lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3147/5

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-3147/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
842
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 4Kaebuse tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 45 lg 3Kaebeõiguse piirangud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Villem Lapimaa, Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3147

Haldusasi

X. X kaebus Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 otsuse nr 2-2/185 ja 14.10.2024 vaideotsuse nr 2-2/231 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X. X Vastustaja – Kohila vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X. X määruskaebus haldusasjas nr 3-24-3147 tehtud Tallinna Halduskohtu 20.11.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 peale. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.11.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 2 (määruskaebuse rahuldamata jätmine) vaidlustamiseks võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS

1.Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 otsusega nr 2-2/185 algatati Kohila alevis Piiriääre haljak ja Piiriääre põik maaüksuste detailplaneeringu koostamine ning kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad (vaidlustatud otsus). Kaebaja esitas eelnimetatud otsusele vaide, mille Kohila Vallavalitsus jättis rahuldamata 14.10.2024 vaideotsusega nr 2-2/231 (vaideotsus).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-24-3147

2.Kaebaja esitas 16.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist. Kaebaja hinnangul ei oleks lähteseisukohtadele vastava detailplaneeringu kehtestamine lubatav, kuna see oleks vastuolus üldplaneeringuga, mis ei näe vastavale alale ette elamute ehitamist. Lisaks on vald põhjendamatult asunud detailplaneeringu koostamiseks hankemenetlust läbi viima enne vaidlustatud otsuse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaegade lõppemist. Vald ei ole kaebajat senini menetlusse kaasanud, kuigi kaebaja avaldas selleks soovi juba 12.09.2024.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 20.11.2024 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel ehk kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, mille eraldiseisev vaidlustamine on lubatav vaid HKMS § 45 lõikes 3 sätestatud tingimustel, mis aga siinsel juhul täidetud ei ole. Detailplaneeringu algatamine ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega too vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Lõplik planeeringulahendus selgub alles planeerimismenetluse lõpuks, planeerimismenetluse algatamine ei tähenda seda, et algatatud planeering kas soovitud kujul või üldse kehtestatakse. Kaebajal on võimalik oma seisukohti avaldada edaspidi nii avalikul väljapanekul, avalikul arutelul kui ka heakskiitmisel. Detailplaneeringu kehtestamise korral on kaebajal vajadusel võimalik vaidlustada vastav otsus. Vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, milliseid toiminguid on vastustaja teinud pärast selle otsuse tegemist, eelkõige kas kaebaja on nõuetekohaselt detailplaneeringu menetlusse kaasatud.
4.Kaebaja esitas 10.12.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, leides, et halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on planeeringuala elanik ja planeeringualal oleva roheala hooldaja ning peab saama vaidlustada otsust, mille tegemisel on vastustaja eiranud planeerimisseaduse § 128 lõiget 2. Otsuse vaidlustamine on vajalik, et reageerida esimesel võimalusel ja mitte jääda ootama õigusvastast lõpptulemust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebust tuleb mõista nii, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus tagastas kaebuse. Seevastu ei ole kaebaja eesmärk vaidlustada halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus otsustas tõendite kogumise. Selles osas ei oleks halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamine ka lubatav. Seevastu kaebuse tagastamise kohta tehtud määruse peale on määruskaebuse esitamine lubatav (HKMS § 121 lg 4). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on halduskohtu määrus kaebajale kätte toimetatud 25.11.2024, mistõttu tuleb 10.12.2024 esitatud määruskaebus lugeda tähtaegseks (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab vajalikul määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Määruskaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Halduskohus on õigesti selgitanud, et detailplaneeringu algatamise otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga. Detailplaneeringu algatamine ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Detailplaneeringu algatamine ja teatava lähteülesande kinnitamine ei tähenda seda, et sellise sisuga detailplaneering kehtestatakse. Isegi kui selline detailplaneering kehtestatakse, saab kaebaja vaidlustada detailplaneeringu kehtestamist käsitleva otsuse. Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine iseenesest ei piira ühtki kaebaja õigust ega pane kaebajale mingisuguseid kohustusi. Soov reageerida võimalikult kiiresti selleks, et vältida üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu kehtestamist, ei anna kaebajale kaebeõigust. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kõik vastuväited võimalikule 2(3)

3-24-3147 planeeringulahendusele on kaebajal võimalik esitada planeerimismenetluse käigus. Pelgalt detailplaneeringu menetlus kaebaja õigusi ei riku. Vastupidine oleks olukord siis, kui nähtuks, et pelgalt detailplaneeringu menetluse toimumine takistab kaebajal mõne oma õiguse teostamist. Siinsel juhul ei nähtu, et see nii oleks. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa kuidagi rikkuda ka detailplaneeringu koostamiseks hankemenetluse läbi viimine. Detailplaneeringu algatamise vaidlustamine ei ole muu hulgas lubatav avalike huvide kaitseks, näiteks valla eelarvevahendite põhjendamatu kulutamise vältimiseks. Mis puudutab kaebuse esitatud väidet kaasamiskohustuse rikkumise kohta, siis ei näe seadus ette planeeringualale või selle naabrusesse jäävate kinnisasjade omanike või elanike kaasamist menetlusse enne detailplaneeringu algatamise otsustamist. Isikud tuleb nõuetekohaselt menetlusse kaasata ja tagada neile tõhus võimalus oma arvamuste ja vastuväidete esitamiseks pärast menetluse algatamist. Eeltoodust tuleneval tuleb määruskaebus jätta rahuldamata, ilma et oleks vaja võtta seisukohta küsimuses, kas vaidlustatud otsusega kinnitatud lähteülesandele vastava detailplaneeringu õiguspärane kehtestamine oleks põhimõtteliselt võimalik või mitte. Kaebaja õiguste ja huvide kaitseks ei ole vajalik juba detailplaneeringu menetluse algfaasis asuda teostama kohtulikku kontrolli teatava planeeringulahenduse sobilikkuse või üldplaneeringule vastavuse üle. Kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta detailplaneeringu menetluses ja vajadusel hiljem detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustades. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja