XXi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/71-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja T.K
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXi määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus ja teha asjas uus määrus, millega lugeda Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/71-1 tühistamise nõue tähtaegselt esitatuks. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 08.01.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse Eesti kodaniku passi saamiseks oma lapsele YY kui sünnijärgsele Eesti kodanikule, kes omandas Eesti kodakondsuse oma ema kaudu.
2.PPA pikendas 18.03.2024 XXi lapse Eesti kodaniku passi taotluse menetlemise tähtaega kuni 19.04.2024 ning selgitas, et kui XX ei teata hiljemalt 19.04.2024, et asub loobuma Suurbritannia kodakondsusest, algatab PPA menetluse tema Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks. Kui XX ei loobu Suurbritannia kodakondsusest, ei saa teda PPA otsusega lugeda Eesti kodakondsuse omandanuks.
3-24-1897
3.XX selgitas 19.04.2024 e-kirjas PPA-le, et ta on oma kodakondsust puudutavas küsimuses pöördunud 10.03.2024 õiguskantsleri poole ja palus vastamise tähtaega pikendada kuni 19.05.2024.
4.PPA ei pidanud 24.04.2024 kirjas mõistlikuks vastamise tähtaega pikendada. PPA algatas menetluse XXile välja antud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks ning andis tähtaja (24.05.2024) arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
5.PPA keeldus 24.04.2024 otsusega nr 15.2-9/71-1 XXi lapsele YY Eesti kodaniku passi väljaandmisest.
6.XX esitas 25.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA tegevuse peale.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 26.06.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 22.08.2024 määrusega XXi määruskaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu 26.06.2024 määruse kaebuse tagastamist puudutavas osas ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus tagastas kaebuse ennatlikult, selgitamata välja kaebaja eesmärki ja asjakohaseid nõudeid. PPA 24.04.2024 otsuse peale tühistamisnõude esitamise kaudu oleks kaebaja eesmärk (saada oma lapsele Eesti kodaniku pass) kaitstav, eeldusel et tühistamiskaebus on tähtaegne. Kui PPA teeb kohtumenetluse käigus otsuse kaebaja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise kohta, on võimalik praegust kaebust täiendada selle otsuse tühistamise nõudega.
8.Tallinna Halduskohus jättis 12.09.2024 määrusega XXi kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. XX esitas 26.09.2024 korrigeeritud kaebuse, milles taotles PPA 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/71-1 tühistamist. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja märkis, et talle selgus Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2024 määrusega koos edastatud dokumentidest (PPA seisukohast), et tema lapse Eesti kodaniku passi väljaandmisest on keeldutud PPA 24.04.2024 otsusega nr 15.2-9/71-1. Juhul kui PPA poolt saadetud otsus oleks täiendavalt olnud PDF-formaadis, oleks kaebaja saanud sellega tutvuda õigeaegselt ja järgida kaebetähtaega. PPA teab, et kaebajal puudub ID-kaart, mis võimaldaks avada digitaalselt allkirjastatud dokumente. Kaebajal on küll e-posti aadress, kuid puudub võimalus avada bdoc-formaadis dokumente. Elektrooniliselt saadetud dokumendi kättesaamise kinnitust ei ole kaebaja PPA-le esitanud, samuti puudub dokumendi avamise või vastuvõtmise kohta kaebaja kinnitus. Seega jäi PPA 24.04.2024 e-kiri digitaalse manusega tähtaegselt kätte toimetamata ja kaebaja sai keelduvast otsusest teada alles 22.08.2024.
9.Tallinna Halduskohus luges 28.10.2024 määrusega kaebuse mittetähtaegseks, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse. PPA saatis 24.04.2024 e-kirjaga kaebaja e-posti aadressile nii 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/711 kui ka 24.04.2024 kirja nr 15.2-9/72-1 „Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisest“. Kaebaja ei saatnud PPA-le kirjalikku kinnitust dokumentide kättesaamise kohta. Ei ole usutav, et kaebaja sai vaidlustatud otsusega tutvuda alles 22.08.2024, mil ringkonnakohus selle talle edastas. Kaebaja on saanud tutvuda talle sama PPA e-kirjaga edastatud digiallkirjastatud PPA 24.04.2024 kirjaga nr 15.2-9/72-1, milles kaebajat teavitati talle välja antud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest ning anti võimalus esitada arvamus ja vastuväited hiljemalt 24.05.2024. Eeltoodut kinnitab see, et kaebaja on määratud tähtajaks esitanud PPA-le oma kirjalikud vastuväited, samuti on kaebaja lisanud kõnealuse PPA kirja PDF-failina 25.06.2024 esitatud kaebusele. Ei ole eluliselt usutav, et ühe ja sama e-kirjaga kaebajale saadetud kahest digiallkirjastatud dokumendist oli kaebajal 2(5)
3-24-1897 võimalik tutvuda vaid ühega. Seda, et kaebaja sai tegelikult samal ajal teada ka praeguses asjas vaidlustatava otsuse sisust, kinnitab mh kaebaja 10.07.2024 määruskaebuses esitatud selgitus, mille kohaselt „kaebaja alaealise lapse Eesti kodaniku dokumendi taotluse menetlus lõpetati 24.04.2024 PPA otsusega nr 15.2-9/ 71-1.“ Kaebaja selgitused vaidlustatud otsusest teadasaamisest on seega vastuolulised ja ebausutavad. Kaebajale oli teada, et PPA menetleb ka tema lapsele Eesti kodaniku passi väljastamise taotlust, sh on menetlustähtaega kaebaja taotlusel pikendatud. Kaebajale ei saanud seega jääda 24.04.2024 e-kirja lugedes selgusetuks, et PPA 24.04.2024 otsusega nr 15.2-9/71-1 on keeldutud tema lapsele Eesti kodaniku passi väljastamisest. Kui kaebaja ei saanud digiallkirjastatud dokumenti avada, tulnuks tal viivitamatult pöörduda haldusorgani poole ja paluda saata dokument talle sobivas formaadis. Haldusorganile ei ole ette heidetav, et ta ei saatnud oma algatusel dokumenti lisaks ka PDFfailina. Digiallkirjastatud dokumendi avamine ei eelda kaebajal endal ID-kaardi olemasolu. Pealegi, kuna kaebajale pidi juba ainuüksi PPA 24.04.2024 kirja lugedes olema arusaadav, millise resolutsiooniga haldusakt on tema lapse suhtes tehtud, saanuks ta selle peale esitada vastustajale vaide või halduskohtule kaebuse hiljemalt 24.05.2024, milliseks ajaks ta sai esitada kirjalikud vastuväited temale väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise küsimuses. Kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise objektiivseid takistusi, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja on ise nentinud, et ta oleks saanud kaebetähtaega järgida, kui talle oleks otsus edastatud teises formaadis. Sellele vaatamata ei pöördunud kaebaja PPA poole ega küsinud talle sobivas formaadis otsust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.XX esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määruse peale, paludes teha uus määrus, millega ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja ei eita, et ta sai kätte PPA 24.04.2024 e-kirjaga saadetud dokumendi, mis puudutas kaebaja passi kehtetuks tunnistamise menetlust. Sellest dokumendist oli kirjale lisatud ka pdfversioon, mida kaebaja sai avada. Kuid PPA otsust kaebaja lapse kohta ei saanud kaebaja avada, sest selle otsuse pdf-versiooni ei olnud kirjale lisatud. Ainult dokumendi pealkirjaga tutvumine ei tähenda, et kaebaja sai aru selle sisust ja vaidlustamise võimalusest. Kuna kaebaja ei saa digitaalallkirjastada dokumente, ei saa ta digitaalallkirjastatud dokumente ka avada. PPA teadis seda ja pidanuks kaebajale saatma otsuse pdf-vormingus.
11.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja oli juba enne 22.08.2024 muul viisil teada saanud PPA otsusest ja ka selle sisust, sest 24.04.2024 saadetud otsuse pealkirjaks on „Eesti kodaniku passi väljaandmisest keeldumine“ ja sisulised argumendid kaebajale teada juba 2024. a jaanuarist. 24.04.2024 e-posti teel saadetud otsus oli saadetud kahes formaadis: .docx (tekstifail) ja .asice (digitaalselt allkirjastatud fail). PPA saatis dokumendi .docx formaadis, kuna .docx formaadis dokumendi avamiseks ei ole vaja ID-kaarti. PPA viitas 24.04.2024 e-kirjas, kuhu pöörduda, kui ei ole võimalik otsust avada ja kui vajatakse tehnilist tuge. Olukorras, kus kõik juhised dokumendi avamiseks on antud, on neli kuud PPA otsuse lugemiseks ilmselgelt ebamõistlik aeg. Kaebajale 24.04.2024 saadetud PPA otsus ja kiri on HMS § 27 lg 2 p 2 järgi kaebajale kätte toimetatud hiljemalt 24.05.2024. Kui kaebaja vastas 24.05.2024 PPA poolt 24.04.2024 saadetud dokumentidele, siis oli ta need kätte saanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega loeb kaebuse esitatuks tähtaegselt. 3(5)
3-24-1897
13.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
14.HMS § 25 lg 3 sätestab, et dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. HMS § 62 lg 5 kohaselt tuli keelduv haldusakt kaebajale teatavaks teha kättetoimetamise teel. HMS § 25 lg 1 järgi võib haldusorgan haldusakti kätte toimetada ka elektrooniliselt. Kättetoimetamise viisi valib haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seadus või määrus ei näe ette teisiti (HMS § 5 lg 1). Siseministri 18.12.2015 määruse nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“ § 6 lg 1 kohaselt pidi PPA oma haldusakti kätte toimetama taotluses märgitud valiku kohaselt kas postiga, allkirja vastu teatisel või elektrooniliselt. Haldusasja toimikus ei ole kaebaja 08.01.2024 taotlust oma lapsele Eesti kodaniku passi saamiseks, kust kontrollida, millist kättetoimetamise viisi kaebaja soovis. Samas on kaebaja suhelnud PPA-ga oma e-posti aadressilt xxx ega ole väitnud, et ta on keeldunud elektroonilisest kättetoimetamisest (täpsustades, et saab lugeda üksnes pdfvormingus saadetud dokumente). Sellest järeldab ringkonnakohus, et PPA võis 24.04.2024 otsuse saata kaebajale elektrooniliselt.
15.HMS § 27 lg 1 esimese lause kohaselt võib haldusorgan dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saata dokumendi muu hulgas menetlusosalise elektronposti aadressil. HMS § 27 lg 2 sätestab juhud, millal saab elektrooniliselt edastatud dokumenti lugeda isikule kätte toimetatuks. Elektronposti aadressil saadetud dokumendi saab kätte toimetatuks lugeda siis, kui adressaat kinnitab elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (HMS § 27 lg 2 p 2). Juhtumil, kui isik ei saada kinnitust elektrooniliselt saadetud dokumendi kättesaamise kohta, tuleb haldusorganil HMS § 31 lg 1 p 2 kohaselt üritada dokumenti kätte toimetada muul viisil ning viimase võimalusena avaldada dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Praegusel juhul ei ole tõendeid selle kohta, millal sai kaebaja PPA 24.04.2024 e-kirja kätte. Kaebaja ei ole seda ka ise kusagil märkinud. Nõustuda tuleb PPA 28.11.2024 vastuses ringkonnakohtule toodud seisukohaga, et PPA 24.04.2024 otsus tuleb HMS § 27 lg 2 p 2 järgi lugeda kaebajale kätte toimetatuks hiljemalt 24.05.2024, kui kaebaja saatis PPA-le vastuväited PPA 24.04.2024 e-kirjaga edastatud teisele kirjale, kinnitades sellega PPA 24.04.2024 e-kirja kättesaamist. Kättetoimetamise ajaks 24.05.2024 lugemine on kooskõlas kohtupraktikas võetud seisukohaga, et elektroonilise kättetoimetamise korral on oluline kinnituse saatmise aeg, kui kinnitusest enesest ei nähtu, et tegelikult saadi dokument kätte varem (RKTKo 06.10.2010 nr 3-2-1-73-10, p 54). Halduskohus ei ole selgitanud, millisele tõendile tuginedes ta tegi kindlaks, et kaebaja sai PPA 24.04.024 e-kirja kätte saatmisega samal päeval. Elektroonilise kättetoimetamise korral on eeldus, et inimene saab kirja kätte saatmisega samal päeval, vastuolus varasema kohtupraktikaga (RKPJKo 02.04.2009 nr 3-4-15-09, p 18). Kättetoimetamise aja tõendamise koormus lasub haldusorganil ning haldusakti adressaadil ei ole kohustust ümber lükata oletusi, millal ta võis haldusakti kätte saada, kui selle aja kohta ei ole haldusorganil või kohtul muid tõendeid.
17.Seega tuleb lugeda, et kaebaja sai PPA 24.04.2024 otsuse kätte 24.05.2024. 30-päevane halduskohtusse pöördumise tähtaeg saabus 25.06.2024. Kaebaja esitaski kaebuse 25.06.2024. Tallinna Ringkonnakohus järeldas 22.08.2024 määruses, et esialgne üldsõnaline kaebus hõlmas sisuliselt ka PPA 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/71-1 tühistamise nõuet. Millal kaebaja PPA 24.04.2024 otsuse tühistamise taotluse täpsemalt sõnastas, ei oma kaebetähtajast kinnipidamise kontekstis tähtsust. Isegi kui kaebaja oleks selle nõude lisanud kaebuse muutmise teel, tuleb HKMS § 49 lg 1 teise lause kohaselt lugeda kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. 4(5)
3-24-1897
18.Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja uue määrusega lugeda kaebus tähtaegseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.