O.B kaebus Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsuse nr P26O2023-56343 ja 05.09.2023 vaideotsuse 5.2-3/32616-3 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks puude raskusastme tuvastamise ja vastava sotsiaaltoetuse määramise küsimust uuesti läbi vaatama
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – O.B ; esindajad Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud vaidluse osapoolte endi kanda;
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 05.12.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
O.B esitas 16.07.2023 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime hindamiseks ja tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas kaebajal 18.08.2023 otsusega nr TVH/23/030948 osalise töövõime.
3.Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsusega nr P26O-2023-56343 O.B-l puude raskusastet ei tuvastatud ning puudega tööealiste inimeste sotsiaaltoetust ei määratud. O.B esitas
Sotsiaalkindlustusametile 22.08.2023 eelnimetatud otsuse peale vaide, kuid Sotsiaalkindlustusamet jättis 05.09.2023 otsusega 5.2-3/32616-3 kaebaja sellekohase vaide rahuldamata.
4.O.B esitas 14.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsuse nr P26O-2023-56343 ja vastavasisulise 05.09.2023 vaideotsuse 5.2-3/32616-3 tühistamiseks, samuti uue otsuse tegemise ja puude ning liikumisraskuse tuvastamise kohustamise nõudes.
5.Tallinna Halduskohus võttis 27.09.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
6.Sotsiaalkindlustusamet vastas kaebusele 30.10.2023. Kaebaja esitas sellele 31.10.2023 omapoolse vastuväite.
7.Tallinna Halduskohus määras 04.10.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
8.Kaebaja esitas 08.10.2024 ja 21.11.2024 täiendavad seisukohad.
9.Sotsiaalkindlustusamet esitas 21.11.2024 vastuse kaebaja täiendavate seisukohtade osas.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja leiab, et Sotsiaalkindlustusameti väljastatud otsus rikub tema õigusi. Otsus 21.08.2023 nr P26O-2023-56343 on ebaõiglane ja vale. Kaebaja nõuab oma liikumisraskuste tõttu õiglast puude raskusastme tuvastamist.
11.Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsuses nr P26O-2023-56343 puudusid põhjendused, seetõttu puudus kaebajal ka võimalus esitada põhjendatud vastuväited isegi Sotsiaalkindlustusametile vaide esitamise ajal.
12.Kaebaja ei saa nõustuda võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Vaideotsuses on kirjas et „Taotleja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt, abivahendite infokeskuse andmetel riigipoolse soodustusega abivahendeid ei ole siiani soetatud.“, kuid see ei vasta tõele. Ajavahemikul 2021-2023 ostis kaebaja liikumiseks 4 rulaatorit. Närviarsti dr. Toomas Toomsoo epikriisis on ka mustvalgelt kirjas et „Patsient liikumispiiranguga“ (vt kaebuse lisa 7). Kaebaja tarvitab väga tihti käsimüügist saadavaid valuravimeid. Arvestades liikumisraskusi määras Eesti Töötukassa 18.08.2023 otsusega nr TVH/23/030948 kaebajale osalise töövõime 5-ks aastaks. Kaebaja ei saa kuidagi nõustada Sotsiaalkindlustusameti seisukohaga et „Terviseseisundist tulenevalt O.B-l igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid.“
13.Täiendavas 31.10.2023 seisukohas leiab kaebaja, et Sotsiaalkindlustusameti vastus kaebusele on formaalne ja ei anna vastuseid kaebaja toodud seisukohtadele. Otsus oli tehtud ebaõiglaselt ning osa otsuses toodud asjaoludest ei vasta tõele. Kaebaja vajab abi turvaliseks liikumiseks nt laevadel, parklates jne. Perioodiliselt kasutab kaebaja rulaatorit ja keppe. Otsuses on jäetud arvestamata kaebaja igapäevaste liikumisraskustega. Kaebaja leiab 08.10.2024 menetlusdokumendis täiendavalt, et vastustaja põhjendused on vastuolulised.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Vastustaja 21.08.2023 otsus nr P26O-202356343 ja 05.09.2023 vaideotsus nr 5.2-3/32616-3 on õiguspärased.
15.Vastustaja selgitab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lõike 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugineb vastustaja puude raskusastme tuvastamise menetluses Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule.
16.Vaidlustatud otsuses nr P26O-2023-56343 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvaid andmeid, tervise infosüsteemis sisalduvaid andmeid ning töötukassa töövõime hindamise otsust.
17.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Viktoria Kallas hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
18.Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsusest nr P26O-2023-56343 nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangul (kes on omakorda ekspertiisi teostades võtnud arvesse kaebaja taotluses toodud väiteid oma tervisliku seisundi kohta) ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi sellisel määral, mis annaks alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Otsusest on seega arusaadav, et otsus tugineb eksperdiarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei ole leidnud tervise infosüsteemi kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust ulatuses, mis annaks alust keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Sotsiaalkindlustusametil puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. PISTS § 23 lg 7 sätestab sõnaselgelt, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust (edaspidi eksperdiarvamus) ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.
19.Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas sotsiaalkaitseministri määrusega nr
18.Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda. Iga valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, näiteks liikumise puhul liikumist eri tasapindadel, ohutut ringiliikumist, seismist ja istumist, muid liikumise piiranguid (§ 4 lg 5). Võtmetegevuste piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Võtmetegevuste piirangute arvväärtustest arvutatakse igas seitsmes valdkonnas aritmeetiline keskmine (§ 6 lg 3). Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue). Kaebaja puhul oli tegevuspiirang liikumise valdkonnas skooriga 1,67. Eelnevale toetudes tuli puude raskusastme tuvastamisel ka käesoleval juhul toetuda töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele ja töötukassa antud töövõime hindamise otsusele
Eesti Töötukassa on teinud dokumendipõhise hindamise ja Sotsiaalkindlustusamet on lähtunud sellest kehtiva metoodika alusel.
20.Vastustaja kaasas vaide läbivaatamisse ekspertarsti Aune Tamme, kes leidis 04.09.2023 antud arvamuses, et tehtud otsus on korrektne ja muutmist ei vaja. Seega on ekspertarst Aune Tamm nõustunud Eesti Töötukassa ekspertarsti Viktoria Kallase ekspertarvamusega ning selgitanud lisaks juurde, et kaebajal on meditsiiniline ravivajadus ning kasutamata on jäetud ravipotentsiaal. Samuti on ekspertarst Aune Tamm lisanud, et alust pole puude raskusastet tuvastada ka erijuhtumina.
21.Kaebaja on oma kaebuses väitnud, et ei saa nõustuda võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on veendunud, et „ohutu ringiliikumine“ kui „kerge piirang“ ei ole õiglane ja olukord tuleb hinnata vähemalt kui „mõõdukas piirang“. Samuti viitab kaebaja abivahendi kasutamisele. Vastustaja selgitab, et töövõime hindamise juhendi alusel hinnatakse ohutu ringiliikumise valdkonnas ennekõike nägemist ja kuulmist ehk siis RFK (rahvusvahelise funktsioonihäirete klassifikatsiooni alusel). Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahendiga, mida taotleja oma terviseseisundist põhjustatud piirangute kompenseerimiseks kasutab. Ekspertarstil ei ole õigust anda hinnangut ainult taotleja ütluste alusel, ütlusi peavad toetama terviseandmed. Kui piirang on abivahendiga kompenseeritud, saab piirangu hinnata puuduvaks (0) või kergeks (1)). Ohutu ringiliikumise hindamisel tuleb arvestada nägemisfunktsiooni langust ja ulatust, vaateväljade kadu, mida ei ole võimalik abivahenditega kompenseerida, samuti kohanemist nägemishäiretega. Nägemisfunktsioonide langusega inimese liikumisvõimet tuleb hinnata koos tema tavapärase abivahendi (prillid, kontaktläätsed, valge kepp, juhtkoer vm) kasutamisega. Ohutu ringiliikumise hindamisel tuleb arvestada kuulmislangusest tingitud orienteerumise häirega. Ohutu ringiliikumise piirangut võivad põhjustada ka rasked luu-lihaskonna häired, näiteks lülisamba kaelaosa liikuvuspiiratus, mille tõttu inimene pole võimeline pead pöörama ja tema vaateväli on piiratud. Kaebajal vastavaid tervisehäireid ei ole kirjeldatud ja seega ei ole alust hinnata võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ suurema arvväärtusega, kui üks. Abivahendite kasutamine ei ole piirangut võimendav, vaid piirangut kompenseeriv ehk teisisõnu abivahendi kasutamise fakt ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks.
22.Ekspertiis on arvestanud ka dr Toomsoo hinnanguga, et kaebajal on liikumispiirangud, sest 1.1 liikumine eritasapindadel on hinnatud mõõdukaks ja samuti on hinnatud 1.3 seismine ja istumine mõõdukaks ning 1.2 ohutu ringiliikumine kergeks. Mõõdukate piirangute aluseks on asjaolu, et kaebaja on nendes tegevustes iseseisev. Raskeks saab hinnata piirangu siis, kui kaebaja saab liikuda vaid kõrvalabiga või on püsivalt ratastoolis. Antud juhul terviseandmed ega ka kaebaja ise seda ei kinnita.
23.Kaebaja väidete kohta valuravimite kasutamise kohta selgitab vastustaja, et see ei ole tõenduspõhine. Närvivalude vastu kasutatavaid valuravimeid ei saa käsimüügist.
24.Kaebaja väited, mis puudutavad MRT uuringu tegemise võimatust, selgitab vastustaja, et MRT (magnetresonantstomograaf) uuringut ei saa tõesti teha üle 150 kg kaaluvatel isikutel, mis ei tähenda, et see asjaolu takistaks kuidagi isikut ravimast. Ka enne MRT kasutusele võtmist raviti inimesi edukalt. Koormustaluvust ei saa aga kuidagi teisiti parandada, kui ainult treeninguga. Intensiivset taastusravi on rakendatud vaid aastal 2021 ägeda seisundi järgselt. Ekspertarvamuse andmisel on arvestatud kõiki kaebaja tervisehäireid. Samuti on arvestatud, et tervisehäire ravivõimalused on olemas. Esmalt peab alustama ravi rakendamisega, alles seejärel saab hinnata, kas piirangud jäävad püsivaks või vähenevad tõenduspõhise raviga. Vastustaja
selgitab ka, et ekspertarstil tuleb iga taotluse hindamisel arvestada sel hetkel esinevate oluliste asjaoludega ning aktuaalsete andmetega. Isikul ei saa seetõttu tekkida ootust, et iga kord jõutakse puude tuvastamise menetluses samale järeldusele.
25.Täiendavas 21.11.2024 seisukohas selgitab vastustaja, et lähtuvalt rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikaatori (who) alustest, hinnatakse esinevaid osaluse ja tegutsemise piiranguid. Isiku suutlikkust kirjeldatakse kui igapäeva põhitegevustega hakkamasaamist ilma ravi, ravimite ja abivahenditeta. Sooritusvõimet hinnatakse koos ravi, ravimite ja abivahenditega. taotleja on soetanud abivahendeid riigi toel (viimati 4-rattaline tugiraam 09.01.2023), aga hiljuti lisatud terviseandmete kohaselt on raviarst märkinud kõik funktsioonid normis olevateks, sh liikumine ja motoorika (vastuse lisa 1 ja 2). Ei ole põhjust eeldada, et otsuse koostamise ajal oli tegemist raske funktsioonihäirega liikumise valdkonnas, mis mainitud digiloo sissekande tegemise hetkeks oli täielikult taandunud. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiis ei tugine diagnoosidel (RHK-10 on statistiline klassifikaator, mitte sama diagnoosi piires soorituspiiranguid isikupõhiselt täpsustav klassifikaator). Kaebaja viidatud kavandatavad raviprotseduurid ei määratle, ei tagasiulatuvalt ega etteulatuvalt, puude raskusastet ega liiki. Vastustaja selgitab, et eksperdiarvamus ei ole olnud vastuoluline. Mõõdukas piirang mingi funktsiooni osas kliinilises käsitluses ei samastu mõõduka piiranguga ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaste põhitoimingute sooritamisel. Kaebaja väide, et kliiniliselt hinnatud mõõdukas funktsioonihäire tähendab samaaegselt ja automaatselt mõõdukat piirangut puude kontekstis on antud ekslikel alustel ja eeldustel.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsust nr P26O2023-56343 ja 05.09.2023 vaideotsust nr 5.2-3/32616-3, taotletud nende tühistamist ning vastustaja kohustamist puude raskusastme tuvastamise ja vastava sotsiaaltoetuse määramise küsimust uuesti läbi vaatama. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 27.09.2023 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 21.08.2023 otsuse nr P26O-202356343 ja vastavasisulise 05.09.2023 vaideotsuse õiguspärasuse küsimuses. Kohustamisnõude rahuldada üksnes sel juhul kui vaidlustatud haldusaktid nr P26O-2023-56343 ja 5.2-3/32616-3 osutuvad õigusvastaseks. Vastupidisel eeldusel ehk õiguspäraste haldusaktide pinnalt vaidlusega seonduvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
27.Vaidlus puudub selles, et Sotsiaalkindlustusamet oli 21.08.2023 otsuse nr P26O-2023-56343 ja 05.09.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/32616-3 tegemiseks pädev haldusorgan. Pooled on eri meelt kaebaja puude esinemise või mitteesinemise küsimuses. Kaebaja leiab, et tema terviseseisundit arvestades tulnuks tal liikumisraskustest tulenev puue tuvastada ning puuetega inimeste sotsiaaltoetus määrata, kuid vastustaja ei ole tal puude raskusastet tuvastanud.
28.PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2 1 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2 1 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Raske puue on PISTS § 2 lg 21 p 2 järgi inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise
või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid määruse nr 18 § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2). Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 5.11.2020. a otsus nr 3-19-2182, p 11). Seega ei pea halduskohus praeguse asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist.
29.Puude raskusastme tuvastamise/mittetuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Arvestades töövõime (printsiip peaks kohalduma ka puude suhtes) hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme (mitte)tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (vt ka Riigikohtu 5.09.2019 otsus asjas nr 3-171110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu 11.05.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-90-14, p 17). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1110, p 18).
30.Kohtu hinnangul on Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsus nr P26O-2023-56343 põhjendamispuudustega. Sotsiaalkindlustusameti otsusest nähtub vaid see, et tuginetakse taotleja taotlusele, tervise infosüsteemis sisalduvatele andmetele, töötukassa töövõime hindamise otsusele ja puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet. Ühtlasi nenditakse, kui terviseseisundis on muutusi, võib taotleda uut puude raskusastme tuvastamist. Otsuses pole selgitatud puude tuvastamise/tuvastamata jätmise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt on vaid nenditud, et piiranguid igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel ei esine. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista. Vaatamata eeltoodule on halduskohus seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud antud juhul asja otsustamist. Kohtupraktika käigus on asutud seisukohale, et olukorras, kus puude raskusastme mittetuvastamise otsust ei ole küll piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul siiski alust vastavasisulist otsustust tühistada, kui Sotsiaalkindlustusamet on hiljemalt kohtumenetluses toonud välja sellised põhjendused, mille pinnalt on selge, et kaebuse rahuldamise ja haldusakti tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2022 otsus asjas nr 3-21-682, p 13 ja 05.11.2020 otsus 3-19-2182, p 11). Seega saab kohus otsust tehes arvestada Sotsiaalkindlustusameti 05.09.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/32616-3 ja kohtumenetluses 30.10.2023 ja 21.11.2024 esitatud põhjalike selgitustega.
31.Kaebaja on arvamusel, et arvestades asjaoluga, et Eesti Töötukassa tuvastas tal osalise töövõime, tuleb Sotsiaalkindlustusametil kaebaja liikumisraskusi arvestades puude raskusaste tuvastada. Kohus märgib, et kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole Sotsiaalkindlustusametile vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused
siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 317-1110, p-d 22 ja 26). Käesolevas haldusasjas on Sotsiaalkindlustusamet pidanud vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat eksperdiarvamust ekspertarst Aune Tammelt. Ekspertarst Aune Tamm, tutvunud kaebaja vaidega ning üle vaadanud isiku taotluse, esitatud terviseandmed ning töötukassa eksperdiarvamuse, tuginedes puude tuvastamise kriteeriumidele tööealistel inimestel, asus seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks (vt ka vaideotsuse lk 5).
32.Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu otsus nr 3-17-1110, p 24). Seega ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas kaebaja 16.07.2023 taotluses toodud enesehinnanguid arvestades võisid kaebaja kohta TIS-i kantud andmed olla ebaõiged. Vaidlustatud haldusaktid põhinevad kaebaja 16.07.2023 taotlusel, tervise infosüsteemis sisalduvatele andmetel ja ekspertarstide arvamusel. Kohus ei saa asuda ise ekspertide asemel hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui eksperdid oleksid võtnud aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid. Samuti ei ole kohtul mõistlikku alust kahelda ekspertide erapooletuses.
33.Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh hindas ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse määruse nr 18 § 6 lg 2 kohaselt seitset valdkonda (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted).
34.Kaebaja puhul oli tegevuspiirang liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal oli liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas (vt ka vaideotsuse lk 3-4). Vastustaja on seega leidnud otsuses nr P260-2023-56343, et terviseseisundist tulenevalt kaebajal igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises piiranguid ei esine. Vaideotsuses on selgitatud täiendavalt, et: „terviseseisundist tulenevalt on vaide esitajal tuvastatud osaline töövõime. Ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõimet piiravatele teguritele. Töövõime vähenemine ei tähenda igal juhul, et esineb ka puue. Tööealistel isikutel lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel raskustest, piirangutest või takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega. ...... Piirangute hindamisel arvestatakse ravivõimaluste olemasolu piirangute vähendamiseks. Antud juhul on taotleja tervisehäire ravivõimalused olemas. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid,
protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Esmalt peab alustama ravi rakendamisega, alles seejärel saab hinnata, kas piirangud jäävad püsivaks või vähenevad tõenduspõhise raviga. Diagnooside hulk ja põetud haigused ei samastu püsiva iseloomuga piirangutega igapäevategevustel ja ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks.“
35.Sotsiaalkindlustusamet ei pidanud puude raskusastme tuvastamise menetluse eripärast tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis on TIS-s saadaval. Otsuses on viidatud, et see põhineb terviseandmetel. Uurimiskohustuse täitmise küsimuses peab ekspertarstil tekkima põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes puudu (nt kui raviarst ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust). Kohtu hinnangul sellist olukorda ei esinenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid alust arvata, et ekspertarstide hinnangud olid ekslikud või TIS-i tehtud kanded vigased.
36.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 21.08.2023 otsuse nr P26O-2023-56343 ja 05.09.2023 vaideotsuse 5.2-3/32616-3 tühistamiseks ning puude raskusastme tuvastamise ja vastava sotsiaaltoetuse määramise küsimuse uuesti läbi vaatamise kohustamiseks.
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud (kohtupraktika käigus on asutud seisukohale, et haldusorganite menetluskulu, nende olemasolul, üldjuhul väljamõistmisele ka ei kuuluks, sest taolised vaidlused ei välju Sotsiaalkindlustusameti põhifunktsioonide täitmise raamistikust) menetluskulude kaebajalt välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
38.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid. Sarnaste vaidluste puhul on see küllalt sage praktika.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.