Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks raseerimiskomplekti ja botaste tagastamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Nikolai rahuldamata
Lilitškini
riigi
õigusabi
taotlus
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
N. Lilitškin esitas 21.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebajalt raseerija ja botaste äravõtmisega ning vangla kohustamiseks tagastama raseerimiskomplekt ja botased või väljastama uued esemed. Veel palus kaebaja hüvitada raseerimiskomplekti äravõtmisega tekitatud varaline kahju 70 eurot ja mittevaraline kahju 5 euro ulatuses. Kaebaja selgitab, et talle saadeti 2018. aastal posti teel raseerija, kuid vangla võttis selle ära ning tagasi ei andnud. Kaebajal olid veel vanglas botased helesinise triibuga tallal, mis samuti võeti temalt ära, ilma et oleks tehtud äravõtmise akti või selgitatud põhjuseid. Kaebaja palub anda talle menetlusabi ja määrata advokaat.
2.Tartu Vangla esitas 29.11.2024 vastusega kohtule asjaga seonduvad dokumendid ning 05.12.2024 täiendava selgituse.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaebajalt ära võetud raseerijaga, ning vangla kohustamist tagastama ära võetud raseerimiskomplekt ja botased. Seoses kaebaja märgitud õigusvastasuse tuvastamise nõudega selgitab kohus, et selle nõude eraldiseisev
3-24-2917 menetlemine ei ole praegusel juhul vajalik, kuivõrd vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud hüvitamis- ja kohustamisnõudega. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et käesolevas asjas on kohtule esitatud hüvitamis- ja kohustamisnõue vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-dele 2 ja 4.
4.Kohus leiab, et kaebus hüvitamisnõudes ja vangla kohustamise nõudes tagastama kaebajale raseerimiskomplekt tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
4.1.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
4.2.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
4.3.Tartu Vangla 29.11.2024. a vastusest kohtule ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on esitanud vanglale võõrkeelse kahjunõude (registreeritud 29.11.2018 nr 1-13/214-1) seoses kaebajalt äravõetud raseerimiskomplektiga. Kohtu hinnangul saab kahjunõudest välja lugeda ka kaebaja soovi ära võetud raseerimiskomplekti tagastamiseks (kaebaja märgib pöördumises „sellepärast käsin tagastada minu omand minu omandisse, et kasutada ja käsutada“). Kohtule esitatud kaebaja kahjunõude eestikeelsele tõlkele on tehtud 17.12.2018 käsikirjaline venekeelne märge, mida saab mõista selliselt, et kaebaja on võtnud tema esitatud pöördumise tagasi. Seega on kaebaja sisuliselt loobunud tema avalduste lahendamisest. Kui kaebaja tahteavaldus ei vastanud tema tegelikule tahtele, võib see anda aluse vanglalt menetluse uuendamise taotlemiseks, samuti oli kaebajal õigus esitada vanglale kahju hüvitamiseks uus taotlus (vt Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2021. a määrus nr 3-20-2257, p 6). Vangla vastusest kohtule saab järeldada, et muid taotlusi raseerimiskomplekti tagastamiseks või kahju hüvitamise taotlusi seoses kaebajalt 2018. aastal raseerimiskomplekti äravõtmisega ei ole kaebaja aga vanglale esitanud.
4.4.Arvestades eelnevat, saab asuda seisukohale, et kaebajal on hüvitamisnõudes ja kohustamisnõudes raseerimiskomplekti tagastamise osas täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ja kaebus nende nõuete osas tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
5.Kohus leiab, et kaebus vangla kohustamiseks botaste tagastamiseks tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See säte võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
6.Kaebaja leiab, et vangla võttis 26.06.2024 tema botased ära õigusvastaselt, sest botased kuulusid kaebajale ja vanglal puudus alus nende ära võtmiseks.
6.1.Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v. a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada tema veekeetjat või keeduspiraali).
3-24-2917
6.2.Tartu Vangla märkis 21.08.2024. a otsuses nr 6-24/24/3435-2, millega jättis rahuldamata kaebaja taotluse äravõetud jalatsite tagastamiseks, et asjaolude kontrollimisel selgus, et kaebaja sai 29.11.2019 pakiga mustad/sinisega, pealt takjakinnitusega spordijalanõud. Kaebaja sai jalanõud kambrisse 31.08.2020. 30.01.2023 esitas kaebaja vanglale taotluse, milles avaldas soovi, et tema jalanõud võiksid olla sinist värvi, ja palus tald üle värvida mustaks või hoopis tald välja vahetada. 15.10.2024. a vaideotsuses nr 1-11/24/219-4 märkis vangla täiendavalt, et pakiga esemete saamisel kantakse need kinnipeetavate isiklike asjade nimekirja ja 29.11.2019 kaebajale pakiga saadetud mustad/sinisega, pealt takjakinnitusega spordijalanõud kantigi kaebaja isiklike asjade nimekirja. Kuna kaebajalt 26.06.2024 äravõetud spordijalanõud olid paeltega, mitte takjakinnitusega, siis tuvastati kontrollimisel, et äravõetud spordijalanõud ei kuulunud kaebajale ja seetõttu neid talle ei tagastatud. Arvestades vangla selgitusi ja kohtutoimiku materjale, ei nähtu kohtule, et vangla tegevus kaebajalt 26.06.2024 spordijalanõude äravõtmisel ja nende tagastamata jätmisel oleks olnud õigusvastane, mis on üks kohustamiskaebuse rahuldamise eeldustest. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus kaebuse edulootusi suurteks.
7.Kohus leiab, et kaebajalt 26.06.2024 äravõetud spordijalanõude tagastamata jätmist ei saa pidada ka kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Tartu Vangla selgitas 05.12.2024. a vastuses kohtunõudele, et pärast 26.06.2024 kaebajalt spordijalatsite äravõtmist jäi kaebajale kätte veel kaks paari spordijalanõusid. Kaebaja viskas need küll 12.11.2024 ära (olid kulunud), kuid taotles samal päeval vanglalt uusi jalanõusid, mis talle ka 12.11.2024 väljastati. Vangla esitas kohtule ka kaks kaebaja isiklike asjade nimekirja (26.06.2024. a ja 05.12.2024. a seisuga). Ka need kinnitavad vangla väidet, et pärast 26.06.2024 kaebajalt botaste äravõtmist jäi talle veel spordijalanõusid. Seega ei tekkinud kaebajal olukorda, kus tal ei oleks olnud üldse jalanõusid, millega suvisel ajal käia. Kaebajal olid endal täiendavad spordijalanõud ning tekkinud vajadusel 12.11.2024 väljastas vangla talle tema taotluse alusel uued jalatsid. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kohustamiskaebuse kaebajale botaste tagastamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
9.1.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2495, 3-24-2037, 3-24-1582, 3-24-1462, 3-24-1448, 3-23-2273 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
9.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N. Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
3-24-2917 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.