lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1727/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1727/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1356
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

11.12.2024, Tartu 3-24-1727

Haldusasi

A.A. ja B.B. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määrus A.A. ja B.B. määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Kirjalik menetlus Kaebajad/määruskaebuse esitajad A.A. ja B.B. Kaebajate volitatud esindaja X.X.

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
2.Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebajate ja nende volitatud esindaja nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.A. ja B.B. esitasid 08.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Viru Vanglas 11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019 ja 25.05.2021 toimunud kaebajate lahtiriietumisega läbiotsimised. Kaebajad on Viru Vangla kinnipeetava X.X. vanemad ja läbiotsimised toimusid, kui kaebajad saabusid vanglasse pikaajalistele kokkusaamistele. Kaebajad pidid täielikult lahti riietuma suvaliste vanglaametnike ees, neil tuli võtta erinevaid poose ja teha kükke. Lahtiriietumisega läbiotsimised alandasid kaebajate inimväärikust, riivasid eraelu ja privaatsust ning kahjustasid kaebajate vaimset tervist. Kükkide tegemine põhjustas mitu päeva kestva põlve- ja puusavalu. Kaebajad said 2023. a juulikuus teada, et Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3-212616 tunnistati vanglas külastajate alasti läbiotsimised õigusvastaseks ja mõisteti mittevaralise kahju hüvitamiseks 3500 eurot. Kaebetähtaega tuleb arvestada sellest lähtudes ja kaebus on tähtaegne.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus lõpetas 22.11.2024. a määrusega menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kaebajad pidid kahju tekkimisest aru saama läbiotsimise toimumise ajal või vahetult pärast seda. Ei ole eluliselt usutav, et alles aastaid hiljem said kaebajad aru, et vastava läbiotsimise

ajal tajusid nad kaebuses kirjeldatud häbi, piinlikkust, alandatuse tunnet, äärmist ebameeldivust ja vastikuse tunnet, valu kükkide tegemisel ja mitme päeva jooksul pärast seda. Ka pidi kaebajatele kohe läbiotsimise ajal olema arusaadav, et kahju põhjustanud isik on Viru Vangla. Hiliseima läbiotsimise puhul tuli kaebus esitada hiljemalt 27.05.2024 (25.05.2024 oli laupäev). Kaebajad esitasid kaebuse 08.06.2024. Kaebus ei ole esitatud kaebetähtaja jooksul. 2) Kaebetähtaega ei ole võimalik arvestada juulist 2023, kui kaebajad said teada kohtulahendist asjas nr 3-21-2616. See ei tähenda teadasaamist kahju tekkimisest või kahju põhjustanud isikust, vaid teadasaamist sellest, et teine sarnases olukorras olnud isik on saavutanud endale mitterahalise kahju hüvitamise. Kaebajatel oli 3 aasta jooksul vastavast läbiotsimisest piisavalt aega otsustamaks, kas esitada vastustaja tegevuse tõttu kaebus ja nõuda hüvitist. Ka õiguslikult kogenematul isikul on selle perioodi jooksul võimalik aru saada kaebuse esitamise vajadusest. Kohus ei suunanud kaebajaid esitama kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuna selleks ette nähtud tähtaeg on möödas. Kui aktsepteerida kaebajate lähenemist, et nad ei saanud esitada kaebust tähtaegselt, kuna ei teadnud, et toimunud läbiotsimisi saab pidada õigusvastaseks, siis langes see takistus ära, kui kaebajad said juulis 2023 teada nende viidatud lahendi tegemisest. Kaebajatel oleks tulnud sellest arvates 14 päeva jooksul esitada kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebajatel ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebus seoses 25.05.2021. a läbiotsimisega tähtaegselt, samuti ei olnud kaebajatel muude kaebuses nimetatud läbiotsimiste osas takistust esitada kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus kohe, kui nende hinnangul seda takistanud asjaolu möödus, ehk 2023. a juulis. Praegu ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlemine enam võimalik. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kaebetähtaja ennistamine ei ole võimalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.B.B. ja A.A. esitasid 09.12.2024 määruskaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määrus, menetleda määruskaebust kaebajate kaebusest lähtuvalt ja täita kõik selles esitatud taotlused. Määruskaebuse põhjendused: Kaebajad esitasid kaebuse tähtaegselt. Kohus asus meelevaldselt kritiseerima kaebajate tegevust. Kohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 6 tulenevat õigust õiglasele kohtumenetlusele, sest menetlus on erapoolik, ning rikkus EIÕK art-st 13 tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsele riigiorganite õigusvastase käitumise eest. Veel rikkus kohus kohtumenetluse normi (HKMS § 2 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Eelmärgitule tuginedes tõlgendab ringkonnakohus, et kaebajad taotlevad määruskaebuses Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist, millega halduskohus lõpetas menetluse.
5.Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus lõpetas 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt asja menetluse, võttes aluseks HKMS § 152 lg 2 ja § 124 lg 2. Halduskohus asus seisukohale, et kaebus ei ole esitatud kaebetähtaja jooksul ning et kaebajatel ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebus seoses 25.05.2021. a

läbiotsimisega tähtaegselt, samuti ei olnud kaebajatel muude kaebuses nimetatud läbiotsimiste osas takistust esitada kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus kohe, kui nende hinnangul seda takistanud asjaolu möödus, ehk 2023. a juulis. Halduskohtu leidis, et menetluse lõpetamise eeldused on täidetud – kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kaebetähtaja ennistamine ei ole võimalik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebajate määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7.Kohtupraktikas on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-5702, p 19). Halduskohus tõi vaidlustatud määruses asjakohaselt välja, et kohtulahendist asjas nr 3-21-2616 teadasaamine ei tähenda kahju tekkimisest või kahju põhjustanud isikust teadasaamist, vaid teadasaamist sellest, et teine sarnases olukorras olnud isik on saavutanud endale mitterahalise kahju hüvitamise. Ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidest ei nähtu kaebajate puhul sellise mõjuva põhjuse esinemist, miks oleks saanud takistada neil kaebuse tähtaegselt esitamist.
8.Ringkonnakohus selgitab, et kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust ning mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 20). Seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse kaotus. Seega kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole tähtaegselt pöörduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajad ka määruskaebuses esile toonud selliseid objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebuse õigeaegselt esitamist. Kuivõrd kaebajad ei ole kaebust tähtaegselt esitanud ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist kaebetähtaja ennistamiseks, siis lõpetas halduskohus põhjendatult haldusasja menetluse, võttes aluseks HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2. Kaebajate määruskaebuse väited nende tegevuse kritiseerimise ja halduskohtu poolt kohtumenetluse normi rikkumise kohta on sisutud.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebajate väited EÕIK art 6 ja 13 rikkumise kohta alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas menetluse lõpetamisest ei saa tuletada EIÕK artiklite rikkumist. EIÕK art 6 lg 1 järgi on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. EIÕK art 13 näeb ette, et igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. EIÕK art 13 ei eelda, et õigus kohtusse pöörduda peaks olema absoluutsena tagatud. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik

õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm 04.06.2013, 3-3-1-86-12, p 11).

10.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
11.Kaebajad palusid määruskaebuses asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed initsiaalidega. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada kaebajate nimed initsiaalidega. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebajate eesmärgi saavutamiseks asendada initsiaalidega ka kaebajate esindaja nimi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium