aprilli 2020. a hommikul käinud seoses kaelavalu kaebusega kaebaja juures ning andnud talle 1 tableti Ketonali 100 mg. Kaebaja sõnul see tablett ei aidanud ning seetõttu kutsus ta kell 12.40 uuesti meditsiiniõe. Kaebaja sõnul tuli meditsiiniõde alles kell 21.10 ja tegi kaebajale süsti, mis tegi kohe valu nõrgemaks. Ka tervisekaardist nähtub, et meditsiiniõde E. Tuuling on kaebaja juurde uuesti tulnud pärast õhtust loendust ning teinud kaebajale Ketonali süsti. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et 9. aprilli 2020. a õhtul on kaebaja juurde seoses kaelavalu kaebusega saabunud meditsiinitöötaja K. Kevato, kes andis kaebajale Algocalmi tableti. HKMS § 59 lõikest 1 tulenevalt peab menetlusosaline üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. VÕS § 770 lõike 3 kohaselt peab patsient tõendama tervishoiutöötaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Dokumenteerimiskohustuse rikkumist ei ole kaebaja 8. ja 9. aprilli 2020 osas ette heitnud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks 8. ja 9. aprillil 2020 ravivea tegemist. Raviviga ei ole tuvastanud ka praeguses asjas eksperdiarvamuse koostanud ekspert. Ekspert märkis, et kaebaja ravidokumentides märgitud informatsiooni arvestades ei ole alust arvata, et kaebaja valusündroom oleks nõudnud erakorralist sekkumist. Ka kohtule ei nähtu kaebaja tervisekaardi põhjal, et kaebaja terviseseisund nõudnuks 8. ja 9. aprillil 2020 viivitamatut meditsiiniabi. Tuleb arvestada sellega, et Viru Vangla meditsiiniõdedel tuleb tagada tervishoiuteenuste osutamine ka teistele kinnipeetavatele, mistõttu ei pruugi neil olla võimalik kohe iga kaebuse korral kaebaja juurde saabuda. Ka vabaduses viibivatel inimestel ei ole enamasti võimalik kiiremini sarnaste kaebuste korral meditsiiniabi saada. Seda arvestades pole alust väita, et tervishoiuteenus 8. ja 9. aprillil 2020 poleks vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele. Samale järeldusele jõudis ekspert. Mõlemal päeval saabus õhtul meditsiiniõde kaebaja juurde, kuulas tema kaebused ära ja andis talle ravimi. Asjaolusid arvestades ei ole tegu ebamõistliku viivitusega ning kaebajat ei jäetud ilma meditsiiniabita.
3-21-668 Eeltoodust tulenevalt ei ole alust pidada Viru Vangla tegevust kaebajale 8. ja 9. aprillil 2020 tervishoiuteenuse osutamisel õigusvastaseks.
17.Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks 16. aprilli 2020. a õhtul seoses kaelavaluga meditsiinitöötaja poole pöördunud. Tervisekaardist on üksnes näha, et kaebaja viibis 16. aprillil 2020 meditsiinitöötaja E. Tuulingu vastuvõtul, kus ta kurtis, et valuvaigistid on maole halvasti mõjunud (haigusjuht nr A6894). 17. aprillil 2020 on meditsiinitöötaja M. Grigorjeva teinud sissekande, et valvurilt saabus info, et kaebaja käsi on paistes ning meditsiiniõde kutsus kaebaja vastuvõtule, kuid kaebaja keeldus (haigusjuht nr A6936). 17. aprilli 2020. a sissekandest ei nähtu, et kaebaja oleks valvuri kaudu või otse meditsiiniõele teada andnud, et soovis juba 16. aprilli 2020. a õhtul kaelavalu tõttu meditsiiniõe vastuvõttu. Seega ei ole tervisekaardi kannete põhjal võimalik järeldada, et kaebaja oleks 16. aprilli 2020. a õhtul soovinud meditsiinitöötaja vastuvõttu seoses kaelavaluga. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta palus 16. aprilli 2020. a õhtul endale meditsiiniõe kutsuda, pole alust pidada Viru Vangla tegevust 16. aprilli 2020. a õhtul tervishoiuteenuse osutamisel õigusvastaseks. Täiendavalt märgib kohus, et isegi kui kaebaja kutsus 16. aprilli 2020. a õhtul meditsiiniõde, ei saa 8-tunnist ooteaega hommikuni pidada ebamõistlikuks. Miski ei viita sellele, et kaebaja kaelavalu oleks nõudnud erakorralist sekkumist. Ka vabaduses viibivatel inimestel tuleb õhtul sarnaste kaebuste tekkimise korral oodata arstiabi saamiseks hommikuni või veelgi kauem. Seda arvestades ei nähtu kohtule, et kaebajale osutatud tervishoiuteenus poleks vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele. Ka ekspert pole 16. aprilli 2020 puudutavas osas tuvastanud raviviga. Seega ei saa Viru Vangla tegevust pidada õigusvastaseks ka siis, kui kaebaja oleks 16. aprilli 2020. a õhtul meditsiinitöötajat kutsunud.
18.Kaebaja tervisekaardist nähtub, et 14. juuni 2020. a õhtul saabus kaebaja juurde meditsiiniõde I. Gumennaja, kellele kaebaja kurtis kaelavalu. Meditsiiniõde andis kaebajale ühekordselt tableti Keto 100 mg. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et meditsiiniõde ei osutanud talle abi. Meditsiiniõde on kaebaja kaebuse ära kuulanud ja andnud talle valuvaigistava tableti. Asjaolu, et meditsiiniõde ei teinud kaebajale valuvaigistavat süsti, nagu kaebaja soovis, ei tähenda, et meditsiiniõde oleks toiminud õigusvastaselt. Kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi vastavalt tema enda soovile (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, punkt 8). Kohtule ei nähtu, et valuvaigistava süsti asemel tableti Keto andmine poleks vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele. Kaebaja ei ole tõendanud ravivea olemasolu. Eeltoodust tulenevalt pole alust pidada Viru Vangla tegevust kaebajale 14. juunil 2020 tervishoiuteenuse osutamisel õigusvastaseks.
19.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vastustaja ei ole 8., 9. ja 16. aprillil 2020 ega 14. juunil 2020 õigusvastaselt toiminud. Seega puudub vastustaja õigusvastane tegu, mistõttu on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks eeldus täitmata ning ainuüksi see välistab kaebuse rahuldamise. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
20.HKMS § 109 lõike 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. Praegune kaebus oli riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkti 12 kohaselt riigilõivuvaba. Vastustaja on teada andnud, et tal ei ole tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist kaebajalt taotleda. Ainsaks kohtule teada olevaks menetluskuluks on eksperdi kulu, mille kohta teeb kohus eraldi määruse. Muus osas puuduvad menetluskulud, mida kohtuotsuses jagada ja välja mõista.
3-21-668
21.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.