RoadWest OÜ kaebus Transpordiameti 09.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0218 osaliseks tühistamiseks, 10.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0220 tühistamiseks ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.08.2024 otsuse nr 138-24/279932 tühistamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – RoadWest OÜ, esindaja adv. Janar Kuus Vastustaja (hankija) – Transpordiamet, esindajad U.Z ja C.K Kolmas isik – AS Trev-2 Grupp, esindaja X.D
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.10.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
RoadWest OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1) Rahuldada RoadWest OÜ apellatsioonkaebus. Tühistada haldusasjas nr 3-24-2428 tehtud Tallinna Halduskohtu 04.10.2024 otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada RoadWest OÜ kaebus ning a) tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.08.2024 otsus vaidlustusasjas nr 138-24/279932; b) tühistada Transpordiameti 09.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0218 punktid 2 ja 3; c) tühistada Transpordiameti 10.07.2024 korraldus nr 1.3-1/24/0220. 2) Mõista Transpordiametilt RoadWest OÜ kasuks välja menetluskulu 2110 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3-24-2428
SELGITUSED
Otsuse vaidlustamiseks saab menetlusosaline esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse hiljemalt 16.12.2024. Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lõiked 1 ja 3).
1.Transpordiamet (hankija) avaldas 17.05.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Riigitee 25239 Pindi-Verijärve km 4,7-13,4 külmakahjude remont“ (viitenumber 279932) hanketeate. Üks kvalifitseerimistingimus oli sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe avalikult kasutatava tee ehitustöö lepingu, mille raames paigaldati asfaltbetoonkatte ülakihti vähemalt
m2“ (vaidlusalune kvalifitseerimistingimus). Vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele oli lisatud ka järgmine selgitus: „Pakkuja esitab hankija nõudmisel tellija kinnituse, milles tööde tellija kinnitab, et selle lepingu raames teostati avalikult kasutataval teel tee-ehitustöid koos andmetega lepingu täitmise tähtaja ja paigaldatud asfaltbetoonkatte ülakihi pindala kohta ning et nimetatud leping täideti nõuetekohaselt. Hankija soovitab hankemenetluse kiirema läbiviimise huvides esitada nimetatud dokument juba koos pakkumusega“.
2.Tähtaegselt esitasid pakkumuse viis pakkujat, nende hulgas kaebaja ja kolmas isik. Vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele vastavuse kohta märkis kaebaja hankepassis järgmist: „Tartu linna kõnniteede remont (12000m2)“. Hankija esitas 18.06.2024 kaebajale nõude esitada hiljemalt 27.06.2024 referentstöö kohta tellija kinnituskiri (Tartu LV kinnituskiri). Kaebaja esitas Tartu LV kinnituskirja 03.07.2024.
3.Hankija 09.07.2024 korraldusega 1.3-1/24/0218 tunnistati vastavaks kõik pakkumused, jäeti kaebaja kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Kaebaja jäeti riigihangete seaduse (RHS) § 98 lg 4 alusel kvalifitseerimata põhjusel, et ta ei esitanud Tartu LV kinnituskirja tähtaegselt.
4.Hankija 10.07.2024 korraldusega nr 1.3-1/24/0220 jäeti edukaks tunnistatud pakkumuse teinud kolmas isik kõrvaldamata ja ta kvalifitseeriti.
5.Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, paludes tühistada otsused, millega hankija jättis kaebaja kvalifitseerimata, tunnistas kolmanda isiku pakkumuse edukaks, jättis kolmanda isiku kõrvaldamata ja kvalifitseeris kolmanda isiku.
6.VAKO jättis 16.08.2024 otsusega nr 138-24/279932 vaidlustuse rahuldamata, leides kokkuvõttes, et kuivõrd kaebaja ei esitanud hankija nõutud tähtaja jooksul Tartu LV kinnituskirja, mis oli hankijale vajalik kontrollimaks kaebaja vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele, võis hankija jätta kaebaja kvalifitseerimata ilma, et oleks pidanud hindama, kas tähtaja möödalaskmine võis olla vabandatav.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada VAKO 16.08.2024 otsuse, hankija 09.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0218 osas, milles hankija jättis kaebaja
2(9)
3-24-2428 kvalifitseerimata ja tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse, ning hankija 10.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0220. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.
7.1.Hankija oleks pidanud kontrollima kaebaja kvalifikatsiooni lähtudes Tartu LV kinnituskirjast, olgugi et kaebaja esitas selle hilinenult. RHS § 98 lõikeid 4 ja 41 saab koosmõjus tõlgendada nii, et kui hankijal on pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud dokumendid olemas enne kvalifitseerimise otsustamist, tuleb neist dokumentidest lähtuda. Hankija sai Tartu LV kinnituskirja 03.07.2024 ning tegi kaebaja kvalifitseerimata jätmist käsitleva otsuse alles 09.07.2024, olles seejuures Tartu LV kinnituskirjaga tutvunud. Hankija nõudel täiendavate dokumentide tähtaegse esitamise kohustuse eesmärk on vältida riigihankemenetluse põhjendamatut venimist, mida aga Tartu LV kinnituskirja arvesse võtmine siinsel juhul kaasa toonud ei oleks. Kui RHS § 98 lg 4 tõlgendada selliselt, et see ei anna hankijale kaalutlusõigust, siis on see vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
7.2.Hankija-poolne kaalutluse teostamine ei oleks asetanud kaebajat teistega võrreldes soodsamasse olukorda, sest kontrollides RHS § 52 lg 3 alusel pakkumuste vastavust ja hinnates vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist, sai hankija kontrollida korraga ainult kõige soodsama maksumusega pakkumuse esitanud pakkuja kvalifikatsiooni. Seetõttu ei pidanud hankija samal ajal võtma seisukohta rohkema kui ühe kvalifikatsiooni tõendamiseks nõutud dokumendi esitamisega hilinenud pakkuja suhtes.
7.3.Hankija jättis põhjendamatult arvesse võtmata selle, et kaebajal oli Tartu LV kinnituskirja esitamisega hilinemiseks mõjuv põhjus, milleks oli kaebaja ainsal seadusjärgsel esindajal tekkinud ootamatu, vältimatu, sügavalt isiklik ja äärmiselt erandlik olukord, mis muutis ajutiselt objektiivselt täielikult võimatuks tema tegutsemise juriidilise isiku seadusjärgse esindajana.
8.Vastustaja (hankija) vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõttes järgmised seisukohad.
8.1.Kaebajal oli kohustus esitada Tartu LV kinnituskiri hiljemalt 27.06.2024, ent kuna kaebaja seda kohustust ei täitnud, pidi hankija ta RHS § 104 lõikest 9 tulenevalt kvalifitseerimata jätma. Hankijal ei ole õigust enda määratud tähtaegu omal algatusel pikendada, vaid seda saab teha vaid pakkuja taotlusel. Sellist taotlust kaebaja ei esitanud. Hankijal puudus kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsustamisel mistahes kaalutlusõigus. Hankija pidi kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ja pidama kinni enda kindlaksmääratud tingimustest. Pakkujatel on hankemenetluses kõrgendatud hoolsuskohustus, kaebaja ülesanne oli korraldada oma asjaajamine selliselt, et nõutud dokumendid saaksid tähtaegselt esitatud.
8.2.Dokumendi esitamisega hilinemine on puudus, mis ei ole dokumendi hilisema esitamisega kõrvaldatav. RHS § 98 lg 4 kohaldamiseks ei pidanud hankija põhjendama, mil moel dokumendi esitamisega hilinemine takistas hankijal riigihanke läbiviimist või millise eelise sai seetõttu kaebaja teiste pakkujate ees.
9.Kolmas isik vaidles kaebusele vastu, esitades sisuliselt samad põhjendused, nagu vastustaja. Lisaks märkis ta, et ei nõustu kaebuses RHS § 98 lõigete 4 ja 4 1 koosmõjule antud tõlgendusega, kuna RHS § 98 lg 41 eesmärk on asjatu dokumentide esitamise vältimine, ent siinsel juhul andis hankija kaebajale Tartu LV kinnituskirja esitamiseks tähtaja just seetõttu, et 3(9)
3-24-2428 hankijal polnud vajalikke andmeid – riigihangete registrist ei nähtunud kaebaja referentstöö maht.
10.Tallinna Halduskohus tegi 04.10.2024 otsuse, millega esiteks kuulutas menetluse kinniseks ja piiras teiste menetlusosaliste juurdepääsu mõnele kaebaja esitatud dokumendile (resolutsiooni punkt 1), teiseks jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ning kolmandaks jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni punkt 3). Halduskohus märkis, et nõustub VAKO seisukohtadega ning esitas kokkuvõttes järgmised põhjendused.
10.1.Hanketingimustest tulenevalt ei pidanud kaebaja Tartu LV kinnitust esitama koos pakkumusega, ent pidi selle esitama hankija nõudmisel. Kaebaja ei esitanud kinnituskirja hankija määratud tähtpäevaks, vaid tegi seda kuus päeva hiljem. Tartu Linnavalitsuse linnavaraosakonna juhataja on kinnituskirja allkirjastanud 18.06.2024, mis tähendab, et kaebajal oli küllaldaselt aega kinnituskirja tähtaegseks esitamiseks.
10.2.Kaebaja hankepassis referentstöö kohta esitatud andmed ei võimaldanud hankijal kontrollida, kas kaebaja vastab vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele. Hankija ei pidanud ise hakkama registrist otsima, mis hankega võiks tegemist olla ning isegi kui hankija oleks leidnud üles õige hanke, ei nähtunuks riigihangete registri andmetest referentstöö raames paigaldatud asfaltbetoonkatte ülakihi maht.
10.3.Hankijal oli õigus jätta pakkuja kvalifitseerimata RHS § 98 lg 4 alusel. RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9 on imperatiivsed sätted, mis ei anna hankijale kaalutlusõigust selles osas, kas jätta sellises olukorras kaebaja kvalifitseerimata või mitte. Hanketingimused olid kõigile pakkujatele sarnased ning kaebaja soodsam kohtlemine võrreldes teiste pakkujatega oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Kuna kaebaja jättis nõutud dokumendi tähtaegselt esitamata, pidi hankija asuma kontrollima järjekorras teisena soodsama pakkumuse teinud pakkuja kvalifikatsiooni, mistõttu ei saanudki hankija teha teise pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsust samal päeval, kui möödus kaebajale dokumendi esitamiseks antud tähtaeg. Samal ajal tekkis aga järjekorras teisel pakkujal, st kolmandal isikul, õigustatud ootus, et hankemenetluses võib edukaks osutuda just tema pakkumus, kui ta tähtajaks nõutud kinnituskirja esitab või on seda teinud juba koos pakkumuse esitamisega. Kui hankija oleks arvesse võtnud kaebaja hilinenult esitatud kinnituskirja, oleks kaebajat võrreldes teiste pakkujatega koheldud soodsamalt.
10.4.RHS 104 lg 10 annab hankijale õiguse kvalifitseerimise nõuete tõendamiseks antud tähtaega pikendada, ent ei pea tagantjärgi asuma selgitama dokumendi mittetähtaegse esitamise põhjusi. Dokumendi tähtajaks esitamata jätmine on hankedokumentides sätestatud nõuete rikkumine, mis ei ole dokumendi hilisema esitamisega enam kõrvaldatav.
10.5.Isegi kui asuda seisukohale, et hankijal oleks olnud võimalik kaebaja kvalifitseerimata jätmist kaaluda, ei oleks tal olnud võimalik hilinemise põhjusena esile toodud argumente arvestada, sest kaebaja esitas need selgitused alles VAKO-le. Lisaks ei muuda kaebaja esile toodud põhjused hilinemist vabandatavaks. Kaebaja esitas VAKO-le perearsti tõendi, kust nähtub, et kaebaja seaduslik esindaja viibis töövõimetuslehel alates 06.06.2024, tema terviseseisund vajas erakorralist käsitlust ja jälgimist alates 21.06.2024 ning ta viibis haiglaravil perioodil 25.06–29.06.2024. Tartu LV kinnituskiri on allkirjastatud 18.06.2024 kell 11.40, mis näitab, et töövõimetuslehel viibimise ajal oli kaebaja seaduslikul esindajal võimalik 4(9)
3-24-2428 korraldada kinnituskirja küsimine Tartu linnavalitsuselt, samas kui erakorralist käsitlust nõudvaks muutus kaebaja terviseseisund alles 21.06.2024. Pakkujal on hankemenetluses kõrgendatud hoolsuskohustus ja tema ülesanne on korraldada oma tegevus selliselt, et kohustused saaks täidetud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
11.1.Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta selle, et kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemise ajal oli hankijal Tartu LV kinnituskiri olemas ning seega vastas kaebaja sel hetkel kõigile kvalifitseerimistingimustele, samas ei sisalda hankija 09.07.2024 korraldus ühtki põhjendust, miks ei olnud võimalik Tartu LV kinnituskirjaga otsuse tegemisel arvestada.
11.2.Halduskohus leidis vääralt, et RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9 on imperatiivsed sätted. RHS § 98 lõigete 4 ja 41 koosmõjust tuleneb, et kui kvalifitseerimist puudutava otsuse tegemise ajal on vajalik dokument hankijal olemas, peab ta seda arvesse võtma. Halduskohus ei ole arvestanud proportsionaalsuse põhimõttega, eirates ringkonnakohtu 03.10.2024 määruses antud suunist.
11.3.Halduskohus leidis vääralt, et Tartu LV kinnituskirja arvesse võtmisel oleks kaebajat võrreldes teiste pakkujatega koheldud oluliselt soodsamalt. Hankija viis hankemenetlust läbi nn pööratud menetluse põhimõtte kohaselt ning sai kontrollida korraga ainult ühe ehk praegusel juhul kõige soodsama maksumusega pakkumuse esitanud pakkuja kvalifikatsiooni, mis tähendab, et kellegi eelistamist või diskrimineerimist samas küsimuses esineda ei oleks saanud. Kuna RHS § 98 lg 4 ei ole imperatiivne säte, ei saanud paremuselt järgmise pakkumuse esitanud pakkujal tekkida kaebaja kinnituskirja hilinenud esitamise tõttu õiguspärast ootust enda pakkumuse edukaks tunnistamise suhtes.
11.4.Halduskohus on vääralt hinnanud kaebaja seadusliku esindaja perearsti tõendit, kust nähtub, et kaebajal oli hankija antud tähtaja ületamiseks mõjuv põhjus.
11.5.Halduskohus leidis vääralt, et kuna kaebaja ei esitanud tähtaja pikendamise taotlust, ei saanud hankija hilinenult esitatud kinnituskirja arvesse võtta. Ebamõistlik on oodata riigihankemenetluses osalejalt, et ta esitaks koos nõutava dokumendiga samal ajal ka selle sama dokumendi esitamise tähtaja tagantjärele pikendamise taotluse. RHS § 104 lõikest 9 tuleneb hankijale õigus pikendada dokumentide esitamise tähtaega ka oma algatusel .
11.6.Kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsusest ei nähtu mitte kuidagi, et hankija ei oleks leidnud referentstöö hanget registrist üles. Hankija suutis tuvastada avalike andmete põhjal kaebaja esitatud referentstöö muud andmed peale töömahu, ent ei ole põhjendanud, miks ta olemas olevat infot kaebaja kvalifitseerimise otsustamise jaoks kasutada ei soovinud.
12.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, nõustudes halduskohtu põhjendustega. Jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, märgib vastustaja eelkõige järgmist. RHS § 98 punkti 41 tuleb sisustada koos RHS § 104 lõigetes 7–11 sätestatud ettevõtja kvalitatiivse valiku sisulise kontrollimise normistikuga. RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9 on mõlemad imperatiivsed sätted, mille alusel on hankijal kohustus jätta ettevõtja kvalifitseerimata. Määrav 5(9)
3-24-2428 ei ole see, kas hilinenult esitatud kinnituskirjast selgus kaebaja vastavus vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele. Kui apellant jättis nõutud dokumendi tähtajaks esitamata, tähendas see, et hankija pidi asuma kontrollima järjekorras soodsuselt järgmise pakkumuse teinud pakkuja kvalifikatsiooni. Kuna vastustaja ei võinud Tartu LV kinnituskirja esitamisega viivitamise põhjusi kaaluma asuda, ei ole tegemist kaalutlusveaga. Hankija otsus ei riku RHS § 3 punktis 1 nimetatud proportsionaalsuse põhimõtet. Halduskohus leidis õigesti, et igal juhul ei esinenud kaebajal vabandatavat põhjust hilineda Tartu LV kinnituskirja esitamisega. Samuti leidis halduskohus õigesti, et hankija ei pidanud RHS § 98 lg 4 kohaldamiseks põhjendama, kuidas dokumendi esitamisega hilinemine takistas riigihanke läbiviimist või millise eelise sai seetõttu apellant teiste pakkujate ees.
13.Kolmas isik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning rõhutades järgnevat. Kaebaja jättis hankija määratud tähtajaks esitamata kvalifikatsiooni tõendamiseks vajaliku dokumendi, samas ei saanud hankija kontrollida kaebaja kvalifikatsiooni riigihangete registris olevate andmete alusel. RHS § 104 lg 6 kohaselt teeb hankija otsuse pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta vastavalt hankepassile ja RHS § 98 lg 4 alusel esitatud selgitustele ja dokumentidele. Hankija antud tähtajaks vajaliku dokumendi esitamata jätmine toob kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmise. Halduskohus leidis õigesti, et Tartu LV kinnituskiri oli kaebajal olemas juba 18.06.2024 ning selle esitamine alles 03.07.2024 on käsitatav kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisena. Hankijal ei olnud kohustust asuda hindama, millisel põhjusel dokumendi esitamisega hilineti. Riigihangete formaliseerituse ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtteid arvestades ei ole võimalik erandeid teha ka selliste apellandi kirjeldatud äärmiselt erandlike ja ootamatute asjaolude tõttu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
15.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et arvestades hankepassis referentstöö kohta esitatud andmeid, oli hankijal alus nõuda kaebajalt Tartu LV kinnituskirja esitamist, et kontrollida kaebaja vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlust ei ole selles, et referentstöö mahu kohta, mis oli aga vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse üheks oluliseks elemendiks, ei olnud hankijal võimalik saada andmeid talle kättesaadavatest andmekogudest. Vaidlust ei ole selles, et hankija andis kaebajale Tartu LV kinnituskirja esitamiseks tähtaja, mis lõppes 27.06.2024, ega ka selles, et kaebaja esitas selle kinnituskirja alles 03.07.2024. Vaidlus taandub niisiis küsimusele, kas eelkirjeldatud olukorras võis hankija RHS § 98 lg 4 alusel teha 09.07.2024 otsuse kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta.
16.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb RHS § 98 lõiget 4 ja RHS § 104 lõiget 9 tõlgendada nii, et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike täiendavate dokumentide või andmete tähtaegne esitamata jätmine ei too vääramatult kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmist, kui asjaomased dokumendid või andmed on hankijal selle pakkuja kvalifitseerimist või kvalifitseerimata jätmist käsitleva otsuse tegemisel siiski olemas, sh juhul kui hankija on need pakkujalt saanud pärast nende esitamiseks antud tähtaja möödumist. Vastupidine tõlgendus, mille on valinud VAKO ja halduskohus, viib proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus olevale tulemusele ehk toob kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmise ebaolulise ning hankemenetluse kulgu või teiste pakkujate õigusi mitte rikkuva möödalaskmise tõttu. 6(9)
3-24-2428
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinse vaidluse seisukohast oluline, kas kaebajal oli hankija antud tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. Oluline on, et ajaks, mil vastustaja tegi otsuse, mille tegemiseks vajalikku dokumenti (s.t Tartu LV kinnituskirja) ta kaebajalt põhjendatult nõudis, oli tal see dokument olemas ning selle eiramine ei saanud olla põhjendatav hankemenetluse kiiret ja tõrgeteta läbiviimist ega kõigi pakkujate võrdset kohtlemist puudutavate kaalutlustega.
18.Ringkonnakohus ei nõustu VAKO ja halduskohtu järeldusega, et RHS § 98 lg 4 kohaldamisel ei ole hankijal mistahes kaalutlusruumi. Nimetatud säte on sõnastatud järgmiselt: „Kui pakkuja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata“. Selle sätte tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb lisaks sõnastusele („jätab hankija pakkuja [...] kvalifitseerimata“) võtta arvesse ka sätte eesmärki ja riigihankemenetluse üldpõhimõtteks olevat proportsionaalsuse põhimõtet.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on RHS § 98 lg 4 eesmärk võimaldada hankijal kiire hankemenetluse huvides edasisest menetlusest välja tõrjuda pakkuja, kes on hankija poolt määratud tähtaega rikkunud ja põhjustanud sellega olukorra, kus hankijal ei ole vajalikke andmeid, et kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Selle normiga ei ole ette nähtud eraldiseisvat pakkuja usaldusväärsuskriteeriumi, mistõttu ei ole põhjendatud selle tõlgendamine nii, et pelgalt pakkuja suutmatus hankija antud tähtaega järgida peab kaasa tooma kvalifitseerimata jätmise. Kvalifitseerimata jätmine on eesmärgipärane, kui otsuse tegemise hetkel ei ole hankijal otsuse tegemiseks vajalikke andmeid, kuna pakkuja ei ole neid hankija määratud tähtajaks esitanud. Siinsel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest kuigi kaebaja rikkus hankija antud tähtaega, esitas ta hankija nõutud dokumendi siiski kuus päeva enne, kui hankija tegi otsuse. Hankija ei ole põhjendanud, et tal puudusid 09.07.2024 korralduse andmise ajal piisavad andmed selleks, et veenduda kaebaja vastavuses vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele. Asjaomane kinnituskiri on lakooniline ning hankija ei ole ka põhistanud, et selle läbi töötamine ja arvesse võtmine oleks eeldanud märkimisväärsete lisapingutuste tegemist või hankemenetlusega seonduvalt juba planeeritud tööprotsessi ümber korraldamist, näiteks vajadust dokumendi puudumisest lähtudes juba tehtud ettevalmistavate tööde kordamiseks või ümber tegemiseks. Kaebaja poolt 03.07.2024 esitatud kinnituskirja arvesse võtmine ei oleks siinsel juhul toonud kaasa hankemenetluse venimist.
20.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et Tartu LV kinnituskirja arvesse võtmisel ehk kaebaja kvalifitseerimata jätmisest loobumisel oleks hankija asetanud kaebaja teiste pakkujatega võrreldes soodsamasse olukorda. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et siinsel juhul viis vastustaja menetlust läbi vastavalt RHS § 52 lõikele 3. See tähendab, et hankija ei asunud korraga kontrollima kõigi pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele, vaid asus seda esimeses etapis kontrollima üksnes soodsaima pakkumuse esitaja (ehk kaebaja) puhul. Sel ajal kui hankija esitas kaebajale nõude kvalifikatsiooni tõendamiseks vajaliku lisadokumendi esitamiseks, ei esitanud ta samasugust nõuet teistele pakkujatele ega ka kontrollinud seda, kas teiste pakkujate esitatud andmed ja dokumendid oleksid olnud nende kvalifitseerimise otsustamiseks piisavad. Seejuures oli hankija esmalt kõik pakkumused tunnistanud vastavaks, tõdedes seeläbi, et kõik pakkumused sisaldavad hanke alusdokumentides nõutud teavet. Olukorras, kus hankija asus täiendavat teavet kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks nõudma ainult kaebajalt, ei olnud kaebaja 7(9)
3-24-2428 põhimõtteliselt samaväärses olukorras teiste pakkujatega. Seetõttu ei saanud ka kaebajale täiendava teabe esitamiseks antud tähtaja osas möönduste tegemine kuidagi asetada teda teiste pakkujatega võrreldes soodsamasse olukorda. Ühe pakkuja sooduskohtlemisest saab rääkida juhul, kui kõigil pakkujatel on kohustus teha teatav sooritus samaks tähtpäevaks ning hankija loeb ühe puhul neist toimingu nõuetekohaselt sooritatuks hoolimata sellest, et see on sooritatud pärast selle tähtaja lõppemist. Teisisõnu, kui hankija oleks 09.07.2024 otsuste tegemisel võtnud arvesse ka Tartu LV kinnituskirja olemasolu, ei oleks ükski teine pakkuja saanud väita, et hankija on kaebajale andnud menetluses sellise võimaluse, millest teised pakkujad ilma jäid või et hankija oleks andnud kaebajale eelise seeläbi, et aktsepteerib kaebaja mittenõuetekohast sooritust, lugedes selle samavõrd lubatavaks kui teiste pakkujate samalaadsed nõuetekohased sooritused.
21.Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ei saa sisustada nii, et see keelab vääramatult teha hankijal mööndusi selliste enda antud tähtaegade osas, mis ongi menetlusetapist tulenevalt määratud ainult ühele pakkujale. Liiati on kaebaja õigesti osutanud sellele, et RHS § 104 lõikest 10 tulenevalt on hankijal õigus pakkujale lisadokumentide esitamiseks määratud tähtaega ka omal algatusel pikendada. Seejuures ei ole küsimus mitte selles, et vastustaja oleks siinsel juhul pidanud kaebajale 18.06.2024 antud tähtaega pikendama, vaid selles, et sellise tähtaja pikendamise võimaluse seaduses sätestamine räägib vastu vajadusele tõlgendada RHS § 98 lõiget 4 ja § 104 lõiget 9 nii kitsalt, nagu seda on teinud VAKO ja halduskohus. Olukorras, kus seadus näeb hankijale ette võimaluse teatavat tähtaega muu hulgas omal algatusel pikendada, võib ta aktsepteerida pakkuja soorituse, mis on tehtud pärast tähtaja möödumist, ent enne seda, kui hankija on teinud hankemenetluses selle otsuse, mille tegemiseks pidi pakkuja oma soorituse tegema.
22.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebajale dokumentide esitamiseks antud tähtaja lõppemisel tekkis kolmandal isikul õiguspärane ootus, et tema pakkumus võib osutuda edukaks. Halduskohus ei ole ka põhjendanud, millel saaks selline õiguspärane ootus rajaneda. Kolmandal isikul ei saanud olla mistahes ootusi enda pakkumuse edukaks osutamisega seoses seni, kuni hankija ei olnud teinud otsust kaebaja kui kolmanda isiku pakkumusega võrreldes soodsama pakkumuse teinud pakkuja kvalifitseerimata jätmise kohta. Ainuüksi hankija antud tähtaja eiramine sellist kindlust tekitada ei saanud.
23.Eeltoodud tõlgendust toetab kaudselt ka asjaolu, et RHS § 98 lg 4 alusel on pakkuja kvalifitseerimata jätmine välistatud, kui pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed või dokumendid on hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad. Siinsel juhul ei kuulu see osa normist otseselt kohaldamisele, kuna vaidlust pole selles, et vajalikud andmed kaebaja referentstöö kohta (eelkõige referentstöö mahu kohta) ei olnud hankijale andmekogust kättesaadavad. See osa RHS § 98 lõikest 4 viitab aga otseselt sellele, et selles sättes ette nähtud kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemise eelduseks on põhimõtteliselt asjaolu, et pakkuja poolt teatavate andmete või dokumentide esitamata jätmine tegelikult takistab pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist. Viidatud sättest tuleneb, et juhul kui vastavad andmed on hankijale kättesaadava andmekogu vahendusel olemas, ei tohi ta pakkujat kvalifitseerimata jätta ka siis, kui ta on neid andmeid pakkujalt nõudnud ja pakkuja pole neid esitanud. Selles olukorras ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks kvalifitseerimata jätmine olema lubatav, kui vastava otsuse tegemise ajaks on hankijal needsamad andmed olemas sel põhjusel, et ta sai need pakkuja käest pärast pakkujale nende esitamiseks määratud tähtaja lõppemist.
8(9)
3-24-2428
24.Eeltoodud põhjustel tuleb hankija 09.07.2024 korraldus tühistada osas, milles hankija otsustas jätta kaebaja kvalifitseerimata (korralduse punkt 2). Kuna kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli aluseks samas korralduses tehtud otsusele kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (korralduse punkt 3) ning see oli omakorda aluseks hankija 10.07.2024 korralduses tehtud otsustele, tuleb tühistada ka need otsused. Samuti tuleb tühistada VAKO otsus.
25.HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. HKMS § 109 lg 1 kohaselt on menetluskulude välja mõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Kaebaja esitas 25.09.2024 halduskohtule taotluse mõista välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot ning õigusabikulu 1622,60 eurot. Riigilõivu tasumine on tõendatud, ent kaebaja ei esitanud ühtki kuludokumenti (arvet) õigusabikulu kohta. Seega ei ole alust halduskohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabikulu välja mõistmiseks. Küll aga tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv. Ringkonnakohtule on kaebaja esitanud 11.11.2024 taotluse mõista välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot ning õigusabikulu 1012,60 eurot (mis sisaldab käibemaksu 182,60 eurot). Õigusabikulu kandmine on tõendatud advokaadibüroo arvega. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on õigusabi mahuks 6 tundi ja 55 minutit, millest apellatsioonkaebuse koostamisele on kulunud 3 tundi ja 10 minutit ja ülejäänud aeg on kulunud määruskaebuse koostamisele. Kuna ringkonnakohus rahuldas kaebaja määruskaebuse 03.10.2024 määrusega ehk pärast seda, kui oli lõppenud halduskohtu antud tähtaeg menetluskuludega seotud dokumentide esitamiseks, on põhjendatud määruskaebuse menetlusega seotud kulusid puudutava taotluse esitamine apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajale osutatud õigusabiteenuse maht kooskõlas vaidluse keerukusega. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetluskulude väljamõistmist taotleva menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (Riigikohtu 11.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-660, punkt 23). Kuna siinses asjas ei ole kaebaja eelviidatud kinnitust esitanud, tuleb õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta. Seetõttu tuleb vastustajalt kabeaja kasuks välja mõista kahes kohtuastmes tasutud riigilõiv ning ringkonnakohtus määruskaebus- ja apellatsioonimenetlusega seotud õigusabikulu ehk kokku 640+640+830=2110 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.