Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 04.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 3-24-3281/2
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Muud
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 04.12.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1087

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Q.O HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3281

Määruse kuupäev

4. detsember 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Q.O taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Q.O riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Q.O Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse riigi õigusabi taotluse esitajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas kinni peetav isik Q.O esitas 24. oktoobril 2024 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja on märkinud taotletava õigusabi liikidena isiku esindamine haldusmenetluses ning isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. Keeleks, milles taotleja on võimeline advokaadiga suhtlema, on märgitud vene keel. Taotleja selgitab, et Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja edastab vangla juristidele regulaarselt andmeid tema tervisliku seisundi kohta (väljavõte haigusloost) suuremal määral, kui on vajalik kohtuasjades (3-24-18, 3-23-1487, 3-23-164, 3-24-25 jne). Taotleja soovib sellega seoses enda õiguste ja vabaduste kaitsmist ning tema terviseandmete ebaseadusliku esitamise lõpetamist. Taotleja märgib, et soovib vaidlustada Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 16. oktoobri 2024. a otsuse nr 2.1-1/24/471-1152-2 ja 2.1-1/24/616-1494-1. Riigi õigusabi saamine on vajalik, sest taotleja sõnul ei ole tal vahendeid advokaadile maksmiseks. Taotlus registreeriti Harju Maakohtus väärteoasjana nr 4-24-3593.

Sarnased lahendid

Muud

6.Kohtu hinnangul ei ole taotlejale riigi õigusabi andmine põhjendatud. Vaatamata juriidilise hariduse puudumisele on taotleja kohtu hinnangul võimeline end haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ise esindama. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses (samuti ka haldusmenetluses) kehtib uurimispõhimõte (haldusmenetluse seaduse § 6, halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lõiked 4 ja 5). Seetõttu ei ole juriidilise hariduse või teadmiste puudulikkus õiguste kaitsmisel takistuseks. Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Taotleja puhul ei ole tegemist isikuga, kellel puuduksid kogemused haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses osalemisel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud muuhulgas vangla tegevust puudutavate kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse (sh läbides ka kohtueelse menetluse). Seejuures on taotleja kaebused olnud sellised, mille suhtes sai kohus võtta sisulise seisukoha. Taotleja on osalenud nendes menetlustes, kõrvaldanud puudused ja esitanud täiendavaid seisukohti (näiteks asjades 3-22-997 ja 3-22-2402 võeti kaebused menetlusse ja lahendati otsusega, asjas nr 3-22-866 võeti kaebus menetlusse ja pärast seda jäeti läbi vaatamata, asjas nr 3-23-276 tagastati kaebus põhjusel, et riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, seega kohus käsitles taotleja väiteid sisuliselt). Q.O on küll märkinud, et ta on advokaadiga võimeline suhtlema vene keeles, kui samas on tema erinevad kaebused ja avaldused (sh ka käesolev riigi õigusabi taotlus) olnud esitatud eesti keeles ning seda arvestades puudub kohtul kahtlus selles, et taotleja eesti keele oskus on tema õiguste kaitseks piisav. Seega saab Q.O kohtu hinnangul enda õiguste kaitsmisega nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses ise hakkama.

3-24-3281 Viru Vangla vastu taotleja terviseandmetega seonduvalt esitataval kaebusel võiksid olla suured eduväljavaated. Taotleja on varasemalt esitanud halduskohtule kaebuse seoses vangla poolt tema terviseandmete kasutamisega tõenditena. Q.O Halduskohus märkis 11. novembri 2024. a määruses haldusasjas nr 3-24-1623, et üldisel tasandil ei saa olla vaidlust selles, et terviseandmete (ja ka muude eriliiki isikuandmete) töötlemine on lubatud olukorras, kus haldusorgan töötleb neid tema vastu esitatud õigusnõude lahendamise või kohtus poolena oma seisukoha kaitsmise eesmärgil. Selle õiguslikuks aluseks on isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679) art 9 lg 2 punkt f eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Kui kaebaja esitab vangla vastu nõude tervise kahjustamise alusel või seoses tervishoiuteenuse osutamisega, siis peab ta arvestama sellega, et vangla töötleb nõude lahendamise raames tema terviseandmeid. Ei ole mõeldav, et vanglal on tema vastu esitatud nõude lahendamisel või kohtuvaidluses võimalik kasutada ainult neid asjaolusid ja tõendeid, mille esitab või mille kasutamiseks annab nõusoleku kaebaja. Taotleja on AKI-le esitatud kaebuses heitnud Viru Vanglale ette ka seda, et talle said teatavaks teiste kinnipeetavate isikukoodid, tervishoiuasutuse nimed ja mis eriala arsti vastuvõtule nad suunati. Samuti on taotleja viidanud, et väidetavalt anti tema terviseandmeid sisaldav kiri vanglaametnikule. Kohus nõustub AKI-ga, et olukorras, kus taotleja ise sai väidetavalt vanglalt informatsiooni teiste kinnipeetavate terviseandmete kohta, ei saa tema õigused olla rikutud. Ka ei nähtu kohtule AKI vaidlusaluses otsuses välja toodud asjaolusid arvestades taotleja õiguste riivet seoses tema terviseandmeid sisaldava kirja vanglaametnikule andmisega. Seega eelnevat arvestades on taotleja võimalused oma õiguste kaitseks vähesed.