4.Jätta X-i taotlus Tartu Vanglalt 14. augusti 2023. a pöördumise nr 2-3/1467-1 välja nõudmiseks rahuldamata.
5.Rahuldada X-i taotlus ja tagastada talle kaebuse lisadena esitatud paberkandjal dokumendid (dtl 3-24).
6.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 4. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab rahulolematust sellega, et vangla ei rahuldanud tema kahju hüvitamise taotlust, mis puudutas vanglas õlakoti kasutamist. Kaebaja viitab Tartu Vangla 5. novembri 2024. a otsusele nr 1-13/24/516-2. Kaebuse järgi on tema nõue, et kott oleks kambris kuni talle
3-24-3299
õmmeldakse või lubatakse vabadusest saata heledad taskutega riided. Ta soovib abi, et saada taskutega riided, ning et vangla hüvitaks talle kahjunõudes toodud juhtumitega tekitatud kahju. Lisaks soovib kaebaja, et talle hüvitataks kahju ka seoses 2023. aastal toimunud juhtumitega, mil valvur mõnitas teda ja ta ei saanud õlakoti puudumise tõttu arstiga kohtuda Kaebaja palub, et kohus nõuaks vanglalt välja asjakohased dokumendid ja 14. augusti 2023. a pöördumise nr 23/1467-1. Ta palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ja anda advokaat. Lisaks soovib kaebaja kaebuse juurde lisatud materjalide tagastamist.
2.Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 11. detsembril 2024, et kaebaja ei ole vaidlustanud kaebuse juurde lisatud Tartu Vangla 15. oktoobri 2024. a, 21. oktoobri 2024. a ja
24.oktoobri 2024. a vastuseid/otsuseid vaidemenetluse korras. Vangla edastas kohtule Tartu Vangla 14. märtsi 2023. a vastuskirja nr 6-24/693-2 (s.o vastus kaebaja taotlusele valge vormi väljastamiseks või tellimiseks).
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohus lähtub kaebuse eesmärgi ning kaebuse nõuete tõlgendamisel lisaks kaebusele ka kohtueelse menetluse dokumentides kajastatust. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud käesolevas asjas hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4), soovides vanglalt mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et talle ei väljastatud 26. augustil 2024 advokaadiga kohtumise ajaks õlakotti ning alates 4. juulist 2024 (sh 29. augustil, 2. septembril ja 6. septembril 2024) on õlakott tema kambrist korduvalt ära võetud ja viidud valveruumi. Lisaks nähtub kaebusest, et kaebaja soovib hüvitist ka seetõttu, et 2023. aastal toimusid juhtumid, mil valvur mõnitas teda ja ta ei saanud õlakoti puudumise tõttu arstiga kohtuda. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab hüvitist enda väärikuse alandamise ning talle tervisekahju tekitamise eest. Kaebus on mõistetav ka nii, et see sisaldab vangla kohustamise nõudeid (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebaja soovib, et õlakott oleks tal kogu aeg kambris (kuni talle õmmeldakse või lubatakse vabadusest saata heledad taskutega riided), samuti seda, et talle võimaldataks taskutega riided.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5.1.Kaebaja heidab vanglale ette seda, et vangla võtab pidevalt tema kambrist ära õlakoti ning
26.augustil 2024 ei väljastatud talle seda advokaadiga kohtumise ajaks. Eeltoodu on tekitanud kaebajale mittevaralist kahju (väärikuse alandamine, tervise kahjustamine). Kaebaja soovib, et kott oleks tal pidevalt kambris. Samuti soovib kaebaja taskutega riideid. Tartu Vangla 14. märtsi 2023. a vastusest nr 6-24/693-2 (dtl 33-34) nähtub, et kaebajal on olemas meditsiiniosakonna poolt näidustus veepudeli kaasa võtmiseks vangla territooriumil väljaspool oma elumaja. Vangla märgib nimetatud vastuses, et tulenevalt eeltoodust väljastab vangla kaebajale õlakoti, kus ta saab liikumisel väljapoole S-maja hoida vajalikke esemeid, mille
3-24-3299
kaasa võtmiseks on tal luba. Vastuse kohaselt väljastatakse kaebajale kott osakonna valvuri poolt, kui ta liigub väljapoole oma eluosakonda. Kui kaebaja naaseb eluosakonda, tuleb kott tagastada valvurile. Eeltoodust nähtub, et vangla on tulenevalt kaebaja tervislikust seisundist lubanud tal kasutada vanglas ringi liikumisel õlakotti, kuhu kaebaja saab panna veepudeli ning muud vajalikud asjad. Kotti on lubatud kasutada liikumisel väljaspool kaebaja eluhoonet ning seda hoitakse muul ajal valvurite käes.
5.2.Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt see, kui talle kasutamiseks antud õlakott on ajal, mil seda ei kasutata, valvurite käes. Tegemist ei ole kaebajale kuuluva õlakotiga, vaid vangla poolt talle kasutamiseks antud esemega. Vangla on koti kasutamise korraldust kaebajale ka enda 14. märtsi 2023. a kirjas (dtl 33) selgitanud. Asjaolu, et õlakott ei ole pidevalt kambris, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt mõjutada. Oluline on, et kaebajale antakse kott, kui tal on vaja liikuda väljapoole oma eluhoonet. Kaebajale 26. augustil 2024 advokaadiga kohtumise ajaks koti mitteväljastamine ei saanud samuti kaebaja õigusi intensiivselt riivata, sest kohtumine toimus S-eluhoones, kus kaebaja paikneb (dtl 5) ning vesi (s.o põhiline asi, mille kaasas kandmiseks kott mõeldud oli) oli talle seega lihtsasti kättesaadav. Kohtul puudub alus arvata, et vangla oleks keeldunud kaebajale advokaadiga kohtumisel viibides joogivett võimaldamast. Mis puudutab kaebaja soovitud taskutega riideid, siis mõistab kohus kaebaja väidetest, et taskutega riided on talle vajalikud asjade (eelkõige joogivesi) kaasas kandmiseks. Kuna kaebaja saab aga väljaspool oma eluhoonet liikumisel kasutada vangla väljastatavat õlakotti, ei riiva taskutega riiete puudumine tema õigusi intensiivselt.
5.3.Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud hüvitamiskaebuse või kohustamisnõuded rahuldaks. Tartu Vanglas on kotid üldjuhul keelatud esemed (v. a paberkotid, vt Tartu Vangla kodukorra p 7.1.38). Vangla on kaebajale erandkorras tema tervislikust seisundist tulenevalt võimaldanud õlakoti kasutamise, kui ta peab liikuma oma eluhoonest kaugemale. Kaebaja on teadlik sellest, et eluosakonnas viibides tuleb kott anda valvurite kätte, kuid asja materjalidest nähtuvalt on ta kotti siiski hoidnud kambris. Olukorras, kus kaebaja peaks koti ära andma, kuid hoiab seda kambris, ei saa vangla tegevust koti kambrist ära võtmisel (sh 29. augustil 2024) pidada õigusvastaseks. Samuti ei ole kujunenud olukorras mingit alust kohustada vanglat võimaldama kaebajal koti hoidmist kambris. Nagu ka juba eelnevalt viidatud, kohtus 26. augustil 2024 kaebaja oma advokaadiga samas hoones, kus ta paikneb, mistõttu talle koti väljastamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks. Mis puudutab kaebaja viidatud kuupäevi 2. september 2024 ja 6. september 2024, siis nähtub Tartu Vangla 5. novembri 2024. a otsusest nr 1-13/24/516-2 (dtl 3-6), et kaebajale anti nendel päevadel psühholoogi, advokaadi ja silmaarstiga kohtumise ajaks kott. Kohtul puudub praegusel juhul alus kahelda vangla väidetes. Kaebaja ei ole ka otseselt väitnud, et talle nendel päevadel kotti ei antud, vaid märgib seda, et vangla võttis koti ära või see asus valveruumis. Seoses taskutega riietuse väljastamisega märgib kohus, et kinnipeetav kannab vanglas vangla riietust, millel ei ole taskuid (vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1, justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 3 lg 1 ja lg 3). Taskute puudumine on seotud vangla julgeolekuohu vähendamise ja läbiotsimiste hõlbustamisega. Olukorras, kus õigusaktis sätestatu kohaselt ei ole taskutega riietus lubatud, ei saa kohus kohustada vanglat väljastama kaebajale taskutega riietust. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul Tartu Vanglale ette heita õigusvastast tegevust kaebajale õlakoti kasutusse andmisel või talle taskutega riietuse mittevõimaldamisel. Kuna vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, ei oleks kaebaja hüvitamis- ja
3-24-3299
kohustamisnõuete rahuldamine võimalik. Siinkohal märgib kohus, et kaebaja ei ole ka vangla viimatisi otsustusi, mis puudutavad õlakotti ning taskutega riietust (dtl 10, 17, 20), vaidemenetluse raames vaidlustanud (dtl 31). Seega ei ole kaebaja enda õiguste tõhusaks kaitseks kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 seab kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks, et kannatanu oleks püüdnud kahju kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil. Samuti on asja materjalide pinnalt äärmiselt kaheldav, kas kaebajale on üldse tekkinud praegusel juhul sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel vastavalt RVastS §-le 9 hüvitamisele.
6.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse kohustamisnõuete osas ning osaliselt1 ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
7.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.1.X-i kaebusest nähtub, et ta on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ka seoses sellega, et 2023. aastal toimusid juhtumid, mil valvur mõnitas teda ja ta ei saanud õlakoti puudumise tõttu arstiga kohtuda. Kaebaja on oma kohtule esitatud hüvitamiskaebuse sidunud kohtueelses menetluses tehtud Tartu Vangla 5. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/516-2 (dtl 3-6). Kohtu hinnangul saab asja materjalide pinnalt teha järelduse, et kaebaja ei ole kohtueelses menetluses esitanud nõudeid seoses 2023. aastal toimunud juhtumitega. Kuigi kaebaja viitab taotluse nr 1-13/24/516-1 (dtl 78) esimestes lausetes, et varasemalt ta ei saanud õlakoti tõttu arstidega kohtuda ja valvur „naeris näo täis“, siis mõistab kohus, et need varasemad sündmused ei olnud nimetatud kahjunõude aluseks. Kaebaja ei ole neid sündmuseid ka konkreetsemalt kaebuses välja toonud. Otsuses nr 113/24/516-2 (dtl 4) märgib vangla, et kaebaja ei ole eeltoodu kohta esitanud ka eraldiseisvat kahjunõuet. Arvestades HKMS § 47 lg-s 1 ja VangS § 1 1 lg-s 8 sisalduvat regulatsiooni, tuleb seega asuda seisukohale, et kaebajal on 2023. aastal toimunud juhtumite osas kahjunõude esitamisel läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
6.2.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i hüvitamiskaebuse ülejäänud osas2 HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
7.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused
8.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
Mittevaralise kahju hüvitamise nõue selle eest, et kaebajale ei väljastatud 26. augustil 2024 advokaadiga kohtumise ajaks õlakotti ning alates 4. juulist 2024 (sh 29. augustil, 2. septembril ja 6. septembril 2024) on õlakott tema kambrist korduvalt ära võetud ja viidud valveruumi.
Mittevaralise kahju hüvitamise nõue selle eest, et 2023. aastal toimusid juhtumid, mil valvur mõnitas kaebajat ja ta ei saanud õlakoti puudumise tõttu arstiga kohtuda.
3-24-3299
9.Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus tuginedes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktidele 1 ja 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
10.Kaebaja on taotlenud Tartu Vanglalt 14. augusti 2023. a pöördumise nr 2-3/1467-1 välja nõudmist. Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse ning vastava otsustuse tegemiseks ei olnud vajalik tutvuda kaebaja viidatud dokumendiga, jätab kohus kaebaja taotluse pöördumise nr 2-3/1467-1 välja nõudmiseks HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata.
11.Kaebaja on taotlenud kaebuse juurde lisatud dokumentide tagastamist. Arvestades seda, et kaebuse lisadena esitatud dokumendid on lisatud e-toimikusse ja asuvad digitoimiku lehekülgedel 3-24, rahuldab kohus kaebaja taotluse ja tagastab talle paberkandjal kohtule saadetud kaebuse lisad.
12.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.