Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2019
Haldusasi
O.B kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti 21. augusti 2023. a otsus nr P26O-2023-56343 ja 5. septembri 2023. a vaideotsus nr 5.2-3/32616-3 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit lahendama tema taotlus uuesti
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. detsembri 2024. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – O.B Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask
Menetluse alus ringkonnakohtus
O.B apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta O.B 14. novembri 2025. a seisukohale lisatud perearsti 30.09.2025–17.10.2025 epikriis (dtl 345–347) haldusasja nr 3-23-2019 materjalide juurde võtmata.
Jätta O.B apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 5. detsembri 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2019 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. jaanuaril 2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-23-2019 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.B esitas Eesti Töötukassale (ETK) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 16.07.2023 ühistaotluse töövõime hindamiseks ja tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 18.08.2023 otsusega nr TVH/23/030948 O.B-l osalise töövõime kestusega 5 aastat (30.08.2023–29.08.2028). Otsuse kohaselt on taotlejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigused, närvisüsteemihaigused, südame isheemiatõved, südamehaigused ning spondülopaatiad ehk lülihaigustused. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole töövõimet mõjutavad. Taotleja kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise ja käelise tegevuse valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud kinnitust. Taotlejal on tugeva rasvumise, kiire väsimise, koormustaluvuse languse, liikumisel tekkiva õhupuuduse ning vasaku jala valu, nõrkuse ja tuimustunde tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles-alla ja erinevates kohtades liikumine, istumisasendi muutmine ning seismine. Tervisekahjustuse iseloomu arvestades on töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.
3.Sotsiaalkindlustusamet ei tuvastanud 21.08.2023 otsusega nr P26O-2023-56343 O.Bl puude raskusastet ning ei määranud puudega tööealise inimese toetust. Otsusest nähtuvalt on puude raskusastme tuvastamisel võetud aluseks 16.07.2023 taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvad andmed ja ETK töövõime hindamise otsus, kuid nende alusel ei tuvastatud puude raskusastet, sest terviseseisundist tulenevalt ei esine taotlejal piiranguid igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises. SKA toetub puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti antud hinnangule. ETK on hinnanud taotleja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses ning suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine taotlejal piiranguid sel määral, et tuvastada puuet. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub ka alus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks. Otsuse õiguslikeks alusteks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 21, §-d 23, 24, 7 ja 9, sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6.
2(11)
3-23-2019
4.Sotsiaalkindlustusamet jättis 05.09.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/32616-3 rahuldamata O.B 22.08.2023 vaide SKA 21.08.2023 otsuse nr P26O-2023-56343 kehtetuks tunnistamiseks. Ühistaotluse esitamise korral kasutab SKA puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja ETK tehtud töövõime hindamise otsust. Oma hinnangu annab tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst töövõime hindamise käigus. Määrusega nr 18 on sätestatud töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse hinnangute ülevõtmise metoodika, arvutuskäik ja sotsiaaltoetuste suuruse arvutamine. TTO ekspertarst hindas taotlejal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumune“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Taotlejal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67. Määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 kohaselt peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Seega puudus eksperdiarvamuse kohaselt alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. TTO ekspertarst ei ole tuvastanud taotlejal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus; suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimise ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted. Järelikult puudub nimetatud valdkondades samuti alus puude raskusastme tuvastamiseks. Kokkuvõtlikult ei esine ETK eksperdiarvamuse kohaselt taotlejal terviseseisundist tulenevalt raskusi ega piiranguid igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis annaks aluse tuvastada puude raskusaste. Terviseseisundist tulenevalt on taotlejal tuvastatud küll osaline töövõime, kuid ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõimet piiravatele teguritele. Töövõime vähenemine ei tähenda igal juhul, et esineb ka puue. Tööealiste isikute puhul lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel raskustest, piirangutest või takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega. SKA küsis vaidemenetluses täiendava arvamuse ekspertarst ATlt, kelle hinnangul on tehtud otsus korrektne ning taotlejal ei esine igapäevaelus püsipiirangud, mida ei oleks raviga võimalik korrigeerida. Töötamine tavatingimustes võib olla alanenud, kuid ühiskonnaelus osalemise piirangud ei avaldu pidevalt.
5.O.B esitas Tallinna Halduskohtule 14.09.2023 kaebuse SKA 21.08.2023 otsuse nr P26O-2023-56343 ja 05.09.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/32616-3 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks tegema tema taotluse kohta uue otsuse. SKA otsus on ebaõige ning kaebaja nõuab oma liikumisraskuste tõttu õiglast puude raskusastme tuvastamist. Otsuses puuduvad põhjendused, mistõttu ei olnud kaebajal ka vaidemenetluses võimalik esitada sellele põhjendatud vastuväiteid. Võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ arvväärtus 1 (kerge piirang) ei ole põhjendatud. Vaideotsuses on märgitud, et taotleja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt ning ei ole siiani soetanud riigipoolse soodustusega abivahendeid. See ei vasta tõele, sest kaebaja ostis aastatel 2021–2023 liikumiseks 4 rulaatorit. Kaebaja vajab abi turvaliseks liikumiseks nt laevadel, parklates jm. Kaebaja kasutab selleks rulaatorit ja keppe. Neuroloog dr TT epikriisis on selgelt välja toodud, et „Patsient liikumispiiranguga“. Otsuses ei ole kaebaja igapäevaste liikumisraskustega arvestatud. Kaebaja tarvitab tihti käsimüügist saadavaid valuravimeid. Liikumisraskuste tõttu tuvastati kaebajal ETK 18.08.2023 otsusega 3(11)
3-23-2019 osaline töövõime 5 aastaks. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kaebajal ei esine terviseseisundist tulenevalt piiranguid igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises.
6.SKA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. PISTS § 23 lg 7 alusel tugines SKA puude raskusastme tuvastamise menetluses ETK ekspertarsti hinnangule. TTO ekspertarsti VK 27.07.2023 arvamusest tulenevalt on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67, mis ei ole üle arvväärtuse 2 ja puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas ei ole alust. Otsuse põhjal on arusaadav, et see tugineb eksperdiarvamusel ja taotleja enesehinnangud ei ole leidnud tervise infosüsteemi andmetest tulenevalt kinnitust sel määral, et oleks alust tuvastada keskmise puude raskusaste. Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas määrusega nr 18. Vaide läbivaatamisse kaasati ekspertarst AT, kes leidis 04.09.2023 arvamuses, et otsus on korrektne ja ei vaja muutmist. Seega on AT nõustunud VK hinnangutega, märkides lisaks, et kaebaja ravipotentsiaal on jäetud kasutamata ja puude raskusastet ei ole alust tuvastada ka erijuhtumina. Kaebaja ei ole nõus võtmetegevusele „ohutu ringiliikumine“ omistatud arvväärtusega 1 (kerge piirang), viidates abivahendi kasutamisele. Töövõime hindamise juhendi kohaselt hinnatakse ohutu ringiliikumise valdkonnas eeskätt nägemist ja kuulmist. Tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahendiga, mida isik oma terviseseisundist põhjustatud piirangute kompenseerimiseks kasutab (nt prillid, kontaktläätsed, valge kepp, juhtkoer vm). Piirangut võivad põhjustada mh rasked luu-lihaskonna häired, nt lülisamba kaelaosa liikuvuspiiratus, mille tõttu inimene pole võimeline pead pöörama ja tema vaateväli on piiratud. Kaebajal ei ole selliseid tervisehäireid kirjeldatud. Ekspertarst ei saa hinnangut anda pelgalt taotleja ütluste alusel, vaid terviseandmed peavad seda toetama. Abivahendite kasutamise fakt ei ole piirangut võimendav, vaid kui piirang on abivahendiga kompenseeritud, saab selle hinnata puuduvaks (0) või kergeks (1). TT hinnanguga on arvestatud, sest kaebaja puhul on võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ning „seismine ja istumine“ piirangud hinnatud mõõdukateks. Raskeks saaks piirangud hinnata siis, kui kaebaja suudab liikuda vaid kõrvalabiga või on püsivalt ratastoolis. Närvivalude vastu kasutatavaid valuravimeid ei saa käsimüügist. Asjaolu, et kaebajale kui üle 150 kg kaaluvale isikule ei saa teha MRT uuringut, ei takista kuidagi tema ravimist (sh raviti inimesi edukalt juba enne MRT kasutusele võtmist). Koormustaluvust ei saa parandada muul viisil kui treeninguga. Intensiivset taastusravi on kaebaja suhtes rakendatud üksnes 2021. a-l ägeda seisundi järgselt. Eksperdid on arvestanud kõiki kaebaja tervisehäireid ja nende ravivõimalusi. Ravi alustamata ei ole võimalik hinnata, kas piirangud jäävad püsivaks või vähenevad tõenduspõhise raviga. Kuna ekspertidel tuleb alati arvestada aktuaalsete andmetega, siis ei saagi igas menetluses jõuda samale järeldusele. Puude raskusastme tuvastamine ei põhine diagnoosidel. Mõõdukas piirang mingi funktsiooni osas kliinilises käsitluses ei ole sama, mis mõõdukas piirang ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaste põhitoimingute sooritamisel.
7.Tallinna Halduskohus jättis 05.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kuivõrd puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 319-2182, p 11), siis ei tule praeguse asja lahendamisel kontrollida kaalutlusreeglite järgimist. Puude raskusastme tuvastamine või mittetuvastamine on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-d 1 ja 2). Taotlustega kaasnevat töökoormust arvestades on põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (vrd Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18). SKA 21.08.2023 otsus on põhjendamispuudustega. Sellest nähtub 4(11)
3-23-2019 üksnes, et tuginetakse taotlusele, TIS-i andmetele, töövõime hindamise otsusele ja töötukassa ekspertarsti hinnangule. Otsuses ei ole selgitatud puude tuvastamise / tuvastamata jätmise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt on vaid nenditud, et igapäevategevustes ja ühiskonnaelus osalemise piiranguid ei esine. See ei ole praegusel juhul siiski mõjutanud asja otsustamist. Põhjendamiskohustuse rikkumine ei anna alust otsust tühistada, kui SKA esitab hiljemalt kohtumenetluses põhjendused, mille pinnalt on selge, et kaebuse rahuldamise korral tuleks SKA-l anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2022 otsus nr 3-21-682, p 13; 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11). Kohus arvestab otsust tehes 05.09.2023 vaideotsuses ning kohtumenetluses 30.10.2023 ja 21.11.2024 esitatud SKA põhjalike selgitustega. Kuigi TTO ekspertarsti arvamus ei ole SKA-le vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Praeguses asjas küsis SKA vaidemenetluses täiendavat eksperdiarvamust ATlt, kes asus seisukohale, et terviseseisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises raskusi sel määral, et oleks alust tuvastada puude raskusaste. Halduskohus ei ole pädev lahendama vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud andmed või mitte (vt otsus nr 3-17-1110, p 24). Seega ei tule hinnata, kas kaebaja 16.07.2023 taotluses märgitud enesehinnanguid arvestades võisid tema kohta TIS-i kantud andmed olla ebaõiged. Kohus ei saa asuda ekspertide asemel hindama kaebaja terviseseisundit ning praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kahelda eksperdiarvamuste õigsuses. Ekspertarstid on arvamuse andmisel lähtunud määruses nr 18 ette nähtud metoodikast. Kuna kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine oli 1,67, mis on alla arvväärtuse 2, siis ei olnud selles valdkonnas puude raskusastme tuvastamiseks alust. Vaideotsuses on lisaks selgitatud töövõime hindamise ja puude tuvastamise erinevust. Menetluse eripärast tulenevalt ei pidanud SKA hindama muid andmeid peale TIS-s sisalduvate ja ekspertarstidel ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlust, et TIS-i andmed on puudulikud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaks alust arvata, et ekspertarstide hinnangud olid ekslikud või TIS-i kanded vigased.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.O.B palub 06.01.2025 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. SKA otsus rikub kaebaja õigusi ja kaebaja liikumisraskusi on hinnatud ebaõiglaselt. Halduskohus tegeles sisuliselt üksnes SKA otsuse õigustamisega, mis muudab sõltumatu järelevalve olematuks. Kuna SKA 21.08.2023 otsuses puudusid põhjendused, siis ei olnud kaebajal võimalik esitada sellele sisulisi vastuväiteid ning seda ka vaide esitamise ajal. Kaebaja palub kohtul sisuliselt kontrollida SKA otsuse järeldust liikumise valdkonna võtmetegevusele „ohutu ringiliikumine“ omistatud arvväärtusele 1 (kerge piirang). Kaebaja diagnoose arvestades ei ole nimetatud võtmetegevuse osas „kerge piirangu“ tuvastamine õiglane, vaid kohane hinnang oleks „mõõdukas piirang“ (arvväärtusega 2). Õigus- ja tervishoiusüsteemid peaksid funktsioneerima inimeste heaks. SKA esitatud nõuded ja arvesse võetud asjaolud on vastuolulised, mistõttu ei saa olla tegemist objektiivse hinnanguga. SKA on 05.09.2023 vaideotsuses märkinud, et taotleja ei ole soetanud abivahendeid, kuid see ei vasta tõele. Kaebaja on tõendanud, et ostis 2021.–2023. a-l liikumiseks 4 rulaatorit. SKA 30.10.2023 vastuses kohtule on rulaatoreid omakorda nimetatud piirangut kompenseerivateks vahenditeks ehk viidatud, et abivahendite kasutamine ei ole otsuse tegemiseks oluline. Sellest tekib küsimus, miks tugineti vaideotsuses asjaolule, et kaebaja ei ole abivahendeid senini soetanud. Seejuures ostis kaebaja abivahendid riigipoolse 5(11)
3-23-2019 soodustusega ning tema ei saa vastutada selle eest, miks abivahendite infokeskuse andmed seda ei kajastanud. Vastustaja on korduvalt rõhutanud, et hinnangu saab anda ainult TIS-i andmete alusel, kuid sel juhul tekib küsimus, miks pidi kaebaja täitma 73 lk pikkuse taotluse, milles nõuti suure hulga informatsiooni esitamist, mida SKA ei ole hiljem otsuse tegemisel kasutanud. SKA ei kutsunud kaebajat vastuvõtule ja ei süvenenud asjasse. Neuroloog dr TT epikriisis on üheselt märgitud: „Patsient liikumispiiranguga.“ Pole arusaadav, mille alusel on SKA otsuses esialgu eitanud kaebaja liikumisraskusi ja hiljem, kui selgus abivahendite kasutamine, eitas piiranguid omakorda sellel põhjusel. See ei viita objektiivsele hindamisele. Kaebaja selgitas taotluses mh enda ravi ja väidetavalt Eestis ainult retsepti alusel müüdavate valuvaigistite ostmist teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Eriti küüniline on SKA argument seoses kaebajale antud juhiloa tervisetõendiga. See ei seondu esiteks kuidagi kaebaja tasakaaluga ning teiseks antakse juhilube isegi inimestele, kes on ratastoolis või kellel on muu sügav puue. Juhiloa tervisetõend on seejuures koostatud alles kohtumenetluse ajal ning SKA otsuse tegemisel ei olnud võimalik seda arvesse võtta. Kaebaja on mitmel korral enda kulul viibinud taastusravil sanatooriumites ja spaades ning kasutab jätkuvalt välisriikidest ilma retseptita soetatud valuravimeid. Kaebaja on harjunud elama valuga jalas. Kaebaja olukord on selline, et tal on raske käia treppidel, kus tuleb jalgu tõsta. Tegemist on piiranguga, mis takistab kaebaja liikumist nt lennujaamades või sadamates jm. Kui SKA otsust ei muudeta, siis kaalub kaebaja uute uuringute tegemist. SKA on viidanud mh sellele, et kaebaja neuroloogilisi probleeme ei ole põhjalikumalt uuritud, kuid üldteada on see, et eriarstide järjekorrad on pikad ja aegu ei ole sisuliselt võimalik broneerida. TT vastuvõtul käis kaebaja samuti erakliinikus enda raha eest. SKA põhjendas otsust ka sellega, et MRT uuring on tegemata, kuid pärast seda, kui kaebaja selgitas, et MRT uuringut ei ole tehniliselt võimalik teha, sest tema kehakaal ületab 150 kg, muutis SKA oma seisukohta ja leidis, et MRT uuring ei ole haiguse tuvastamiseks üldse vajalik. Isegi kui formaalne pool on õiguspärane, tuleks otsus humaansetel põhjustel teha inimese kasuks, kelle puuet tõendavad diagnoosid on olemas ja keda ei saa terveks ravida.
9.SKA palub 05.02.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kohus ei saa asuda hindama kaebaja terviseandmeid ja anda nende alusel hinnanguid, sest kohtul puuduvad sellise hinnangu andmiseks meditsiinilised eriteadmised ja puude raskusastme tuvastamise väljaõpe (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2013 otsus nr 3-12-981, p 9). SKA väited ei ole olnud vastuolulised ja kaebaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mida ekspertarst on arvamuse andmisel arvestanud üksnes osaliselt. Puude raskusastme hindamisel võetakse arvesse asjakohaseid andmeid, mis sisalduvad nii kaebaja taotluses (kui need leiavad kinnitust TIS-i andmetega) kui ka TIS-s. SKA otsuses ei ole tuginetud argumendile, et kaebaja ei ole abivahendit soetanud ning abivahendi kasutamise fakt ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Kui isikul on mingi piirang, siis abivahend võimaldab tal elus paremini hakkama saada ehk teisisõnu abivahend kompenseerib piirangut, mitte ei võimenda piirangut. Taotluses märgitud enesehinnangud oma tervisele (tunnetuslik tervis) on sisuliselt käsitatavad kaebaja kirjaliku ärakuulamisena enne temaga seotud otsuse tegemist. Taotleja enda hinnanguid võetakse arvesse siis, kui neid kinnitavad ka TIS-i andmed. Puude raskusastme tuvastamine on PISTS-st tulenevalt dokumendipõhine menetlus ja SKA ekspertarstid ei kutsu üldjuhul isikuid vastuvõtule. TT märge, et patsient on liikumisraskustega, ei määratle, millises ulatuses liikumisraskused esinevad. Ravivajadus iseenesest ning ravimite soetamine ja ravivõimaluste kasutamine teistes riikides ei seondu puude raskusastme tuvastamise alustega. Ekspertiisis võis viidata mh retseptikeskuse andmetele või nende puudumisele, kuid see ei 6(11)
3-23-2019 oma kriitilist mõju puude raskusastme hindamisele. Vaideotsuses on viidatud hilisematele asjaoludele põhjusel, et ekspertarst tutvub kõigi aktuaalsete terviseandmetega. Statistilise klassifikaatori RHK-10 järgi määratud diagnoosid ei kirjelda diagnoosiga seonduvat tegusemispiirangute ulatust, raskusastet ega elulisi olukordi, kus piirangud võivad esineda. Sama diagnoos võib eri isikutel põhjustada erineva raskusastme ja sagedusega piiranguid. MTR uuringuga seoses ei korda vastustaja oma varasemaid põhjendusi (vt SKA 30.10.2023 vastuse p-d 23–25). Kui kaebaja terviseseisund on muutunud ja seda kinnitavad ka TIS-i andmed või muud tõendid, siis on kaebajal õigus taotleda puude raskusastme tuvastamist uuesti. MRT uuring võib kinnitada haigust ja diagnoosi, kuid ei pruugi anda alust puude raskusastme määramiseks (st täpsustab keha struktuuride muutuseid, kuid ei kirjelda otseselt funktsioonihäireid). Puude raskusastet ei diagnoosita.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Praeguses asjas on vaidlustatud SKA 21.08.2023 otsus nr P26O-2023-56343 (dtl 162– 164), millega ei tuvastatud O.B-l puude raskusastet ja ei määratud talle puudega tööealise inimese toetust, ning selle kohta tehtud SKA 05.09.2023 vaideotsus nr 5.2-3/32616-3 (dtl 169–176). Kaebaja ei ole vaidlustanud ETK 18.08.2023 otsust nr TVH/23/030948 (dtl 8–11), millega temal tuvastati osaline töövõime.
11.Ringkonnakohus märgib sissejuhatuseks, et nõustub halduskohtuga, et SKA 21.08.2023 otsus pidanuks küll olema põhjalikumalt motiveeritud, kuid mõningad põhjendamispuudused ei anna siiski alust otsust tühistada, kui vastustajal tuleks teha kaebaja taotlust uuesti lahendades samasisuline otsus (vt HMS § 58). Puudulike põhjenduste tõttu võis kaebajal olla raskendatud otsusele vaidemenetluses sisuliste vastuväidete esitamine, kuid see ei olnud siiski võimatu ning SKA 05.09.2023 vaideotsusega on enamik põhjendamispuudustest kõrvaldatud (nt Riigikohtu 22.09.2022 otsus nr 3-20-1548, p 15). SKA 21.08.2023 otsuses olid siiski olemas asjakohased õiguslikud alused (sh määruse nr 18 § 6 – siin ja edaspidi viidatud kuni 31.05.2025 kehtinud redaktsioonile) ning täiendavalt viidati, et tuginetakse töövõime hindamise otsusele. Seega oli kaebajal võimalik mõista, et vastustaja võttis aluseks VK 27.07.2023 eksperdiarvamuse (dtl 176–197), millest nähtusid ekspertarsti poolt valdkondades esinevatele piirangutele antud skoorid. Selle põhjal sai kaebaja järeldada, et puude raskusastme mittetuvastamise tingis see, et piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine ei ületanud määruse nr 18 § 6 lg 6 p-s 1 sätestatud lävendit.
12.VK tuvastas 27.07.2023 arvamuses kaebajal mõõdukad piirangud (arvväärtus 2) liikumise valdkonna võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ning „seismine ja istumine“ ning kerge piirangu (arvväärtus 1) liikumise valdkonna võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“. Muudes valdkondades ekspertarst piiranguid ei tuvastanud. Kuna võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa oli neli või suurem, siis hinnati kaebaja töövõime osaliseks (vt tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 1). Seevastu puude raskusastme tuvastamisel ei võeta aluseks võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summat, vaid lähtutakse nende aritmeetilisest keskmisest. Selleks, et tuvastada keskmine puude raskusaste, peab vähemalt ühes valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema 2–2,75 (vt määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1). Kaebaja puhul on liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67. Asjas ongi vaidlus esmajoones selles, kas ekspertarsti poolt liikumise valdkonna võtmetegevusele „ohutu ringiliikumine“ antud hinnang (kerge piirang) on adekvaatne või tulnuks ka selles osas piirang hinnata mõõdukaks. Kui 7(11)
3-23-2019 ekspertarst oleks hinnanud piirangu mõõdukaks, kujunenuks liikumise valdkonna piirangu aritmeetiliseks keskmiseks 2 ja kaebajal tulnuks tuvastada keskmine puude raskusaste.
13.Halduskohus märkis õigesti, et kuna puude raskusastme tuvastamine on hindamisotsus, mis põhineb meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel, siis ei saa kohus asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit ja sellest tulenevaid piiranguid tema tegutsemisvõimele. See ei tähenda kaugeltki, et SKA 21.08.2023 otsust ei olegi üldse võimalik kohtulikult kontrollida. Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le vahetult siduv ning määruse nr 18 § 6 lg 5 kohaselt on SKA-l õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist 0,5 ühiku võrra või vajadusel kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Järelikult ei välistanud TTO ekspertarsti hinnang iseenesest kaebajal puude tuvastamist. Asjaoludest nähtuvalt ei ole SKA 21.08.2023 otsuse tegemisel pidanud põhjendatuks korrigeerida VK 27.07.2023 eksperdiarvamuses antud skooridel põhinevat arvväärtuste aritmeetilist keskmist ega ka vajalikuks kaasata teist eksperti. Küll aga on SKA vaidemenetluses küsinud täiendavalt hinnangut ATlt, kes nõustus 04.09.2023 arvamuses (dtl 44) TTO ekspertarsti hinnangutega ja täpsustas, et puude raskusastet ei ole alust tuvastada ka erijuhtumina.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust järeldada, et kaebaja piiranguid võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ oleks hinnatud põhjendamatult madalalt. Kaebaja on taotluses (dtl 152–161) liikumise valdkonna kõigi võtmetegevuste all kokkuvõtlikult selgitanud, et tema liikumine on raskendatud seoses väsimuse ja peamiselt vasaku jala närvikahjustuste tõttu (sh pidev valu ning alumine osa ei tunne liigutust ja osaliselt ei allu). Kaebaja selgituste kohaselt on tal raske tõusta ja treppidest liikuda ning ka seista ja sirgel teel liikuda suudab ta üksnes lühikest aega. Võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ all on kaebaja täpsustanud, et kuna mõnikord ei tunne jalga, siis kardab kukkumist (tasakaalu kaotamist). TTO ekspertarst on liikumise valdkonna kõigi võtmetegevuste puhul välja toonud, et taotleja on tugevalt rasvunud ning tal esineb vasaku jala valu, nõrkus ja tuimustunne. Samuti on märgitud (v.a seismise ja istumisega seoses), et probleemiks on õhupuudus ja hingeldus füüsilisel pingutusel, koormustaluvuse langus, nõrkus, kiire väsimine. Nende võtmetegevuste puhul, kus ekspertarst on tuvastanud mõõduka piirangu, nähtub põhjendustest, et ekspertarsti hinnangul on kaebaja liikumine raskendatud („liikumine eri tasapindadel“ – „Raskendatud on pikkade vahemaade läbimine ja trepist liikumine.“; „seismine ja istumine“ – „Raskendatud on pikaajaline seismine ja püstitõusmine.“). Seevastu „ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuse puhul, mille osas ekspertarst tuvastas kerge piirangu, on põhjendusest nähtuvalt kaebaja liikumine üksnes häiritud („Häiritud on ringiliikumine.“).
15.Nagu vastustaja on kohtumenetluses viidanud, siis võtmetegevuse „ohutu ringiliikumise“ raames hinnatakse eeskätt nägemis- ja kuulmisraskuste ning luu- ja lihaskonna haiguste poolest ohutut (s.o turvalist – tasakaalukaotuseta, kukkumiseta) liikumist (vt ETK juhatuse 19.05.2022 otsusega nr 62 kinnitatud „Juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks“ p 1.2, lk 33–34 – dtl 77–78). Töötukassa juhendist nähtuvalt võivad ohutut ringiliikumist raskendada näiteks vaateväljade kadu, kuulmislangusest tingitud orienteerumise häired, lülisamba kaelaosa liikuvuspiiratus jms. Piirangut tuleb hinnata koos tavapäraselt kasutatavate abivahenditega (nt prillid, kuuldeaparaat jms), mis võivad piirangut osaliselt kompenseerida (parandada tasakaalu ja koordinatsiooni, vähendada kukkumisriski). Nii kaebaja taotluse kui ka eksperdiarvamuste põhjal on ohutu ringiliikumise piirang seostatav esmajoones kaebaja vasaku jala valu, nõrkuse ja tuimustundega, mis võib mõnikord tingida tasakaalu kaotamist. Kaebaja on leidnud, et kuigi neuroloog TT 04.07.2023 epikriisis (dtl 24–25; dtl 204) on kirjeldatud, et „Patsient liikumispiiranguga“, ei ole vastustaja sellega arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see etteheide põhjendatud. TT 04.07.2023 8(11)
3-23-2019 sissekannet on arvestatud nii VK kui ka AT arvamustes, kuid neuroloogi kokkuvõttest ei nähtu mingit täpsemat teavet kaebaja liikumispiirangu iseloomu ja ulatuse kohta. Asjaolu, et kaebajal ei ole tuvastatud sedavõrd suuri piiranguid liikumise valdkonnas, mis andnuks aluse tuvastada puude raskusaste, ei tähenda, et SKA hinnangul ei esine kaebajal üldse liikumispiiranguid. SKA on nõustunud TTO ekspertarsti poolt võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ sooritamisel esineva piirangu raskusastmele antud hinnanguga 1 ehk kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (vt määruse nr 18 § 4 lg 6 p 2), ning seda on kinnitanud ka SKA ekspertarst. Asja materjalid ei anna alust järeldada, et SKA või ekspertarstid oleksid jätnud mõne olulise asjaolu arvesse võtmata või teinud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi.
16.Kaebaja viited tema diagnoosidele ei ole määravad, sest ükski diagnoos ei tingi iseenesest puude raskusastme tuvastamist. Puue ei ole haigus, vaid terviseseisundist põhjustatud takistus ühiskonnaelus osalemiseks teiste inimestega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Inimestel võib olla diagnoositud sama haigusseisund, kuid sellega kaasnevad tegutsemisvõime piirangud on alati individuaalsed, sest iga inimese organismi vastupanuvõime, ravimite talumine jms on väga erinev. Samuti ei ole põhjust pidada vastuoluliseks, et SKA viitas vaideotsuses abivahendite mittekasutamisele ja pärast seda, kui kaebaja oli tõendanud vastupidist, leidis, et kasutatavad abivahendid kompenseerivad piirangut. Abivahenditega seonduv on oluline, sest PISTS § 2 3 lg 6 p 4 kohaselt tuleb puude raskusastme tuvastamisel võtta mh arvesse kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata. Määruse nr 18 § 4 lg 2 näeb samuti ette, et ekspertarst arvestab arvamuse andmisel mh puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist. Kui isik ei kasuta abivahendeid (nt meditsiiniseadmed või tehnilised abivahendid), siis võib eeldada, et piirang kas puudub või ei takista eriti tema igapäevaelu. Kui isik kasutab abivahendeid, tuleb omakorda hinnata seda, mil määral abivahendi kasutamine piirangut kompenseerib. Iseenesest on õige, et kaebaja ei saa vastutada selle eest, et abivahendite infokeskuse andmed ei kajastanud riigipoolse soodustusega rulaatorite ostu (dtl 18–23), kuid seda ei olegi kaebajale ette heidetud. Olukorras, kus mingil põhjusel selline teave infosüsteemis siiski puudus, ei saa SKA-le samuti ette heita viitamist, et abivahendite soetamist ei nähtu. Kaebaja ei ole 16.07.2023 taotluses abivahendite kasutamist välja toonud, kuigi selle kohta olid eraldi küsimused. Taotluse IV osa alapealkirja „Abivahendid“ all on kaebaja jätnud vastamata küsimusele „Kas Te kasutate oma igapäevaelus või -tegevustes abivahendeid?“ ning tugikepi, rulaatori vm abivahendi kasutamist ei ole kaebaja välja toonud ka taotluse V osa punkti 1.2 „Ohutu ja takistuseta ringiliikumine“ juures, kuigi nii tänaval kui ka siseruumides liikumist puudutavas osas oli palutud muu hulgas täpsustada: „Kui kasutate abivahendit (sh nägemise, kuulmise, liikumise) kirjeldage palun, kuidas ja milleks seda kasutate.“
17.Kuigi kohtumenetluses on selgunud, et kaebaja tegelikkuses vähemasti aeg-ajalt kasutab abivahendit, ei järeldu sellest SKA 21.08.2023 otsuse õigusvastasust. TTO ekspertarst on oma eksperdiarvamuses viidanud mh kaebaja perearsti 06.06.2023 epikriisile, milles oli märgitud: „Periooditi peab kasutama rulaatorit, tasakaaluhäired treppil kõndimisel, /.../“. Pidades silmas, et see viitas pigem tasakaaluhäiretele, mida tuleks võtta arvesse võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ sooritamisel esineva piirangu raskusastme hindamisel (ekspertarst tuvastas selles osas mõõduka piirangu), ei ole alust kahelda eksperdiarvamuse põhjendatuses. Ekspertarstil ei pidanud ainuüksi eeltoodud sissekande põhjal tekkima ringkonnakohtu hinnangul ka kahtlust, et TIS-i kantud terviseandmed ei pruugi kajastada kaebaja tegutsemispiiranguid adekvaatselt ning vajalik oleks korraldada visiidipõhine hindamine. Oluline on rõhutada, et kaebaja ei olnud oma taotluses mingite abivahendite kasutamist välja toonud. Kaebaja on apellatsiooniastmes esitanud uue tõendina perearsti 9(11)
3-23-2019 30.09.2025–17.10.2025 epikriisi (dtl 345–347), milles on mh toodud 30.09.2025 sissekande all välja: „Raskendatud kõndimine alajäsemete valude tõttu, eriti vasaku jala valu. Kõnnib tugikepi või rulaatori abil, tasakaaluhäired.“ Ringkonnakohus jätab nimetatud tõendi HKMS § 62 lg 2 alusel praeguse haldusasja materjalide juurde võtmata, sest sellel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Isegi kui esitatud tõendist on alust järeldada, et kaebaja liigub tasakaaluhäirete tõttu üksnes tugikepi või rulaatori abil, kajastab tõend liikumispiirangut 30.09.2025 seisuga ja ei saa kuidagi tingida SKA 21.08.2023 otsuse tühistamist. Nagu kaebaja on ka ise märkinud, siis juhul, kui tema terviseseisund on praeguseks muutunud, võib ta taotleda SKA-lt puude raskusastme tuvastamist uuesti.
18.Seonduvalt vaidemenetluse raames koostatud SKA ekspertarst AT 04.09.2023 arvamuses välja toodud asjaoludega, et terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja jalgade kerges astmes närvikahjustuste kahtlusega seonduvalt oleks tehtud MRT uuringut ning kaebajale ei ole välja kirjutatud valuravimeid ega rakendatud taastusravi (v.a pärast 2021. a-l raskelt läbi põetud COVID-19 infektsiooni), tuleb esmalt märkida, et iseenesest ei ole sellised viited asjakohatud, sest hinnangu andmisel võetakse arvesse ka ravivõimalusi ja määratud ravi järgimist (määruse nr 18 § 4 lg 2). AT on arvamuses põhjendatult selgitanud, et tegutsemisvõime piiranguid tuleb alati hinnata koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Kui taotleja tervisehäire on ravitav, siis peaks tema tegutsemisvõime määratud ravi järgimise korral eelduslikult paranema. Millisel määral ravi või ravimid piirangut kompenseerivad, ei saa hinnata enne ravi või ravimite võtmise alustamist. Kuna võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ all hinnati eeskätt kaebaja tasakaaluga seonduvat ning kaebaja on taotluses seostanud tasakaalu kaotamise või kukkumise ohtu vasaku jala nõrkuse või tuimusega, mitte valuga, siis ei ole valuravimitega seonduv asja lahendamisel määrav. Ringkonnakohus märgib siiski, et kaebaja ei ole tõendanud oma väidet teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest sedalaadi valuvaigistite ostmise kohta, mida Eestis on võimalik soetada üksnes retsepti alusel. Kaebaja terviseandmetes on kajastatud küll varasemaid kaebusi seoses jalavaluga, kuid ei nähtu, et kaebaja peaks eelkõige vasakus jalas esineva valu tõttu püsivalt tarvitama tugevatoimelisi valuvaigisteid. MRT uuringuga seoses on AT viidanud üksnes kaebaja terviseandmetest nähtuvale (vt TT 04.07.2023 sissekanne: „Vajalik teha MRT nimmest /.../“), mitte ei ole pidanud kõnealuse uuringu tegemist puude raskusastme tuvastamisel määravaks. Nagu eespool märgitud, ei olene puude tuvastamine mitte diagnoosist, vaid inimese tegutsemispiirangutest. Kaebaja on küll selgitanud, miks neuroloogi poolt vajalikuks peetud MRT uuringu tegemine ei ole tehniliselt võimalik ja miks ei ole tema neuroloogilisi probleeme põhjalikumalt uuritud, kuid need argumendid ei anna alust hinnata tema tegutsemispiiranguid suuremateks kui TIS-i andmed seda kinnitavad.
19.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb O.B apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.12.2024 otsus muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. O.B oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud (vt riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2) ja pole esitanud andmeid apellatsioonimenetlusega seoses ka muude kulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. SKA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
10(11)
3-23-2019
21.Kuna otsuses on kajastatud kaebaja terviseandmeid, tuleb jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.