A, B ja C kaebus Eesti Töötukassa 07.08.2023 otsuste nr 323000138 ning 01.11.2023 vaideotsuste nr 159, 160 ja 161 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta kaebajatele täiendavalt tööandja maksejõuetuse hüvitist
Menetlusosalised
Kaebajad – A, B ja C, volitatud esindaja Tanel Riivits Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta A, B ja C kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega.
1.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 02.01.2023 otsusega nr 41/1557/22 (dtl 9-11) A (kaebaja I) avalduse tööandja AVKaif OÜ vastu ja mõistis tööandjalt kaebaja I kasuks välja töötasu summas 3658,44 eurot.
3-23-2731
TVK rahuldas 02.01.2023 otsusega nr 4-1/1558/22 (dtl 12-14) 4-1/1558/22 (kaebaja II) avalduse tööandja AVKaif OÜ vastu ja mõistis tööandjalt kaebaja II kasuks välja töötasu summas 3474,32 eurot. TVK rahuldas 02.01.2023 otsusega nr 4-1/1559/22 (dtl 15-17) C (kaebaja III) avalduse tööandja AVKaif OÜ vastu ja mõistis tööandjalt kaebaja III kasuks välja töötasu summas 2756,44 eurot.
2.Kaebajad esitasid Harju Maakohtule avalduse AVKaif OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus jättis 13.06.2023 määrusega asjas nr 2-23-7457 (dtl 18-21) ajutise halduri nimetamata ja lõpetas menetluse, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Maakohus tuvastas, et AVKaif OÜ-l on tööõigussuhtes tulenev täitmata kohustus kaebaja I ees summas 3658,44 eurot, kaebaja II ees summas 3474,32 eurot ja kaebaja III ees summas 2756,44 eurot.
3.Kaebajad esitasid 13.06.2023 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse (dtl 22-24) tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks.
4.Vastustaja otsustas 07.08.2023 otsustega nr 323000138 (dtl 50-61) hüvitada igale kaebajale töötasu 1841,28 eurot. Ülejäänud osas jäid avaldused rahuldamata. Vastustaja leidis, et kuna tema ei olnud töövaidlusasjas menetlusosaline, siis ei ole TVK otsus temale siduv. Tegemist on ühe tõendiga teiste hulgas. Kaebajate ja AVKaif OÜ vahel 15.09.2022 sõlmitud töölepingu kohaselt asusid kaebajad tööle 15.09.2022 tähtajaga kuni 31.10.2022 ja töötasuga 10,96 eurot/tund. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel on 2022. a oktoobris kaebajale I tehtud töötasu väljamakse brutosummas 1717,96 eurot, kaebajale II brutosummas 1717,96 eurot ja kaebajale III brutosummas 1775,24 eurot. Kaebajate esitatud tõendite kohaselt tegi AVKaif OÜ 09.10.2022 väljamaksed selgitusega „septembri töötasu“ kaebajale I netosummas 1352,38 eurot, kaebajale II netosummas 1350 eurot ja kaebajale III netosummas 1397,47 eurot. Kaebajate selgituste kohaselt on väljamakse tehtud suulise töölepingu alusel töötamise eest 2022. a augustist kuni poole septembrini. Samas ei ole esitatud dokumente, mis tõendaksid kaebajate väiteid tööle asumise kohta AVKaif OÜ-s suulise töölepingu alusel 2022. a augustis. Samuti ei ole kaebajad esitanud täpset tööle asumise kuupäeva 2022. a augustis. Lisaks puudub töötamise registris vastav kanne. Töötamise registrisse on märgitud töösuhte aluseks 15.09.2022, st kirjaliku töölepingu sõlmimise kuupäev. Vastustaja hinnangul ei ole tõendatud kaebajate väited suulise töölepingu kohta 2022. a augustist kuni 15.09.2022 ning et töötasu väljamakse on tehtud eeltoodud perioodi eest. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebajate nõuded AVKaif OÜ vastu 2022. a septembri eest, sest pangakonto väljavõtte kohaselt on need töötajatele välja makstud. Kaebajatele kuulub hüvitamisele töötasu 2022. a oktoobri eest summas 1841,28 eurot (168 × 10,96). Kuna vastustajale ei ole esitatud täpset tööajaarvestust 2022. a oktoobri kohta, on põhjendatud aluseks võtta 2022. a oktoobri tööajanorm.
Kaebajad esitasid 07.08.2023 otsuste peale 06.09.2023 vaide (dtl 62-66). Põhjendused:
5.1.Otsused tehti puuduliku teabe alusel, ilma täiendavat teavet ja tõendeid nõudmata. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg-test 2 ja 4 lähtudes on suulise töölepingu sõlmimine lubatud ja see ei saa olla takistav asjaolu töösuhte kehtivaks lugemisel ning väljamakse tegemisel.
5.2.Arvestamata on jäetud suulisele lepingule iseloomuliku tõendamisraskusega. Kaebajate töösuhe algas faktiliselt 08.08.2022 ja perioodil 08.08.-14.09.2022 töötasid kaebajad suulise töölepingu alusel. Tööleping sõlmiti 15.09.2022. Töösuhe piirdus ühe objektiga ja baseerus usaldusel. Kaebajate jaoks oli tegemist uudse olukorraga ja nad ei näinud ette vajadust koguda tõendeid. Nad eeldasid kokkuleppe kehtivust ja tegid pikki tööpäevi nädalapäevast ja ilmast 2(6)
3-23-2731
hoolimata. Ka menetlusosalise selgitus on tõend. Kaebaja I ei ole pidanud iseseisvat tööaja arvestust. Selline kohustus oli tööandjal. Kaebaja I kinnitas, et tema töötunnid on võrreldavad kaebaja II töötundidega. Kaebaja II esitas 25.07.2023 vastustajale tunnilehed perioodi 19.09.16.10.2022 kohta. Vaide esitamise ajaks on ta üles leidnud tunnilehed perioodi 29.08.18.09.2022 kohta. Samuti on säilinud kaebaja III omakäeline tööaja arvestus perioodi 08.08.07.09.2022 kohta. Kuna kaebajad töötasid tööandja juures samaaegselt, samadel tööobjektidel ja täitsid samu tööülesandeid, on nende töötunnid võrreldavad ning neid tõendeid saab arvestada töösuhte kehtivuse ja kestvuse hindamisel. Asjaolud ja tõendid kogumis kinnitavad, et faktiline töösuhe algas poolte vahel kirjaliku töölepingu sõlmimise eel. Vaidlusalused otsused riivavad kaebajate õigusi vähemsaadud hüvitise tõttu. Rikutud on nende õiguspärast ootust. Tööandja asetas kaebajad niigi raskesse olukorda, kuna ainus viis raha saada oli pankrotimenetluse kaudu, mille töötajad läbisid.
5.3.Arvestamata on jäetud töötaja nõrgem positsioon ning õigused ja kohustused töösuhtes. Töötaja ei saa võtta vastutust tööandja täitmata kohustuste eest. Kaebajatele saab ette heita seda, et nad ei taotlenud TVK-lt töötamise registri kande parandamist. Neile ei saa ette heita kande puudumist, sest kande tegemine on tööandja kohustus. Samuti ei kuulu töötaja mõjusfääri töötasult kinnipidamisele kuuluvate maksete arvestamine ja deklareerimine ega väljamakse selgitus.
5.4.Arvestamata on jäetud TVK jõustunud otsused. Tööandja neid ei vaidlustanud. Samuti on arvestamata jäetud, et laekumised tööandjalt toimusid enne TVK otsuste tegemist, mistõttu puudub alus lugeda neid TVK otsuste alusel välja mõistetud nõude katteks.
6.Vastustaja jättis 01.11.2023 vaideotsustega nr 159 (dtl 82-86), 160 (dtl 72-76) ja 161 (dtl 77-81) vaided rahuldamata. Vaides toodud asjaoludest lähtudes pöördus vastustaja selgituste ja dokumentide saamiseks AVKaif OÜ poole, paludes selgitada ja tõendada kaebajate tööle asumise kuupäeva ja seda, millise perioodi eest neile töötasu maksti. Tööandja vastustajale ei vastanud. Seega ei ole kaebajate väited tõendatud. Töötamise registri kohaselt asusid kaebajad tööle 15.09.2022. Tööandja tegi neile 09.10.2022 töötasu väljamakse septembrikuu eest ning deklareeris ja tasus sellelt töötuskindlustusmakse. Kaebajate endi koostatud dokumendid tööaja arvestuse kohta ei ole usaldusväärsed. Ei ole võimalik tuvastada nende koostamise aega. Võttes arvesse, et tööandja ja kaebajate vahel on sõlmitud kirjalik tööleping tööle asumise ajaga 15.09.2022, mida kajastab ka töötamise registri kanne, ja et tööandja tegi kaebajatele 09.10.2022 töötasu väljamakse septembrikuu eest, siis ei ole eluliselt usutav, et välja makstud töötasu näol on tegemist tasuga, mis hõlmab perioodi 08.08.14.09.2022. Tallinna Ringkonnakohus märkis lahendis asjas nr 3-19-15, et TVK otsusel ei ole vastustaja jaoks haldusmenetluses ette kindlaks määratud jõudu, vaid tegemist on tõendiga, mida hinnatakse koosmõjus teiste tõenditega. Harju Maakohus on lahendis asjas nr 2-23-5353 välja toonud, et TVK otsus ei võta vastustajalt õigust jõuda tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise otsustamisel TVK-st teistsugusele järeldusele.
7.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 07.08.2023 otsuste ja 01.11.2023 vaideotsuste tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta täiendavalt tööandja maksejõuetuse hüvitist kaebajale I summas 1817,16 eurot, kaebajale II summas 1633,04 eurot ja kaebajale III summas 915,16 eurot. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebajate selgitused ja tõendid piisavad tõendamaks, et 09.10.2022 välja makstud töötasud maksti välja varasema perioodi eest. Vastustaja ei saanud tööandjalt vastust järelepärimisele ja tõlgendas seda asjaolu kaebajate kahjuks. Haldusorgan ei saa rajada otsuseid kahtlusele. Rikutud on kaalutlusõigust. TLS § 4 lg 2 järgi loetakse tööleping sõlmituks töötaja tööle asumisel ka juhul, kui kirjalik leping on sõlmimata ja töötamine registrisse kandmata. Vastustaja ei ole arvestanud suulise lepingu tõendamise raskusega. Vastustaja ei ole arvestanud, et 3(6)
3-23-2731
kaebajad on töötajatena nõrgemal positsioonil. Vastustaja ei ole kaebajate väiteid tõendatult ümber lükanud. Samuti on jäetud arvestamata, et TVK otsused on jõustunud ja tööandja ei ole neid vaidlustanud. Laekumised tööandjalt toimusid enne TVK otsuste tegemist, mistõttu ei saa laekumisi lugeda TVK otsuse alusel välja mõistetud nõude katteks. Kaebajad ei nõustu, et tööandja poolt töösuhte registreerimata jätmine alates augustist annaks aluse teha järelduse töösuhte puudumise kohta. Praktikas jätavad pahatahtlikud tööandjad kande tegemata, vältimaks maksukohustuse täitmist ja töötasu maksmist. AVKaif OÜ jättis kaebajatele töötasu maksmata, ei vastanud TVK-le ega vastustajale. Tööandja käitumismuster tõendab, et töösuhe algas tegelikkuses juba augustis. Seda ei ole veenvalt ega ühemõtteliselt ümber lükatud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta peab kaebajate tõendeid ebausaldusväärseteks. Tööaja ja töötasu arvestuse kohustus on tööandjal. Kaebajatel ei olegi võimalik oma tööaega tõendada muu kui enda koostatud märkmetega. Kaebajad on ukrainlased, kes tulid Eestisse tööle, kuid neid kasutati alatult ära. Kaebajatel puudus selge arusaam kohalikust tööõigusest. Ukrainas on tavaline töötada ilma kirjaliku töölepinguta. Vaidlusalused otsused on põhjendamata, subjektiivsed ja ebaõiglased.
Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Tõendatud on, et kaebajad töötasid 15.09.-31.10.2022 AVKaif OÜ-s kirjalike töölepingute alusel puumaja ehitajatena. Vastustaja tuvastas, et töölepingud kaebajatega sõlmiti 15.09.2022 tähtajaga kuni 31.10.2022, töötasuga 10,96 eurot/tund. Vastustaja ei maksnud kaebajatele hüvitist 2022. a septembri eest, sest tööandja tegi kaebajatele 09.10.2022 väljamakse selgitusega „septembri töötasu“ ja kaebajad ei ole esitanud selliseid dokumente, mis tõendaksid tööle asumist suulise töölepingu alusel alates 2022. a augustist. Kaebajad esitasid omakäeliselt koostatud tööajatabelid ja 25.07.2023 kirjaliku selgituse, milles väidavad, et töötasid suulise lepingu alusel alates poolest augustist 2022 ning ainus väljamakse tehti kaebajatele oktoobris 2022. Tööandja teatas neile töö lõppedes, et tal pole raha töötasuks välja maksta.
8.2.Vastustaja võttis tõenditena arvesse kõik kaebajate esitatud selgitused ja dokumendid, kuid need ei tõendanud üheselt kaebajate töötamist enne 14.09.2022 ja selle perioodi eest tasu saamist. Vastustaja avalike rahaliste vahendite kasutajana peab olema oma otsuste tegemisel veendunud, et rahaliste vahendite kasutamine on eesmärgipärane. Haldusorganil tuleb tegutseda ka olukorras, kus kõiki asjaolusid ei olegi võimalik täie kindlusega tuvastada. Sellisel juhul tuleb asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes. Täiendavalt peab arvesse võtma menetlusosalise kohustust esitada haldusorganile talle teadaolevad ning menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Nii haldus- kui halduskohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. See tähendab, et asjaolu on võimalik tõendada kõigi lubatavate tõendiliikidega ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 järgi peab ka isik ise haldusmenetluses olema aktiivne pool, st tõendamiskoormus ei ole üksnes haldusorganil. Vastustaja ei hinnanud tööandjalt selgituse mitte saamist kaebajate kahjuks.
8.3.Asjaolud ja tõendid kogumis ei kinnita, et faktiline töösuhe algas kaebajate ja tööandja vahel kirjalike töölepingute sõlmimise eel. Jätkuvalt pole tõendatud kaebajate väited suulise töölepingu kohta 2022. a augustist kuni 14.09.2022 ning et 09.10.2022 töötasu väljamakse selgitusega „septembri töötasu“ hõlmab eeltoodud perioodi. Töötamise registrist nähtub, et kaebajate töösuhe algas 15.09.2022 ja varasemad kanded töösuhe alguse kohta töötamise registris puuduvad. Töölepingu kohaselt sai töösuhe alguse 15.09.2022, mida kajastab ka register. Seega lähtub vastustaja asjaolust, et kaebajad on AVKaif OÜ-sse tööle asunud 15.09.2022. Kaebajatele 09.10.2022 makstud töötasud septembri 2022 eest on MTA-s deklareeritud ja neilt on tasutud töötuskindlustusmakse. MTA-s ei ole deklareeritud tasusid augusti 4(6)
3-23-2731
2022 eest. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et töösuhe kaebajatega sai alguse juba enne 15.09.2022 kirjaliku töölepingu sõlmimist ja töötasu väljamakse hõlmab töölepingu sõlmimise eelset perioodi. Kaebajate omakäelised tööaja arvestust kajastavad dokumendid ei ole usaldusväärsed. Samuti ei ole võimalik üheselt tuvastada nende koostamise aega.
8.4.Kaebajate väide, mille kohaselt tööandja pahatahtlikkust näitab vastustajale mitte vastamine ja TVK-s osalemata jätmine, on asjakohatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kuigi kaebajad vaidlustasid vastustaja 07.08.2023 otsuseid tervikuna, võib kaebuse põhjendustest järeldada, et nende eesmärk oli vaidlustada otsuseid vaid osas, millega jäeti neile tööandja maksevõimetuse hüvitis taotletud ulatuses määramata. Ilmselt ei ole kaebajate huvides vaidlustada neid otsuseid ka osas, milles neile hüvitis määrati.
10.HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
11.Kohtu hinnangul on vaidlusalused otsused õiguspärased ja põhjendatud. Kohus nõustub neis toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja on hinnanud asjas kogutud tõendeid õiguspäraselt ja leidnud põhjendatult, et tuvastatuks võib lugeda kaebajate töötamise perioodil 15.09.-31.10.2022. Kaebajate endi teistsugused väited ja nende endi koostatud dokumendid ei lükka ümber kirjalikest töölepingutest, töötamise registrist, töötasu väljamakse selgitusest ja MTA andmetest nähtuvaid omavahel kooskõlas olevaid andmeid. Ilmselgelt ei ole kaebajad praeguses asjas erapooletud, mistõttu ei saa nende enda koostatud dokumendid lükata ümber usaldusväärsematest allikatest pärinevaid andmeid. Töötaja on töösuhtes nõrgem pool, kuid ainuüksi selle tõttu ei saa pidada kõiki töötajate väiteid automaatselt tõendatuks. Suulise töölepingu alusel töötamine on lubatud, kuid sellises olukorras peabki töötaja arvestama tõendamise raskustega. Olles nõus töötama suulise töölepingu alusel, võtab töötaja endale riski, et hiljem ei pruugi töösuhte tõendamine olla võimalik. Sellise riskiga said kaebajad tööle asudes arvestada. Praegusel juhul ei ole kaebajad usaldusväärselt tõendanud, et nad töötasid suulise töölepingu alusel juba 2022. a augustist.
12.Pealegi leiab kohus, et kaebajate esitatud selgitused on vastuolulised, mis vähendab nende usaldusväärsust veelgi. Kaebajate 12.07.2022 kirjalike selgituste (dtl 34, 42) kohaselt asusid nad tööle augusti lõpus. Alles vaides toodi välja väide, et töösuhe algas juba 08.08.2022. Augustis toimunud suulise töölepingu alusel töötamisele ei ole tuginetud ei TVK-s toimunud menetluse käigus ega maakohtus toimunud menetluse käigus. Samuti ei ole selle aja eest TVK-lt ega maakohtult hüvitust nõutud, kuigi väidetavalt töötati üle kuu aja (08.08.14.09.2022, kokku 28 tööpäeva, 224 tundi). Kui selle perioodi eest maksti kaebajatele töötasu umbes 1300 eurot (dtl 33, 41, 48), siis arvestades kokku lepitud töötasu 10,96 eurot/tund, jäi neil selle perioodi eest saamata töötasu üle 1000 euro. Kohtu hinnangul näitavad kaebajate vastuolulised ja ajas muutuvad väited, käitumine ja ühtäkki vaidemenetluse tarvis üles leitud tõendid tööaja arvestuse kohta, et kaebajate väited ja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ja need on esitatud selleks, et tekitada vastustajas ekslik arusaam töösuhe pikkuses ja hüvitamisele kuuluvas töötasus.
13.Kaebajate viited tööandja pahatahtlikkusele ei ole asjakohased. Tööandja võimalik pahatahtlikkus ei anna alust järeldada, et kõik kaebajate väited on automaatselt tõendatud. Samuti 5(6)
3-23-2731
ei ole asjakohane viide kaalumisõiguse rikkumisele. Hüvitist ei maksta kaalutlusõiguse alusel, vaid tõendatud asjaoludele tuginedes.
14.Kohus nõustub vastustajaga, et TVK ja Harju Maakohtu otsused ei ole vastustajale haldusmenetluses siduvad. Tegemist on tõenditega, mida tuleb arvestada koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Erinevalt haldus- ja halduskohtumenetlusest ei kehti töövaidlusi lahendavas TVK-s ega pankrotiasju lahendavas maakohtus uurimispõhimõte. Selle tõttu saab teha olukorras, kus teine pool ei vasta, otsuse üksnes ühe poole esitatud väidete alusel. Need otsused kehtivad ja on täitmiseks kohustuslikud menetlusosaliste, mitte teiste isikute ja haldusorganite suhtes. Vastustaja ei olnud neis menetlustes menetlusosaline ja tema ei ole kohustatud neid otsuseid täitma. Tööandja huvi puudumine tsiviilvaidluse lahendamise vastu ja menetluses mitte osalemine ei saa tuua riigile ja avalikele vahenditele kaasa kohustusi. Toetuste määramine avalikest vahenditest peab olema kontrollitav, tõendatud ja põhjendatud. Vastustaja peab tööandja maksejõuetuse hüvitise menetluses järgima uurimiskohustust (HMS § 6, töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 22 lg-d 1 ja 1 1). TKindlS-ist ei tulene, et vastustaja peab hüvitise määramise otsustamisel lähtuma üksnes TVK või maakohtu lahendist. Selliselt oleks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise süsteem lihtsasti ära kasutatav ja avalikke vahendeid raiskav.
15.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused otsused on vaidlustatud osas õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebused jäävad terves ulatuses rahuldamata.
16.Kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.